Kõlab lipulaul Estonia kontserdisaali, selle feilasid tänaseid vilistlasi külalisi Moskvast, Leningradist, Gruusiast, Tšehhoslovakkiast saadab püsti seistes juubilar koori 20 viiendat aastapäeva tähistava komsomolipreemia laureaadi, Eesti NSV teenelise lastekoori ellerhein. Just ütleksin, siirad tänud ja õnnesoovid Eestimaa kommunistliku partei keskkomitee Eesti NSV ülemnõukogu presiidiumi ja vabariigi valitsuse nimel. Ja tahaks soovida, et Ellerheina read püha kasvaksid. Ja nagu me näeme, abituriente lasete igal aastal välja, tähendab teiste kooride read kasvavad, see on väga meeldiv. Ega muidu meie vabariigilaulupäevadel nii suured koorid ei esineks. Tahaks, et lastel Jätkuks ikka laululusti ja lugupeetud heligentidel pedagoogidel kannatust ja vastupidavust meie laste õpetamisel ja laulukunsti ega sellimisel meie rahva hulkadesse suur-suur, tänu teile. Juubelikontsertidel esinesid külalistena Jetteid, tervitusi sõpruskond Gruusiast, tuugnaste Tšehhoslovakkias. Praegu tulebki lavale Tuugna kooristuudio esindajaks. Juubelikontserdi pidulikust meeleolust tagasi meenutamaks ajalugu päris algusaegu 25 aastat tagasi, kui Heino Kaljuste sellele koorile aluse pani. No ei ole käepärast pilti, et arvata, missugune Heino Kaljuste siis välja nägi, aga näiteks millega ta tegeles sellel ajal? Mina olin tol ajal, see tähendab 951. aastal Tallinna riikliku konservatooriumi teise kursuse üliõpilane. Ja Eha Pärg üks koori vilistlaste ston, praegu konservatooriumi kolmanda kursuse üliõpilane, nii me võiksime umbes võrrelda, teie rääkisite hakkaksite koori laulma. Missugune oli situatsioon, kas oli vajadus lausa selle koore järele, võib arvata, sest ülelinnalist koori ma ei tunne küll nii hästi ajalugu nagu ei oleks olnudki sellel ajal. Sellel perioodil kahjuks ei olnud ülelinnalise lastekoori ja lausa karjuv vajadus oli, olid ju olemas meil tollal väga tugev meeskoor, professionaalne meeskoor, raadiost segakoor, olid olemas juba mitmed isetegevuslikud. Tollal nimetati ise tegevuslikeks kuurideks nii nais-mees-, segakoore, lastekoore aga ei olnud ühtegi. Ja nii nagu meie kroonika esimesed leheküljed räägivad kaks paksu raamatut tekkiski vajadus kõigepealt selleks, et propageerida Eesti lastekoorilaulu nii meie vabariigis kui ka väljaspool selle piire. Ja tänaseks me võime öelda, kuhu jõutud on, loeme kas või mõningad tsitaadid väljavõtet, mida Ellerheina-le juubeli puhul on öeldud. Pioneeride palee lastekoori kontsert, mis toimus seitsmendal märtsil Estonia kontserdisaalis noore dirigendi Heino Kaljuste juhatusel ja millest võtsid osa Eesti Raadio Sümfooniaorkester ning Eesti NSV rahvakunstnik Hugo Laur jättis kõigiti rõõmustava mulje. Kõneldes koorist, tuleb märkida tema head ansambli nisust, elavat dünaamilsust ja selget mõtestatud raseerimist. Lapsed laulavad kindlalt ja hoogsalt, on ilmne, et nad saavad sellest aru, mida nad laulavad. Dirigendile on kunstilist mõõdutunnet ja arusaamist lasteranud spetsiifikast. Nii sest ka dirigendi nimi oli siis alles suhteliselt vähe tuntud. See oli siis hinnang esimesele kontserdile, mis toimus juba, mis aastasele? 53. aastal kolmandal tegevusest Kolmandal tegevus kolmandal tegevusaastal julgesime me esimese avaliku iseseisva kontserdiga välja tulla ja see oli tõesti selline omamoodi julgusest, kuni kolmanda tegevus aastani Me koor laulis põhiliselt esinemistel Tallinna pioneeride palee mitmesugustel esinemistel nii aktustel aastapäeva pidustustel kui ka laulu tollal tegutseva pioneeride palee laulu- ja tantsuansambli ühe kollektiivina. Meil oli seal orkester, koor ja tantsurühm. Aga me juba esimesest aastast peale hakkasime pisut metsa poole vaatamast, läheb a cappella koorilaulu poole, sest nägime sellest laulu-tantsuansamblist. Meie oludes ei tulnud midagi välja ja nii me siis lõimegi kolmandast tegevusaastast lõplikult lahti. Kui nüüd vaadata tagasi nende aastate jooksul tehtud tööle, õieti ei tahaks meenutada neid, kes nende aastate jooksul laulud on nimelised, seda kõike teha ei jõua, sest see arv peaks olema küllaltki soliidne. Võiks öelda, et ligilähedaselt kaks lauljate põlvkond on selle aja jooksul koorist läbi käinud. Nii see on, nagu meie kroonikaraamat kõneleb, on 25 tegevusaasta vältel laulnud kooris üle 1000 lapse. Ja sealtsamast võime leida ka või lugeda, et tänased tänaste lauljate isad-emad olid 25 20 aastat tagasi ise selle koorilauljad. Kontrollime kohe lastevanemate komitee esimeheks on ka niisugune institutsioon on koori juures olemas abistamaks dirigente. Kas teie laulsite ka omal ajal kooris? Ma tean, lapsetel nüüd laulavad. Lapsed laulavad, aga ise ma sel ajal ei laulmas, õigemini laulsin oma kooli segakooris, aga see oli hoopis mujal paides. Neid ei olnud tallinlane tookord. Kõik ei, ei saa ega mahugi Ellerheina, see on päris selge. Aga ma mõtlen, kas või seda, kui te oma lapsed saatsite, ma usun, esimestes klassides lapsed ise veel ei tea tahta Ellerheina, mida siis taotlesite. Miks. Tookord mina ise ei taastanud midagi, minul nüüd oli seal väga suureks üllatuseks kui vanem tüdruk, nüüd on ta 12 aastane, kui ta läks kooli seitsmeselt ja tuli paar nädalat hiljem koju, et meil käidi häält proovimas ja mind kutsuti laulma Ellerheina ettevalmistuskoori. Igatahes koduselise täielikuks üllatuseks, sest teadsime, et tüdrukule natukene häält on, aga et see nüüd niikaugele ulatub, seda ei osanud küll arvata. Kuidas teie, Reet Sahharov sattusite laulma? No eks ikka samamoodi koolid oli kah pedagoog Liidia, Pärnu. Ja siis prooviti ka häält ja öeldis tuli siis ühel päeval paleesse minna. Siis algas. Kui nüüd oleks üsna tark küsida, mida siis ellerhein annab, näiteks lisaks laululustile, mida kõigil ju küllusega on. Te olete nüüd konservatooriumi sattunud, kas võib ka Ellerhein selles süüdi olla? No muidugi kindlasti väga suures osas on peal ja mitte üksi seda, et ta on minu elukutsevalikut nagu mõjutanud. Eks kooris laulmine ka väga palju, muuseas, aitab kaasa näiteks ka väga palju arendanud. Teeks minust kas või kollektiivsus, tunnete, et sa hakkad ka teiste lastega arvestama teiste lauljatega arvestama? Muidugi see kooris laulmine, see tähendab ka paljuski asjadest loobumist. Ega see nii lihtne ei ole, nüüd. Ja sest Heino Kaljuste räägib siin väga sümpaatse ja sõbraliku häälega. Küllap ta oma kooriga ka niiviisi räägib, aga selle taga peab olema siiski üsna tugev tahtejõud ja nõudlikkus ja ka nende lauljate endi nõudlikkus, et seda suurt tööd, tehases, tööd te teete üsna palju, eks ole. Jah, ikka no tavaliselt on meil kaks korda nädalas rohkusid pluss veel üks päev on meil solfedžo ja harmoonia tünnid. Aga nüüd enne kontserte oli hästi tihe töö kolm korda nädalas proovid ja ikka enne eksameid eriti raske. Ja nii raske pidi olema suve ei pidanud ka Ellerheina lastel olema. Siis nad kuskil laagrisse palava päikese laulma. Suve ikka saab, aga eks see laager muidugi proovid kestavad, seal samuti, aga saab ka ju puhata, ujuda ja mängida. Spordi. Seal on puhketöölaager kaunis illuste pargis Pärnumaal juba kaheksa aastat, oleme seal oma suve veetnud. Koormus on suur, koormus on noortel üldse suuruse pärast tekibki teravalt küsimus, et mida koor annab siiski tulevaseks eluks kaasa? Tean, te ise olete nimetanud ette siiski ei pretendeeri sellele, et valmistada ette professionaalseid lauljaid või muusikuid. Nii see on, ei ole taotlenud tõstet. Ellerheina lõpetajad peaksid muusikuteks saama professionaalseteks, aga paraku nendest nii paljudki on saanud. Aga meie kroonikaraamatut leheküljed räägivad sellest üsna selget keelt. Praegugi õpib konservatooriumis üle 20 ellerhein, lase aga tema põhieesmärk on nii, nagu juba siin Ehagi ütles, kasvatada lapsi igakülgselt eluks. Ellerheinas saavad nad muusikalise üldhariduse, aga muusikalist üldharidust on tarvis kõigil, igal inimesel. Kahjuks seda muusikas üldharidust tavalise kuuli plaanes kipub pisut napi võiduks jääma ja need õnnelikud lapsed, kes siis ellerheinas on nende silmaring muusikaline silmaring on kahtlematult märgatavalt laiem mitte muusikalises mõttes, aga ka üldse ellusuhtumise maailmatundmise maailma tunnetamise suhtes. Sest ellerhein ju rändab ka peale selle palju väljapoole Tallinnat. Kus olete teie näiteks kahekesi käinud kontserte, matkadel? Esimeseks kontserdimatkaks oli tüki osavõtt Eesti kultuuripäevadest Tuljanovskis. Meelde on jäänud ka kontsert, reisib Bulgaariasse, Moldaavias, Gruusiasse, Lätis muidugi ja üks toredaid reisiga Saaremaale. Laevaga laevaga. Eile viibisime külas laste juures. Meile esines pioneeride palee kuur. Oleksime rõõmsad, kui saaksime seda suurepärast koori endi juures Armeenias Eesti kunstinädala puhul vastu võtta. Mitte ainult sellepärast, et kuulata sellist korjal nauding. Lastekoori esinemine aitaks meilgi organiseerida lastekoorel. Nii et siin saame juba niisuguse kaugema mõju teie koori tegevusele need sõnad, ütles Armeenia heliloojate liidu esimees Mirsujan, kes oli delegatsiooni juhiks 64. aasta suvel Eestis toimunut Armeenia kunsti kirjanduse dekaadil ja sealt siis Saikese kutse tulla Armeeniasse septembris kutseliselt teoks. Vaat nüüd me saamegi, te nimetasite Heino Kaljuste elutunnetust, kõnelesime siin juba kollektiivsest tööarmastusest distsipliinist, mis kooris enesest noortele annab. Jääks niiviisi vist kui koduski oma lapsi vaatate, võib-olla märkate, kuidas ellerhein on üheks nende eluks ettevalmistajapedagoogikas või sõbraks, ükskõik kuidas me seda kollektiivi nimetame. Jah, siin muidugi nii lausa mustvalge tehnikas ütelda ei saa, mis on ellerheinast, mis on mujalt, aga kui sa kõrvalt vaatad seda lusti ja seda rõõmumisi kellersena üritustele toob, siis siis noh, vahel on ka nurisimist natuke palju läheb aega, aga, aga õnneks seda nurisemist on niivõrd vähe, et jääb ikka niisugune mulje tõesti, et lapsele meeldib seal käia, et on ihu ja hingega asja juures ja hea meel, kui tal seal hästi läheb. No ja kas või need viimased palavad päevad, mis just vastselt lõppenud on, kus tuli võõrustada paljusid sõpru? Need olid muidugi omamoodi raske, aga kindlasti erutavad ja ka palju andnud. Et need viimased päevad kahtlemata aitasid väga palju kaasa just nimelt selles, mida me nimetame tavaliselt internatsionaalne kasvatus, sõpruskoor, olo, moodsist, idatsehhimaalt, põhjamoraaviast on lihtsalt tore oli vaadata, kuidas Eesti Essegi lapsed omavahel kaelakuti koos olid eriti nendel väiksematele häda, tšehhid kuidagi said veel vene keeles juttu räägitud, eestlased ei osanud peaaegu üldse nüüd päris pisikesed, aga aga ometigi nad leidsid ühise keelega ilma nende sõnadeta ja kui siis kooride sõprusõhtu juurde tulla ja kus siis juba oli see hulk palju suurem. Tuugna koor, gruusia koor, Eller, Heinlased, Raaduga ja olo moodsi koor, siis, siis tõesti noh, sageli osanudki vahet teha, kes on kes, kui sa just täpselt ei teadnud, nii mõnigi kord nii tsehhi tüdruk tundus nii eesti tüdruku moodi või vastupidi tšehhi tüdruku moodi muidugi kuulata, kuidas siis kõik need neli koori koos laulsid kordamööda kõigi keeltes ühislaul ja see on midagi niisugust, mida tõesti igaüks peab ise läbi tegema, seda sõnadega edasi oskanud. Oleme otsi korjanud juhuslikult, mõistagi teie juubelil. Ei olnud olu moodsi lastekooriga seovad meid juba mitmed aastad. Täpselt võiks öelda kaks ligi kolm aastat tugevat sõprust, sest meil õnnestus viibida kõigepealt hitlerlaste kammerkoosseisuga 74. aasta olu Mautsi lastekooride festivalil kolmandal festivalil siis 75. aastal kutsuti meid terve kooriga sinna ja nii sõprus siis seal on oht, siis algas. Kohe algusest peale haaras Tallinna lastekoor Ellerhein oma eeskilluke dramaturg. Jaga koolitatud maitsega, esitas ta tänapäeva heliloojate loomingut, mille juures loomulik kergus sai jagu repertuaari raskusest. Eriline plastilisust. Detailitaju ilmnesid vahest kõige enam Veljo Tormise tsüklist pildid loodusest ning Vladimir roobini lauludes. Ja tulles nüüd tagasi juubelikontserdi juurde, siis külalised laulsid ka tormist ja külalised vallutasid ka meie saali. Ja need kaks killukest, mida nad tornidest laulsid, need olidki omamoodi meie kingitus möödunud aastast nendele. Nad olid väga tormilised huvitatud, palusid tornis ja see oli mulle omamoodi üllatuseks, kui sõpruskontserdil saime kuulda küllaltki nõudlikke kahte pala talvetsüklist talvemustrid. Kui rääkida üldse tšehhi kooriviibimisest siin, siis tuleks kinni tingimata rõhutada seda, et nad seda reisi kasutasid väga oskuslikult ära nii muusikalisest küljest nii laste omavahelise sõpruse arendamiseks kui ka rõhutamaks seda suurt osa, mida Nõukogude liit Nõukogude Liidu rahvad on mänginud Tšehhoslovakkia uuemas ajaloos. Näiteks viis olu muutusi lastekoor pühapäeval maarjamäel mälestusmärgi juures läbi piduliku pioneerikoonduse, kus siis seoti kaela punased kaelarätid kolmele kõige pisemale, kes veel ei olnud pioneeriorganisatsiooni liikmed. See on kahtlemata elamus, mis niipea meelest ei lähe, nagu ka seegi, et pärast seda siis omavahel Ellerheinalapsed ja Olomoodsi koor vahetasid pioneer igale rätte. Tuleksime nüüd tagasi võib-olla siiski kõige olulisema juurde, mis Ellerheina nii tuntuks ja armastatakse, on teinud, et temast on saanud meie teeneline kooreta komsomolipreemia laureaat, see on siiski selle koori kunstiline tase. Me teame, see sõltub dirigendist, sõltu sellesse pedagoogide pärast, kes temaga koos töötavad. Kuid samal ajal, eks see tuleneb võib-olla mõneti ka siiski koori küllalt erandlikku struktuurist, ma mõtlen ettevalmistusosas kui ka kasvõi häälteosast, mille ulatus on Kõota vanuseliselt küllaltki noortest lauljatest. Juba neidude naiskoorilauljatena. Ja see struktuur on välja kujunenud, meil võiks öelda nii lihtsalt praktilises tegevuses 25 aasta jooksul. Meie katsetasime 25 aasta jooksul üht ja teist vormi, küll oli ette valmis kord üks ette valmis koor üks põhilastekoor, vahepeal oli üks tütarlaste ettevalmistuskoor poisteansambel ja põhilastekoor ja nüüd viimase 10 aasta jooksul või ütleme, viimase 12 aasta jooksul on sellest nendest katsetustest välja kujunenud juba kindel stuudiovorm, mida võiks võib-olla omamoodi võrrelda koorikooliga, sest meie ettevalmistusklassid esimese klassi koorse moodustab omaette üksuse teisi klassi kooromaatika, see kolmas, neljas klass, selle kolmanda etapi selle järgi tuleb siis vastuvõtt põhikoori ja pärast ja põhikoor ise kujuneb, on välja kujunenud kahe nii-öelda astmeliseks, aga koos seisab B koosseis. Miks see nii on, jälle elu on dikteerinud. Väliskontsertmatkadele ei ole võimalik alati suurt kollektiivi kaasa võtta. 100 120 liikmelises sinna saame vast maksimum 70 80 last arvestada. Ja selleks, et nii pisaraid oleks vähem valusaid pisaraid antud selektsiooni juures, siis lapsed juba teavad ette, kes on siis pingereas A koosseis, kes bee kooslus ja välissõitudel nii vennasvabariikides kui ka välismaal, kui palju meil neid ees või on olnud ja seal seisavad, saab muidugi A koosis ja A koosseisu komplekteerimine iga sügisel uuesti. Kui me suvel läheme laululaagrisse, siis saab koostatud uus A kooses. Ja see p koosseis on nagu siis kohe niisugune aktiivne reserv, kes valdab ka kõiki neid laule, mis Haagoseiski ka igal hetkel on võimalik täiendada siis sealt kui ettevalmistatud lauljaga. 25 aastase ellerheinaga samal ajal tähistas oma juubelit Kümneaastane Ellerheina kammerkoor, kas teele olevatega kammerkooris ja ma olen selle on kolm astet, nii et see on nii nagu loomulikuks jätkuks ainult uuel võib-olla nüüd siis juba põnevamal tasemel. Nojah, eks enamus neist on, kõik on ju laulnud kunagi lastekooris, on ka neid, kes on laulnud kõik kammerkooris kõik tema algusest peale. Ja tore on see, et ka meie dirigent ison võrsunud lastekoorist Eks te olete koos oma dirigendi, Tõnu Kaljuste hullud fanaatikud, küll seal ikka koos. Te ikka julgete väga raskeid asju. Proovida jah, seda küll. Aga ma arvan, et eks selle julguse aluseks on see Ellerheina lastekorviga, kammerkoor on sajaprotsendiline kirjaoskaja ja kui nüüd üldse millegagi võib uhkust tunda, siis, siis võib-olla sellega, et võib-olla selliseid koore siiski väga palju ei ole, kus, kus võiks öelda, et iga laulja loeb nii noodist, nii nagu mõni laps loeb noodist kirja, emakeelt. Mina ei ole nüüd muusikainimene ja mul oleks siis nii kõrvaltvaataja tore juurde rääkida, et viimasel proovil ennesid suuri esinemisi. Täitsa nii ekspromt, pakkusin lastele välja tšehhi laulu, mille pealkiri on Meri pole mitte Tallinna tiik seal meie pealinna Tallinna nime järgi, vaid väikse küla Tallinna nime järgi lõuna Džhjast. Niisugune populaarne laulukene, mida tšehhid alati siin Eestis laulavad ja selle laulu õppimiseks oli meil seal aega siis üks, 15 20 minutit lapsed esmakordselt kuulsid selle laulu sõnu esmakordselt nägid laulu noote ja see oli kogu harjutusi ja kui me siis pühapäeval käisime ringi vabaõhumuuseumis ja kogunesime sinna mere kaldale kas ja kui, siis meie lapsed lõid lahti selle laulu, siis seal partsi pedagoogi teisi nagu pooleli seljaga nende poole alguses ei saanud aru, kes laulavad ja pärast kui siis nägid, et eesti lapsed laulavad. Kahtlejate kukkuja suud vajusid sõna tõsises mõttes ammuli, seda kuuldes. Selline on siis ellerhein, kes või mis on neile häid? Heller heinlill paljude väikeste õiekestega õied on tihedas kobaras varre ümber teatades oma lihtsa iluga kevade tulekut. Ellerhein, laul, meie suure laulujõe Alglatest ellerhein palju toredaid lapsi, kes on koondunud ümber laulu enese. Ja Ellerhein Eesti kultuuriloos sest ei laulda mitte ainult iseenese rõõmuks, lauldakse kogu rahva rõõmuks ja isegi praegu perspektiivi, vaadates uuele laste koolinoorte laulupeole mõeldes ei sa läbi Ellerheina abita. Jah, Ellerhein on kõikidel laulupidudel kõikide laulupidude eelsetel perioodidel aktiivselt kaasa löönud Ellerheina kaudu oleme vaaginud repertuaari nii üldlaulupeole kui ta vabariiklikele koolinoorte laulupidudele. Ellerheina kaudu oleme püüdnud neid laule viia õpetajateni nii otsekontsertide kaudu kui ka televisiooni raadio vahendusel. Ja eks see meie ülesanne olnudki 25 aastat tagasi propageerida ja viia Eesti laul, eesti pioneeri laul, Eesti hiljuti laul, aga samuti ka meie vennasvabariikide heliloojate laululooming nii emakeele kui ka originaalkeele kaudu. Laialdase kuulajaskonna. Kaks päeva laulsid Estonias Eller, Heinlased, lastekoor, kammerkoor ja külalised. Praegu te kuulsite esinemas gruusia koorik apelli. Pidulike südamlik oli kontsertide finaal, kõik koorid laulsid ühiselt ühe Vene-Gruusia tsehhi eesti laulu. Elerin alustab teist veerand sajandit jätkuvat kevadet Ellerheina-le läbi kõigi aastaaegade ja läbi paljude paljude aastate.