Hulk jutustajaid, kes nimetavad end kristlasteks, kuulutavad meie päevil, et araabia kõrbed kogunenud armeed ongi Johannese ilmutusraamatu. Härma kett on see paik, kuhu kogu maailma kuningad kogunevad ajaloo viimseks lahinguks. Maailma lõpp olevat sellega käes. Viimne kohtupäev lähedal. Kas see võiks tõsi olla? Vastuse leidmiseks kuulakem seda, mida Jeesus Kristus ütleb maailma lõpust Luuka evangeeliumis kus loeme järvest. Et see on ilusate kividega ja andidega eitud, ütles Jeesus. Küll tulevad päevad, mil sellest kõigest, mis te näete, ei jäeta kivi kivi pealt maha kiskuma. Õpilased küsisid temalt, õpetaja, millal see siis juhtub ja mis on täis, et see hakkab juhtuma. Aga Jeesus vastas, vaadake, et teid ära ei esitata, sest paljud tulevad minu nime all ja ütlevad, mina olengi see ning aeg on käes. Ärge minge nendega. Kui te kuulete sõdadest ja mässudest, ärge kohkuge. Need peavad enne tulema, aga ots ei ole veel niipea käes. Siis ütles Jeesus, neile veel, tõuseb vabastu ja riik riigi vastu. Ka suured maavärisemised on mõnes paigas, nälg ja katk, hirmsad asjad. Ja sünnivad suured imetajad päevast. Aga ennekõike, seda panevad nad teie külge. Nad kiusavad teid taga, annavad vaid ära kogudusekodades sõjavangi viivad teid kuningate ja maavalitsejate ette minu nime pärast. Siis tuleb tunnistust. Nii luuka evangeelium. Selles kirjakohas räägib Jeesus küll nimeliselt ainult Jeruusalemmas plist kuid laiem kontekst käsitleb selgesti kogu maailma hõlmava viimsepäeva tulekut. Võiks öelda, et Jeesus ei annagi oma õpilaste küsimusele otsest vastust. Võiks seda samuti öelda. Et Jeesus aega viitmate tühja põuaga, nagu maailma lõpp juhib oma õpilase tähelepanu sellele mis on tõesti oluline. Mitte maailma lõpp, vaid meie tunnistus Jeesuse. Tõepoolest, meie elu väärtus ei ole üldse sellest, mis aastal me sureme. Kus elada nagu jumala laps nagu jumal ise, kes on armastus? See, kes armastab, ei tunnegi erilist huvi viimsepäeva vastu. Minu poolest tulu kas või täna peatab huvi meie planeedi saatuse vastu, on igati õigustatud. Meie looja on meid varustanud mõistuse ja fantaasiaga. Et neid targalt kasutaksime. Teatud mõttes oleme isegi sunnitud seda tegema, sest just meie päevil on inimsoo täielik hävitamine inimeste eneste poolt nihkunud taasia vallast reaalsusse. 100 aastat tagasi võis mõni inimene veel muiata maailmalõpujuttude üle. Seda ei saa meie põlvkond enam teha. Meie päevil loodavad teadlased uutmoodi viimset kohtupäeva. Me ise mõistame kohut eneste üle sellega et muudame oma planeedi elamiskõlbmatuks. Jah, praeguste vahenditega ei oskaks keegi emakest maad lihtsalt õhku lasta. Ent elu hävitamine maapinnal on nüüd võimalikuks saanud. Niinimetatud konventsionaalsete tapariistade asemel kuuleme ähvardusi ja soovitusi niinimetatud bioloogiliste ja tuumarelvade tarvitusele võtmise suunas. Neist kuuleme nüüd iga päev. Ning see võibki olla inimsoo lõpu algus. Nagu alguses nentisime maailma lõppu, jutud ei seisa kuidagiviisi jeesuse kuulutused tulipunktis kui maailma või siis inimsoo viimsepäeva, kus ei tea me tegelikult muud, kui et see võib meie elupäevil juhtuda siis meie enestele, kui me siit maailmast vägagi kindel. Meie elupäevi on aastal 70, vahel veidi kauem. Siis ei ole neid maailma jaoks enam olemas ja teatud mõttes ei ole ka maailma enam olemas meie jaoks. Missugused on uus maa ja uus taevas, millest Johannese ilmutusraamat ka räägib? Esialgu ikkagi ainult fantaasia valda. Täna kuuldud kirjakohas loetleb Jeesus igasugu suuri hädasid. Kõiki neid on spekulatsioonilembesed inimesed katsunud tõlgendada ka ennustustena. Jeesuse kuulutus ei liigu selles suunas. Ärge laske end eksitada, ärge minge kaasa, ärge koguge, see on tema õpetust. Ning siis tuleb Jeesus olulise juurde. Niikaua kui maailma on, kiusatakse tema õpilasi taga. Siis tuleb teil tunnistust anda. See on käsk ja seletus korraga. Meie Tagoogimisejate kurjad plaanid, veel midagi muud kui meile antud võimalus oma isikliku tunnistuse, eks see on seletus. Me teame, et kõik tuleb heaks neile, kes jumalat armastavad. Kuidas omal ajal apostel Paulus pealinna Rooma tagakiusatud kristlastele sõnad käivad, aga ka Tallinna ja Moskva ja Vilniuse kristlaste kohta. Siis tuleb teil tunnistust anda. See on ka käsk. Me ei saa vältida. Me peame oma suu lahti tegema. Jeesus seadis vägivallale vastu mitte vägivalla, vaid hoopis sõna. Kui ma kurjasti rääkisin, tõeslasega. Vaimulik õpetaja annab meile niisugust nõu kes hakkab armastama, olgu mis kannatada. Jeesus ei tule iial ilma riskita. Aga ta risk ei tule iial ilma Jeesuseta. Hirm hätta sattumise ees on hullem häda kui hätta sattumine ise. Jänes, kurjategija, kes tehtud halba häbeneb seisab jumalale lähemal kui aus inimene, kes veneb heataja. Ana parandas.