NLKP 24. kongress pööras suurt tähelepanu kogu rahvamajanduse selle harude ja ettevõtete tegevuse paremale korraldamisele ning juhtimise parandamisele. Oma olemuselt tähendab see uut etappi ja uut suunda juhtimisteaduse arengus ning selle tulemuste kasutamises. Rahvamajanduses nähakse ette automatiseeritud juhtimissüsteemide matemaatiliste meetodite ja arvutustehnika laialdast kasutamist. Kui läinud viisaastakul koostati üle 200 automatiseeritud juhtimissüsteemi, siis sel viisaastakul luuakse neid juba 2000, et meie vabariigis töötatakse praegu üleliidulise koordineerimisplaani alusel väljaehituse planeerimise ja juhtimise automatiseeritud süsteemi kogu vabariigi jaoks. Uudse juhtimissüsteemi loomisega seotud probleeme arutavad täna riikliku plaanikomitee kapitaalmahutuste osakonna juhataja Harrigaan majanduse instituudi ehituse ökonoomika sektori juhataja Kalju Kask ja ehituse teadusliku uurimise Instituudi ehitus, küberneetikaosakonna juhataja Jüri Ott. Aastaplaani metoodikas on ette nähtud terve rida uusi abinõusid, uusi ettepanekuid, metoodika täiustamiseks mõeldud peatukse vasteid kahe ettepaneku juures, mis lastest nii rohkem teisi puudutavat. Esimene ettepanek on selline aasta plaanid koostada vastavalt ehitusorganisatsioonide võimsustele. Me oleme tähele pannud siin Tallinna ehitustrusti osas, näiteks kus me planeerime sageli kasvu 15, mõnikord 20 protsenti kasvuorganisatsioonile. Arvestades, et organisatsioon hakkab paremini töötama, kõrvaldab oma puudused, mis tal töö organiseerimises ja kindlustab sellise suurema plaani täitmise sest kõik teavad, et Tallinnas on vägagi palju objekte vaja ehitada ja järjekord on küllaltki suur. Kuid sellest hoolimata ehitustrust ei suuda oma plaanidega hakkama saada, täidab neid kuskil 80 85 mõnikord kuni ühe 10 protsendi piires ja sellega pidurdub ehitustegevus Tallinnas. Nii et esimene ettepanek oleks Nonii koostamine vastavalt organisatsioonide võimsustel. Seniajani puudus teaduslik põhjendatud metoodika võimsuste arvutamiseks. Ehitusinstituut on siin viimastel aastatel palju tööd teinud ja võib-olla seltsimees sutt kaatriga metoodikat lähemalt tutvustav melon kavasse metoodika rakendamisele võtta, plaanikomitees. On välja töötatud üks metoodiline lähenemine ehitusorganisatsioonide võimsuste prognoosimiseks mis põhineb statistiliste ele meetoditele. See arvestab erinevate faktorite erinevate tegurite mõju võimsusele. Nii nagu tööliste arv mehhanismile, pargi suurus, erinev ehituste monteeritavuse aste, erinevad töötingimused erinevates ehitusorganisatsioonides terve rida faktoreid tegelikult need faktorid mõjuvad kõik üheaegselt ja nisukest otseste analüütiliste arvutustega on väga raske nende mõju arvestada. Selline statistiline meetod võimaldab prognoosida võimsust viie kuni seitsme protsendi täpsusega ehitusvalitsused tasemel trusti tasemel see täpsus veelgi suureneb seal kolme-nelja protsendi ulatuses. Kuid niisuguste meetodite praktikasse rakendamisega tuleb ette terve rida raskusi, seda eelkõige just nisu psühholoogilist laadi. Kui tavaliselt võimsus planeerimise protsessis hinnatakse nende plaanijate poolt või nii, nagu ta tegelikult välja kujuneb siis tavaliselt keegi ei võrdle seda sellega, kuidas tegelikult täitmised kujunevad ja kas see võimsuse prognoosis läks märki või ei läinud. Nüüd niisuguses teaduslikus lähenemises nõutakse aga analüüsi selle prognoosi täpsuse kontrollimist ja siis selgub, et tegelikud näitajad kalduvad nendest prognoositust kõrvale. Ilmselt on see loomulik, kuna tegemist on ikkagi paljude juhuslike teguritega, kas või juhtub mõnes tehases avarii või, või on seal tegemist meteoroloogiliste tingimustega. Ja niisugused kõrvalekaldumised on juhuslikud. Aga kui plaanijatele viia tähendab lauale niisugune metoodika, kus on siis sellised kõrvalekaldumised näidatud siis tekib niisugune arvamus, et näete sihukeste kõrvalekaldumist ega oskame meie samuti võimsust hinnata. Et kas sellisel juhul ongi vaja kulutada vahendeid ja uurimistöid selleks, et selliseid spetsiaalseid metoodikaid välja töötada tähendab, selleks, et üldse selline automatiseeritud süsteem ellu jõuaks, tuleb vist mingisugune puht psühholoogiline vastu seisma, kuidas seda nimetada, võiks ületada või vähemalt inimesed ümber häälestada kahtlemata seepärast, et siinjuures ei tohi unustada seda fakti, et olgugi, et automatiseeritud juhtimissüsteemi rakendatakse terve rida majandus, matemaatilisi mudeleid ei tohi jälle unustada, et need mudelid on kõik mingil määral siiski tegelikkuse lihtsustused. Ja Nende edukas rakendamine saab ainult siis olla võimalik, kui praktikud, planeerijad tunnevad nii nende mudelite voorusi, nende tugevaid külgi, kui ka tunnevad puudusi, mis nendel mudelitel on. Et ühest küljest siis saada sealt nendele seda täiendavat informatsiooni, mida nad ilma nende mudelid, et ta ei oleks olnud võimelised otsuste vastuvõtmisel kasutama, kuid samal ajal ka kriitiliselt suhtuma nendesse tulemustesse ja võib-olla ka korrigeerima neid tulemusi, kui nad neid mudeleid tunnevad. Peale nende psühholoogiliste takistuste tuleksin siiski veel ühe ühe niisuguse töömahuka alansseerimise küsimuse juure mis osalt on ka psühholoogiaga seotud. Mulle näib, et ehitust võetakse siiski seni niisuguse rahvamajanduse haruna, kes Peab ehitama seal ja siis, kui see on vajalik, viimane vajalik, aga sageli ei ole päris hästi põhjendatud. Ja tekib niisugune olukord. Ühelt poolt antakse riigi plaani poolt ehitusministeeriumile võrdlemisi nii reaalne ja nagu täidetav plaan teatud viisakas kasvutempo seitse-kaheksa protsenti aastas. Teiselt poolt aga tellijad tahavad teatud objekte, mis asuvad regionaalselt vabariigis laiali teatud kindlateks tähtaegadeks kätte saada ja leiavad, et see teistmoodi ei saagi olla kui nimelt just selleks tähtajaks. Ühesõnaga need kaks küsimust, ühelt poolt maht ja teiselt poolt objektide käikuandmise tähtajad tuleksid nagu koordineerida, aga need saavad kokku alles ehitusministeeriumi tasemel ja siis tuleb niimoodi välja, et mõnel trustil tuleb üks aasta mahu kasv 20 protsenti, järgmine aasta miinus 10 tuleb teha 90 protsenti eelmise aasta mahust. Ja vot niisugune küllaltki töömahukas tegevus ja samal ajal selle küsimuse siiski omaksvõtmine, et, et kõik need tähtajad, mis tellijad annavad, ei ole kaugeltki mitte siiski üheselt antud, ei ole tingimata niisugused, vaid neid on võimalik siiski nihutada selle huvides, et ehitise plaandvaks reaalne, et ehituse organisatsioonide kasvutempod ollakse enam-vähem ühtlased. Teine ettepanek aasta plaanide formeerimise täiustamise osas ongi seotud sellega, mida sa siis kas praegu rääkis? Nimelt tellijad ja ehitajad, et praegu väga hilja puutuvad omavahel kokku, kui plaan juba informeeritud metoodika näärite, et tellija astub kontakti ehitajaga planeerimise esimestest etappidest peale. See tähendab, et plaani projekti väljatöötamisel see on maikuus tellijad peavad kõik oma tellimused esitama ehitusorganisatsioonidele. Ainult need objektid võetakse hiljem riiklikusse plaani, mis on ehitaja poolt läbi vaadatud, ehitajatega kooskõlastatud ja ehitajate poolt plaani projekti võetud. Selleks aga, et ehitajate plaan oleks formeeritud otstarbekalt, need oleks arvesse võetud nii territoriaalne kui ka ajaline tegur. Siin ei piisa ainult inimeste teadmistest, kogemustest ja lihtsalt arvutustehnikast. Ehitusinstituut on siin välja töötanud metoodika, mida nimetatakse sageli A plaaniks mis võimaldab formeerida ehitusorganisatsiooni plaani arvestades väga mitmesuguseid tegureid selliselt, et aasta plaan oleks tasakaalustatud Organisatsiooni kõikide võimalustega. See on kalendaar planeerimise meetod, mis hõlmab nii aasta plaanide kui ka kvartali ja kuuplaanide formeerimise. See põhineb võrkgraafikute kasutamisel. Tähendab, et kõikidele ehitustrusti objektidele on koostatud võrkgraafikud, hiljem lähteandmed antakse siis elektronarvutisse elektronarvuti olete ju formeerib kalendaar plaani selliselt, et ehitustrusti ressursid, nii tööjõud kui ka juhtivad mehhanismid oleksid aasta jooksul ühtlaselt koormatud. Samal ajal arvutatakse sellele optimaalsele plaanile vastav materjalide vajadus kalendaarselt ja saadud kalentaar plaan, siis peaks kinnitatama ehitusvalitsustele ja selle peaks siis juhend oma tegelikult töö operatiivsel juhtimisel. Nüüd me oleme juba õige palju rääkinud automatiseeritud juhtimissüsteemist, mis on teie instituudis välja töötatud. Millal ta ellu jõuab vastavalt riiklikule tähtajale on meil selle süsteemi esimese järjekorra ülesannete käiku rakendamise tähtajaks 72. aasta. Selle süsteemi projekteerimine kestis siis kokku kuus-seitse aastat ja selle projekteerimise maksumus on ligikaudu üks miljon rubla. Nii nagu sellest võib järeldada, on selliste süsteemide loomine küllalt kallis. Paari sõnaga võib-olla, milles seisneb siis ehituse juhtimise süsteemi, seda, millega meie tegeleme, ehituse perspektiivse planeerimise süsteem? Tähendab, me eeldame, et on olemas teatud plaani kontseptsioon, on määratud harude proportsioonid kui palju tuleb võimsusi juure anda ühes või teises rahvamajandusharus, kui palju tuleb ehitada nõndanimetatud, mitte tootliku sfääri objekte, elamuid tervishoiuobjekti ja nõnda edasi. Ja saame selles osas siis andmed vabariigirajoonide viisi. Nüüd, kuna ka läbi viidud eksperimentaalarvutuste praktika näitas, et päris nii sajaprotsendiliselt ei ole alati kindel tovi see või teine tehas või objekt üldse tuleb ehitamisel just nimelt selles rajoonis siis need andmed esitatakse meile variantidel tõesti sõnadega lihas võib tulla, kas, ütleme püssi või võitülisse või Narva või nii edasi. Ja kõige esimeseks niisuguseks ülesandeks, mille kohta meil on algoritmi programmid ongi olemas, seisneb selles, et vastandatakse ehitusvõimsused rajooniti nõudmistega, mis selle rajooni kohta esitatud. Ja juhul, kui nüüd asi osutub pingeliseks, kõik objektid, nagu sinna ära ei mahu, siis tõstab masin objektid ümber teise võimalikku asukohta, kus ehitusvõimsustega ei ole nii pingul. Järgmiseks etapiks oled siis selliselt saadud rajooni plaani ehitusmahtude ajaline tasakaalustamine jällegi eeldusel ehituste käikulaskmise tähtajad ei ole kõik sajaprotsendiliselt üheselt määratud, et mõningaid objekte on võimalik nihutada kaugemale selle huvilised ehitusorganisatsioonid saaksid nii enam-vähem ühtlase rütmilise plaani, sellest tuleneb siis ka ühtlane mata ressursside kasutamine, järelikult ka ühtlane ehitusmaterjalide tööstuse plaan. Me ei saa nõudeid, selliseid tehakse üks aasta rohkem ja järgmine aasta läheb. Ja kõige olulisemaks. Kolmandaks niisuguseks ülesandeks on nõndanimetatud ehituse tehnoloogiliste variantide valik, see tähendab küsimus, kuidas seda või teist objekti ehitada. Seda me lahendame koos ehitusmaterjalide tööstusega teiste sõnadega, meie saame sealt õieti kaks põhilist asja saviehitusmaterjalide tööstuse tasakaalustatud plaani. Nii ja nii palju telliseid, nii ja nii palju raudbetooni ja nii edasi ja saame ehituse vajaduse mitmesuguste ressursside, metallitööjõu, kapitaalmahutuste ja nii edasi. Osas. Kuivõrd see määrab, kuid põhiliselt ehituse näitajad, siis sellest tulenevad ka väga olulised niisugused näitajad, nagu näiteks tööviljakusehituses, kuivõrd on määratud, kuidas seda või teist objekti ehitad. Ja selle tulemus võib teinekord isegi mõjutada nähtavasti siis ka rahvamajanduse plaani mingil määral. Kui leitakse, et näiteks ehitus nõuab liiga palju tööjõudu, abinõusid tema tööviljakuse tõstmiseks tuleb siis talle kas kapitaalmahutusi juurde anda mehhaniseerimisbaasi täiendamiseks või luua uusi tehaseid tellitavate detailidega. Nagu juba varem ütlesin, süsteemi esimese järjekorra käiku rakendamise riiklik tähtaeg on käesoleva aasta kuid terve rida ülesandeid on juba praegu praktilise rakendamise järgusid. Tegelikult see käiku rakendamine toimub järk-järgult ja samuti on selge, et kui esimene järjekord saab ka täielikult rakendatud siis sellega see ülesannete hulk ei ole ammendatud. Järgneb ilmselt teise järjekorra ülesannete projekteerimine. Samuti on ilmne, et need elektronarvutid, mille peal me praegu neid ülesandeid lahendama ja paari aasta pärast on meil palju paremad ja efektiivsemad arvutid tuleb vastavalt neid arvestades ülesanded täiustada ja eks me kõik selle projekteerimise käigus ja rakendamise käigus õpime ja tekib vajadus neid ülesandeid palju paremini teha, kui siiamaani tehtud on. Muidugi ehituse planeerimise täiustamine üksinda veel ei kõrvaldada, kõik puudused, mis meil ehituses praegu on. Üks asi on ehituse parem planeerimine, mis kahtlemata aitab lahendada paljusid küsimusi hästi. Aga peale selle on vaja veel lahendada ka mitmed teised küsimused, nagu materjal, tehniline, varustusehituste õigeaegne varustamine, komplektne varustamine seadmetega on nähtavasti vaja lahendada mõnedes linnades tööjõu vajaduse ja tööjõuressursside vahekord. Et tööjõubilanss oleks täielikult tasakaalustatud on nähtavasti vaja anda rohkem kapitaalmahutusi, ehitusmaterjalide tööstuse kiiremaks arendamiseks. Et ehitusmaterjali resursse oleks küllaldaselt, et ehitusmaterjalide valik oleks küllalt suur, et nende kvaliteet oleks küllalt ja olnud. Seega mis täna meile rääkisime nendest probleemidest, mis puudutavad vahetult ehituse ja kapitaalmahutuste planeerimist peale, selle tuleb lahendada, aga nagu ma siin nimetasin ka materjal tehnilise varustuse planeerimist, ehituse ja ehitusmaterjalide tööstuse arengut kiirendada. Ilmselt oleme me neid ehitusautomatiseeritud juhtimissüsteemist saanud sellise ettekujutus, et ta on põhiliselt seotud arvutite ja matemaatiliste meetoditega kuid tuleb siiski märkida, et ehituse juhtimise nii majanduslike hoobade süsteemi ehituse stimuleerimisel, süsteem ühesõnaga majandusreformi põhimõtete rakendamine on väga oluliseks eelduseks automatiseeritud süsteemi edasiseks asjalikuks funktsioneerimiseks. Teatavasti üheks põhimõtteks majandusreformi osas on ettevõtet täiesti võimuleerimine selles suunas, et nad võtaksid omale pingelised plaanid. Ja samal ajal ka materiaalse varustamise küsimuste küllalt operatiivne lahendamine, nii et paratamatult siiski asi on, on küllalt kompleksne, ei ole seotud mitte üksi automatiseerimise küsimustega, vaid ka majandussüsteemi funktsioneerimise küsimustega. Majanduslikke näitajate ja hoobade baasil. Ehituse automatiseeritud juhtimissüsteemi loomisel esinevaid probleeme vaagisid Harrigaan, Kaljo Kask ja Jüri sõit. Vestlust juhtis Vahur Mägi.