Kuidas, kuidas teistel, aga ma arvan, et tänavune tänane saade ajab Illar kohvil vähemalt peaks ajama küll naha märjaks, sellepärast et täna tuleb ainult Anne Veskit ainult Anne Veskit, kogu aeg tuleb Anne Veskit, kui me kohe, kui me ei räägi, on meil külas Anne Veske laulab, see on nagu vanasti oli meelejahutajaks, kus meelejahutaja trupi esitas intermeediumi ja siis vahele mängisid ansamblid. Noh, aga mis Hillar kohvil nüüd või naha märjaks ajab? Ma arvan, et tal on kõik need laulud ammu kodus olemas, tal mängib see nagunii kogu aeg teade muusiga, kodu, häda, Andrus, see on ikka oluline vahe, kas sa kuuled näiteks oma lemmikut, koduse magnetofoni näiteks kuuled raadiost sisenduse veel kuidagi eriline ei, ma arvan, et tal on kogu aeg foon toas. Et tal on kogu aeg lahe atmosfäär seal viinahaual, jah, aga tegelikult kõigil teistel võiks ka ju väga. Oh, mul on ikka ülejäänud inimestele, mitte Hillar Kohvile ähvarneliardofon kohvil on ka hea, ma arvan, tegelikult kõigil on, kõigil peaks hea olema, ma loodan ka, et meie tänast saadet lindistatakse. Meie saadeti nii, see peaks alati, aga erinevalt siis Tallinna linnavolikogu positsioonist meie ei pahanda selle üle, et keskerakondlased, meie saade on lindistatud. Me oleme sellega harjunud, et Keskerakonna liikmed alati lindistad meie saadet on loomulik, noh, ma arvan, et ka opositsioon võiks lindistada meie sagelikult, siin on, tähendab jah, probleem on, eks ole, selles, et Tallinna see on nii keeruline lugu, ausudes, kallid, kuuled, et, et kui ma nüüd ära väsin selle loo jutustamise käigus, siis ärge pange pahaks tulen appi, siis sa oled jagu, Andrus ära väsib, siis, siis tuleb Anne Veski appi. Proovis sõbrannaga kallid sõbrad, et on niimoodi, et et ühesõnaga, keegi on kedagi lindistanud. See on toimunud Tallinna volikogus. Point on vist selles, et keskerakondlastest volikogu saadikud kohe paranda mind kohandrusse, paranda mind, kui ma peaksin, eks eksima. Jama ei suuda hästi jälgida, ma olen, ma tulin just öösel kell viis jõudsin koju Tartus teatripeolt, nii et see jutt, mis sa räägid, ma enam-vähem mõistan, aga kui tuleb liiga palju selliseid sõnu nagu Tallinna linnavolikogu saadikud, vot sellised sõnaühendid nagu natukene jäävad mulle arusaama ja sa pead ikkagi kohanema eluga pealinnas. Vaata, eks ole, meil on sulanud Tallinnas, sulaaeg on käes. Linn ujub, vihma sajab naaseda küll uputus, ma ütleks, pigem sula sellega jah, seda küll. Et ennem kui ma tulin raadiosse, siis vanast ma vaatasin ülesse, et ega mulle midagi pähe ei kukkunud, ma vaatan paremale ja vasakule tegema nii auto, kust mööda ei sõida mind üleni täisi, pritsi, mina, kogu aeg on selline. Ma ütleks nagu, nagu metsikus Läänes tulles raadiomajja mööda Gonsiori tänavat, mis sulaaegadel muutub ta minu arust selliseid kanalilaadseks moodustamiseks hästi lompe. Siis minust tüüris mööda üks valge, ma ei tea, mis marki auto, see oli selline pikliku kujuga ja selle peale oli kirjutatud terroriilmen Shao ja roolis, kui mu silm nüüd ei petnud mind läbi selle poriste akende oli Gaabriel kubjas essis Farmi Gaabriel isiklikult Ta pritsis, sõmer ja ei noh, ta pritsib märjaks, sest ma hoidsin eemale. Hoidsin eemale, käisin haljasalale, mis oli üks mudamülgas, aga vaata kui tore eksale tuled raadiosse rääkima. Lindiskandaalist. Näed, tegelikult tegelik elu läheb ikka oma rada, et Gaabriel sõidab Riilmen showga sellele kaablile auto külje peale kirjutatud ka veebiaadress, punkt wwwtrill, mäng. Kohe, kui ma tulin siia, ma tegin arvuti lahti, tahtsin veebiaadressid külastada. Kirjet veebilehekülg on alles tegemisel. Tekste seda sõitiski tegema, vaata, see kõik näitab kahte asja, mis ma tahan öelda. Esiteks on Tallinn ja Eesti on üldse väga väike. Väga väike, tegelikult, nii nagu tänases Kroonikas Ingrid Tähis imestab või noh, mitte imest isegi, vaid kiitleb sellega, et Eestis on ainult see võimalik, eks ole, astub kuiskil haljasalal ligi vabariigi president Lennart Meri või siis Arnold Rüütel. Rajaga tol ajal ütleme, Ingrid Tähismaalisus, ameeriklased alla järsk kasvas ligi Lennart Meri hakkas juttu ajama. Ameeriklased vaatasid, suu ammuli, et ükski Ameerika president kunagi kellelegi ligi ei astu. Aga, ja samamoodi Eestis ka näiteks sina näiteks täna nägid järsku farmi Gaabrieli mööda sõitmas. Hollywoodis poleks üldse võimalik. Inimene, näed, oled mööda porist tänavat mööda farmi, kaob jah, et sina näiteks lihtinimene näed, kuulu striptiisi staari mööda sõitmas. Striptiisi staar üldse ta ei sõida seal, kus meiesugused käivad, tema sõidab ütlema muidu oma teid siukses limusiinis. Kust sa teda üldse ei näe, läbi toonitud klaasidega siin, eks ole, niisama, eks ole, väikses-väikses kaubabussis, kus tal kus endal kokkupandav postiringi nagu autonovskasele, mis viib maainimestele maainimestele väikest lõbu ja rõõm oleks seal, vaata kui palju maal on praegu üksikuid vanainimesi ära teen ju kõik naised, mehed, kõik surnud. Üksikud mutid istuvad nii tore on ja olgem ausad, ega need mehed, kes veel elus on need vanamehed, ega need ümberpostid Eina, neilt pole midagi vaadata, eks ole. Kui nad vahel ütleme, pensionipäeval tulevad, võtavad väikseid klõmakas on võib-olla kakerdavad, nad hoiavad küll postist kinni ja laulavad karjuda, heitunute värav lahti. Laisa hoovi, aga ütleme jah, sellist glamuuri, mida, mida esindab Farmi Gaabriel, sellist asja ma arvan, et ega maainimesed maainimesed ei saa ka oma näiteks kui poleks farmi kaardil seda välja sõita, bussiga mainis, et lisaks ka stringe näha oma oma ihulike ihulike silmadega mainimine muidugi ei tea, et nad on stringid arveldada, mingid nöörid sidunud kinni nagu mõte on, võib-olla Gaabrini laskun, jooksuaeg endale püksid jalga. Ja tema nimigi ju tegelikult Farmi Gaabriel seal selline maalähedane farmid taluga. Andrus ei ole mõelnud selle peale, et võtan piimatoodete sari nagu farmi, vaata farmi jogurt ja farmi piim asjad, et et kas, kas nagu mõtlen, et miks see nagu kaubamärkidele edasiarendused, sinna võiks ju ka Gaabril juurde lihtsalt mõtlikud ära ostad Farmi Gaabriel jogurtit, näiteks Farmi Gaabriel seostub mul jällegi Gaabrieli oli vanasti oli, et see oleks nagu piimatoodete kombinaat munalikööri tootma. Farmi Gaabriel, jah. Aga võib-olla võib-olla see farmi, ma ei tea, kas seal mingi firma farm, mis, mis nad ka, ma kujutan ette, et see on üks Varm, kus on loomad ja neid lüpstakse. Nonii, peaks, võib-olla nemad on siis lihtsalt sponsoreid nii nagu ütlevad olemas limonaaditehase maskott on Limpasid, ütleme selle piimatoodete kombinaadi maskott ongi Farmi Gaabriel. Ega ma täpselt ei tea, muidugi, väga hea idee tegelikult kasutad ära klaamida, jah, aga teine asi, mis ma tahtsin öelda, on see, et et ega noh just sellega seoses, et, et iga kord, kui ma raadiomajja tulen, siis see pole niisama tulelt mööda linnatänavaid, vaid see on ikkagi selline võitlus loodusjõududega praktiliselt nagu läbi metsa minek, kus igal pool on porimülkas, mingit vihma sajab ülevalt alla ja nagu sa ütlesid, Gonsiori tänava moondub jõeks mingil ajal, et see näitab, et ikkagi Eesti on ikka selline metsa- ja talurahvamaa, et, et meie juure tehke. Me elame linna samaaegselt, me elame ka maal ja ka Tallinna linn ei ole nüüd nii väga. Ma ei, erinevus on selles mõttes, et eks, eks see maa võitlus linnaga on ju igal kevadel maa, tahate tagasi võita oma territooriumit, ütleme tekkivaid linna tekivad näiteks sellise toodud lumemäed, millest sa pead aeg-ajalt üle ronima, seda teed ületada või noh, ükskõik kuhu, kuhu kuskile minna, siis on sellised lombid tee peal praktiliselt nagu ületaksid jõge, hüpates kivilt kivile aeg-ajalt. Et, et see tegelikult on väga-väga hea, et nii nagu Eesti Eesti territoorium, mis on tohutu hulk kaetud metsaga, nii ka Eesti linnadest väga vähe on sellist linnaliku ruumi tegelikult enamasti ongi maa ja, ja mõtle, kui tore on ka lastel, kui palju lapsed näevad näiteks vett ega linnalaps muidu rohkem, eks ole, kuidas linnalapse elu on, eks ole, et päeval koolis õhtul Viru tsentris, et see ongi praktiliselt ainuke võimalus näha stiisijat loodust, nagu ta on. Jah, aga, aga ma ütlen, neid kohti on väga vähe, tegelikult ongi Viru keskus ja kool, eks ole, ja kõik, mis seal vahepeal on, Sangi stiihia, nii et tegelikult ikkagi lapsed, meie lapsed kasvavad Maal, võib öelda nii, ehkki me oleme enda arvates linnast ja et juba hommikul kooli minnes täna näiteks hommikul oma lapsed läksid kooli, vihma 100., tohutud lumehanged, igal pool libe. See ei ole kerge, ei ole lapsele väga kasulik, jällegi selline selline kogemus, selline kogemus ja maal kasvada selles mõttes, et vaata, need maa mälestused, maa lapsepõlv on inimesel hoopis teistsugune. Katsun nüüd võrrelda Tallinnas kasvanud lapselapsepõlve näiteks kuskil New Yorgi Manhattani hirmunud lapselapsepõlve, et need on ikka väga nagu, ütleme, väike Illimar ja ja ma ei tea, kes siis ja seda muidugi muidugi tead, sa, Tallinn sai nüüd kultuuripealinnaks sai vä? Jah, valiti ära. Tartu sai jälle pähe. Nii et elame tulevases kultuuripealinn on nii või? Jah, selline võit saavutati, millal see täna otsustas, komisjon? Kompetentne komisjon otsustas, et Tallinnas saab kultuuripealinna Tartu jällegi ilma, aga mis siis nüüd, kus me oleme kultuuripealinna elanikud, Andrus, et kas meil siis noh, kuidas näiteks meie saatele võiks mõjuda? Noh, ma arvan, et meil hakkab tulema sponsorrahasid, me oleme juba olid kultuuriteated aa ja, ja ega see niisama ikka hakkab ja ma arvan, et ka kultuurielu Tallinnas hakkab vedelema näiteks kindlasti pannakse merre. Kalevipoeg pole, kultuurielu edeneb kindlasti, sest vaata just tuli ju teade, eks avatakse veel üks naisteajakiri. Jah, no näed, eks ole, ja ja naisteajakiri, milles ta elab, ta elab ju tegelikult selles, et ta kirjutab kultuuriinimestest, mida nad kodus süüa teevad ja kellega nad abielluvad, lahutavad ja et noh, ja siis veel kultuuriajakirjanikud teevad just nimelt väikseid toidu ja näiteks nagu terviseni. Ega jah, sest meigin ja toiduretseptiga Riga näitlejevi muusiku tegelikult oskab midagi teha, kui ta muud ei oska, seda võib kirjeldada, kuidas ta kartuleid praeb, ka ikka huvitav lugeda. Ei noh, ikka selles neetud näitleja näiteks kartulit ja muna. Siis sellele pannakse veel mingi toidule pannakse veel mingi nimi, ütleme, ma ei tea siis selle ja tolle kuldne tuliroog väga ütleme inimesele huvitav, palju pilte saab teha, eks ole, kuidas on seal pannikindel või mis need on, käepajalapid, pajalapid, eks põlled ees, eks ole, askeldavad köögis ja hea või siis või siis nii palju olla ikkagi sudoku kin. Sokuta ei saa, suudokut võiks olla rohkem ja igal pool öeldakse sudoku või sudoku. Kuidas sa ei tea seda küsima Rein Raua käest või höövelsoni käest, kes need oskavad? Vaat seda jälle käid ja et ongi kaks asja, sumo suudoku on tulnud meie ellu väga võimsalt viimasel ajal üldse see Jaapani Jaapani värk kuidagi trügib peale. Ma ei tea, kas siis Rein raud on selle maale? Ei, vaevalt Rein rauast, nüüd sõltub Sekstaa. Ma ei tea, Jaapani saatkond asub praegu tahaks tegelikult rohkem jaapani saatkond, minu teada asub Harju mäel, vaata seal, kus asub kohvik, Barblanegi asus vähemalt vanas. No et tahaks rohkem teada selle salapärase suletud keisririigi. Ega neid näiteks ütleme, kui sealt jalutada mööda ka seal ei näe küll samurai Isidega midagi. Mis seal saatkonnas küll toimi, käib kibe töö, levitatakse, sudokusid. Ja niimoodi vaikselt ütleme kollane rass ikkagi tungib peale. Ahah, et algul sudoku siis sumad, siis juba katsuksime selle, noh, kõik nagu, kui võtta, eks ole, kuidas seostub see, et linnavolikogus ühesõnaga on pakutud raha on lindistatud siis linn upub vee alla, et sudoku tuleb uus, parem suurem sudoku ja kartuliprae retsepti, et kuidas mis ja kultuuripealinn loomulikult, kuidas, mis see märksõna võiks olla, pakun märksa võiks olla kevad. Elu on käima läinud? Noh jah, ütled sa nii? Ei, ma arvan, et siin on väga palju erinevaid selliseid noh, kui seda graafiliselt joonistades väga palju erinevaid nool igalt poolt, et üks asi on see linnavolikogu, kus ütleme, ostetakse püütaks osta keskerakondlasega Keskerakondlased lindistavad neid rahapakkumise, mis on ka õige, sellepärast et kui sa ei lindista, siis pärast võidakse vähem anda sulle? Ei, see on oluline palgaläbi, ka väike väike lint askes, vaata asi on selles, et kuna kuna seal kaubeldakse, eks ole, sularahaasjade üle, et see on täitsa loomulik, et alguses lubatakse sulle mingi 1000 pärast öeldakse, ah, võta 200, käid küll, jah, ja ei lepita kokku seda, et kas on maksuvaba, kas, kas Ta või neto, kuidas see raha täpselt anda, et see on ka väga oluline lilli? Vist Jaapani päritolu sõnale varuta, brutovaluuta on, on täna juba tänases saates nii kallid kuulajad, tegelikult on saanud kolm jaapanipärast võõrsena Baruta sudoku ja bruto anneta. Neljas, aga jaapani keiser, neto kolmaaga, ma ütlesin valitsus aastatel 102 kuni 44, aga ma ütlesin, et see linnavolikogu värk, see on nagu üks asi, aga see jaapani sudoku värk ikka alumine hoos. See on võimas alumine hoovus, mida võib-olla Keskerakond ja opositsioonil see taju, mis tegelikult toimub see suudokudega. Ja kõik need numbrid, mida tuleb doku maalivõrul Võrumaal. Tead ära liiga palju vihjeid, anna teada, saladusi on väga palju meie ümber. Põnev, põnev, mul on tunne, et ma seisan suure avastuse lävel. Jah, need kui need pildid, ütleme need mosaiigitükid ükskord nagu paika pusle, kui see pusle sanga jaapani Fena. Eilses Justis on siis võimsa tagasituleku sooritanud meie meie vana hea Eve Kivi, vaata siin on selline pilt avaldatud esimese hooga. Eve Kivi on pildi koos Inno Tähismaaga, tegelikult tuleb, eletasin hoopis Robert De Niro. Tegelikult ongi ju see kivi jutt järgnenud kohe Inno Tähismaa järjejutule ootamatult läks üle ootamatult läks ära, nii et ma nagu lugesin järjest järjest ja on nagu Inno mingite vene prostituutidega, siis järsclub Eve Kivi. See oli üllatav jah, et me esimese hooga mina isegi teinud vahet, ma vaatasin, et mis see, mis hetkel see Din riid ja Robert De Niro ja Peeter vints tulid hinnal mängu Inno Tähismaa ellu, aga siis ma ei, ei, et lugu on alanud hoopis ja siin on näiteks Eve on kirjanik. Kevad on ikka käes, inimesed on kohe kohe tuule alla võtnud, Eve paneb kohe kõvad paugud maha, ta ütleb, et teda on ihaldanud Claude Van Damme ja siis Elizabeth Taylori abikaasa Richard. Pöördun, ja siis ta on ka kurameerinud. Kellegi Peeter Fintšiga, Ansson Robert tants on niikuinii naisonson. Robert, Vanscumdan, Ants. Ja siis Robert De Niro on hoopis selle pildi pääl, Eve Kivi ja ehkki me sõime koos, ma ei saa öelda, et ta mu armuke, mis on väga õige, sest tõesti kõik inimesed, kellega sa koos sööd, enamasti ei ole su armukesed, aga ilusti paljudega süüa saada. See võiks olla küll pulmapiltilus, pilt võiks, võiks Aben habemega, ma lähen koju ja võib-olla ma lähen koju, joonistan Evele lihtsalt valge kleidi ja loori pähe, et oma nagu osaks oma koju ma saaks mõelda, et sihuke pulmapilt Evedeniro vaid appisoonist, Ševere, vuntside pika nina ja Robert, millel oleks arvata, siis ma vaatan, Eve, kurameerinud ka Juhan Paadamiga tutkit, Frats on hoopis seesama Peeter Fints. Ahah. Noh, jah. Juhan Paadam, pilti ei pandud lehte, küllap ka Juhan Paadam on ihaldanud, kes ei ole, näe, see on, see on väga noor Marko, vere repsi nendele külge, see on ka küll kellegi teise nime all. No mis teha, aga just isakese ilmuma siis lõppude lõpuks ka Inno Tähismaa kuulsusrikas järjejutt ja väga tore, et jälle on selline järjejututraditsioon Eesti ajakirjanduses. Me küüniumerathlasti taassündinud taaselustatud, sest et tegelikult see sai alguse juba päris vanal ajal, ju me teame kõik, et Vilde kirjutas kõik oma kuulsad romaanid vahel vahele ja niimoodi, et Vildel oli järjejutel pooleli, poiss seisis trükiga. Kuller seisis selja taga, tammus jalalt jalale jutu järgi õietrükiga teha, Vildel oli jutel pooleli ja võib-olla näiteks sinna täis saab. Inno Tähismaaga on samamoodi, et hinna alles ütleme, lebab voodis ja koputatakse uksele ja Justi kuller tuleb järgmise osa järgi muidugi hinna täis. Ma olen selles mõttes Krist lihtsam kirjutama. Kord nädalas loovad Wilde'i Vilde pidi iga päev. Jah, aga seal on see vanasti, mina mäletan, et, et see on nagu Eesti ajakirjanduse ajalugu, jah, et kuidas need Vilde Vilde järjejutud omaaegsetes lehtedes välja nägi, et eks nad olid ikka joonealused. Vaata, mina mäletan juba siis kuskil seitsmendad aastatel hakkas ajaleht edasi, tollane edasi hakkas avaldama, ärritusel ilmusid näiteks Norreks tõuti kriminaallood ja siis vene kirjanike kriminaallood ja siis noorte hääles rahvelaselt käreldid. Alati ma mäletan, isa lõikas kääridega selle nagu järjejuttu välja ajalehest ja siis oli nagu see kommet ei lubatud lugeda nimede tähendab sõnaga mitte järge, segamini pandiklambriga kukke, siis pidid hoolikalt lugema lehed segamini ei läheks ja siis neid hoiti niimoodi ja rullid olid sellised tekkisid rullidel siis nüüd lõpuks tõmmati, keerati rulli, pandi väike kumbanud ümber ja siis oli selline väike toru, et kogusid tohutult tolmu, visati tavalise remontide käigus. Jah, nii et noh, lohina Tähismaa oma võika välja. Tõmmake. Lenna lugu on väga lühike, samas järjejutt ei saagi väga pikal, aga tähendab, siin on siin tegelikult Justise kujundus, nõks on vägev, võidab igal juhul igaüks, ütleme et ka inimene, kes ei taha inno eriti välja tõmmata, tahab ehmatamiseks Eve Kiviloo tasapinnajutt. Kas ta saab ja kui ta võtab hinna jutu, seda saad Eve Kivi ja tiim veidi pildid ja pane tähele, ma ütlen, et see, kes tema Pinno jutu välja ja Eve juttu ei võta, selle tema järeldudelt kunagi, kiruvad teda nagu tuld, seepärast et kui nad on lugenud ära inno, igava järjeloo algus ja siis nad leiavad huvitavat huvitavat. Eve Kiviloo alguse esimest lehekülge ilma on pealkiri siis on siin jutt ja järvekivi lugu lõppeb niimoodi, et küsitakse, kuidas tantsijatega kohtusite. Ansson toodi minu juurde kättpidi kolu, ütles mulle samal õhtul, et nüüd on nii, et sa saad minu naiseks ja vot selle kõige põnevama koha peal ja pooleli ma soovitaksin kõik lehed väljatõmbest, et siin hinnalugu lõppeb niimoodi võib-olla vastasin, olin tõesti päris väsinud ja väljas oli juba valge. Saatsin preilid välja ja soovisin neile hea tööd ka, päris hea niimoodi lõpetas otsad, lagunev suur öö algab, eks ole, preilid on meile saadetud. Inno nii-öelda. Väljas on juba valge soovitute tütarlastele ja tööd, et teatud vastuolu siin on, eks ole, kohendab ataki kohe kirjutamisel Andrus kiirel, vaata seal on see näiteks dünaa, kes kirjutas ju ka vägagi tümaa, kolm musketäri ilmus ka järjejutuna ajalehes, tümaal oli sama asi. Kolm musketäri tegelikult kubiseb fännid loevad kokku neid vastuolusid, mis seal on siis ajakoharuumile ja ilmselt ei lähe korpusest. Kiirem tempo pressib praga tegelikult hinna saab ju hiljem ära parata, hiljem üle käia, siis kui ta selle välja annab kõvakaanelise paksu raamatuga. Igal juhul igal juhul jah, see lukku, see algab 21. mai 2005 siin ta alles kohtukirjaga, nii et tegelikult see lugu on kindlasti väga pikk-pikk meil ees. Tore nagu ma arvan, et ma arvan, et kui ma ütlen, et need siiski Ethan liigo vohav liiga koha pealt, kui ma olen just hiljuti lõpetanud sellise kirjandusklassiku nagu Vaino Vahing päeviku lugemise, mis oli iga päeva kohta kirjutatud kolm veergu terve ajakirja lehepäeva kohta, piisas vahel neljast lausest, jällegi täpselt need olid seal on küsimus ongi selles, et Vaino Vahing valitseb sõna. Jah, aga hinnad paraku sõna valitseb ju Tähismaad mõtlesid vahingul iga sõna lõikamine, kušett absoluutpõletab nagu tikk, et nad ei ole jah, võrreldes on selline mulje. Ta meenutab, ütleme seda mäletan üheksakümnete aastate alguses, kui tekkis nagu selline noh, esimene nagu vaba, ütleme nagu sõltumata ajakirjanduses ilmuski seal nurgas selline ajaleht nagu pilk. Mõnda aega ilmus, selline ajaleht nagu pilkse, koosnes järgmistest elementidest, seal olid artiklid vabadussõjast ja essestlaste elulugusid natuke ja siis olid pornopildid ja pornojutud ja mäletan, et, et pornojutud sarnanesid üsna noh, selles mõttes. Eks see Innoznyt on ka sellest ajast nagu pärit jah, essestlaste elulugusid siin ei ole, no see on ainult puudus sel ajal kõrvalpuuduses kurvastav. Et ütleme, vahingul oli, kõik oli, seks oli SS, tähendab kõik, kõik, mis vaja, oli olemas, põhimõtteliselt mitte otseselt kõik, aga kõik oli vihje, ma, ma arvan, et ega pole meie asi, ütleme, et meie peame nagu vaeva nägema, et hoida Inno Inno Lool Silver jalaga, me ütleme nendele inimestele, kellel vahingu veel lugemata, ma lihtsalt annan paar vihjet neile tähelepanu pöörata. See on suurepärane raamat, kubiseb detailidest ja pöörake tähelepanu sellele asjale nagu Plut. Ma ei ütle tellimise sümplut, mil viisil ta vahingu ellu tuli ja mis ta seal tegi. Aga see on väga põnev. Ja siis võib veel näiteks teha siukse mängu, et märkida üles, mitu pastapliiatsid selle raamatu jooksul vahingule kingitakse. Ja seda seda ka kokku lugeda, et see arv võib-olla ka tähendusrikas mingisugune, ma arvan, et ega see juhuslik jale ja hinnal tähis, kui ta kuuleb meie saadet, ma arvan, et ta kuulab, mis tal ikka teha on, ta tööl ei käi. Kuulab raadiot, et talle ma soovitaks ka, et võtku see vahingu, raamatu pole, lugege, tead, Andrus, tegelikult ma praegu avasin ka Inno Tähismaa selle veebipäevikuid ja et mulle tundub, et et meie saade on kuidagi üks põhjus, miks Inno Inno ja Irja kodulehekülg on ootamatult kängu jäänud. Et eelmisel nädalal me seda tutvustasime. Suur rõõm oli esitada kuule, esitada kuulajatele niivõrd fantastilist veebiaadressi. Pärast seda sigines selle leheküljel ainult kaks kurba sissekannet. Mõlemad algavad viitega meie saatele pärast seda valitseb selles veebikeskkonnas vaikus. See ei olnud meie mõtte kallisi Inno ja Irja selles mõttes, et et ärge nüüd ärge nüüd hakake pidurdama selles mõttes, et näe jah, meie saadet ongi juba kuulata, et, et me nüüd ei tahtnud teil küll kuidagi seda nagu, nagu kirja tähendab seeria sule, vastaksin ka. Trump lööb sisse, see on väga halb. Aga ärge laske. Eile ma tegelikult vastaksin neile ka siin on küsitud, et kas siirusele sobib ironiseerida nagu meile, et ma jällegi soovitaks lugeda vahingut vahingu elu oligi selline väga raske, et ega teie eluga juba kerge olema. Hinna iga vahing ei hoolinud sellest, et tema üle ironiseerida tedaga naerdi. Näiteks ta käis nooruse suvelaagris ja hommikul kas siis lapsed iiliseda telkide vahelises Vahing ja siis noh, me ei tea, mis te öösel tegite, seda? Ei kirjeldage öösel midagi, väga kummalised, lapsed nagu, hoidsid hommikutel silma peal ja käisid puuderand vaatamas ja naer või see ongi sellise, ütleme, geeniuse saatus. Ja põhiline on see, et tuleb ikkagi sammuda oma teed püstipäi, koerad augu, las koerad hauguvad, karavan mängib. Üks päev näidati telekast seda, kuidas algas turvafirma Falck suur juubel, linnahallis näidati, kuidas külalised saabuvad ja muuhulgas torkas mulle ka silmad. Et väga väärikalt proua käevangus saabus ka Pärnu linnapea Mart Viisitamm. Mart Mart viisid on, mul on kiusatus alati öelda nime Märt Viisitamm, mis ma alati peab, mõtleme, parandamine tänusõnade märkas selleks, et kuhu tõmmata piir enda ja tema vahel. Võib-olla on ka see mingi põhjus, sellepärast et ega seal tõsi on see, et et aga noh, tähendab hiljem selgus, ongi see ta tegelikult tema pärisnimi klubis mingi Marculaidinen või midagi taolist, eks ole, et noh nagu vale nime all esimesel pilgul tundus küll uskumatu, kuidas üks mart saab nii, nii veider olla. Sest inimesel on iga iga inimene tegelikult olema nagu nime nägu. Ma hakkan mõttes mina ühtegi nagu rumalat Martimaid ja rumalat Andrust, Magaidia. Nutame inno innut, mõnda ma tean. Aga viisid oma nime ei ole hinna. No lihtsalt ma tõin näite praegu sellist maja, aga nagu nagu sa ütlesid, et tal on nagu mingi teine nimi, mida me küll hetkel ei tea, nii täpselt, aga küll see ka välja tule, hakatakse seda asja uurima. Lähemalt uurima liimiga või nagu näha on, on siis see Buraskikega on, kes on linnatroonile ronib, siis ongi probleem jah, selles, et Mart Ta on võetud. Ma toonitan uurimise all uurimise alla. Ja oi oi, oi, oi, tuleb, eks ole. Kurvalt tõdevad vanad Pärnu elanikud, et Pärnu juhtimises on tehtud farss ning kogu linnavalitsus on saanud naerualuseks. Jah. Nii see paraku juhtub, et kes on lugenud näiteks bluupovi, linna ajalugu, see teab ka, et väga veidraid linnapäid aeg-ajalt sattus kleepuv linna juhtum üks oli näiteks Glebiaalide detud pirukaga ja, ja siis oli üks linnapea kes lenda, kelle tuul Äravi, kellel oli ühel, oli vist peas mingi kellavärk, tiksus jah. Nii et oli väga veidraid linnagaid. Aga aga muidugi Kloopovi rahvas elas, elas kõik üle ja küllap ka Pärnu Pärnu rahvas elab üle, kui ta selle üleujutuse annab, ma arvan, Mart Viisitammega praegu võib, ütleme, Pärnu rahval natuke nagu kas just piinlik, aga, aga nagu veider, võib ju olla, aga mõtern mööduvad aastad ja siis hiljem nagu ikka, kõik siukseid veidrikud, nad omandavad hoopis teise tähenduse, hakatakse rääkima, viisid, mis te tahate, vastake, selline mütoloogiline, naljakas jah, ütleme nagu paljasjalgne Tõnisson ja et siis siis võib-olla sellised inimesed, kes on teda oma silmaga näinud, elanud sel ajal, kui viisitamm Pärnu ja, või näiteks on mõni, kes ütleb, et kelle, kes on näiteks ise viisitammega rääkinud ja Kuda viisid välja nägi, mis juttude ajas ja noh, see on põnev kõik, jah, siis ta ütleme, näitab oht oli nii lühike, rääkisid siukse häälega. Teeb seda häält järgima, et siin on tegelikult ju see probleem ka, et vaene Märt on ju Mart vabandust on palganud siiski üritab endale palgata suhtekorraldaja, sest et talle tundub, et et kui te nüüd nagu saab suhted korda ja saab nagu sellise hea nagu sellise, mis nõu võiks anda Andrus inimesele, kellel on tunne, et teda võiks aidata suhtekorraldaja. Väga raske on, et ma arvan, et ega suhtekorraldajaga imet ei tee, tähendab sitast saia, mida on võimalik teha, et ütleme nii, et see Savisaare eksperiment panna viisisam Pärnu linnapeaks. See siiski ebaõnnestus, ma saan savi sellest aru, ta on niisugune väga lahk, inimteadlane, tan teadlane teda ja üldse lahke hing, eks ole, ta mõtleb, et miks mitte see, kes sellise vene teadlane pulgaakovi ütleski šarikowist, koerast inimese ja mis ma selle teadlase nime ei mäleta, aga see oli jah, pulga koeral huvitav nimi. Ta võttis endale vaks polügrafist polüprofislerit, šarika ja, aga lõpuks tehtele koerak tagasi ja ma arvan, et Savisaar oli aga lõppude lõpuks midagi muud üle kui kutsuda, viisid tagasi oma kuuti oma toapoisiks, ütleme et, et noh, kus sa lugesid Lotmani raamatut siis ka näiteks feldmarssal Suvorovi toapoiss, Jaskale ainult orden ja prooviti ka temast teha midagi. Ei, aga ei, see, ma ei ole sinuga nõus, Jaskast ei proovinud midagi teha, ei oskalantiliselt väga pidulikult anti orden üle, aga ega Suur Suvorovi Suvorovi Suvorovi Jaskalandisest orderi toapoiss. Nojah, ta ei tehnikast eksperimente tehtud. Aga see oli ka omamoodi eksperiment, on ta toa või selle orden, eks ole, ja see kuidagi see, ega see ka väga õnnelikult ja leidma, mäletan, et seal oli mingi see, kuidas su vooru pidi taga ja siis ta ei tahtnud ordenit vastu võtta, aga aga Suvorov koos Itaalia itaalia saadikud ajas ütelda mööda tuba taga. Nii et noh, ja ütleme näiteks ajaloost on teada näiteks, kuidas Rooma keiser Caligula tegi hobusest senaatorit vaata Andrus jällegi selline eksperiment, see, mis ei õnnestunud ka hobune ei võtnud ühtegi seadust. Andrus mäleta, ainult elas tallis, esitus on selline näide vist filmikunsti. Mäletad, kas oli Tarantino filmis Pulp Fiction oli üks, üks tegelane, kellel oli keldris oli kastid, ühest kastist tuli välja niisugune nahkari olend, kellel suu peale tõmmatud Lucia kelmi ürget. Tegelikult, kui mõelda, siis Savisaare võib-olla siis ega me ei tea, mis hundisilmal Viide kirstud veel varjavad, mis olendeid ütleme, et praegu me kõik näeme, võeti kapist välja, see jõrme saadeti, pandi nimeks Pärnu linnapeaks, aga tegelikult ega me ei tea, mis nagu olendeid sealt veel tulla võib. Ei, ei muidugi, aga, aga mulle tundub, et siiski haka praegu Savisaar ka aru saama, et et noh, sealt ei tulnud midagi head, ühesõnaga et ta noh, oli hullem, ütleks ettenägelikult. Ütleks veel, et see on nagu muinasjuttudes algul tuleb ühe peaga kurrat tuleb kolme peaga kurrat, lõpuks tuleb 12 10.-ga Pärnusse linnapeaasi. Et see oleks väga huvitav, kui järgmine linna poolt kolme peaga ja kes ütleme, tuleb bussiga Tallinn Tartu bussist maha ja nimi on näiteks Peeter põld, midagi hästi eesti nimi. Aga, aga väga veider, näeb välja. Aga ma ei tea, selles mõttes ega võiks võiks tagasi kutsuda, ma arvan, et ega ta nagu nälga ei jää Savisaarele hundisilmal töökäsi vaja ja või sa arvad, et ta näiteks põletab katkised vanad ega vanad asjad ära, et ega me ju ei tea lahvat, ega me ei tea üldse, kuidas ta Savisaar ellu tuli. Võib-olla on seminar taga kaedaselt? Saatke ära Pärnusse. Et ehk ehk tuleb jälle üleujutuse viisid oma ära. Ega ei tea, need maailma asjad on sageli keerulisemad, kui, kui võiks arvata, aga aga tegelikult ma ütleks ka selle kohta, et vaata, sa rääkisid vahingu päevikust, et tegelikult vahingu päevikus olemas näidend vaata nende lindistamise asjade kohta mahingul lindistas ka pidevalt kõikjal magnetofon, katisede salvestas ja tal oli ka fotoaparaat ja ega ta Kirjanike liitu võeti, pärast seda küsiti talt, ega täna ei lindistanud seal see teema ainult pildistasin ja. Ja siis ta, ma mäletan, ta pildistas. Kas ta pildistas televiisorist, mäletan kompli näidendit või midagi sellist. Minu teada televiisorit pildistada, väga raske, üldiselt, aga see kuidagi need pildid liiguvad nii kiiresti, et tegelikult jääb ainult mingi sihuke udukogu peale, kui sa püüad teleka pildi Väigi mitu filmi täis ja, ja siis ma mäletan, et ta oli, nüüd on see mingil määral jäädvusta, ma mäletan, et oli üks tore kirjeldus, kuidas ta üritas mati hundiga koos, üritasid teha mingitest portreede fotokoopiaid, mässasid terve öö pärast mingit loomingut, fotokoopiaid ei tulnud välja, siis läks Vahing kooperatiivi poodi, selgus tundma, kusteline paberid ostma, siis selgus, et sellega ei saagi teha koopiaid, kuna see paber on nüüd pange tähele, kallid kuulajad, võib-olla sõna ütleb midagi. See paber on jotokondi. No vaata, kui palju tegelikult me saime, siin on jällegi hinna täismaale väike õpetus, et et ei saa ainult kirjutada sellisest seksijutt, et ikaga natukene õpetlikusse, teaduslikustamata vahingust ma saan palju asjadele mõni paber, Anyodo. Me saime teada, me ei teadnud seda ja mõtlesin, et paber on paber mõniva varal joodokkaid selle koopiaid teha nagu tänapäeval vist küll keegi eriti kodus pilt ei teegi minu teada. Mina ausalt öelda, ma ütlen, et see, seda sõna Jodocont, ma lugesin oma elus esimest korda sellest raamatust, selles mõtlesime raamatu juba sellega, ma lõikan teiseks veel teisegi veel sõna Plut on toodud, mida ma enne mainisin ka? Jah, vahingan nagu Johannes Aavik tanud on mitu sõna eesti keelde meie teadvusesse Jodokanud, mida me saame hakata pruukima edaspidi maid, haritud vestlused sudoku ja eesti keel, sudoku kaja, eesti keel igal juhul täieneb kogu aeg, sudoku saab ju, noh, see on praktiliselt igapäevaseks sõnaks muutunud, nagu vorstileib vibusle või pusle, eks ole, Need sõnad keerlevad kogu aeg meie suus viisitamm näiteks, eks ole. Et mida siis ikkagi midagi, mida ikkagi soovitada pärnurahvale? No Pärnu rahval ei ole midagi soovitada temasse midagi, temale pannakse saar ja võetakse ära, kui vaja. Aga Savisaare huvitakse võib-olla proovide viisitamm kuskile kinni püüda tagasi kutsuda lihtsalt, nii nagu Stalin, kuid tagasi ütleme, ega sa võid ju, ma ei, selles mõttes, ma ei ole üldse nii optimistlik kui sina. Ma arvan, et hakkad teda kutsuma, ta ei tule tagasi. Vaata näiteks on paljud, ütleme sellised, noh on nüüd jälle metsloomad, eks ole, et sa kutsudega ta ei tule. Jah, ega ütleme sellise, kui sa juba mingi ametniku kuhugi kõige hullem on see, kui tuleb magama panna. Kui sa oled mingi ametniku kuhugi pandud kätte saada, on väga raske. Ma mäletan näiteks omal ajal paljud nooremat väljendused ei mäletagi, võib-olla sellist inimest oli nagu Jüri Ott, keda küll kangutati lahti, mingi koha pealt ma ei mäleta, mis amet täpselt, kuidas Kesklinna vanem töötas minu arust Ülemiste järves, Linda kivina. See oli tal, ütleme, Al tuura korras, ta tegi seda ka kangutada, aga ei tundu seda kangutati kangutati ja talikogu haiguslehel. Ja vot mart jah, kulla marti, üks nõuanne sulle tõesti praegu Andrus ütles väga õigesti haiguslehte ja sellega on ütleme nii kaua ei nakalt saasta venitab välja küll aastakese, Jokutab ära ja ja, ja on võib-olla isegi kauem, kui on mingi krooniline tõbi ja mulle tundub, et on teine asi, et ei ole vaja isegi teeselda ja teine asi on, see, ma ütleks veel, viisid on meil, et kui tuuakse postkontorist tähitud kiri ja ära alla kirjuta kuhugi ja kui tuleb sulle koju, ütleme keegi küsib, kas oled Martin. Ei ole. Ja parem on, kui su naine üldse avab ust võõrastele, noh see, ütleme see, see proua proua, keda meie teame, kes on pandud nii-öelda valvama teda õlitama ema ema anda. Nii et, ja noh, üks võimalus muidugi võib-olla kasutada teda kalevipojakujuna, Anna ta merre näiteks, see on hea. See on hea mõte, et ta seisaks, ütleme noh, ta ei ole nii pikk, et ta ei saa seista. Seal võib olla, kus Andrus Kalda lähedal, aga mõtle, Andrus, kui ilus on, eks ole, et seal kaunil suvepäeval mererannas vaatad, meri sillerdab seal kusagil mere sees on väike Kalevipoja kuju välja ei paista, aga ütleme, kõik kohalikud teavad, et seal on see kuju ega võib ju lähemale panna põlvist saadik vette, mis sa arvad, et see päris kohe kalda äärde kalda äärde muidugi, et oleks ikkagi nagu hoiaks laeva süles väga armas, siuke nunnu väike kujukene, sihuke killud Liliu või? Ma arvan, et seal ta midagi paha ei teeks, ma usun ka. Ja muidugi enne, kui nagu viisid on, maha võetakse, Pärnust. Me siiski peame vabandama ka. Tähendab, kindlasti vabandame, palun, kui Savisaar hakkab teda maha võtma, et siis ta nagu teataks meile, et siis me jõuame enne veel vabandada, muidu oleks paha, kui ta nagu võetakse maha ja ta läheb nagu meist halba mõeldes ära enne lõppu tahaks ikkagi ära leppida. See on muidugi sellest, et et kroonika tõepoolest olekski sinna neid nagu teise ajakirja, oleks Ingrid teadnud, kui võimeka mehega ta varem abielus oli, oleks ta kahtlemata saanud panna Inno ka enda ajakirja jaoks tööle, aga paraku ta nüüd suur kala lipsas võrgus. Juba tali, eks ole, praktiliselt käes ja uimane, eks ole. Lebas kodus ja oli ainult anna talle malakaga pähe ja pane tööle, aga noh, ei juba ta läks ja siis kroonikale ei jäänud muud üle ega raske on ka, tähendab noh, selge on, praegu on tunda mat kroonikat, teatud peataolek valitseb, on ja siis võeti, eks ole, Beatriidse pandi kirjutama ka siis nii-öelda joonealust, aga noh, võrreldes hinnajoonealuseid ikkagi peab peale atleja, eks ole, ja vana kroonika staar ever on ju ka löödud üle Justina jah, jah. No Eve muidugi igihaljas, tema, tema annab igale poole intervjuu evelannanud Barbara Streisand on andnud vastulöögi ja avaldanud oma armukest, inimeste nimistu, seal on põhiliselt samad nimed, mis ever. Aga eks see nii ongi ju tegelikult et nii nagu kroonikas ja juhtis, aga ühed samad persoonid, nii on ka kõigil kõigil naisfilminäitlejad ikka ühed-samad. Ma loodan, et nüüd me kunagi me saame näha, ütleme nii, nagu oli Tallinn-Tartu kultuuripealinna pärast ma ütlesin, et tegelikult oleks õudselt tore, kui saaks näha ka sellist väitlust televäitlust Ma toonitan. Eve Kivi, Barbra Streisandi vahel, mina arvan, tegelikult Eve Kivi ei ole. Sa ütled, et jõustunud Eve Kivi ei ole selline inimene, keda üle saab lüüa, tema, temal on missioon, nemad on ükskõik, mis ajalehtede kirjutab, peaasi et ta saaks rääkida tõde. Piim püüdis, tema ütleme meenutab mulle kadunud Valter Hoierit. Kes ka ei olnud andnud ühele või teisele lehele, tema ülesanne oli propageerida Paul Keres. Rääkida meie kuulsust igavesest teisest ja kõik kõik ajakirjandusväljaevela sama moodi, et see tiim riidi tõde nagu meieni tuua. Ta kasutab ära kõik võimalused. Mul tuleb praegu meelde, et siin Eve Eved räägib siin ühest juhtumist oma elus, kus ta Din lõi talle külge, kutsusin ta Eestist ära sõitma, ka Eve oli samal ajal pidi mitme Tallinnasse või ühesõnaga sõitma oht filmi ohtlik kurvid võtetele. Mul tuleb meelde, et kunagi rääkisid sellest filmist ohtlikud kurvid ja selle võtetest rääkisid Kalevi ujulas ka spordiveteranid. Ma mäletan, kes olid spordimehed, olid, nad olid osalenud selles filmis massi, leevee, armukesed. Tähendab, ma mäletan nende jutus seda, et need härrad meenutasid seda, et tuli suvine aegade elasid kuskil siin telemaja lähedal oli kuskil ühiselamu vist see kunstiülikooli ühikas, mis asus maneeži trammipeatuses, nemad olid pandud sinna elama, nad olid massistseenis ja nad meenutasid hea sõnaga küll, et naisoli väga palju enamasti olid koledad nende naiste näo peale tuli panna padjad. Vaat see oli nagu teine vaatepunkt sellele filmile. Noh, massistseeni värk. Eve oli muidugi peaosa selleks ei, puud Eve, nende võib-olla spordivete nendega nii väga kokku ei puutunud tema, ma ei tea, kes selle tegi. Kaljo Kiisk. Ma ei mäleta seda filmi kahjuks, ma ei mäleta, mingid kurvitsal oli, ta arvab et tegelikult selline selline pornofilmi pealkiri, ohtlikud kurvid. Ja kui ta oli veel stereofilm ja kujutada seda piltlikult aga okei, jätame, jätame leevendamisel ekskursi kodus mõelda, kui mis oleks ohtliku kurvi tuleks stereofilm, vaatame siis ütleme me Inno tähismaast oleme rääkinud temaga kolumnisti, vaatleme siis Beatriid suudab meile kirjeldada. Beatriitsist peab küll ütlema, et kas hääldad Beatritš või Beatritse Beatrite frits Beatrid Ma jällegi teda. Ühesõnaga, tema on siis meile räägi, räägib põhiliselt sellest, kuidas ta käis restoranis restoranis Klooria ja ta käis seal koos kellelegi, kelle nimi on fresko Paldi. Huvitav, kuidas tähendab seda mingisuguse fresko õhtusööki fresto palgiga, ootasin põnevusega. Fresko balti on seda, see sein on nüüd kivi. Sina nüüd kivitoimetaja Tõnu Pedaru kapsaaeda, kes ajaloolasena peaks olema kursis, et viidete aparatuur peab olema korra saame teada, sa kasutad nime nagu, mis ta nimi oli fresko ball siis Tõnu kohustuseks panna siia tõmmata, panna siia tärn tõmmata joonias jälle märkida, näiteks resco balti on see, me saame hiljem marki viitri hoone all ja siis ta on seda tüüpi marki, kellel blondi nähes ila tilkuma hakkab ja veel nimetatakse teda ka vana peer siukseid katseid, mille tegi koertega tegi vene teadlane Pavlov näitas neile vist blonde, siis koertel hakkas ila tilkuma ja veini osas Beatriits ei oska midagi arvata, sest ma ei ole spetsialist. Ta ütleb, et Kalev Keskküla andas targem sellel alal usu aga toidu osas ütleb ta, tantsib ta pettunutele, sattus vasikas. Aga see oli kõõluseline ja ta ei teagi, kas oli vasikas kokkuvõttes risoto oli peenelt maitsestatud, veidi teatrit seal linnalaps ei tunne, lihtsalt vasikat ära, võib-olla, aga õhtul ikkagi väga tore. Ilus tähendab noh, niisugune väike tüdruk, väike tüdruk, on kirjutanud niisuguse toreda looma päevas vaatasin, oli tegelikult üks tore lugu, oli selles krunn, vaat ma kahjuks ei ole jõudnud nüüd Ingridi kolumni läbi lugeda, kui sa ütled, et sinu jutt Lennart Merist, siis ma loen kindlasti selle läbi. Vaata, siin oli üks tore lugu, oli. Oli lugu Riho Rõõm pealkirjaga Riho Rõõmus variseva Kaldaga hädas, need siin on see pealkiri ja siis me näeme kohe ühte, ma esimese hooga mõtlesin rõõmuse naine kaldast alla kukkunud. Teiega, tähendab talv on. Et sellisena kujutatakse siis talve ja noh, selles mõttes, et põnev Riho Rõõmus on ehitanud siis majakaldele, nüüd variseb majaka alata peale pea pea. Evelin Saamuel, Sala salalusti ja sala sala salalusti ja alalist elu on väga palju huvitavat on viimasel ajal jällegi nagu lugeda saanud ja muidugi me ootame huviga, siis mis siis sai pärast seda, kui inno saatis need tütarlapsed ära. Sedasi ja mina omalt poolt ütleksin, et muidugi vaata, mis juhtus, kui Inno saatis tüdrukud ära ja ütles neile ja töö hommikul ja mina omalt poolt ootasin muidugi Vaino vahingu päevikute teist osa juba. Noh, eks ole, meistri kätetööd ootame, ootame, muidugi, seal on muidugi ammu valmis kirjutatud Vaino Vahing omas ootab enne trükkimist Sõõrumaale kingitakse siin pildil kuju Tauno Kangro kingile kuju ära, tal oli ainult kodus liiga palju muidugi. Ühe Sõõrumaa ära sokutada, seal tehti mingi film Sõõrumaa elus oli nii et millal seda näha, ei tea, kas see on sama hea film kooli soomlastel? Ei tea, ma arvan, et umbes sama ja kui täna öösel me ei maga, mis Eestis. Et ega Eesti filmid on hoopis hoopis teises paluvad peole tuld ja vaatame, kes siis tulid ka Sõõrukale Peole ansambel Kaardi kants tuli kardiganud, selles mõttes tuli hästi, sai pappi kätte ja läks kohe mind, meid kutsuti ju ka tegelikult peole, praegu võib-olla eetri kaudu ongi hea võimalus vabaneda Marii Karell-i ja sealt me kahjuks ei saa tulla uue naisteajakirja peole, mis toimub neljapäeval prill ees. Et me täna alles kutsikat ja juba on klaarid, laanile on tehtud, plaan on nagu õhtul kodus olla ja mul on niisugune idee süüa ja varakult magama, nii et kullamari need tähendab, seal oli nagu ma aru sain, et igale kutsutu oli vist kolm värvilist kopti linna peal, et minu ja roosat värvi osas. Et minu ja Andruse kokteilid võite, võite ära juua ja ei maksa ootama jääda, millal me ükskord tulevad, et võite need ära juua?