Tere hommikust, head vikerraadio kuulajad, kell on 11 minutit üle 10. Minu nimi on Marko Reikop ja jutusaade alustab, tähendab seda siis, et me järgnevad umbes tunnikese puu, me siin stuudios juttu vähem, kuulan muusikat, kuigi vahel kuulan muusikat. Täna räägime peamiselt tervisest ja peamiselt eelkõige just toitumisest ja söögist ning stuudios on Eesti tervise edenduse ühingu juhatuse liige, Eesti toitumisteaduse seltsi juhatuse liige, emeriitdotsent ja figuurisõprade peakonsultant Mai Maservatele. Tere hommikust. Tere hommikust ja ütlemata, kellel, et lastearst ka Ja lastearst pediaater ka seda, aga miks sellest toidust nii palju rääkima, toit ei ole küll selline teema, mis oleks väga uudne, et väga originaalne, kui ma siin hommikul toidust räägime, et inimesed ei üllatu ärriti sel teemal, aga miks see alatasa pidevalt päevade, nädalate aastate peaaegu et aastasadade viisi Jutuainet alati pakub, ekstoit on sellepärast vast kõige tähtsam, et iga päev. Me sööme päevas mitu korda ja kuidagi ei saa toidust mööda vaadata. Ja ma olen vahel ise ka mõelnud, et praegu on nii palju kõikides ajalehtedes ja ajakirjades toidujuttu. Aga, aga ikkagi on seal midagi, midagi uut jälle ja midagi ei taha, võib välja noppida ja midagi, mida inimesed loevad küll, aga ikkagi ei tee. Hostel tänane hommikusöök on, on juba söödud tervislikumad. Vot täna hommikul oli mul Lin kiiret, ma ei olnud üldse tervislik, ma jõin kohvi, aga panin küll piima sinna kindlalt peale, et vähemalt piimaga kohvi. Aga niipea, kui ma vabanen, kohe lähen, söön putru, putru. Meil on üks imeline hea toit hommikul üks asi, et ta saab kiiresti valmis, teine asi, et ta ikkagi täidab hästi kõhtu. Ja kui hommikul sa putru, siis kuskil lõunani ei tule mingit isu mingit mõtet üldse, et mingit saiakest või kohvi süüa vahepeal süüa, juua. Pudrus on nii palju kiudaineid ja kui ta on tehtud just niisugustest tumedatest puhastamata kliirohketest keradest, siis siis on ta seda väärtuslikum, seda rohkem ta pisid kõhus. Ikka suundub sinnapoole, et ikka mida vähem maitsvam, mida koledam ja hallim jubedam välja näeb, seda parem tervisele. Ai-ai see oli vale, et mida vähem maitsvam see tähendab, et ta näeb välja küll võib-olla niisugune hallim ja, ja tumedam. Aga Mait, see on väga hea, nii et selle maitsega tuleb ainult harjuda. No see on teie toitumist koolitaja, toitumisspetsialisti selline pähe õpitud nutulaul, et maitse on väga hea, kas pole seal pudrule mingi hea maitse keelt nüüd tänapäeval soovitatakse ta veega keeta ja mitte moosi kõrvale võtta ja, ja kui piima vabapiima või soovitusel isegi parem vett või mahla siis tomatimahla kõrvale juua ja see kõik kõlab juba nii koledasti, et tahaks raadio kinni panna ja sellest toitumisest üldse enam mitte midagi teada saada. Ei, aga igaüks peab endale leidma selle selle õige pudrukeetmise viisiga ja moosimoosi võib panna pudru peale, aga noh, kellel on ülekaal sellel soovitame siis muidugi jah, keeta puder lastele kindlasti piimaga ja parem, kui ta on siis veel kolme, 3,2 protsendilise piimaga puder ja ideaalne on marju kõrvale süüa. Nii et või panna hapukoort peale jälle sul on valikuvõimalus, kas võtad kahekümnese hapukoore või võtad 10 protsendile? Siis see pole mingi valik. Teie ütlete, et kümnen tuleb võtta 20, mis maitseb hästi, seda ei tohi süüa 10-le, mis on sihuke hapuluga nagu keefir, see. See on hea toitumisnipp. Ja aga ikkagi tuleb vaadata, mida ma teen, milline on minu koormus, mis ma kohe peale sööki tegema hakkan, kui mul on vaja füüsilist tööd teha, ma pean sööma, ma pean oma kalorit saama kätte. Nii et, et see ei tähenda sugugi seda, et hommikusöök peab olema nii lõpmata lahja. Aga seda küll, et ta ei tohi ka väga magus olla ja eriti lastel, sest siis ta võtab toidu isu ära ja lapsed üldse siis kipuvad magusaga ju liialdus. Maja ja selle, seda, seda ma unustasin öelda. Et mitte suhkruga keeta, võid pisut maitseks ja ka mitte palju pisut soola lisada, hoopis mitte suhkrut. Ja see kõik kõlab väga halvasti ja ja kui, kui ma räägin veel lisaks sellest juurde teile head kuulajad ja Mai Moser mitte ainult ei noogutavaid, kinnitakse mannapuder, see ainus maitsev puder, mida see hommikul siia võib, et see ei olegi õige puder, seda tasuks üldse vältida, et see on umbes sama, mis saiakeste koogikeste söömine. Jah, see on nisu nisujahust tehtud või noh, tähendab nisust. Ja meil on see lugu ju ka veel, et on lastel küllalt palju seda nisujahutalumatus, gluteenitalumatust näiteks imikul ennevanasti tehti iga esimene puder oli mannapuder hästi pehme ja aga nüüd üldse ei soovita seda. Sest et oskame paremini tervise peale mõelda. Mannapudru võiks vabalt menüüst välja jätta? Jah, võiks küll. Aga missugune karm vestluspartner minu vastas istub, miks te üldise toitumisega olete hakanud tegema, Te olete õppinud lastearstiks tegelikult, et väga suure osa oma elust lastearstina ja laste tervise eest seisva ametnikuna töötanud, et kuidas, kuidas see toitumise juurde sattusid selles mõttes, et kui ma teie kehakaalu vaatan, siis teil teil vist tõepoolest pole elus mitte ühtegi üle kilo mitte kunagi olnud. Pigem nagu kõhn ja ma peaksin soovitama, sööge, sööge midagi. Nojah, aga lastearsti töö koosneb ju suures osas ka ennetustööst ja võib-olla see otsene ravitöö see tudengina pakub hirmsasti huvi, keegi ei taha midagi muud teha kui ainult ravida. Aga mida enam sa saad kogemusi ja seda enam näed, et lihtsam on haigusi ära hoida ja lapse areng, see on ju niivõrd huvitav ja see toimub nii kiiresti ja nii intensiivselt ja algab kõik ju rinnapiimast, kui me toidu peale mõtleme. See imik on terve, kes saab oma emapiima ja kuidas seda siis soovitada ja ja meil räägiti küllalt vähe rinnapiimast ja ma mäletan, et 90.-te alguses koos kolleegidega Rootsist tõlkisime esimese niisuguse imetamise õpetuse ja ja siis oli see nagu niisugune, no mis nad räägivad imetamisest. Aga, aga see on väga tähtis. Ja näiteks praegu vot see on mul lemmikteema. Et kui mõelda, et noh, et ülekaalulise on palju siis need imikud, kes ei ole rinnapiima saanud, kes hakkavad väga vara saama just nimelt lisatoitu, segusid need nendest potentsiaalselt saavad kiiremini ülekaalulised ka. Nii et kõik algab rinnapiimast. Nii et nagu te näete, Maseri jälgimise all olete juba siis, kui te juba imik olete, rinde võtate, juba siis peab tervislikule toitumisele mõtlema, et siin ei olegi rohkem mitte midagi teha, et rinnapiim rinnapiimaga, siis ema peab juba oma toitumist jälgima, et see lõpu lõppematu ringse toidu jälgimine Jah, ja nii ta, nii ta ongi ja ma olen siin nüüd osalenud paljude toidusoovituste koostamisel ja ja on tehtud toidusoovitusi, ekstrand rasedatele imetavatele emadele ja, ja tõesti, raseduse ajal kipuvad naised ka liiga palju sööma. Mõte selles, et noh, et kui ma söön, siis mul ikka tuleb, see laps on ikka kindlalt terve. Tegelikult vaja on. Arvud on igavad, aga vaja oleks 300 kalorit iga päev rohkem süüa kui tavaliselt raseduse ajal ja see on umbes kaks väikest topsikud jogurtit. Aga muidu on tavaline toit. Nii et, et tervislikult tuleb ka kaheks siia ja, ja see on oluline ja tõesti, et kuidas me seda väikelast kasvatama ja mida me õpetame sööma, milline on meie toidulaud, sellest saame sellega seoses palju hädasid ära hoida. Kuidas see käib selle väikelapsetoiduharjumuse kujundamine, et kõik emad ju tahavad vaimusilmas seda, et laps oleks tulevikus selline, et kes sööb kõiki asju, et ei ütle, talle ei meeldi üks või teine, sest tavaliselt kipuvad need asjad olema, mis ei meeldi, on, on just needsamad pudrud ja juurviljad ja selline tervislik toit selline magus ja, ja hamburger ja friikartulid lähevad lastele väga hästi peale. Aga me tahame, me armastame väga lapsi, vanemad armastavad ja vanavanematele eriti ja siis mõeldakse, mis on kõige parem lapsele, kõige parem on komm, kõige parem on kook, midagi väga head, kitsa, kas või midagi head raadiomagusat. Ja noh, siit see see algab ja näiteks mõelda. Me oleme harjunud ja praegu üpris palju käiakse külas, millised on peolauad, need ei olegi peolaua taga, külla lähed, esimene asi, pakutakse süüa. Ja seda ei ole ju alati sugugi mitte vaja. Nii et kus need harjumused jupphaaval tule ja vaat need, need algavad ikkagi ju kodust peale ja ma olen just noh, palju suhelnud nende inimestega, kes on ülekaalulised ja tahavad oma kaalu langetada. Siis kõige suurem mure on nädalalõpp. Ja nädala lõpus sellepärast et siis käiakse külas siis minnakse külla emadele ja madele ja nii edasi ja, ja, ja süüakse, mul tuleb nii, üks lugu meelde, kuidas üks kena daam oli noh, väga kenasti nädala jooksul tal kõik õppis, õppis ilusasti tasakaalustatult sööma ja nii edasi. Ja siis ühel korral rääkis, et kuidas ta kiitis, et ämmal on nii hea kartulipüree pühapäeviti käisid ämmal külas ja lõpmata maitsev siiski hämmale seda ütles, oli ta öelnud, et noh, mis ma teen rõõsa koore, siis peab hea olema. Küsimus rasva maitsega, oleme harjunud, et, et, et see on hea rasvud maitseparandaja. Aga kui mul vaja ei ole, kui on ikka kilosid küllalt, siis tuleb neid asju vaadata midagi. Maailm on väga ebaõiglane, kõik maitsvad asjad on, ongi needsamad rasvased ja tervislik toit ei ole maitsev ja väga-väga lihtne on kaalus juurde võtta ja väga-väga raske alla võtta. Miks see nii ebaõiglaselt seletada, miks see vastupidi võiks olla? Ma ei saa teid vastutavaks selle juures, teha, tahaks, tahaks, aga ma ei saa teha teid vastutavaks selle juures. Maailm on ebaõiglaselt seatud, aga ikkagi ma tuleks selle juurde tagasi, et kujundame oma harjumuse toitumisharjumused ja kui millest kõige rohkem räägitakse, et vaja oleks süüa rohkem köögivilju ja aedvilju. Ja meil on tehtud uuringuid, kus on balti riikide toitumist võrreldud. Ja üks kolleegidest kaitses just nende uurimiste teemal omadoc Ta oli töö ja nii, et selle kallal on palju tööd tehtud. Ja selgub ikkagi, et Eesti inimesed söövad vähem köögivilju, lapsed eri Soome lapsed söövad palju rohkem samasugused, samas kliimavööndis, miks siis nemad rohkem söövad? Järelikult ikkagi neid harjutatakse rohkem sööma köögivilja. Ja meie oleme kuidagi kuidagi jäänud sellest tahapoole. Nii et, et harjumusi saab kujundada ja peab ikkagi mõtlema, et, et mis on see tervislik, mida ma peaksin sööma? Ülekaalulisuse, ülekaalulisus ei ole loomulikult mitte ainult esteetiline probleem, kui see oleks ainult esteetiline probleem, oleks veel väike asi, et ta on ikkagi tegelikult suur terviserisk ja noh, tänu sellele, et inimesed on ülekaalulised, ei vaata, mis nad söövad, liiguvad vähe, on Eesti endiselt juhtiv surmapõhjus, on ikka südame-veresoonkonna haigused, tihti südameinfarkt tapab Eesti inimesi ära rääkida siin linnas Tallinnas või suuremates linnades seda toitumisjutud, sööge, sööge nagu tervislikult ja noh, võib-olla lihtsam on rääkida nooremale põlvkonnale, aga nüüd ollakse keskealine ja ja võib-olla ülekaaluline ja elatakse maapiirkonnas sellises väikeses asulas. Aga kas on üldse võimalik ka sellistes tingimustes praktilt praktikas nendel inimestel soovitada? Kuulge sööge, sööge tervislikult ja nad võtavad. Aga see tõepoolest ei ole nii kerge ja praegu näiteks meil on küll söömises, kui palju on, on palju igasuguseid kirjalikke materjale ja väga palju pannakse ka informatsiooni internetti. Aga see suurendab veelgi ebavõrdsust tegelikult, sest internetti ei kasuta kõik oma maapiirkond, eakad inimesed, nad ei hakka kasutama, nad ei võta vaht lahti seda ja seda v terviseinfot. On sealgi oma kaloraaži ja vaatan, mida, kui palju see on tegelikult väga-väga halb. Ja samas siin kõik teavad igasugusel noh, igasuguses ametis olevad inimesed väga kõrgetel positsioonidel ja, ja vähem kõrgetel räägivad, et see eestimaist ja eelistaja söö kindlasti puu- ja köögivilju rohkem. Aga väga hästi on meeles, kaks aastat tagasi oli väga suur õuna-aasta meil, mis siis juhtus õuntega? Kõik hästi, täpselt aeti auku ja nüüd ma juba käisin korra välja selle mõtteti Me ära, et kui nüüd tuleb jälle väga suur õuna-aasta, no palun väga prügiaktsioon oli väga edukas. Teeme nüüd õuna ja marjaaktsiooni, et tõesti see eestimaine jõuaks Eesti inimeseni. Nii et, et me räägime ühelt poolt küll, aga tegudega ei jõua sinnamaani ja noh, tohtrina ikka tahan olla ei maailma parandajad, et noh, et kuidas seda Eesti põllumajandust ja, ja kui palju on siin probleeme, mille, millega peab terve tere, riik peab tegelema. Tegele ilmselt sellega, sellepärast seesama Soome näite põhjal Soome oli ka kolm paar-kolmkümmend aastat tagasi ju südamehaigustest esikohale ja väga palju neid juhtus ja nüüd soomlased uhkustada väga õnnelikud selle üle, et ei ole nendel üldse suur probleem, et see kolmekümneaastane faasilise ühe põlvkonna jooksul ära tehtud, suur programm, see toitud from soomlased. Jah, neil oli Põhja-Karjala projekt. Töötervis on ime ja millesse projekt koosnes, kuidas nad oma tervist, kuidas soomlased oma tervise korda saidi, miks, mis Eesti riik nagu istub kõrvad lontis, et mingit sellist sellist suurt aktsiooni ei toimunud? No meil on ka väga suur südames strateegia käimas ja väga palju on ära tehtud, aga ma tuleks siit hoopis teise teema juurde. Praegu Euroopas on väga ähvardav laste ülekaalu suurenemine, ülekaaluliste laste arvu suurenemine ja sellega neuroopa, mis on juba küllaltki tegelenud ja septembris võeti vastu niisugune dokument ja informatsiooni jagatakse liikmesriikidele, et mida ja kuidas teha. Ja, ja laste ülekaal koolieelses eas suureneb ja see suureneb Soomes ka. Nii et ühelt poolt me oleme täis. Kuule mägistrist, kahjurõõm. Täiskasvanute südamehaigusi ei saanud nagu vähendada, aga seesama noh, üks niisugune keeruline sõna, metapoolne sündroom, öeldakse, see on siis see, kus on kolesterool, kõrge vererõhk, kõrge ja kõrge, kõrge kehakaal suur ja kokku niisugune niisugune haiguste kompleks või kuidas nimetada. Ja see oli valdavalt täiskasvanutel. Nüüd hakkavad needsamad nähud tulema lastele. Nii et, et see on probleem ja meil on praegu teismelisi poisse kõige rohkem sihukesi ülekaalulisi. Tähendab, et, et. Meil on veel väga palju ära teha ja diabeet suureneb, see on ka ülekaalust tingitud just teist tüüpi diabeet, nii et tuleb uusi haigusi juurde allergia, suurenev nii, et probleeme on väga palju ja see toidu teema on igihaljas teema ja mida rohkem teadlased töötavad, vaat seda enam tuleb jälle mingeid nüansse välja, et kust mida, mida teha. Ega ainult ülekaal ei ole probleemiks, alakaal tuleb ka probleemina kõne alla. No see on kindlasti väiksem probleem, me kuulame vahepeal muusikat, räägime mõne sõnaga dieetidest, räägime sellest, et ei viitsi ju terve elu korralikult süüa hommikust õhtuni teeks ühe paarinädalase dieedi ja oleks kõhn ja tervislik. Saanud. Ma. Ei tea, ma arvan. Ära. Värvi nüüd. Dieeti sellest räägitakse ka vahetpidamata. Meil on täna stuudios maimaalser, kes on toitumisteadlane ja arst. Kuigi öeldakse, et ükski dieet siin ei aita endiselt populaarsed ja te olete ise ka ju dieedialase raamatu suisa kirjutanud igaühe igaühele oma tõde, nii et ikka vahel nagu võiks mingit dieeti teha. No me ei saa ära keelata demokraatlikus riigis erinevaid soovitusi, see nüüd on ka ja raamatuid ilmub ja väga palju ja tõlgitakse ja, ja tõesti neid äärmuslikke dieete ja vähem äärmuslikke on üpris üpris palju liikvel. Ja noh, nende vastukaaluks peab teadma seda, mida tänapäeva teadus ikkagi tunnistab ja mida siis peetakse selleks õigeks ehk normiks. Norm on üldse üks väga-väga spekulatsioon. Noh, on inimesi, kes tõesti peavad paastulaagreid ja käivad nendes ja leiavad, et vot, et väga hea sai pärast seda Taimetoitlased, see on ju ka tegelikult nagu mingi dieet, et ma ei söö üldse liha või maise kala ja ei söö piimatooteid. Mina igal juhul neid äärmusi ei poolda ja ma leian ikkagi toitumine, Lähme tasakaalustatud ja peab olema mitmekülgne. Vahel minu käest küsitakse ka, et noh, et millist näiteks puuvilja või mida te peate kõige paremaks. Ma just mõtlesin formuleerida nende raadiosaate seisukohast põneva küsimuse, mis on kõige parem toiduaine üldse. Loll küsimus, aga, et jutu huvitaval lainel hoida, seda hea küsida, et missugune on toidu kõige parem toiduained teie arvates? No ja nii ongi, et ühest näiteks puuviljast ma saan rohkem kaaliumi, teisest, ma saan rohkem kaltsiumi, kolmandast ma saan midagi, midagi muud veel. Ja mineraalaineid ühes on nii palju, teises naa palju, nii et, et see on erinev ja niisugune hea kuldne reegel on, mida me oleme Eesti toidusoovitustes ja nüüd figuuri sõpradeski soovitame, on ikkagi see viis värvi, et sa see viit seal oli erinevaid puuvilju ei üldse. Puuvill üks roheline, kollane, punane Absalinile midagi. Puu- ja köögivilju ja see, et, et viis ükskõik kuidas me ütleme, viis portsjonit või viis ühikut või aga, aga see tähendab seda, et mitte niimoodi, et ma viis võtan küll, aga võtan viis õuna vaid just see viis värvi. No tumepunase õunarohelisi õunu ühe kollase õuna Ei, see ei tööta nii sest näiteks porgandis on ühed toimeained, tomatis on teised ja niimoodi ma need värvid panen. Aga iga päev viit värvi, kui sööd, on hästi juba absoluutselt, ja seda võib täiesti vaba saanud kõige sellisest, kõige paremat toiduainet ei ole olemas sellist asja, mida kogu aeg võiks süüa ükskõik millegagi liialdamine on halb, et kui ma ka kogu porgandit söön, siis lõppkokkuvõttes ei ole see enam organismi kollaseks. Ma küsin nii, et mis on siin toiduained, mida tõesti võiks vabalt üldse vältida, et tegelikult inimese organismi midagi ei juhtuks, kui kui need need toiduainet jätaks oma ministrilt? Ma lootsin vastupidist küsimustest, mida kindlasti peab iga päev sööma. Mida vältida. No mida te üldse mitte kunagi suhu ei võta? Ma söön isegi sibulat ja küüslauku ja kõike noh, absoluutselt ja ma ei, ma ei oska öelda, mida ma ei võta suhu. Ungari kui ma pakuks teile sellist võileiba, millele võid ehtsat taluvõid alla pandud ja ungari pekk on peal, mis te siis ütlete? Võib-olla ma olen nii külmetanud, see annab kiiresti energiat kahe ja öeldaksegi, et külmas kliimas, et on vahel ka Seraazbeki väga hea. No see on, see on võib-olla ehk tõesti niisugune, mida, mida ei soovita süsteerumised täpselt, et, et lausa peksa ehkki süüa ja, aga, aga reegel on siin hoopis see, et mitte liialdada, aga seda, kui ma ütlen, et see asi on hea, näiteks ma olen öelnud, et mahl on hea, see ei tähenda, et joon mahla liitrite kaupa, see on hea. Puhas süsivesik, poos, suhkrut lisatud fruktoosi. No täpselt, aga ma joon pool klaasi mahla ja ma joon seda iga päev, sest mul ei ole võib-olla õunu iga päev kodus või ei ole mul seal pirne ja teisi puuvilju. Aga mahlapakki mul on lihtsam kodus hoida, et ma võtan selle täismahla, aga ma tõesti ma joon pool klaasi või äärmisel juhul ma joon klaasi, sest ma ei saa sealt jälle nii palju kiude ja muid asju. Nii et kui me kiidame, et väga hea on näiteks kala ja väga hea kalaõli ja kala ras ja oomega kolm rasvhapet, mida üldiselt teatakse, et need on väga head ajule ja ja, ja üldse organismile, siis see ei tähenda, et ma lusikaga peaks hakkama nüüd seda õli. See on hirmus hea. Nii et siin on nagu see oht, et või noh, oht, et, et ei või absolutiseerida seda, kui me midagi kiidame, see kuulub ikka selle mitmekülgse, kogu selle komplekti juurde. Et seda teist ja kolmandat ilmaaegu ei ole toidud kujutatud well õpetamise aspektist toidupüramiidina või toiduringina, kus on gruppidesse pandud ja kõik toidud on seal reas. Ja võib-olla kui mina õppisin, mis oli raske ja tegi omakorda ebameeldivaks selle toidu teema üldse oli see pisime toitainelist koostist, et kui palju valku, rasva, süsivesikuid, akas söökidest rääkisime vähe. Ja siis oligi kõik, ainult nagu arvude mängija. See läheb nii keeruline inimene, ei viitsi seda silmas. Kui aga, kui me toidust räägime, ikkagi neli viilu leiba päevas või nagu nüüd see viis, seda mainisime väga hea see kaks korda kala nädalas. Ei, no teeme siis mõned toitumist, sellised reeglid, mida on lihtne järgida. Söö iga päev viit värvi, puu- ja köögivilja, absoluutselt kõik suudavad, suudavad valida. Kes värvima ei ole, saab hakkama, on ju, ja nii mindi neli viilu leiba päevas. Neli viilu leiba ja ma ütleks veel, et kui ma iga päev ei söö, siis ma vähemalt täna ma ei saanud, süües Mohommija seda, söön jah, et noh, et siin on see ju ka, et ikkagi me oleme paindlikud. Nii kaks soovitust on närvineli. Piim, kaltsium on ju suur probleem? Piima kindlasti juua. Ja aga rasvane seal ka 2,5 protsenti. Aga see pole miski rasvane, rasva on ka vaja. Rasv on igas rakumembraanis rasvane hormoon ju tegelikult teisiti öeldes, et ta on bioaktiivne aine kehas. Nii et, et rasvast peab energiat saama 25 30 protsenti. Ta annab palju, ma ei või liialdada. Nojah, siis ütleme klaas 200 grammi üks klaas piima või jogurtit. No klaas piima, 20 grammi juust umbes kohupiima veel juurde lastel kindlasti kaks klaasi piima päevas sest kaltsium imendub piimast kõige paremini ja kui räägitakse küll piimaallergiast, siis see, seda siiski meil ei ole nii palju. Ja, ja kui on laktoositalumatus, see nüüd ise ooper, et noh, et siis tõesti tuleb laktoosivaba piima, nüüd on seda meil olemas ka kasutada, aga, aga happelis hapupiim või jogurt see sobib siis? Jaa, jaa, siin nüüd jälle mõelda, kui ma ütlen, et piima või jogurtit siis jogurt on rasvane ja magus. Ära liialda, seesama lugu, et kui me lastele anname ainult jogurtit ja kohukesi, ta muud ei, see läheb jälle ühekülgseks. Nii et samas piimatoode on hea. Aga ikkagi tuleb arvestada, et ma teisi asju ka On veel neid käsklusi me kolm oleme kirja saanud leib, piim. Tul teraviljagrupp, puder või kar? Puder ja kartul ja leib on nagu eraldi grupis omavahel. No me me grupeerinevat grupeerimine on üldse niisugune natuke tehniline teraviljatooted ja kartul. Kartuli paneme ka sinna gruppi, kuna ta peab suunduma seal loomulikult. Miks me sööme riisi ja makarone, meie oleme ju kartuliriik. Kartul ei anna nii palju energiat kui makaronid. Ja keeda koorega keedetud kartul, eriti veel Sonyoni maitsel. Ärme kardame kartulit. Nii kas on veel midagi, peab, mida peab, soovitame neid, mida inimesed niikuinii söövad, ärme neid soovitusest neid, nii nad teavad niikuinii võtta. Noh, kala, ma vist ütlesin, sest kala on tõesti see, mida pida. Jah, alati ei oska vahet, et üks on see rasvane kala, üks on kas heeringas, lõhe, forell, mise rasvane kala ja teine on siis selline vähem rasvane kala, selline ma ei tea hõbeheik või? Või midagi sellist. Jah, rasvane on tervislikum, sealt ma saan need oomega rasvhapped kätte oomega kolm aga mõõdukalt vähe 60 grammi, 100 grammi. Et ära liialda rasvase kalaga ja muidugi kui on kaaluprobleem, siis valid lahjat, siis validubeiki. No aga teeme ühe sellise näidismenüü inimesena, mida saaks iga päev, mida sa iga igapäevaseks jälgida, et tal oleks maitsev, oleks meeldiv süüa, et oleks kerge süüa ja samas, et ta ei läheks paksuks või vastupidi, ehk kõnest kõhnemaks. Sellega alustame, alustame hommikust. Alustame hommikust, teiseks näidismenüüd, mida siis võiks küsida? Sõime kaerahelbeputru väga hea. V2 imaga või veega, kui mul on ülekaal. Ma teen veega, kui mul on, sellega on võimalik harjuda. Teine veega ja teeme niimoodi, et kaerahelbepudrule võib sinna peale panna kasvõi kõrvale kas marju või hapukoort, mingi tilli ja sibula ja murulaugu ja mingi mingi sellisega jätkess. Oleneb pereliikmetest, kes paneb seda hapukoort peale, kes paneb, võtab see muuseum, millega armastatakse ka seda võib ka, seda võib, aga noh, hommikul nagu peaks süsivesikuid saama rohkem, siis isegi see moos on pigem jah, ütleks küll niimoodi. Aga võib ka võileiba teha siis kõrvale, sest lisaks, kes on ja kes on ikkagi täiskasvanud inimene läheb tööle, meesterahvas tahab rohkem süüa. Las ta sööb täisteraleiba pingijuustuga, millega ta siis soovib süüa või on kalapulgad näiteks või, ja kõrvale joob piima, piima või kohvi? Või kakaod? Võib ka niimoodi olla, sest hommikusööki ta peab andma energiat, küllalt palju teda ei ole karta ei julge oma võimudelt? Võib viib. Sest sa ei tea, millal see järgmine toidukord tuleb. Kui, kui me räägime õpilasest, Ta läheb kooli, ta saab oma koolilõuna. Kui on täiskasvanud inimesega tegemist, siis kuidas, milline, kuidas on lõuna korraldatud, kas ta saab minna kuskile sööma, ilmselt saab välja sööma, siis ta valib selle lõunamida, pakkuda. Noh, tulema siis lõuna, hommikusöök, puder, piim, kõrvale, marjad, moos, mõned võileivad. Kõikjal õuda peale süüa. Hea oleks mingi puuvili ka, selline võiks siis hommikusöök olla, nüüd tuleme lõuna juurde, mida siis lõunaks? Kui on noh, vaat siin on need variandid, et kui ma lähen välja sööma, siis ma valin, ma valin suppi. Millise supi, see on kõige kahtlasem lugu, kui rasvane ma näen võib-olla palju selles suhtes oleks parem, et ma võtan mingisuguse prae, võtan kala näiteks, noh, kui hommikul ma pakkusin kalapulka seal kalal Lähme liiale või on mingi kanafilee ka, võtan mingisuguse kala, kana. Jaak absoluutselt, ja, ja kõrvale saab tellida nüüd siiski, et kas ma võtan kartulit või ma võtan riisi või mis masina kõrvale tellin ja kindlasti salatit köögivilja, kas ta on siis hautatud köögivili selle roa juures või on siis toorsalat, tellin kõrvale, aga soovitav eriti kui on, kaalub kaalu probleeme, et kastet mitte lasta peale panna, vaid küsida eraldi segaste. Ja siis vaadata, kas süüa või pigem järgi. Ja, ja noh, ja magustoiduks võiks olla jällegi mingi puuvilja kompott või kohupiimakreem või mingi niisugune peaks olema. Magustoit tekitab magus küllastustunde, et siis ma tunnen ikkagi, et mu kõht on täis ja see võib olla nii, et aga, aga oleneb kuidas mulle sobib, kui ma tahan odavamalt läbi saada, ma söön ainult seal kergemalt midagi. Aga õhtupoolikul peaks olema küll kindlasti üks vahepala. Enne õhtusööki enne õhtuse no ütleme, et hommikusöök oli kell üheksa või kaheksa, üheksa lõuna on umbes 12, üks midagi. See oleks normaalne aeg, siis peaks kuskil kolme-nelja ajal midagi seal vahepeal on ja mis see võiks olla, see võib olla kas mingi kukel ja tee näiteks. Aga miks te neid on ju erinevaid ka neid kukleid, võib-olla topsi jogurtit, väike tops näiteks? No mis veel võibki olla lihtsalt puuvili. Võib olla pirn, võib-olla ka toorsalat. Ma tean, et lõunaks paljud inimesed võtavad ka kaasakarbiga toorsalati ja see on väga hea leib kõrvale, et noh, et kui ma ei saa välja kuskile sööma minna. Aga ma töö juures ma söön seda salatit. Ja tavaliselt õhtusöök tehakse kodus ja siis on nüüd need võimalused, kas mingi vormiroog, eestlased praegu vormiroogasid, teevad vähe, aga, aga vokiroog on väga hea, kus saab palju köögivilju väikese lihaga niimoodi läbi hautada ja, ja köögivilja kogust tuleb hea. Ja kui sa Taise lihaga selle teed, nii et energiat ei saa nii palju kõhu saad hästi täis. Kuidas õhtul on siis kartul, peaksime juurde kuuluma leib ja süsivesikud. Oleneb, mis seal lõuna ajal sõid, aga, aga õhtul võib-olla makaronitoit näiteks võib-olla ikka peab süsivesikud ka olema? Jah? Sellise menüüga, mis te rääkisite, läheb inimene nagu paksuks ei lähe. Miks ta läheb paksuks ja ta kulutab ka? Vot see nüüd on see teema, millest pole üldse rääkinud, energiat kulutab ainus lihas. Ma pean liikuma, ükskõik millist dieeti ma ka ei peaks, aga aga sellest ainult ei ole kasu. Siis kaob ära rasv. Aga ma enam ei viitsinud. Aga kui nende jälle jälle siin inimesed on väga ebavõrdses situatsioonis linna inimesel näiteks kuskile spordisaali minna, ükskõik, mis eriala ta harrastab, on palju lihtsam, näiteks linnas on inimestel rohkem raha siis rohkem võimalusi, kui me läheme nüüd väike kohta või, või maakohta keskealine üle kesk- ja inimesi, te ütlete, et hakake liikuma siis, mida see praktikas, mida sa üldse praktikas tähendab, ütleme, kellel ei ole sellist igapäevast talutööd, mis, mis ka väga energiat kulutab, kuidas ta teeb, et ta ei tundu nagu nõme või natuke nagu kentsakas seal oma oma alevi vahel. Mida ma olen vaatanud, küllalt palju inimesed on hakanud kepikõndi tegema, sest see only ja, ja kui meil on kliimaga niisugune, et kord on jää ja kord on lumi ja vesi oli püsti ka suhteliselt ja sõbrannadega koos ja minnakse ja tõesti eakad inimesed teevad seda päris Pole ka. Ja muidugi, kellel on loovkoeraga kõndima jälle väga hea, nii et, et kõndimist ei maksa alahinnata, see on oluline. Ja noh, ma algul siin rääkisime laste ülekaalust, et ei saa kuidagi jagu, et kuidas lapsed panna liikuma spordisaalis, aga tantsimine on eakad, pensionäride tantsupeod. Kujutage ette, kuidas nad tantsivad, ikkagi tõesti tahavad inimesed. Kõlab väga hirmsasti küll. Aga liikuda, Hanna, me kuulame vahepeal veel ühe muusikapala. Me jõudsime vahepeal maakleriga rääkida sellest, et mida ülekaalulisem inimene, seda rohkem rasva tahab, jälle üks ebaõiglus, miks see nii on siis? Jah, ta tahab, ta tahab siia, sest rasvarakud tahavad täitmist ja, ja kui muidu on rasvarakke, ütleme seal 20 30 biljonit, siis Adipoossel rasvunud inimesel on neid 200 biljonit nii palju rohkem ja, ja nad tahavad, et me neid täidaksime, rasvarakud kasvavad esimese paari eluaasta jooksul. Vahel ütleme, et juba sündides on kõik rasvarakud olemas, on päris nii ei ole, nad tulevad väikelapse eas. Jõuame jälle sinna, et kui väikelast üle toita, tuleb liiga palju rasvarakke ja siis nad jäävad mul kogu eluks. Ja mul on kogu aeg koht, et ma võin liiga ülekaaluliseks minna. Nii et see, see on nii ja samas Täiesti sale või kõhn olete teil pole isu, on ka tänu sellele väiksema ja jälle ebaõiglane. Ilmselt küll ja väga palju süüdistatakse või kuidas seda öelda, jutumärkides geneetikat ka selles? Parem küll, ma olin harjunud ütlema, et pikkuskasv on geneetiliselt ette öeldud, aga, aga laius, kas ikka ka, et see geneetika võid ka mängida oma rolli ja see tähendab seda, et teatud inimesed on need, kes peavad täpselt mõtlema selle peale, et mida ma söön ja kui palju ma söön. Aga mõnel ei loe. No siis on seal kõik see füüsiline pool vaimses mõttes sellega toime tulla, kui inimene otsustab tervislikult toituma. Toit saab kogu elu sisuks, kui ta mõtleb sellest hommikul, lõunal, õhtul öösel ka, millal süüa saan, ja kui ta hakkab seda piirama, siis see kõik tuleb nagu psühholoogilisel laksuna talle tagasi. Esimene põhimõte on alati, et mitte stressi tekitada, on see, et ma pean sööma regulaarselt. Ma pean sööma kindlasti kolm korda päevas, parem kui ma söön neli või viis korda see tähendab, et ma ei saa ühelgi toidukorral liiga palju. Siis ei tule ja ega seda hiigelsuurt magusaisu, mõni tahab hullusti šokolaadi ja mida kõik ja, ja mida ülekaalulisem, seda enam ta tahab siia. Aga esimene reegel, kui ma söön regulaarselt ja vaatan ka oma toidukoguseid kasutame suurt taldrikut, et see on ka looblas, niukse niuke illusiooni ja tõsta kogu kogu lõunasse korraga taldriku peal ära, söön selle tühjaks, kõik rohkem ei söö enam. Need niisugused väikesed nipid on ja sellepärast on, on hea, peaks olema ju koht, kus neid õpetatakse. Mismoodi, kuidas, kuidas siis ikkagi toime tulla. Mis see figuurisõbrad need on, mille peakonsultant te olete, Kaalujälgijad Eestis lõpetas oma tegevuse, figuurisõbrad on asemel, te olete peakonsultant seal, mis asi see on üldse? No figuurisõbrad, siit me arvestasime hästi eesti toitu, soovitusi ja Põhjamaade omi, et millised meile on omased, et mida meie inimesed söövad praegu küll globaliseerumise tingimustes kauplustes, sest see tuuakse kõiki kaupu, aga me oleme ikkagi harjunud teatud toitu sööma, siin enne rääkisime, et mida peaks iga päev sööma. Islane ongi harjunud neid sööke iga päev sööma. Ja, ja siin lisaks arvestame ka, et just seda individuaalsust. Et kui inimene tuleb, ma saan suhelda temaga. Igal on oma põhiainevahetus, see sõltub sellest, kas ma olen mees või ma olen naine, kui pikk, kui suur ma olen, kui vana ma olen ja kui see võtta aluseks figuurisõpradesse ongi võetud aluseks, siis saab täpsemalt öelda, kui palju on sul soovitav süüa. Ja, ja kindlalt, kui sa oled ülekaaluline, on esialgu vaja saada soovkaalu, see on see igal juhul selline reegel. Ja parem, kui sa kiiremini saad selle soovkaalu kätte. Sest on väga palju huvitavaid katseid tehtud, et on näiteks jälgitud, see on kutsealustega tehtud Ameerikast, ma vaatasin, aga huvitav, et kolm, kuus kuud jälgiti nende söömist ja toideti siis toit oli, oli väiksema kaloraaži ka kolm kuud võeti hästi kaalust alla, aga järgmine kolm kuud jäi kuidagi seisma, et kuigi toidukogus oli samasugune limiteeritud, nii et organism kohaneb ka muutusega ja noh, ja seda enam on vaja siis, et inimene saab nõu küsida, et mismoodi, kuidas nüüd mul on nii, mida ma nüüd teen kuidasmoodi siis edasi käituda. Ja muidugi liikumise soovitus ka, kui me räägime liikumisest, mis öelda, kui inimene tugevalt ülekaaluline Ta ei või hakata kohe tormama ringi, siis on tal niidiga kaelas, nagu öeldakse, hing kinni ja ja südame ja liigeste probleemid. Nii et teatud kilode juures on ikkagi see, see lausa ohtlik, et see algab ikka. Kodeletega, kelle võtta endale esindusnäoks, võtsite Kristiina Šmigun-Vähi, kes olümpiavõite olümpiavõitja panete nüüd, kuidas öelda raske kaallastega üht ühte patta, mis tal viga teil eeskujuks olla, kes on tippsportlane? No ja aga, ega me ei taha ainult nende nii-öelda raske kaallastega tegeleda, vaid siiski õpetada tervislikult sööma ja, ja siin just et proovida, et kas niisugune meie poolt välja töötatud õpetus, et kas ikkagi töötab nii et sellepärast Kas töötavad emad? Ja sai ka emaks hiljuti, eks emadusega kilod tulevad ka juurde, kui sporti enam ei tee. Nojah, muidugi, kui sa võistlussporti oled kogu aeg teinud ja siis ei tee, siis tuleb juurde, talle ei tulnud palju juurde, sest on ikkagi arukas ja sööma õppinud inimene. Ja siit umbes kolm kilo võttis tema alla ja ütles, et nüüd talle nüüd talle piisab, nüüd ta on selline, nagu ta olla tahaks ja liigub ja koos lapsega liigub ja kas või lapsega mängimine tõstmine, see on ka juba raskejõustik. Nii et, et jah, just just sellepärast tema, et noh, proovida, mis ja kuidas, see ei ole niimoodi, et peale sünnitamist kõik lähevad ülekaaluliseks ja, ja siis on hirmsasti hädas, et näed, laps tõi kilod juurde. Toitumise teema on lõpmatu ja sellest põhimõtteliselt rääkima võib jäädagi ja ja teevad seda terve elu teinud ja ma kujutan ette, et niikaua kui te ringi liigute, kui te kõnnite, kui te üldse elate, siis nii kaude selsamal teemal räägite ilmselt ka edasi. Paraku jah, ma arvan, kogu aeg midagi tuleb uut jälle juurde ja nii palju, kui teadus läheb edasi, nii palju tuleb jälle uusi, mingeid tõdesid ja, ja mitte ainult teadustoiduainetetööst. On lootust, et mingi tablett tuleb, et ma ei pea ennast kogu aeg piiranud, võtan selle sisse ja olen kõhn, tervislik ei piira mitte mingit lootust. Inimene on niimoodi ehitatud iga, kui tema on ikkagi inimene sellisel kujul selline liik siis ta peab ikkagi tema seedeorganite viis meetrit soolt peab töötama ja nii edasi. Nii et bioloogiline liik on selline, süüa on vaja ainult energiat annab toit, et ainuke asi, mis toidab, on söök vist niimoodi. No ma kordan need põhilised asjad üle siis vähemalt, mida on lihtne jälgida, ülejäänud, seda kõike ei jää ju meelde, kui sa täna mõtled, et hakkan teistmoodi tegema, ei juhtu midagi, aga kuu aja pärast ei mäleta, et need meeldivad. Mulle küll väga meeldis see vähemalt viit värvi puu- või köögivilja iga päev. Piima piima, piimatooteid, tooted juurde veel selle klaasile viilu leiba päevas. Pluss kartulit, plus rasvast kala. Jah. Mosele olge terved.