Luuleruum. Binaar, kui see on tekstitootmise meetod, kus valmis tekstidest toodetakse uusi tekste. Binaar, poeesia meetod töötab kollaažitehnika põhimõttel, kus kõigepealt valitakse välja valmis tekst. Lõigatakse sõna fraasi või lausehaaval tükkideks, segatakse tükid ära ning valitakse suvalises järjekorras välja. Laotatakse ritta ja toimetatakse liigse kustutamisel kokku. Uus ja veetlev tekst. Juba Lev Nikolajevitš ütles, et kunstnik ei loo midagi ise vaid lihtsalt kõrvaldab liigse juurimi. Haylevitš omakorda märgib, et selleks, et käivituks nii individuaalse kui kollektiivse teadvuse mehhanism on vaja temasse sisestada tekst. Et teadvus akti tulemuseks on teksti genereerimine, siis tekib paradoksaalne olukord. Selleks, et luua tekste, peab tekst juba olema. Binaar poeesia nimi viitab protsessi kahesusele. Sesse toimib kahendkoodis kehk digitaalselt. See tähendab kääride ja sorteerimise töö teeb ära robot ehk tarkvara koodijupp. Kuid peale ühtede ja nullide ilmneb kahesus ka siis, kui kohtuvad tekst ja toimetaja prototekst ja uus tekst. Inimene ja robot. Vahest määravaim kahesusest tulenev pingeväli, mis binaar poeesia tööprotsessis ilmneb asub hoopis toimetaja sees, kus võistlevad kaks jõudu. Ühelt poolt mõistuse kriitika, mis taotleb teksti mõistuspärasust, teisalt mängulust, mis läheb absurdi ja vabanemist mõistuse kontrolli alt. Tapakroid on nimetanud seda primaarseks jäimmanentseks mängu ja mõttetuse tungiks mille fundamentaalseks sihiks on primaarset ehk teadvustamata protsesside tõrgeteta kulgemisest tulenev nauding. Binaar poeesia meetod aitab hüpata autoril üle oma varju ehk kalpsata kujutlusvõimest väljapoolealadele, kuhu ta muidu oma maitsepiirangute tõttu eale seisatu. Maestro Wittensteini järgi viitavad meie keelepiirid Meie maailmapiiridele. Binaar poeesia meetod püüabki neist piiridest läbi murda ja avardada uute keeleliste seoste läbi ka meie tajutava maailma piire. Binaar poeesia rõhk on niinimetatud teadvustamatul kommunikatsioonil, mis liigub justkui salakaubana vormiliste ja esteetiliste funktsioonide varjus võimaldades binaar poeedil väljendada oma kõige salajasemaid ka iseenda eest varjatud mõtte ja tundeliigutusi. Kui näiteks seesel vaatab peeglisse ja näeb seal mängumõnu Nalja ja tralli ja peab ahvatlema faktidest üldiseid seadusi samas eemale tõrjuma, oma tunnetest nahkpüksid mainides samas tsitaadis vähemalt kõigel eelneval juhul tõdesid, mis ahvatlevad justkui õnnetunde kaotus vabanemise ja vaibumise ideaalile on meil alust väita, et nende muusika võib põhjustada endasse ülenemise. Juhul muidugi, kui nad suudavad ahvatleda faktidest üldisi seadusi ja fantaasia, öeldakse välja nagu ja Isamaa laseb, poob ja laseb. Isamaa aps. Nägin unes ideel linoollõikele, millel tantsisid kolm leedukast sisseviskajad. Et võimalik näitleja puhkusel pimedasse raadio stuudiosse meelitada. See pole mingi uus, ma kannatan ära. Ja läbi raadioeetri pole teater isegi majandusele eriti ohtlikud. Mitte et raha juba eos kunagi eriliselt huvitanud oleks, aga teatrit üldse enam ei huvitavat. Piiridel eriti kui veel nii noored mehed, milli seal pimedasse raadio stuudiosse. Ja siis raha nimel. Mina pole kunagi julgenud raha küsida, ütles. Aga mina olen mina, olen hea. Ma tahan tee, ütles Margus leta häälega. Sa kukud pikali, sa kukud pikali, ütles Margus Lepa hääl. Vabamüürlaste täielik nimekiri. Vaikis, korraksem nuusutas ninaga õhku ja Pärt ära. Nimekiri on küll hea, aga mitte eriti isiklikke ütlesti. Ütles näitama nimekirja kiskja vabamüürlaste nimekirja lauale. Väike-maratiile tantsisid väikeste liigutustega mad tagajalgadel jälle. Saavelletes lina teilegi morsina, kui Tiit Margus Lepa häälegi uuesti vabamüürlaste nimekirjad trükist rääkis, komistasime Lis kokku järgmise mängureeglid. Saadame uued kujutilismar rahad raadioeetrisse. Ta liit aktsepteerib seda ja peab avakaardiks. Giid keerutas läbi kokku pandud hammaste taga nii saa. Isegi kui näitlejad ja nimekiri ei ole kompetentsed, tulevad teinekord välja täitsa laheda asjaga, ütles Ene-Liis. Kahekuulise harjutusaega ei mahu kogu vabamüürlaste nimekiri. Aeg ettevalmistamiseks, linde, lühik, ütles Tiit. Kui nad üldiselt tulevad sealt välja, laheda asja ära. Teeme päevaks, ütles Ene-Liis. Viskas kuu palvelaksu valget hiinlast vastu klaviatuuri. Millest me üldse räägime, ütles tiiter. Pööritas silmi. Margus Lepa hääl vaikis korraga. Tuul kandis minuni laudavat naftat tempoga eelarvesse, sealt näitlejale maksta. Selle abi raske oma jõudu üle hinnata, ütles eriline pingu ja see oli dialoogid kaantele. Surfates raadiolainetel avastas Hindrek end keset mõistatust, kuidas lihtsale raadiokuulajale liiga tegemata noori näitlejaid hämarasse raadio stuudiosse meelitada. Ning mitte ainult eelarvelistel kaalutlustel terve teater ja valge hiinlane raadio kar P ära mahutada. Nüüd aga võtab Riina mõistatada, kuidas fantaasia meid teinekord päris segi võib ajada. Kui lihast ja luust inimene täies lummuses välja unustatakse. Täiesti unustanud inimese täiesti unustanud. Või nagu aega polekski või nagu aega polekski seekord või? Sa polekski unustanud või, või isegi või sa oled imelik, nagu öeldakse, üks mõte, kuidas võtta, kuidas sa oled, võta, fantaasia, öeldakse välja nagu täiesti öeldakse, äkki välja nagu segi tekib, sellist segi, segi tegid traagiliselt sädid. See seekord täiesti nagu öeldakse, oled inimese välja unustanud, oled inimese täiesti välja unustanud ja siis mööda läinud. Sa oled täiesti inimese täiesti välja unustanud, täiesti täiesti unustanud, täiesti unustanud. Läks seekord reaalsusega segi ja siis ilmub fantaasia, nagu nagu öeldakse ja läks kesisemalt fantaasia läinud Tänak seekord reaalsusega esindus. Sa oled inimese unustanud, täiesti sissegi, inimeses segi unustanud ja äkki välja inimese täiesti unustanud ja läinud, läinud polekski mööda läinud. Traagiliselt või kuidas võtta? Äkki ilmub välja kihiline õnnelikult reaalsusega välja, nagu nagu aega polekski mööda läinud. Nagu aega polekski. Imelik, polekski läinud nagu äkki välja poeski unustanud. Inimese unustanud, täiesti unustanud reaalsusega unustanud inimesed täiesti unustanud, inimese täiesti täiesti unustanud, täiesti unustanud ja nagu öeldakse, läks, kuidas võtta. Mööda läks seekord. Päär kontrollib, mida kummikindas käsi aitab sul teha ja mida pälvivad keskmised võidagumised keda neil läheb nulltolerants ja kuidas taluda armu piinu raisakotkapilgu all. Ta sõnastab otsuse surra nii et pole pelgalt järjekorra number kuhu saaks küll juhitud kalevite poja vaev, kui anda talle tallumiseks viimane külm konks. Ja kuidas surmaunest teha ahvi. Kummikindas käsi eemaldab süüdistuse loomulikust joonest. Kiul õpetada? Jalahoop, mis ei taha alluda, paiskab paragrahvide ahelatesse. Keskmised vaimud. Ja mis oleks paremale vaarsaapaid nulltolerants jälgimas. Salasin surmatants bürokraatia vaimus. Vaimus taluda bürokraatia, kummikindas armupiin. Võimuredeleid. Tahan olla. Võib-olla küll armastuse propagandatehnoloogid heidetakse või raisakotkapilgu all. Raisakotka vaev lõpetada. Surmaunes tapetud ja mis mitte pelgalt järjekorra number saab kuidagi teisiti. Ei. Selles surmaunes ei. Kalevite poja vaev lõpetada. Pronkstaluda esimeses kas lihtsalt ootame, ongi tapa või saa tapetud. Sest nõnda uinudes me teeme trahvi selles surmaunes, kust ükski rändur seal uurimata maal olla võtab või aeglust ja võimu jälgimas. Salasilm. Surmatants saab nukrasurmade. Ma tahaks elada. Esimesed heidetakse. Tagumised tapetakse vangi sundinud inimese ning jala hoopis teelt argutuste tõttu higistanud ning ohkas. Keskmised põle. Bossiga. Taavet uurib keda aitab pistuda, kui saatanale ei meeldi, mis on kuld meie sees ning kuhu kaob kultuur keda ei seedi president, keda pankurid, mida hindab endas noor kodune saatan ning tagatipuks, mis on kuld meie sees. Talle ei meeldinud, mis meie sees külge Hoimalt kõik tee olijaliselt kaob. Tulijale meeldib puutumata loom. Saatanale meeldiva nõmeduseni mudeleid, eeljoon. Teatele tulla minejatel tuhmub kultuur. Minejatel tuhmub mälu, olgu pistoda alati. Olgu pistoda alati, meie see minule ei meeldi, ta. Minule ei meeldi. Minule meeldib kah veel. Mulle meeldib puutumata mälu, mulle meeldib, mulle meeldib olla noor kultuur. Mulle meeldib olla ka imelik talid. Minule meeldib. Minule ei meeldi hoidmas kõik see olijatel kaob kultuur. Tulijale meeldib puutumata loodus. Saatanale võõras ei meeldi, vangile ei meeldi siis meie seid külge, mis hoidmas. Kõik see olijatel kaob. Ja ei meeldi haiged Mulle meeldib olla noor kodune saata. Mulle ei meeldinud lollide jutt ja pistoda on loll, jutt. Ei meeldi saatan, algu ei seedi vaeseid. Presidendi arstile, oma rahvaga ei meeldi olla, Ko olla? Minule ei meeldinud naer. Minule ei meeldi pistoda. Minule meeldib kahvel. Mulle meeldib puutumata mälu, mulle meeldib olla noor kultuur. Mulle meeldib olla kai. Mulle meeldib olla, on ka imelik, talisman, mulle meeldib armastus ja kõik see. Ja ei meeldi haige, mulle meeldib olla noor kodune saata, mulle ei meeldi lollide jutt ja pistodaots, mulle meeldib. Toda on lollide jutt, karskele ei meeldi, kartele meeldib olla Vii, karskele ei meeldi saata ja karskele ei meeldi haigeid. Pankurid ei seedi vaeseid, olgu, ei seedi vaesid president arstile oma rahva ka ei meeldi olla. Ta karskele preestrile, targale vangile ja minule meeldib armastus. Ei meeldi, aus ja meeldiv pila, meeldib puutumata kultuur ja nõmedus on kuldmeie. Päär katsub, miks seal männisalus just nii valus on. Ja kuidas selle valuga toime tulla, kui kõrvaltoimete tekkimise korral pole midagi muud haarata peale valu. Või infolehe kes valuga sõbraks saab, kui tema vastu abi ei ole või kuidas infolehest tarkust võtta või kuidas sa oled võtta, et kellel seal männisalus õigupoolest valus on? Kaebuste esimese pakendis olevat doktor vanus on ja vanakaru. Või tegemist on ravimiga, kellel valus männis Aluson. Kaebuste püsimise ravib doktor, valus on. Kaebustati esimese doktor. Kõrvaltoimete tekkimisel pidage nõu, arsti, kana või apteekriga. Tähelepanelikult. Tähelepanu, lugege infolehte kõiki, kellel valus on, lugege kõiki tekkimisel, pidage pakendis seal mängida. Nii et ei saa arugi, kes seal terveks ravib, tekkimisel kaebuste püsimise põrnika ravimiga. Püsimise, ravimi doktor, valusam ravi praam, doktor vanus on. Enne ei saa arugi. Alus on püsimise korral. Enne tarvitamist olevat tekkimisel vanad arugi. Son kana, hundikaebuste püsimise vahend, aga ruumi. Nii et pidage nõu arsti, lehma, kana, hundi ja vana põrnikat. Ja apteekriga tähelepanelikult tähelepanu, ravimid. Oi, kuidas Riina süveneb elu mällu, et jõuda selgusele, keda kutsus nudi sabaga kitseta kõledasse, kuku reinuvader ja palju rahvast, kolmene seltskond endasse, teine kord tegelikult ära mahutab. Elas metsas, piparkoogist, nudi sabaga reinuvader kutsus kokku külalisi, kokku külalisi kolmekesi kitsakest, karuvana ja karvaseid kargasid. Istusid kõik lauda, kolmekesi ei viitsinud tõusta, pidurooga maitsesid rosinad, maitsesid paruness rosinaid. Silmadeks sai rosinad viitsinud tõusta. Kolmekesi sulelisi, kolmekesi nupukas nüüd pillerkaar, bella balla präänikute maalt lendas lauda seal kull, kes kõrvaga jänese püksimütsi orav näris põder väle külalisi reinuvaderi mees siili metsas, noori kuuski, karuvana rüüpas jooki, kaaren viltu, pull lendas, vares, jänes kalendas peas eluruum keset okaskera veeres seeliku. Karu ei viitsinud, karu imes käbijuppi pakikest samblasuppi, noori pükse, kaaren, sõit näärikuusel kurejooki jõi põder kuuskik nooremana kadakapõõsast mutionu, sügaval sügaval jänese peas kikkis karu marju ahjuplaadi pealt. Kokku külalisel kolmekesi pidurooga maitsesid, kuid tervitusi tõusta ei, kolmekesi liitsinud. KEKis kitsekesed pole, kitsekesed pole, kitsekesed pole kaasas, nudi sabaga kitsekesi pole. See oligi Aruwane pillerkaar präänikute maalt. Need kõik näärikuusel ripume. Kui piparkoogid. Hindrek piilub läbi ussi porru piiluaugu kelle jalas on tegelikult nahkpüksid. Kui tantsima kutsub tohutute aatomite hulk. Ja miks on nad kõik võtnud lõpmatuses lõpmatult korduma saama. Mis on kassipingutuste ülimaks eesmärgiks ja miks jälestab karuni kirglikult oma trummi? Hiir hüppas, karu lõi trummikohv, see ongi võimutahe, ütlesite kommentaari keelu, uskustad ometi jälestus, trummivõistlus tundub olevat. Oh seda kahju mõistusele ning veel tõenäolisemalt moraalile. Seepärast vähemalt kelleerimal kujul tõst välje. Hiir hüppas ja kass kargas, kass kargas vägagi tarvinistlikult, kaistab olelusvõitluse madalaid eesmärke, kastab kasvada, laieneda, kas siis sigimine võivad olla jõupingutuste ülimaks eesmärgiks? See jätas kord kuulajate otsustada. Kas käskarlas, oh seda Eluianne oh, seda, et aeg ja ruum on lõpmatu aatomite hulka kutsub mind tantsima. Tiiseleks teadsin kõik, see polnud ime sellest järeldati, et tohutute ajavahemike tagant korduvad ruumis samasugused aatomite kombinatsioonid. Teisisõnu kreeka aatomite kombinatsioonide maailm ja kõik inimesed seal sees. Kal moodia endi vanemad, korduvad lõpmatuse lõpmatult. Idee ise pärineb Vana-Kreekast, kus optimistlikud filosoofid eeldasid Kui tunnete nahkpüksid peaks lõpmatuse lõpmatult korduma siis leiad ehk hõisata seal nuttes võtta eelduseks viiul kaasa. Et iga hetk su elus jääb lõpmatuse. Karu lõi trummi. Rusuv hiirleitants. Vana karu lõi trummi lõhki, läks, hirmsad on mu laulud ja hirmus on mu elu. Karu jaoks pole lõpmatuseni mingite vabades. Me noored ootame pilgul säravale tohutute ajavahemike tagant korduvad ruumist samasugused aatomite kombinatsiooni. Valik jälle elada on võimas, kui iga rõõmus aeg kord kuulutustelt näitab minu nime. Talik jään elada. Oh seda õnne. Oh seda lustihiir. Riina Hinnavaatlus uurib hästi ära unustatud ja ilma isamaata päkapikutoimetulemise rituaale kaugetes võõrastes metsades ning mida ta seal ja kellele õigupoolest küpseb. Võõral maal metsa sees ihkad, kodu sa kas ihkad pohhinud vihkad pika-pikapall, kas ihkad? Kuis õhkad Ta poole tõttad Isamaa poole, võõraid maja metsa sees seal metsa sees, langenud ländavad jõuavad surma tuul, surmakuul jõuavad tuhanded koju jõuavad, jõuavad lillest lillesse, kõuepill ülesse. Oh linn, seal päkapikk, päkapikk, väike päkapikk metsa sees, metsa sees, hästi väike päkapikk. Oh hing, mis teed, päkapikk, mis teed, päkapikk, see ja see, kuis elab päkapikk, mis tõttad mesipuu poole. Õhkad, päkapikk isana saiu küpsetab, võõral maal metsa sees vihkad kodu, sa ihkad, pikk-pikk, pai, õhkete poole tõttad seal. Päkapikk Isamaasaiu küpsetab. Päkapikk, mis maksab üks Isamaa saiapäts, mis õhkas lillest lillesse, mis maksab paksu hing, eks maksab Mesipuu päkapikk, eks maksab saiapäts võõral maal hing saiu küpsetab metsa- ja vaeva ja hoole ja Isama unustad. Mis maksab saiapäts tuhandeid, kes maksab poole? Päkapikk, mis maksab väike saiapäts 1000 kes maksab Mesipuu surmakuu see hästi lennaku vastu sul see hästi puhugu vastu sull kõue pelm, seal tõuseb surma tuulde hoole. Mis maksab surmakuul? Tuhanded, kes maksab toole? Päkapikk, mis maksab päike, Isamaa, tuhanded, kes maksab raskel ajal. Seal lendab kalender, see päkapikk, see ja see metsa ja vaeva ja hoole ja Isamaa poole. Kui elab metsahing. Hästi Sa unustad, oh hing. Tuhanded viivad raskel ajal paksu metsa paksu paks papaks, pagaks, barakk, paksud jäänud viivad. Päär vaatleb võõrliikide kohanemispraktikaid kohalikes metsades kakadu ja kuused ja lektikat ja sajab lauale otsevõitu küsimuse, miks nii tuksub kakadu ja mis on kuusepalk? Kui jõulutuppas jõuavad, kui jõuavad? Tasa tasa nagu kaka tuum. Kord puhus küünlad ära ja kutsus külla ära. Siis säras jõulupuu jälle tasa. Ordlendas kadu ja kutsus küünlad ära. Kui jälle lumehelbeke liugleb, nagu mõtleks, tulles välja ka kalu. Kui jälle säras lumehelbeke tasa, tasa sisse saidi rind tasa siis tehti palju. Miks nii tuksub, kadu, rahu otsib ka kadu. Ja kuusk lendas rahu, tasa, tasa lendas kakadu ja kuusk. See tasaviibiks ka tasa. Siis tehti tulles ka tasa, tasa, mõtleksime ära. Ja puhus küünlad ära, mära sisse lendas jälle, säras tasa, tasa välja, aeti kadu ja lendas kuusk, tasa. Tehti palju kära. Miks sa ära sees tellis jõulupuu jälle kadu ja kuusk. Nalja aeti kakatuum. Ja tasa, tasa puhus rinn. Sisse lendas mära kära ja välja aeti lumehelbeke tasa. Miks nii välja aeti? Kakanu. Ja tasalumehelbeke. Liugleb aknale kadu ja kuusk, see kuusk. See söödi ära. Mõtleks säras jõulupuu ja söödi, söödi ära, aeti kakaduu küünlad ära. Eesel tellis jõulupuu ja kutsus külla mära, sisse lendas kadu, tehti palju kära. Mõtleks välja, anti ka kadu. Siis tehti palju tasarahu otsiv rind tasa. Nagu otsiksin ja kuusk see jõulupuu. Rahu otsib ta, rahu otsiv lumehelbeke, tasa siis naera. Siska kadu. Tasa tasa liugleb aknale ära. Indrek sorteerib eestlaste südames õppide pimedates võsa ärikes kus võiks redutada meile nii omaselt hästi ära peidetud armastus ning sõnastab esimest ja võib-olla viimast korda, mida ta vahel just vihkab. Kui vanamoodsad armastajad proxuvus? Kes kanname teineteist südamesoppides salaja is sajandi esimestel ilusatel. Sajandi esimestel ilusatel raiuvad hellad elektrikitarrid millestki nii haprast nagu Jolo. Me eestlased erilised oleme kiskjad. Silmad on küüned, meil haigeid teineteist südamesoppides. Laidi teineteist praksuva lõkkes. Kanname teineteist ribadeks, südamesoppidesse. Pimedas peavad plaani hambad seal põserikkus. Pimedas peavad plaani hambad millestki tõeliselt enda omast. Vahend vihkan, kuidas keeles on võimalik praksuva Metkes eestlase hambad. Taavet hindab laulupeo mõju rahva vaimsele tervisele ja saab teada, mis tunne on olla mesitaru pressiesindaja, kes on kasvatanud üles oma isamaa. Sest pole ju riike peale isamaa, mu kallis isamaa. Ei. Nii tunda. Siil ja nii on ta nii Isamaa. Ole oma nägu, Isamaa sündis soovimatu Isamaa ja surmani oli juba. Üles kasvatanud siin mina olen. Mitte keegi õnn ja rõõm ei ole nii kallis isamaa ole viiski kaotada. Nii ta ümber jaotada. Lucall. Ennast. Inimeste soovimatu õnn. Täna ei saa ma sind, tänan, mina jään siia olla vale võitja ega vennaskonda. Mis ei ole rõõm, kui sündis soovimatu laps. Elab minu isaga. Kõlas binaar, poeesia, kuuldemäng Isamaa Maps. Kuuldemänguteenistuses sukeldusid binaar, poeesia, akvalangistid eesti vaimuvaramu teksti särikesse et koguda kimbuks kokku eestlase eneseteadvusele kõverpeegliefekti pakkuv kujunditihe. Kuuldemäng, kus kandvateks märksõnadeks on kahiseb meetriline ruum nimega Mets kõikehõlmav Isamaa ja selle painelik vari. Meie muinasteadvust Fallaselikult läbistav pistuda verd tarretavad nahkpüksid, hirm iseenda nahkpükste kandmise ees ning lõppeks ka sündsusetu püha eetri teotamine ehk maakeeli keelemäng ja sellest tulenev armutu lõbujäänu luist. Binaar poeedid on Riina Maidre, Täär Berenson, Taavet Jansen ja Indrek Spungin. Diktori hääl Piret Aus, helirežissöör Külli Tili. Raadioteater 2019.