Ristisalu loomisega laiendati Kadrinas taaskasutuse mõistet ning vanade ristide kunsti kaudu väärtustamise mõtte kandjad loodavad, et sellest ideest haaratakse kinni mujalgi, räägib kunstnik Teet Suur. Ma arvan, põhimõtteks oleks see, et nende ristidega üsnagi ettevaatlikult ringi käia ja ütleme ikkagi nad püstiasendisse jätta, et mitte mingeid erilisi vorme nendest kokku ei keevitaks nii-öelda, et ristijaks ikkagi ristiks, nagu ta mõeldud on. Kirikuõpetaja Meelis-Lauri Ericssoni sõnul arestisalu mõte tegelikult vanem kui infotahvlil mainitud 2015. aasta kevad. Neli aastat on aktiivselt tegutsetud selle idee teostuse nimel, aga, aga tegelikult asi algas vist 15 aastat tagasi, nii et ma tean vähemalt ühte inimest, kes oli alguses selle idee juures, on juba igavikus ja selles oli ka muide see asi, et kuna ei olnud nagu teada, et keegi oleks kuskil midagi sellist teinud varem. Seepärast me liikusime hästi aeglaselt edasi, hästi kobamisi, et, et noh, kuidas seda ikka kõige paremini lahendada. Kunstnik Teet Suur tunnistas, et temale oli tegu väga keerulise teosega. Ühegi teise tööga, sellist fooni, mis on meile nähtamatus maailmas, et siin ta on kuskil olemas, millest me aru ei saa, aga sellega tuleb arvestada. Uurisime ka seda, mida arvavad ristisalust avamisele tulnud inimesed. Kerdansi. Väga huvitav ettevõtmine ja väga ilus on siin. Kiidan tegijaid. Ploompuu, see on väga ilus ja see mulle väga meeldib, sest kui kurb on vaadata neid vanu risti, millel on ju tegelikult on väärtus mitte vanarauaväärtuseid päris väärtus. Ja kui nad olid surnuaias külili, kui nad olid õnneks koondatud sinna kabeli seina äärde, aitad nüüd said sellise väljundi seal. Suurepärane. Kadrina ristisalu ei ole veel lõplikult valmis, tööd tehakse valguslahenduse kallal, millega soovitakse panna ristidest, langevad varjud pimeduses liikuma Kadrinas raadiouudistele nägundla.