Tere hommikust. Olen luteri kiriku vaimulik Toomas Paul ning pea on alanud nädala hommikupalvused. Täna on võidupüha. Soovin kõigile kaasmaalastele rõõmu ja tänulikkust, et võime elada vabana eestimaal. Andku jumal rahus puhata neil, kes on vabaduse eest võideldes oma elu andnud. On südasuvipäevad on pikad ööd valged. Kogu loodus ümber õitseb ja õilmitseb. Elame mõnusa kliimaga paigas, kus aastaaegade vaheldumine toob pidevalt kaasa midagi uut. Korda vala kord külm, kord värske rohelus, siis sünged, raagus sügised ja mõnel aastal ka kohev lumevaip. Alati on võimalik midagi oodata. On jaanilaupäev ja õhtul süüdatakse jaanituled. Eriti noorte südamed on täis põnevust ja õnneootust. Isegi siis, kui teadet sõnajalg ei õitse. Otsid õnne nagu sõnajalaõit. Aga praegu on veel jaanilaupäeva hommik. Kui pärida, kust selle päeva nimi tuleb, võib mõnigi hätta jääda. Jaanipäev. Aga missuguse jaani? Talvist ja suvist pööripäeva pidutsemisega tähistatud ilmselt aastatuhandeid. Neljandal sajandil, kui hakkas välja kujunema Kristlik pühadekalender pandi Jeesuse sünnipäev talve südamesse. Täpset sündimise päev päeva ei teadnud tol ajal enam keegi. Aga see sobis sümboolselt kõige paremini, kui näha Jeesuses maailmavalgust ja elu päikest. Luuka evangeeliumi esimeses peatükis jutustatakse, kuidas Jeesuse ema Maarja läheb külla oma eakale sugulasele Elizabethile kes ootab kuuendat kuud last. Laps saab sündimisel nime Johannes ja temast kasvab kuulus kõrbeb prohvet. Seda kutsutakse Ristija Johannes eks kelle sünnipäeva homme tähistatakse? Ristija Johannes sündis pool aastat varem, kui Jeesus evangelist Johannes ütleb, tema kohta oli jumala läkitatud mees nimega Johannes. See pidi tunnistust andma tunnistama valgusest, et kõik hakkaksid tema kaudu uskuma. Tema ise ei olnud valgus vaid ta pidi tunnistama valgusest. Tõeline valgus, kes valgustab iga inimest, oli just maailma tulemas. Niisiis ristija Johannes oli teerajaja ja heerolt messija tulemise eel, nagu on kirjutatud prohvet Jesaja sõnade raamatusse. Hüüdja hääl on kõrbes, valmistad issanda tee. Tehke sirgeks tema tee rajada kõik kuristikud täidetagu ning kõik mäed ja kingud tasandab tagu. Ja kurvid saagu sirgeks ja mis konarlik siledaks teeks, siis saavad kõik näha jumala päästmist. Johannes on kogu kuulsusele vaatamata lõpmata alandlik mees. Kui rahvas oli täis ootust, jama südames, mõtles Johannest. Ehk tema ongi messias. Siis kinnitas Johannes kõikidele, mina ristin teid veega. Aga tuleb minust tugevam, kelle sanda Stahli rihmugi ei kõlba mina lahti, päästma tema ristiteid püha vaimu ja väega. Ta ütleb Jeesuse kui tõelise valguse kohta. Keegi ei suuda võtta midagi, kui see ei ole temale taevast antud. Te olete minu tunnistajad, et ma ütlen, mina ei ole messias, et ainult temaile läkitatu. Kellel on mõrsja son, peigmees, peigmehe sõber aga seisab kõrval ja kuulab teda ning on väga rõõmus peigmehe hääle üle. Nii on nüüd ka minu rõõm saanud täielikuks. Tema peab kasvama, aga mina pean kahanema. Need ristija, Johannese sõnad, tema peab kasvama, mina kahanema, andsid aluse pidada tema sünnipäeva siis, kui päike käib kõige kõrgemalt ning hakkab seejärel aegamisi kahanema. Jaani suunab meie mõtted jõuluööle jumala inimeseks saamise imele. Sest seadus on antud Moosese kaudu arm ja tõde aga tulnud Jeesus Kristuse kaudu. Kui aeg sai täis, läkitas jumal oma poja, kes sündis naisest. Sündis seaduse alla lahti ostma seadusealuseid. Et me saaksime lapse seisuse. Igavene jumal, me täname sind, et sa valmistasid teed valguse tulemiseks. Me täname sind, et sa saatsid ristija Johannese tee valmistajaks. Et ta osutas Jeesusele. Vaata, see on jumala tall, kes kannab ära maailma patu. Anna, et Me pöörasime oma pilgud igavese valguse poole mis ei kahane ega kustu iial. Et me sünniksime valguse lasteks. Aamen.