Veel veerand tundi tagasi oli taevas Kubija mändide kohal tinahall. Nüüd on sellest peegeldusena vastselt tantsupõrandal lõigud, mille sees pildid pillidega meestest mäeveerust täis vaatajaid, kes kõik on ootel. Just käis tuulehoog rabistas okstelt piisku ning lauluväljakul. Kui keskel sirutused taeva poole kaks karjapasuna pikka toru Võru Kubija sisse tantsitud ja tuttavaks lauldud peopaik on järjekordselt tunnis meheks meie rahvamuusikaarmastusest mida mõõdetakse nii nagu traditsiooniks ikka koos vennasvabariikide rahvaga. Peopasunakutse on puude vahel veel kaja püüdmas. Mikrofoni ette astub Eestimaa Kommunistliku partei Võru rajoonikomitee esimene sekretär Endel saia. Lugupeetud pillimehed ja tantsijad lugupeetud peol külalised. Taas kõlab Kubija mändide all muusika ja keerlevad tantsupaarid. Lubage mul soovida head peotuju linn, et siis uue energia ja hea tujuga homme asuda ellu viima neid suuri ülesandeid, mida püstitas meie ette Nõukogude Liidu kommunistliku partei 25. kongress. Seda me nüüd teame, et mängumehed on kogu vabariigist, aga kus rahvast tuleb, seda küll ei oska öelda, aga ometi see Mäeveer vaatajatest tulvil pingid on täis jätkuga seisma. Eesti NSV teeneline kultuuritegelane Uno Veenre, aga miks just see päev siin Võrus tehti, sellest võru ja vabariigi servas kauge tulla? Kauge küll, aga pillimeestel on alata, et ei olnud need varasemad kokkutulekut, mis on siin Võrus toimunud, alati hea meelega siia tulnud ja ei põlga ka. Ei tea, mis kaugused siia kokku tulla. Küsimus on selles, et esimene võiks öelda ka vabariikliku tähtsusega kokkutulek toimus just ajal, mil vaieldi isegi küsimuse üle, kas rahvamuusikat üldse vaja on. Ja tol ajal oli Võru mehed siin nii julged mehed, et otsustasite sihukese vabariikliku ürituse korraldada ja pillimehi tuli igast kandist kokku ja sealt järele võtab natuke isegi muigama ja aga siiski peab ütlema, et Võru on niisugune kus on rahvamuusika võib-olla kõige rohkem nii au sees olnud igasugustel aegadel, perioodidel ja selle tõttu võib-olla ongi see põhjus, et need pillimeediast ja võrusse kokku tulevad. Ravitseda. Peenemad pillid, mis vihma kardavad, need on rohkem nagu lava keskel, aga Leila mees hakanud oma pilliga siin päris servas ja pill ka selline, et vihma ei karda. Jahikärg, millistel pil nüüd tehtud on? Eks ta ole Kädakest, sinijäme Pahklik kõvermehekõrgune ja küljes on kõike üleval kellukesed kõll siis tikk, pingul traat, siis on selliseid keeksivormid, esimene moodne ajaga kaasas käiv nõusin, laudo kohvipurk küll ei jää. Häälte täielik kährik, nii võimsalt mehe. Ja teiega on algodurkesis Tamula orkestri Tamula taki lööja amet. No mina olen vast kõige noorem orkestri liikmetest, mina olen neli aastat Nendel meestega koos mänginud, aga mõnedel on väga pikka aega, mängib August Raudsep paljudel rahvastel üldse orkestrile meie orkestris praegu arvuliselt seitse tükki seitse mängijat ja siis oleme mänginud 16 aastat selle koosseisuga mõneton vaheldunud seal mõned mängijad. Aga kuidas see pill ka nii linnamäest kätte saab, sest te olete linnainimene. Ma olen linnas, töötan, aga maal olen korteris. Maal on kodu, siis on maas ja täna teete muusikat siin kodukandis kaugemal ka käinud oled, kaugemale me läheme kõiki, ainult meil on aastas umbes mängitud nii väljakutseid, umbes neli 50. Viimane, kaugem koht oli leedu Tracay rajoon, rahvakunsti piiristusel mängisime ka Tamula ongi Võrumaal teinud endale nime rahvamuusika Europageeriana. No seda võib ütelda küll üldiselt, et igatahes võrus praegu teiste rahvamuusikaansamblid orkestrit ei ole. Ja siis kõik see raskus, mis, mis nüüd rahvamuusika alal tuli, see nii langes kõigi meie peale. Ja siis saime sellega kuidagi hakkama teemadega pidevalt proove, iga nädal on vähemalt korra proovinud siis Bliss esinemised ja aga mitme mehega mängimine on ikka natuke vaeva lisamisest alati ju kõik ei lähe nii, nagu tarvis oleks, üksnes võib-olla etem mängida? Ei õlgenenikele. Kuuleme enda mängu ja saame teiste mängu kuulata ja siis tunneme üksteise mängust rõõmu. Hellalt ja ilukonnad, pillid ehitatud, põletatud sisse mustrid ja tänase päevasele pisut vihmase päeva eest kaitstakse neid päris moodsa materjaliga, plastik kaadiga. Oleme aeg-ajalt ega kuulnud, et raadios mängitakse rahvapilli ja oleme televiisoris näinud, aga no seda vist ei oska küll peale kunstilise isetegevuse maja direktori Ahto Nurga keegi öelda, palju end vabariigis on. Praegu on pärast esimese üleliidulise kunstiliseeriga festivali teada praegu vabariigis 196 rahvamuusikakollektiivi see teeb üle 1700 pillimehe rõõmsaks ja juurde ka tuleb või on need viimase aja? Need on nüüd viimase aja andmed ja sellest on üks üle 50 kollektiivi, on nüüd moodustatud hele kunstiliseeritus, festivali ajal elavnemist festival siiski toonud on ja see näitab selle festivali vajalik, kust aga no arv on suur killuke täna Võrus või enamus. Täna on võrusse nagu kokku kutsutud kõik vabariigi tublimad kollektiivid. Ja peale muidugi vabariikliku orkestrijuhtide rahuldus, orkestri kiitus on need maha pandud. Rahvamuusikaansambel karja Tallinna kalakombinaadi rahvamuusikaansambel gaasike Meie vabariigi ainukene rahva kollektiiv Likerlased Uno Veenre juhatusel ja teisi küll Keilast laeva sovhoosi rahvamuusikaorkester me ikka püüdsime nii kokku kutsuda igast vabariiginurgast ühe kollektiivi rahast mitmest kandist igal maanurgal igal maa kohal oma viisid raske kokku panna. No pole viga, see ongi tore, et igal kapellil on nii-ütelda oma nägu ja oma repertuaar, kuid tänase päeva tarvis me nagu ühtlustasime ka mõned palad ja, ja püüame siis koos neid mängida ja eks iga orkester ranna oma näoga Tänasele kordades nimelt tänasel päeval jah. Tuule kann Tallinnast on vist küll kõige noorem mängumees siin 11 aastat jah. Ja kaua mänginud juba? Neli Ma olen muusikakoolist õpetaja Rode juhatusel. Kuidas teil noori on, on ikka noori? Mängu on küll umbes nii 14 15. Siin mängivad Helle ja Malle, nad on kaksikud ja siis ilme ja sammuke mereranda mööda edasi Tori rahva juurde. Tori rahvamuusikaorkester orkestri juht Elmar mäger, kuidas teil noortega suurem jagu allergia noortest ja mina ise olen Valevi kandlemängija. Ja kui vaadata mitte orkestri järelkasvu, veel on tulemas ka inimesi. Kui koht oleks meile noortest kestma, võivad nõrgestada, tahame juurde võtta ka neil huvi on igatahes, sest me katsume ikka kaasa tõmmata ja ja tulevad veel proovidel ja siis võtame ka ühte kampa. Et ei maksa ka nüüd ja edaspidi kartad pil rooste läheb? Ei, seda ma arvan küll, et oli ühe mängumehe käest teiste kätte nooremate kätte, nii ikka üle anda, jälle. Tänasin Võru Kubija pikale mastimändide alune teibitud täis, ütles küll kõiki värve vaatlejate poolel kui ka esinejate poolel. Wabariigi treeningul suuri tegelane, kaileed. Oskate öelda, palju neid vaatajaid ja värviandja tooniandjad siin täna publikut peaks olema täna? Ütleme nii, 3000 ringis, aga eile õhtul oli ligi 6000. Vagun linna poolel, las ta pilkab esinejate poole, siis esimese astme moodustavad need tantsijad hästi värvierksad hädaööl sealt natukene aasta kõrgemale, siis on juba pillimehed, siis on need ilusad kirjad mis kutsuvad uuesti tagasi Võrru, seal elasid kõrge männi reviir. Nüüd öeldi, et 79. aastal kutsutakse kõrvu muusikapäevaks ja, ja aga meie oma tantsupidu meil traditsiooniks saanud igal aastal pidada. Järjest läheb teda osa ulatuslikul maksemassilisemaks pealtvaatajaskonna poolt kui ka osavõtja skandaaliga. Esmaohmu. Iga esinemine võetakse vastu lausa tormilise aplausiga. Kui tulid lavale Leedu NSV Tracay rajooni Bell Kalve siis võeti see vastu lausa marulise aplausiga. Leedulase teeneline kunstitegelane helilooja Jurgis taustas. Paistab, et teie rahvas on juba varem siin käinud, sest võetakse vastu vanu tuttavaid. Tutvus õnnitleb Jürgiscazauskas. 70. aastal käidi korra siin, sel aastal oli võrulaselt racay rajooni rahvakunstipeol ja kahe rajooni vahel on ka sotsialistlik võistlus, sidemeid nõnda palju, et eesti keeltki ära õpitud, nii et Valter Ojakääru ränna kolhoosis on Kalve repertuaaris eesti keeles need kollektiivide vahetumine ja see aplaus kuulutab, et ongi jälle külaliste esinemisjärg. Kubija mändide alune elab muusikast ja seest aplausi eest. Võrgu rahvatantsijad valmistuvad kaugele, te olete linnamäel, päike lõikab siin mändide vahel sügavad triibud sisse, sest õhk on hästi rõske ja tantsupõrand ka. Oled juba korra ära käinud, eks ole, jah, tantsisin juba ära. Ja võib-olla, et vaatajate poolel on veelgi libedam, sest vihmana võtnud istepingid märjaks. Aga rahvas ära ei lähe? Ei lähe kuhugi. Käite tihti? Mis teil nüüd kõige rohkem meeldinud siin tänasest peost? Vaat seal võru keel ei saagi aru, eks ole, ja nii palju, kui sain aru, näitasite sõrmega turuga mängib ja huvitavad täna, kui palju, eks ole, ja. Väga tore väga tore, tore pidu. Kaks puhkepäeva on siin võrustanud piduseks see rahvapillimuusika, mida ta kokku toodud järvest Vabariigist. Ilm on natuke nagu vastu, aga nüüd on nüüd mängijate mängutaseme kohta öelda vabariigi teeneline kunstitegelane eri hoit. No kõigepealt võib-olla seda, et need puhkepäevad ei olnud pillimeestele sugugi puhkepäevad vaid need olid pingelised tööpäevad. Mängutase on nende aastatega tõusnud, koosmäng laabus väga ilusti, väga ruttu saime juba kontakti, üksikud kollektiivid omavahel ja kogu koondorkester ja nende viimaste aastate sees on tõesti märgata seda peast, mängumeeste kõrvale kasvab ju üha rohkem rohkem neid mängumehi, kes rahvapilli mängivad noodist. Selleks on palju kaasa aidanud ka rahvapillimeeste suvekursused, mis toimuvad regulaarselt igal suvel. Ka käesoleval suvel toimub augusti algul taoline kursus Viljandis. Aga milleks siis üldse sellist kokkusaamist tarvis on? Hulga kulu hülgavad ülihulga aega läheb kaotsi ja meestele närvipinget ja sõra kõvasti. Ilu on see, mis on meie rahva kokku ajanud sellisteks suurteks üritusteks. Ja eks see tahe mängida, musitseerida, eks see olegi selle põhjuseks. Kaks päevade silosin vaigu lõhnasel ja ööbiku laulusel, Kubjal hakkab otsa saama. Ja nii nagu laulupeol kee, kuhu tundudele vabariigi ning kaugemalt ei lõpe viisi kangas Ka rahvakunstipidustustel võru 1976 mille jooksul sain mina jaga tuhanded siia sõitnud tuttavaks Erich Loidi, Uno Veenre, Ahto Nurga, August Raudsepa, kaksikõdede Malle ja Ülle Vihuli, Kai Leete, Richard Reino Clinton paljude teiste rahvakunsti edendajate ja viljelejad aga. Nii on selle lõpust 1969.-st aastast alates kui toimus kohaliku rahvakunstipäev, uuendatud 1971. ja 1974. aastal, neilt ka nüüd vabariiklikul kokku tulevad, kui alati suureneva ja areneva koosseisuga. Cajun lahkuda vastsetest sõpradest aga oma kodukant teeline viiakse kaasa ju nende veisid mis toovad need uuesti kokku veel sellel aastal Viljandis. Ja kolme aasta pärast uuesti Võru Kubija laulumeestel on, hakkame mehed nüüd minema. Rahvapillirahval. Adamo niru vall.