Jalana. Kordan, Toompead rünnatakse, tule taevas appi, ainult sellises kriisis krahviks ma tahaksingi elada. Mis on sellel pildil valesti? Olukorrast riigis? Tere, head kuulajad. Lõppevat nädalat iseloomustab minu meelest kõige paremini üks lühike, ühesõnaga tsitaat, selline retooriline küsimus, milleks siis maaeluminister, Mart Järvik reede õhtul siis Tallinna lennujaamas teda tervitama tulnud ajakirjanikelt, et tõepoolest, et milleks Mart Järvik ikka veel ametis oled, sa tahaks nüüd sinna juurde küsida. Aga siis alanud on poliitikasaade olukorrast riigis, täna on siis meil 10. november, kell on 12, null kuus ja raadiomaja viiendal korrusel seisavad Andrus Carnovia. Marju Himma ja millest me täna räägime, räägime arengutest maaeluministri ja tema nõuniku teemal, mõistagi räägime ka kohtuotsusest, mis paneb siis avaldamise eest vastutuse üksikajakirjanikule, mitte välja. André, nagu sa siiani on pigem olnud siis ajakirjanduse eneseregulatsiooni seisukohalt räägime ka Riina Solman natukene perevägivallast, mis tema nimega sellel nädalal siis natukene seostus. Räägime ka parteide võlgadest, sotsiaalministeeriumi ettepanekust teise pensionisamba osas ja vähemaga. Olukorrast riigis. Ja nädala sündmuseks number üks siis me valisime teate selle kohta, et prokuratuur on hakanud uurima advokaadi ja nüüdseks juba endise maaeluministri Mart Järviku nõunik Urmas Arumäe tegevust. Nimelt on küsimuse all siis see, et kas Urmas Arumäe nii advokaadina kui ka siis ministri nõunikuna võis siis kuritarvitada oma positsiooni viimasena ehk siis kasutada oma siis riigiametniku võimu siis selleks, et ühtlasi kaitsta ka enda klientide siis huve vaidluses PRIAga. Teiseks uudiseks sellel nädalal valisime Tartu abilinnapea ümber toimuva neljapäeval nimelt toimus siis Tartus Keskerakonna sisetüli lahendamiseks viie tunnine koosolek, kus olid muuhulgas siis kohal ka peaminister Jüri Ratas ja Mailis Reps. Ja praeguse seisuga sai Türi sellise lahenduskäigu, et abilinnapea Monica Rand lahkub siis oma soovil ametist esimesest jaanuarist, juhul kui tema tingimustega siis siiski jätkuvalt nõus ollakse, mis puudutab ennekõike siis eelarveteemat Tartu puhul. Ja noh, mõistetavalt ei lahku rand hea tundega ja iseäranis asjaolu tõttu viimaseks piisaks tema karikas sai ka neljapäeva hommikul talle tulnud ähvarduskõne mille sisu teades ütleksin, et võtted on läinud ikkagi äärmiselt räigeks. Tartu Tartu tüli keskmes on siis muidugi Keskerakonna Tartu piirkonna juht Jaan Toots, kes. On üsna, ütleme lühikese aja jooksul, mis ta on siis oma ametis olnud, on näidanud üles, et mees teeb oma meeskonna kohati selliste võtetega, millega ei ole senine piirkond harjunud ja mis ei tee kogu ka Tartu koalitsioonile võib-olla praegu kõige paremaid teeneid. Mis sa keerutad, mida siis Monica rannale selles telefonikõnes öeldi? Ma ei ütle seda siinkohal välja, sest et seda teavad väga käputäis inimesi ja politsei soolsuse Suurupis. Ei, aga see on selline, mis iga lapsevanemat riivaks. Issand uudis number kolm, et jõudis siis Haapsalu Lääne elu toimetusse reede õhtul 17 25, et kes teavad suhtekorraldusest midagi, need siis ju teavad, et halvad uudised teatakse reede õhtul kell neli eriti halvad uudised teatatakse reede õhtul kell viis ja siis see on nüüd siis eriti eriti eriti eriti halba uudist, seda teate te siis 17 25 reede õhtul, nimelt siis teatas Tallinna tehnikaülikooli pressiesindaja, et Tallinna Ülikoolis on lõppenud uurimine, kus siis uuriti süüdistusi selle kohta, et Ragnar Nurkse instituudis on kuritarvitatud Euroopa Liidu projekti raha. Et tehnikaülikool teatas, et, et siis on tehtud koguni kahekordne uurimine, et seal on siis uurimiskomisjon on moodustatud peale selle, siis tehnikaülikooli nõukogu auditikomitee on asja uurinud ja see tulemus on siis see, et tõendeid ei leitud selle kohta, et siis postimehest välja toodud süüdistused oleksid siis astunud tõeks. Ning tagatipuks teatas tehnikaülikool, et siis vilepuhuja Keegan, McBride mees, kes siis läks avalikult rääkima nii ajakirjandusele kui ka siis erinevatele võimuorganitele, tähendab tehnikaülikoolist, siis projektiraha kasutatakse niiviisi, et ainult osa sellest projektist rahast kulutatakse ühele projektile, ülejäänud siis raha kasutatakse instituudi muude töötajate ülalpidamiseks. Ja et kiige McBride on siis rikkunud töölepinguseadusest tulenevat lojaalsuskohustust, ehk tegelikult siis tehnikaülikooli teadlased. Et Keegan McBride ei sobi enam ülikooli töötama sellepärast et ta ei ole lojaalne ülikoolile. Selle viimase pinnal võib võib-olla kahtlustada, et huvitav, kas töökius erinevates vormides jätkub ja teistpidi tulles tagasi sinu selle uudise alguse juurde, siis mina sain selle juba enne keskpäeva kaikse haapsalu olegi eestist. No mis teha on nagu hästi informeeritud ajakirjanikud, helistasid ajakirjanikud. Aga neljandaks uudiseks valisin teadlaste hoiatuse inimkonnale. Sellele hoiatusele kirjutas sellel nädalal siis alla 11000 teadlast. Tegemist on kolmanda hoiatusega, esimene ilmus 27 aasta eest, teine 2000 seitsmeteistkümnendal aastal ja praeguses hoiatuses tuuakse välja kuus selged soovid, sest mida nii riigid, organisatsioonid kui ka siis indiviidid, üksikisiku tasandil võiksite teha, selles mõttes oli konstruktiivse ettepanekuga tegemist, sellele on kriitikana heidetud. Teadlased kasutasid pisut liiga reljeefselt kõnepruuki, võib-olla selle juures ja natukene huumorit. Kogu selle kliimakriisi ja mõnel puhul öeldud ka hüsteeria puhul valas õli tulle just Eesti poolt alla kirjutanud inimene et kui Eestist kirjutas alla selline veerandsada teadlast, siis nende hulka sattus ka Nelli Teataja ja humorist. Pseudonüümi kasutab ta jaak, leer ja tavaliselt ka avaldada selle Alt pilalugusid aga oma tegu, miks ta siis sellele ühispöördumisele alla kirjutas, põhjendas seda asjaoluga, et humoristina tekkis tal uudishimu. Kas suvaline inimene saab pöördumisele õla alla panna, nagu näha, sai? Ja uudis number viis tuleb valdkonnast, mida ma väga armastan, aga millest ma olen saanud viimasel ajal väga vähe rääkida, nimelt siis elektritootmisest. Sel nädalal on tulnud kaks olulist uudist, et esimene uudis on see, et majandusministeerium teatas, et veel sel aastal kuulutatakse välja esimene taastuvenergia oksjon. Ja teine uudis räägib samuti siis tuulikute ehitamisest, nimelt siis valitsus otsustas, Nad kulutavad raha ja ostavad veel ühe. Või ma nüüd ei teagi, kas ühe või mitu igatahes ostavad radareid juurde, et oleks võimalik siis saada pilti radaripilt täiuslikumaks ka praeguste olemasolevate korral. Et tänu sellele on lihtsalt võimalik püstitada uusi uusi tuulikuid. Et see seostub lihtsalt vendade sõnajalgade vaidlusega, siis veel mõne vaidlusega selles vallas, et ühesõnaga on avatud tee siis uuteks suurteks investeeringuteks, siis sellesse toota elektrit, tuulest. Ja nüüd siis nädala kõige tähtsam sündmus mõnusalt põllumajandusminister Mart Järvik, et et need sündmused rulluvad siin nii kiiresti, et tõenäoliselt ka veel enne, kui see saade jõuab ETV eetriaja lõpetada, siis samamoodi nagu uued ja uued teatud, et no põhimõtteliselt me oleme nüüd selle ootuses, et millal siis Mart Järvik ütleb, et ta on leidnud endas meelekindluse, lahkub ametist. Tundub, et see on enam-vähem valitsuskoalitsioonis kokku lepitud, kes sellega leppida ei taha, on siis EKRE liidrid Martin Helme, Mart Helme ja Monika Helme ja ilmselt siis ka Mart Järvik ise. Aga et miks need sündmused kiiresti rulluvad, siis ju eile õhtul teatas põllumajandusministeeriumi kantsler Illar Leemet, et minister on valetanud, ehk siis tegelikult oma põhjalikus teatas, mida ta ajakirjandusele saatis. Ta siis ju teatas, et tema meelest inimene ei sobi ministriks, vähemalt mitte otsesõnu, aga kaudselt see tähendab seda. Ja siis sellele omakorda sekundeeris sekundeeris minister, kes teatas, et Illar Lemetti sobi kantsleriks, nii et selline vastastikune poriloopimine on täie hooga käima läinud. Et mis selle asja tuum on, selle asja tuum on tegelikult juba siis nädala tähtsam uudis on ära öeldud, ehk siis see olukorda põllumajandusministri kantslerina töötas advokaat Urmas Arumäe, kes samal ajal oma ja ettevõtte kaudu esindas siis ka põllumajandustootjat, kes vaidleb PRIAga umbes miljoni euro suuruse summa üle. Ja see on nüüd siis see küsimus, kus tegelikult Mart Järvikule teist korda oma lühikese ametiaja jooksul saame tema käest küsida. Kuulge, Mart Järvik, et keda te nüüd õigupoolest ministrina esindate, et kas te esindate siis mõnda valitud erafirmat või te esindate, et ikkagi siis riigi ja ühiskonna kui terviku huve, avalikkuse huve. Ja siis, kui vaidluses Emmdeevooliga kalatootjaga oli, siis need see oli nagu selline myya nagu naa, et noh, et Mart Järvik ründas ajakirjandust, ründas infektsiooni, siis võttis oma sõnu tagasi, pehmendas näidet, see jäi mu selline. Kuidas ma ütlen, selline pooltoonides jäi see mulje, et kas ta, kumba, kumba tasin esindajat, kas ta esindab erafirmat või mitte siis nüüd antud juhul tänu siis oma nõuniku tegevuse kaudu on selge see, et siis Mart Järvik on üsna üheselt siis võtnud PRIAga kohut käiva siis ettevõtte positsioonid. Ja siin ei ole enam kahtlust selles, et kelle huve ta siis minister on esindanud. No sa võtsid ette ka selle ilm, Illar Lemetti saadetud kirjavahetuse. Kui sa mainisid, minister ütleb, et kantsler ei sobi ametisse ja kantsler leiab sama ministri kohta, siis Illar Lemetti kirjavahetuses oli tegelikult ka peidetud see põhjendus sees, mina lugesin seda rohkem diagonaalis, aga sina läksid molekulide nii. Ava nüüd seda juurestikku, mida sa seal all näed? Oh, ma tahaks, et oleks televisiooni, oleks selline tahvel, kus ma saaksin joonistada, sellest seda jälgida on suhteliselt keeruline, aga ma püüan. Ühesõnaga asjad on nüüd niimoodi, et et kes on neid uudiseid lugenud, see on kindlasti tähele pannud seda, et see vaidluse sisu käib selle ümber, et kas siis minister andis PRIA-le volituse esindada riiki ja siis kahjunõude puhul või ei andnud, see oli nagu selle asja sisu. Ja osaliselt jäi mulje, kui hästi pealiskaudselt uudiseid vaadata, et seda nõusolekut justkui ei olnudki vaja ja vaidlus käib justkui asja üle, mida polnudki vaja, aga tegelikult. Jah, et kui nüüd, siis kuidas ma ütlen nagu sellise terve mõistusega läheneda siis asjad on ju niiviisi, PRIA maksab toetuse välja ja juhul, kui keegi toetuse saaja on teinud midagi valesti, kas sihilikult või kogemata, siis Euroopa Liidu toetustega on selline asi, et siis tuleb raha tagasi maksta. Ja, ja siis järelikult terve mõistuse seisukohalt on pöial ka õigus siis raha tagasi küsida, et ja keerulisematel juhtudel siis käivad asjad politsei ja prokuratuuriga siis kui tegemist on kuriteo kahtlusega. Ja siiani on see ka niiviisi toimunud, et PRIA on olnud siis kahjukannataja ja on siis raha tagasi nõudnud. Aga nüüd selle aasta augustis on siis ma nüüd täpselt ei teagi, millise ette võtta, et kas see on võimalik, et seesama Urmas Arumäe büroo või siis mõne tema kolleegi siis advokaadi poolt on leitud selline kaval niuke, et vabariigi valitsuse seaduses on üks selline tõlgendus kahetiselt tõlgendatav koht, kus on võimalik öelda, et PRIA-le ei ole õigust ilma eraldi volituseta siis selliseid tagasinõudeid teha. Ja siis tekkiski selline olukord, kus advokaat siis ilmselt on esitanud selle taotluse siis kas kohtunikule või siis kuhugi mujale, ühesõnaga teolised siis kohus on öelnud PRIA-le, et kuulge, et jah, siin advokaat on teinud sellise taotlused, teil peab olema volitus ja organit kena ja esitage volitused, mille alusel ta üldse sinna raha sisse nõuab, et kust seda õigus tuleb raha tagasi nõuatoni. Volitus isenesest tähendab seda, et PRIA mitte, esindab Riiat, vaid pliia sellises olukorras esindab riiki ja sellepärast Ja siis noh, sattunud sellisesse üllatavasse olukorda, et siiani ei ole sellist valitsust vaja olnud vajaga, nüüd kohus on öelnud, et on vaja sellist volitust siis PRIA on PRIA siis juristid on ilmselt siis sellise volituse vormi valmis kirjutanud sisse pannud selle ministri lauale. Kuule, kirjutage nüüd palun alla, et saate aru, et meil on siin selline asi pooleli, et meil on seda vaja, et seal lihtsalt puhas formaalsus. Mina saan sellest niimoodi aru ja minu meelest on nagu kõik vähegi terve mõistusega inimesed saavad aru, et kui PRIA maksab rahasid, tal on õigus tagasi nõuda, nii, aga mis siis juhtuma hakkas, juhtuma hakkas see, et minister Järvik ei kirjutanud sellele valitsusele alla ja see on kirjavahetus, kus, millal siis Illar Lemetti, et avalikustab siis sealt, tuleb välja, et selle, et minister Järvik ei peaks alla kirjutama selle mõtte endale pähe pannud Urmas Arumäe. Ja ja siis sealt edasi on siis minister Järvik nüüd seda niimoodi arendanud, et kas üldse on vaja, kas ära teinud nagu selles võtmes, et kas need senised nõuded, mille püüan esitanud ka teistes asjades, kus advokaadid ei ole taibanud sellist valitsust küsida, et kas neid üldse võib esindada. Ja nüüd asi on jõudnud siis nii kaugele, Urmas Arumäe poolt on siis minister Järvikule pähe pandud mõte, et et tegelikult võiks kaaluda kõikide nende olemasolevate tagasinõuete katkestamist selleks, et siis anda üldse PRIAle volitused ja siis pidi läheks uuele ringile tagasi nõuetega, aga lihtsalt tagasinõude puhul, kui kriminaalasjata asjadega tegemist, siis seal aegumistähtaeg on viis aastat ja juhul kui pliianed tagasi nõutud katkestab ja tuleb asja uuesti alustada, siis on seal oht, et esiteks need nõuded aeguvad. Ja teine võimalus on see, et mitte mitte võimalusega. Teine probleem, mis sellega kaasneb, ei saa aru, et seal tohutu segadused praktiliselt samas kirjavahetuses PRIA-l on praegu pooleli vist üheksa taolist kriminaalasja. Nii tähendab seda, et kogu see protsess tuleb pooleli jätta, uuesti alustada, see on sisuliselt kaos, mis tekib selles valdkonnas niisiis politseiga, prokuratuuri tegevusest, PRIA tegevuses ja kes sellest kaosest võidavad, sellest kaasast võidavad loomulikult siis need üksikud valitud ettevõtjad, kes siis on väidetavasti kuritarvitanud siis Euroopa Liidu toetust. Et sisuliselt tuleks praegu otsa vaadata Nendele konkreetsele üheksale kaasusele, mis, mis lahti on ja ka ühtlasi nende, nende ettevõtete poole, keda siis Urmas Arumäe esindas ja, ja selge on see, et Urmas Arumäe suusad on siin läinud nõu andmisel ikkagi väga risti iseenda erinevates rollides olles. Aga, aga kas see, kui me, kui sa alustasid seda teemakäsitlust, selle vaid küsimus, millal minister nüüd tagasi astub? Ma ei oleks selles sugugi nii kindel, sest see kajastus ja see, mille peale praegu on justkui süüdistused läinud, on natukene sama nagu nagu Kert Kingo puhul. Kas minister valetas või ei, et jällegi nüüd on tulnud ministeeriumi ametkond appi näidanud tegelikult ära, et jah, minister ei rääkinud ja siin on vastuolud, aga ta ei ole ainult küsimus praegu selles valetamisest, vaid kui see skeem, mille sa nüüd esitasid ja kogu selle ainuüksi selle kirjavahetuse põhjal, siis võib ju välja tuua selle, et siin taga ongi oluliselt laiem skeem. Mille alusel siis maaeluminister, aga ka selles kirjavahetuses on välja toodud, tegelikult on see kirjavahetusega kursis olnud ka Martin Helme. Et äkki siis on nagu laiemalt tegemist sellega, et on teatud ettevõtted, kes on meie ministrile või ministritele südamelähedasem, keda siis soosida ja võib-olla siin tasuks natukene vaadata, kas tegu polegi sellise noh, mõnel pool nimetatakse süvariigiks, mõnel pool lihtsalt korruptsiooniks. No ma ei tea, mis riik siis see, mida EKRE edendab, et see on siis nagu madalriike Ma ei tea, see mulle, see käitumine meenutab ikkagi niisugust, ma ei tea 80.-te mõtteviisi, kus sellised etableerunud natšalnikud tulevad, ütlevad omakeskis, kuidas asjad on ja siis nii tehakse, et aga see kooperatiivide ajastus mööda saanud, me ei peaks enam selliselt asju ajama, siin ongi seesama väärtuskonflikti koht küll, aga ma tahaks väga mõnes mõttes tunnustada seda, et, et kogu see nii Kert Kingo juhtum kui ka nüüd siis Mart Järviku juhtum on päris hea lakmuspaber meie ministeeriumide ametkondadele, et kui nii-öelda ametnikud, bürokraadid läheksid tuimalt kaasa sellega, mida minister teeb, oleksid need lojaalsed kogut ja siis meil ei oleks tulnud, ei Kert Kingo need valetamised välja ega ka siis praegu Illar Lemetti välja toodud kirjavahetus, et kui nad läheksid kaasa selle mentaliteediga, mida minister ministeerium eesotsas nõuab siis. Ma ütleksin, et meie ametkond oleks läbi kukkunud. Praegu näitab see seda, et meie ametkonnal on eetilist sisemist moraalitunnetust ja valetamise ja vassimised kaasa ei minda. Nojah, et lihtsalt, et see siis tõepoolest see volituse teema on siis selline noh, minu hinnangul on see siis selgelt siis PRIAga vaidlevate ettevõtete advokaatide poolt välja pandud takistus, eks ole, ja nüüd omakorda ministris interpretatsioonis on saanud siis sellest selline õigusriigi küsimused tema mehele tema siis leiab, et kui kui volitust ei ole, siis järelikult on õigusriigi põhimõttelised rikutud ja siis tema ministrina peab siis selles segaduses korra majja lööma. Nagu sa nimetasid Martin Helme nime, siis sellest kirjavahetusest tuleb välja, et tegelikult on Martin Helme olnud vägagi kursis nende asjadega, mis järelikult, et mis edasi ei vii meid edasi järgmisele mõttele. Et see, mida siiani on väidetud, et ega siis EKRE kolm ministrit, kes, kellel perekonnanimi ei ole Helme, et ega nad väga iseseisvalt otsuseid ei tee, väidetavasti nad siis teevad otsuseid ikka niiviisi nad kõigepealt peavad siis perekond Helmetega kooskõlastama need kasu kaasa arvatud siis ka nõunike valiku, mis tegelikult on ju, minu meelest ei ole Mart Järviku käest küsitud seda, et kuulge, kust ta selle mõtte peale tulite, et Urmas Arumäe endale nõunikuks võtta, äkki ta ise ei tulnudki selle mõtte peale äkki selle nõuniku siis soovitas talle hoopis partei juhtkond, kui partei juhtkond seda soovitas, siis järelikult, et ju partei juhtkond pidi teadma, et mis mis taustaga inimesi ja mis soovidega inimesed on põllumajandusministri nõunikuks soovitab. Ja, ja kui me vaatame seda mastaapsusest ehk siis selle Urmas Arumäe tegevuse tulemusena pidi ju ümberkorraldatava siis väga suur valdkond PRIA tegevuses siis mulle ikkagi tundub, et see ei ole päris Mart Järviku soolo olnud. Et küllap see on siis erakonnajuhtidest sihilik tegevus olnud, mis omakorda tekitab küsimuse, et kui praegusel hetkel on Urmas Arumäe uurimise all, Mart Järviku puhul on tõsised eetilised küsimused mulle tundub, et ta ei suuda nendest eetilistest küsimustest veenvalt ennast välja kirjutada. Aga kui Urmas Arumäe tegevus on sanktsioneerinud, siis Martin Helme Minu meelest ei suuda ka terve ekre erakond ennast välja kirjutada sellest eetilisest august ja selle valitsuskoalitsiooni jätkumine. Teadlased, et siis kui koalitsiooni jätkub, et sellega siis Isamaa ja Keskerakond kiidavad heaks selle, et üks erakonna üks valitsusliidu osapool on teadlikud, siis avalikud huvid jalge alla tallanud ja eelistanud erahuve sellele, siis no ma ei tea, mismoodi me selle valitsusega siis elame, et kas me siis peame kõik nagu varuma 100000 eurot meile üldse valitsuse poolt tähelepanu pööratakse. Nii et nüüd selle teemakäsitluse lõpuks jõudsid sa mõtteni, et mitte ainult Järvik ei ole ilmselt minister, kes tagasi astub, vaid kogu EKRE peaks vaatama oma positsioonid koalitsioonis üle. Nojah, aga kui, kui ikkagi Martin Helme on selle Urmas Arumäe poolt siis põllumajandusministri pähe pandud skeemi heaks kiitnud siis olla siis ju seal vastas laieneb ka temale. Tegemist ei ole infooperatsiooniga, nagu Mart Helme siin suurepäraselt hakkas kohe kuulutama, nii kui neil mingi kriisikene või skandaalikene kuskilt välja tuleb, nii kohe hakatakse rääkima pahatahtlik pahatahtlikkust ajakirjandusest ja meediast ja infooperatsioonidest, aga olgem ausad, see praegu ei ole enam infooperatsioon, vaid siin taga on tõepoolest tõendeid, mis viitavad sellele, et asja juured on palju, palju sügavamale. Olukorrast riigis. Sellel nädalal jõustus Tallinna ringkonnakohtu otsus, mis mõistis Postimehe ajakirjanikelt Risto Berensonilt, Joosep märgilt, kes küll kumbki enam praegu Postimehes ei tööta. Ettevõtja Margo Toominga see kasuks välja rahalise hüvitise. Ja seda siis seetõttu, et veerensoni ja värgi sulest ilmus ajalehes valeväiteid ja mõnes mõttes on tegemist pretsedenti loova kohtulahendiga sest vers esimest korda ikkagi pani kohus isiklikult süüsis ajakirjanikule, mitte väljaandele, nagu seda tavapäraselt siis ka ajakirjanduseetika koodeksi järgi ajakirjanduse regulatsiooni järgi on tehtud. Ja see otsus puudutab siis 2000 seitsmeteistkümnendal kaheksandal juunil ilmunud niklit seal pealkirjaga bordelliärika kautsjoni korraldas Sarapuu, väimees sisaldas kontrollimata Ta väiteid ja väidetavalt siis ajakirjanikud jätsid andmete kontrollikohustuse sisuliselt täitmata. Ja sellega kaasnes siis Siis see praegune otsus, mille üle palju arutelu käib, tegelikult eks neid otsuseid, mis ajakirjanduse regulatsioonis on tekitanud nii-öelda pretsedente, on varemgi olnud. No võtame kas või hiljutise, mis meelde tuleb 2018, kross versus Äripäev, kus siis Eerik-Niiles Cross võitis kohtus äripäeva ja sundis väljaannete avaldama lisaks 10000-le eurole kahju hüvitisele avaldama ka siis kaheksa tunni jooksul oma uudisteportaali esiuudisena ja paberlehe teise külje uudisena. Valeväiteid ümber lükkavad teateid, et see on päris päris karm samm ajakirjanduse ühelt poolt eneseregulatsioonialale, aga teiselt poolt ka siis selle ajakirjanduse enesemääramise alal, et mida ja kuidas ajakirjandus peaks avaldama. Andrus, kas sul on olnud vajadus oma väljaandes õiendada asju nii suurelt? Jah, nagu ma enne ütlesin, et on nagu hästi informeeritud ajakirjanikud lihtsalt ajakirjanikud, siis on ka head ajakirjanikud ja lihtsalt ajakirjanikud, head ajakirjanikud on meedias, keda kaevatakse pressinõukogusse ja kohtusse ja lihtsalt ajakirjanikud on siis need, keda, kelle töö kunagi selle selle siis künniseni ei küüni, et mis ma sellega öelda tahan, et paraku on niiviisi, et kui vaadata neid nii pressinõukoguga lahendeid kui ka siis kohtulahendit, siis väga sageli. Vahel on ka selliseid juhtumeid, kus tõesti ajakirjanikuna on olnud rumala, teinud väga halba tööd ja selle eest on saanud karistada, aga enamasti on need juhtumid ikkagi puudutavat sisu ja puudutavad siis tegelikult ikkagi eesmärk, et kaebaja soovib siis ajakirjaniku ja ajakirjandus venelased vaigistada. Ja siis et teema ei oleks nii kvaliteedis, kuivõrd siis ikkagi selles infos, mille siis ajakirjandusväljaanne on välja toonud. Aga jah, et see ähvardamine on, on päris sageli, et jah, et kui sa küsid, et kas väike ajalehte me ka Lääne elu, kus ma Haapsalus töötan, et kas mida nad kohut käima on küll pidanud kohut käima. Et aga ja õnneks on siis meie rahalised võimalused seda lubanud ja oleme sealt ka enamasti siis mitte enamasti oleme sealt nendest vähestest asjadest ka enam-vähem kilbiga välja tulnud. Mõtleme selle peale läheme natukene kaugemale konkreetselt juhtumist ja sellest, kuidas ajakirjandus kas toimima, aga kui me mõtleme selle peale, mis on ajakirjanduses, mis on meedia, siis ajakirjandus on ennekõike kontrollitud faktidele tuginev tasakaalustatud sisu. Ja just see kontrollitud faktidele tugevnemine on hästi oluline, sest et iga muu asi, kui sina avaldad midagi sotsiaalmeedias, siis on lihtsalt meedia või kui sa teed endale blogi või mingisuguse oma väljaande, mis ei ole eeltoimetatud sisuga, siis tegemist on meediaga. Ehk et ajakirjandust ajakirjanduses teeb ajakirjanduse see, et seal info, mis ilmub, on kontrollitud, seda vastutust kannab see üksikajakirjanik või koostöös teise ajakirjanikuga tehtud töö puhul, sest need mõlemad ajakirjanikud, aga kindlasti ka toimetus. Et võtame sellesama Beiransoni ja värgi kaaslase, siis seal ei olnud ju tegemist sellega, et väljaanne ei oleks teadnud, mis ilmub, et ajaleht, see paneb kokku terve ports inimesi, on need küljetoimetajad, toimetajad, kes kontrollivad sisu, keeletoimetajad, et lisaks nendele ajakirjanikele on väga palju inimesi toimetuses, kes väga hästi teavad, mis seal loos on ja mis seal valesti võib-olla. Ja see on ka see põhjus, miks ajakirjandusväljaanne võtab vastutuse, mitte ei võta see üksikajakirjanik, üksikajakirjanik muidugi vastutab oma tööga oma organisatsiooni ees ja täpselt samamoodi suurem osa Eesti ajakirjanduseetikakoodeksist, samuti kehtib ajakirjanikule ennekõike seal need üksikud punktid, mis tõesti viitavad sellele, et vastutuse võtab väljaanne ja varasematest kohtukaaslastest. Leedo versus Delfi puhul, kust me teame siis, et ka kommentaariumi eest kuhu siis sisu tegelikult loob ju lugeja või auditoorium, et ka selle eest vastutab väljaanne põhjusel, et väljaanne on loonud selle koha, kus neid seisukohti fakte või või siis ka valesid levitatakse. Ehk et see vastutuse küsimus on alati olnud ikkagi organisatsioonile, ennekõike muidugi ei pese puhtaks ajakirjaniku üksik vastutusest oma töö ees. Kui me natukene mõtleme nüüd selle peale, et meil on siiski selline asi nagu veebiajakirjandus või online ajakirjandus, kus sisuliselt ajakirjanikul endal on vaba voli vajutada puhul võib avalda nuppu ilma selleta, et, et keegi seda enne läbi loekse tekitab muidugi küsimuse sellest, kas kas see on ajakirjandus? See pidev on tööpraktika küsimus. Päris palju on arutletud ka selle üle, kas ajakirjanduseetikakoodeks vajaks uuendamist ja just sellesama veebiajakirjanduse teema sissetoomist, et kuna veebiajakirjas on tööprotsess, on väga kiire, seal ei ole alati võimalik kõiki allikaid enne avaldamist, et saada ja nii edasi ja nii edasi. Plusse võinud tagantjärgi info täiendamist ja muutmist, et siis on tekkinud küsimus, et kas ajakirjanduseetikakoodeks, kui selline vajaks muutmist, mina ütleksin, et otseselt ainult sellepärast, et meil on üks tehniline platvorm juures, ei peaks ajakirjanikutöös otseselt midagi muutma, et faktikontroll peab ikkagi fakti kontrolliks jääma. Ma küll ei tea, et oleks mingi põhjus, miks võiks veebis avaldades, et ta kõik osapooled siis käsitlemata enne avaldamist No seda on juhtunud, selle kohta on ka näiteks avaliku sõna nõukogu teinud vähemalt ühe Launimatuse, mida ma tean? Minu arust on pressinõukoguga ka seda korduvalt tauninud, et sa ikka pole päris nii, et lihtsalt avaldanud. Aga vot siin ongi see küsimus, et kas me peame, sellepärast hakkame muutma eetikakoodeksit, kuid me peaksime üle vaatama pigem oma tööpraktikat ajakirjandusväljaannetes. Ma pooldaksin isiklikult viimast, et me ei pea painutama eetikakoodeksid selle järgi, kuidas meie toimetustes on harjutud või sunnitud tööd tegema inimesi. Et ka oma doktoritöös ma seda teemat puudutasin just selle nurga alt, et kui toimetuse juht ütleb, et pane enne välja ja siis kontrolli fakte, siis on minu arust midagi tööprotsessis valesti, mitte selles, et ja noh, selles mõttes küll ajakirjanik võtab vastutuse ja väljaanne võtab ka vastutuse selle eest, et ilmus valeinformatsioon. Aga sellist olukorda ei tohikski juhtuda. Nii et tegelikult peaks vaatama üle selle tööprotsessi. Aga tulles nüüd tagasi selle Postimehe kaasuse juurde, et jah, see loob kehva pretsedendi, teades, et paar sellist juhtumit, et kohtuasja on veel üleval, siis ma loodan, et, et nad ikkagi ei lähe sinna sinna, et praegu Berenson Kristjan 500 eurot kaunis marginaalne summa kodukulud, mis ei ole enam marginaalsed, aga järgmine kord on see võib-olla 10000, võib-olla on see 50000 ja see tähendab seda, et ajakirjanik enne aga väga hoolega mõtlema, kas ta informatsiooni, mis mille puhul molekulide, nii ei ole võimalik tuvastada ära kas see on ikkagi täiesti 100 protsenti tõena, et kas siis jääb avaldamata või kas ta üldse võtab mingit teemat käsitleda, et see võib viia sinna elektrontsensuuri ning ma loodan, et see sinna juhtu. Ja teiseks ka Postimees ju praegu võttis need kulud kanda, mis on ka postimehest, näitab seda, et Postimees jätkuvalt on seisukohal, et selle eest, mis ilmub, vastutab väljaanne. Jah, aga Postimehes parimast kahjuks minu meelest ikkagi väga nõrka olukorda ja siis jälle sellega, et ta ei kaevanud asja edasi, kaevanud asja edasi ringkonnakohtusse, ammugi mitte riigikohtusse. Ja sellest ma ka aru ei saa, et miks pööransena värk loobusid riigikohtukaebusest. Et see tegelikult on allaandmine, et noh, minu arust viimane asi, mida ajakirjanik teha saab, on see, ta annab alla. Et noh, ma mõistan, et see kõik on seotud kulude ja siis vaevaga ja lihtsam on lüüa käega, aga noh, kõik kõik, mis meil siin ajakirjanduses on, on meie ainult meie hea nimi meie usk sellesse, et see, mis me kirjutasime, on õige juhul muidugi, kui tõepoolest ei lähe niiviisi, et lähebki valesti, et noh, siis tõepoolest tuleb tunnistada, et läks valesti ja siis sellisel juhul oleks olnud mõttetu asja ringkonnakohtusse kaevata. Et kui juba kaevata, siis kaevata lõpuni. Et selles mõttes nõrkuse näitamine minu arust halb. Aga kui lugeda kohtuotsust, mis värgija peenantsena asjas on tehtud, siis sa tegelikult juba kuulutasid seda, et ega ajakirjanik ei avalda asju siis uise seisundit. Ajakirjanikul on toimetajad, keeled, et ajad ja muud tegelased, kes, et see tekst, mis sünnib ja ilmub, on tegelikult looming, ühine kollektiivne looming ja sellepärast vastab ka väljaanne, et et see kohtuotsus ju viitab riigikohtu lahenditele, mis puudutavad raamatutes ilmunud informatsiooni ja minu meelest raamatute puhul on asi asi hoopis teine. Selles mõttes, et ega raamatu autor on tõesti siis selline suverään, kes ütleb, et mina kirjutan sellise teksti ja siis niimoodi see on ja ta võib kirjutada seal kirjavigadega tõesti kirjutada suvalist jampsi. Ja kui, kui tal on toimetaja, kes talle ütleb, et kuule, mees või Lugupeetud prouad, kirjutasin pisut kohatult, siis ega raamatu autoril on suveräänne otsus otsustada, et jah, olgu siis olgu siis vead ja olgu siis vasturääkivad. Kui otsida selliseid raamatuid, siis ei pea väga kaugele minema, piisab kõigest riigikogu esimehe kabinetti minna ja kust leida raamatut, kus ilmumikut nagu arusaamatuid seisukohta, aga noh, see on inimese õigus niiviisi kirjutada ajalehes õigus on piiratud ja see vastutus on seetõttu ka väljaandepoolne. Et selles suhtes sa ikkagi oleks tahtnud teada saada, mida riigikohus selle asja asjas ütleb, et kas siis ajakirjanikule on personaalne vastutus või ei ole personaalselt ostetud. Nojah, ajakirjanduse ja ütleme siis, kas ilukirjanduse või mistahes mu raamatute puhul on see funktsioon erinev, et kui ajakirjanduse eesmärk ennekõike ühiskonnas on kodanikele pakkuda informatsiooni, mille alusel igapäevaselt toimida ja see informatsioon peab olema kontrollitud ja usaldusväärne raamatutele sellisel moel need need inimesed ei kehti. Aga jah, ajakirjanike puhul autori vastutusest õige info ees ei, ei vabasta Mihkega, selle jaoks on ka eetikakoodeks, on see eneseregulatsioonimehhanism nimega pressinõukogu ja ka avaliku sõna nõukogu. Aga kui me võtame nendelt eneseregulatsiooni professiooni siseselt eneseregulatsiooniorganitelt nende funktsiooni ära, siis see lõpuks paneb mõnes mõttes ajakirjanduse hästi tugeva surve alla. Me oleme samasugust muutust näinud Ungaris, Poolas päris mitmes Ida-Euroopa riigis, et kas see on see, kuhu me tahame liikuda. Et ajakirjandus kui demokraatliku ühiskonna institutsioon mõnes mõttes Herodeerub ja kaob lõpuks ära. No rahvastikuminister Riina Solman sai hakkama ühe väljaütlemisega külastades siis Pelgulinna haiglat ja rääkides seal küll ka muudest tegevustest, millega ta tegeleb, siis muuhulgas väitis ta, et iga füüsiliseks kasvada võib kokkupõrge ei ole veel perevägivald ja see tekitas paratamatult, et kohe sellist uudisväärtuslikku vastukaja, et, et kas tõesti rahvastikuminister ka päriselt nii arvab ja kas see on selline seisukoht, mis siis ühiskonnas on aktsepteeritav. Noh, võib öelda, et, et kogu sellest teemakäsitlusest, mida ta seal rääkimas käis, oli see tõesti üks väike osa. Aga uudisväärtuslikuks mõistagi ajakirjanduse jaoks muudab see, et kui meil on minister, kes arvab, et kõik perevägivald ei olegi perevägivald, ei olegi vägivald, siis paratamatu paneb kõrvu kittima. Ma ei tea, kas siis on, et kui annad naisele, too on okei, kui annad natuke suurema tooniad, sinikas ka jääb, et siis enam ei ole, et kuskilt läheb nagu piir või. Nojah, see, see on hea, et Ahto vaim on tagasi, kes alustas ka selliseid lõkse seada. Et. Mis on sinu seisukoht selles osas, et selles mõttes, kui me siin ministrit seame surve alla, et kuidas sa nii julged arvata, et noh, meil on ka siin arvamuslik poliitikasaadet, mis sinu seisukoht? Et mis selle juhtumi puhul on, on minu meelest see, kus see uudisväärtust tekkis, tekkis ju sellest, et see artikkel kirjeldab seda, kuidas puhkas sellel samal kohtumisel, kus siis minister esines esines Sis last ootavate naiste ees. Et seal samal kohtumisel tekkis tal konflikt siis naistekliiniku juhataja Piret veerusega, kes artikli järgi siis katkestas minister esinemise. Ehk siis kui sa küsida, et kust maalt see piir läheb. Et kui kõvasti ma löön, ma pean või kui halvasti ütlema pean, et seda saaks nimetada vägivallaks, et ega siis ei mina ega keegi teine ei hakka seda hinnangut andma, et kust maalt see piir läheb, et see on iga inimene peab sellest ise aru saama. Et kust maalt see piir läheb, et kas, kas üksinikese kaksinikate, 10 sinikat ükskord mul murde käeluu või kaks korda murde käeluu või või noh, ühesõnaga see seda piiri, see on väga isiklik asi. Aga nüüd see küsimus selle isikliku asja määramisel ongi ju selles, et sellest samast asjast tuleb ju välja, et minister esindab ühte väärtust maailma ja siis naistekliiniku juhataja Piret Veerus ja ilmselt siis veel päris paljud inimesed Eestis ja maailmas esindavad siis teistsugust väärtust. Väärtuste konflikt ongi ju see asi, mille üle me vaidleme, et ega siis ega siis mul natukene Riina solvunist kahju, et ta need saanud nii palju riielda, et ma täiesti usun seda, et ta tahtis kõige paremat ja ja ta tahab peredele hästi ja ta tahab, et vägivalda ei oleks, tülisid ei oleks, aga lihtsalt see, see tema arusaamine asjadest erineb sellest, mis on siis naistearstide arusaam asjast. Ja see konflikt on selle asja juures väärtus või see, see, mille puhul metsadest räägib. Jah, see väärtuste kokkupõrge meil ühiskonnas on järjekordne, ma ütleksin, võib-olla selline üleminekuühiskonna taaskordne nähtus. Kui me mõtleme selle peale, võtame siin Skandinaavia riigid, kus igasugune vägivalla taunimine on läinud ka selliseks tõesti omaette, hästi tugevaks teemaks, ükskõik kas see on perevägivald, on see koolikiusamine, on see töökiusamine või mistahes ebavõrdsete tingimuste loomine, et mõnes mõttes on kõik ikkagi ühe sama väärtuse ümber käivad teemad siis sellesama perevägivalla puhul ükskõik kas see on see, kui sa ütled oma naisele kodus, loll eit või kui sa ütled oma mehele pidevalt või see, et seal mingisugune tegime Tegamine või see, et, et lasteaias käib arutelu selle üle, kui loll on õpetaja või kui bimbo on üks või teine. Seda tuleb ette eriti tore muidugi vaadata siin Andruse lastele otsa, kes kõrvalt vaatavad, kuidas isa tööd teeb. Aga, aga tegelikult nii on, et, et need asjad kanduvad kodust üle. See, millega Põhjamaad ju kogu vägivalla ennetamise vältimise teema puhul tegelevad, on see, et see kanduks sellest kahe inimese vahelisest konfliktist üle edasi ühiskonda. Kui laps näeb pidevalt kodus neid mustreid pealt, siis see tahes-tahtmata muutub tema jaoks normiks ja tema on see täiskasvanu, kes neid norme edasi kannab, ehk et kui me ravi seda nulltolerantsiga mõnes mõttes perekonnas või, või mis tahes muus üksusesse, see tähendab ka seda, et, et see kandub edasi järjest järjest ühiskonda. Ükskord on see lihtsalt mingisugune kuule vanamutt, bussis, lenda, väljasid, mis sa haised sellises viisis, kas see on vägivald, aga me ei teadvusta seda, et see algab siitsamast kodust, väikestest asjadest ja kui minister väljendab oma väärtusruumist, ah see igasugune väike asi võib-olla ei olegi päris perevägivald siis tahes tahtmata sa tekitad tõesti selle väärtuskonflikt. Ei, ma ei usu, et minister sellise käitumise heaks kiidab, mis sa siin kirjeldasid, sest see tegelikult see konflikt sellele, kuidas omavahel suhelda ja kuidas lapsi kasvatada, kuidas neid väärtusi tasanduse see on umbes samamoodi, et see on nagu lõputu vaidlus, seal saab alati minna paremaks ja lõpuks tulemus ikka selline, nagu ta on ja ühesõnaga, et see on, see on üks teema, aga kus on konflikt, on konflikt on ju selles, et kas tunnistama seda, et perevägivald on olemas, ei tunnista ja see, mis me näeme praegu selles naistekliiniku juhataja suhtumises, on just nimelt see, et et sest kuna mulle tundub, et väga paljud inimesed Eestis ei taha tunnistada seda, et juht vot sellised asjad, et lähedased inimesed 11 löövad või teenindusega inetult räägivad või üksteisele halba teevad, kui nad ei taha tunnistada sellise lähisuhtevägivalla olemasolu, siis sellest siis ka see kliiniku juhataja terav käitumine, et et ta siis sellise nulltolerantsiga üldse igasuguse siis löömise või halvasti ütlemise suhtes tegelikult, et mida siis naistekliiniku juhataja tahab öelda, on see, et me peame hakkama enda kiirust tunnistama probleemi olemasolu. Sest kui sa tuletad meelde seda, kui meile president ametisse astus ja tema üks esimesi kõnesid väga jõuline kõne, kus ta rääkis USA-s lähisuhtevägivallast, siis milline oli ühiskonna reaktsioon, kas saie ministriks lühikeseks ajaks suhtekorraldaja aitaminte oma nimega, aga ma, ühesõnaga, see ühiskonna reaktsioon on just nimelt see, mis ma kirjeldan, et, et Me ei taha endale tunnistada seda probleemi ja see on nüüd see koht, kus see on see põhjus, miks, miks siis tekkis tüli siis ministri väljaütlemiste pärast, seepärast, et kui me vaatame, mis on selle ministri siis ja tema mõttekaaslaste maailma taga, ega siis minister ja tema mõttekaaslased samamoodi tahaksid sellist ühiskonda, kus inimesed saaksid omavahel hästi läbi. Aga lihtsalt need meetodid on natukene erinevad, et, et siin mulle tundub. Riina Solman on ühes paadis soome misjonäri pea Roodsalaga, kes on siin Eestis käima tõmmanud sellise asja nagu kristlik perekeskus kes samuti tegeleb siis lähisuhtevägivalla tasatunud paaride teraapia. Aga see ongi see, kasvõi kasvõi see on see konflikti kohta, et ühelt poolt siis kristlik arusaamine, kus siis koos olevate inimeste tüli puhul tuleb neid koos ravida tuleb ka meest ravida, tuleb talle nõu anda või siis ütleme selline nulltolerantsist lähtuv arusaamine siis mida esindab seesama naistekliiniku juhataja, kes ütleb, et kui on vägivald vähimgi, siis tuleb sellest teatada politseile, need inimesed tuleb lahutada. Naist tuleb nõustuda, sellega ei tohi leppida. Dimensioone on siin natukene rohkem, et ma ei ütleks, et, et kõik inimesed jagunevadki selleks, et kas sa saad aru, et on perevägivald, kui selline olemas või mitte, vaid on inimesed, kes saavad aru, et ja perevägivald on probleem ja seda tunnistavad probleemina, aga leiavad, et et see, mida mina tegin, või see, mis minu perekonnas on, see ei ole perevägivald, et need hallid toonid on just ka see, millega tegelikult ei tasuks selle teema puhul üleüldse mängida ja selle halli tooni peale Riina Solman läks, mis, mis ei ole nagu mõistlik. Kas see, et seda lahendatakse nüüd nii-öelda paari probleemina või tuuakse sinna ka siis politsei osapoolena sisse kõikide nende professionaalide puhul, kes siis tegelevad tõesti vahetult nende lähisuhtevägivalla ohvritega, nende puhul on nulltolerants ainukene lahendus praegu. Kuna kuna ma olen mees, siis ma olen hästi palju mõelnud selle peale, et mis saab nendest meestest, kes saavad karistada selle eest, et nad oma naist löönud et hästi, et kooselu lõppeb või abielu lahutatakse. Aga kui need vägivallatseda ei saa mingit professionaalset abi, siis tegelikult nad ju järgmine kord käituvad täpselt samamoodi, nad ei oskagi teistmoodi käituda. Ja see on minu meelest on Riina Solmani poolt Riina Solmani poolt esindatava selles väärtussüsteemis hästi sümpaatne, et, et tuleb aidata siis mõlemat inimest, kes konflikti sattunud ja mitte ainult siis maha kandma, seda siis enamasti meest, kellel on rasked rusikad. Väga nõus, selles mõttes Riina Solman ka seda kõike selgitas nendel järgnevates sõnavõttudes ja julgeksid poolt anda soovituse rohkem rõhutagi sellele, et kui see probleem on juba ilmnenud, siis mitte eitada, vaid liikide edasi sellega, et seda tulevikus ei juhtuks. Olukorrast riigis. Räägime veidikenegi parteide võlgadest, Keskerakond ja Reformierakond on riigikogu ja Euroopa Parlamendi valimiste kampaaniate järel kampaaniameistritele võlgu sadu tuhandeid eurosid ja riigikogu suurimate erakondadega on samas olukorras tegelikult ka sotsiaaldemokraadid. Ja noh, need kõige suuremad võlad ongi siis ikkagi Keskerakonnal Nende siis erakonna netovara on miinuses 813000 euroga. Ja see on teistelgi päris suured võlad üleval, laenud kaelas. Tervikuna julgeks selle teema kohta öelda, et võlg on võõra oma ja kui meie võimuerakondadel on nii suured võlad, siis tervikuna viitab see sellele, et sa oled kompromiteeritud, sest et sa oled kellegi teise poolt mõjutatav ja eks me siin ju ka mõne nädala eest arutasime selle üle, et miks siis ikkagi üks või teine ärimees teeb nii suuri annetusi näiteks keskerakonnale ja kas seal taga võib näha siis kompromiteeritud kompromiteeritavuste mõju tegevust või siis võiks võtta lihtsalt hea tahte avaldusena? Jah, et kui ei olnud pidevas rahanäljas, siis on iga ju raha teretulnud ja seetõttu on ka siis ju kergem libastuda, et anda alla siis ettevõtjate survele, et nagu saate esimeses osas me ju arutasime seda, kuidas minister ja tõenäoliselt siis ka partei juhtfiguur on siis su ettevõtete survel siis asunud otsima lahendusi, kuidas siis ettevõtjate olukorda kergendada, et et see on üks pool ja teine pool on tegelikult ju puhtakujuline seaduse rikkumine, et siin me näeme Keskerakonna ja Reformierakonna puhul seda, et nende võlausaldajad on eraettevõtted mis ju on seaduse järgi keelatud, sellepärast et et meil saavad erakondi rahastada siis, kas eraisikud või siis võib erakondadele pangast laenu võtta, noh, põhituluallikas on loomulikult riigieelarve, aga sedasama, et, et ettevõtted siis rahastavad erakondi on keelatud ja see on ju otsene küsimus sellele, et kas siis need suured võlad, mis on reklaamifirmade ees, et kas need ei ole siis tegelikult siis erakonna toetamine ühes või teises vormis ja kui me meenutame seda, kuidas näiteks Savisaareaegsel Keskerakonna rahastamine käis, siis see oli ju see oli ju ilusasti kohtumaterjalides ära kirjeldatud, kuidas ette võtta, see andis raha reklaamifirmale, korraldas reklaamikampaania. Et kui nüüd sellised võlad on ülevas reklaamifirmade ees, siis. Ta tahaks nagu tead, et kelle eest siis tegelikult võlgu ollakse, millal sa rahasid ära makstakse? Aga mida see tähendab, et meie kampaaniad on läinud ebanormaalselt võimsaks rahastus ainult läbipaistmatumaks, aga ma ei tea, kas see võib aasta pärast tähendada midagi, kas hakkab meie kohalike omavalitsuste valimisi mõjutama, kus, kus me nagu oleme, sest et need võlad on siin ju aastaid juba üleval, see ei ole lihtsalt viimastest valimistest. Me oleme selles olukorras, kus poliitikud on pidevas, pidevas rahahädas ja saab tülikaks edasi mõelda, et mida teeb siis inimene, kes on pidevas rahahädas, ta otsib igat võimalust teenida. Nonoh jah, SMS laen, et noh, ma ikkagi tahan seda öelda, et et niiviisi on väga suur kiusatus hakata poliitikat müüma eraettevõtjatele. Ja nüüd siis pensionist, et see lühike aeg, mille jooksul siis ministeeriumid said reageerida, siis rahandusministeeriumi koostatud teise samba muutmise eelnõule on nüüd möödas. Ja ministeeriumitest vastas üldse siis neliministeeriumit. Välisministeerium kiitis lihtsalt heaks, majandusministeerium tegi sellise vastutuse vastuse Taavi aasa isikus, kus ta aga see on pigem nagu reageerimine eelnõule, vaid selleks, et selline üleskutse, et inimesed võiksid rohkem säästa ja siis selle raha, mis sealt 2021. aastal teisest sambast välja võtavad. Et sealt siis võiks selle raha kulutada siis laenude sissemakseteks, et kas ehk siis majandusminister kutsus üles siis majandust elavdama. Aga nüüd sisulisematest etteheidetest, mis teise samba pensionieelnõule laekusid üllatusena kõige sisulisem märkus, minu meelest tuli justiitsministeeriumilt Isamaa enda ministeeriumilt, kus siis ametnikud on kirjutanud, et teise samba eelnõus puudub kõige tähtsam asi, nimelt puudub mõjuhinnang, et riigikogu on siis valitsuskoalitsiooni algatusel vastu võtmas väga suure mõjuga eelnõud, mille juures ei ole märgitud, et miks seda asja tehakse ja mis on siis selle seaduse mõju. No see kogu see jant, mis sellel nädalal taas, kus ikka pensioniteema ümber väga sümpaatne, muide oli sotsiaalministeeriumi siis ettepanek ikkagi mulle meeldis, tulid välja konkreetsema ettepanekuga, mida rakendada, mitte noh, muidugi ka see mõjuhinnangule naine oli, oli väga asjakohane. Aga kui me vaatame muuhulgas ka siis seda, et Martin Helme, kes ütles, et noh, jah, kahju küll, IMF, et te olete seisukohal, et ikkagi seda pensionisammast vabaks lasta ei tuleks, aga et Me oleme rahvalt saadud mandaadi ja sellega me edasi läheme siis arvutada kokku, kui suur see mandaat tegelikult on, mille alusel siis kaks erakonda koalitsioonis tegutsevad, siis see tegelikult nii väga suur ikkagi ei ole ja aktuaalses kaameras siis ta ütleski seda, et vot see on, pigem on rahva toetus sellele reformile suurenenud aja jooksul mitte vähenenud ja siis mis jäi mulle veel nagu kuidagi väga kriipivat kõrva. Et Martin Helme ütles ka, et valimiskampaania käigus sai siiski küllalt palju nämmutada läbi teise samba numbri poolt? No mina ei tea, Andrus, kas sa mäletad seda teise samba numbri poolt, eriti valimiskampaania ajal? Ma mäletan seda väga hästi, minu lemmiknäitleja kunagine lemmiknäitleja luges seda sellisel jämedal häälel Isamaa reklaamides ette, kuidas minu raha on minust ära võetud ja kuidas see kõik põleb. Et see oli väga konkreetne numbri poole, aga mis puudutab sesse mõjuhinnangust, siis Isamaa volikogu laupäeval tegid konkreetse avalduse, kus ta teatas, et sunduslik kogumispension vähendab inimese vastutust ja arusaama raha kogumise tähtsusest. Punkt. Et noh, pärast sellist mõjuhinnangut ei oskagi rohkem midagi öelda. Ja neid arve, millele ka siis Martin Helme viitas, otsisin ka igasuguseid uuringuid. Esimesed tulid muide rahvusringhäälingut maikuus ja need ei näidanud sugugi, et oleks nüüd enamiku mandaat olnud kogu sellel asjal. Ehk et see numbri värk ei ole ikka väga nämmutatud läbi midagi. Esimesed analüüsid hakkasid tulema alles suve keskpaigas ja et mis me oskame öelda, ma arvan, et me käsitleme sedasama teemat järgmistes järgmistes saadetes peaksite eraldi rubriigi tegema. No see on ju, kas sedasamast Isamaa volikogu avalduses tuleb ilusasti välja, et siis miks teine sammas tahetakse muuta vabatahtlikuks ja tuleb siis Isamaa poliitikute arusaamast et inimesed ei peaks mitte raha kõrvale panema teise sambasse, vaid selle raha kulutama siis laste tegemiseks. Et. Mis see siis tähendab, kehavälise viljastamise protseduuridele? Ma ei oska öelda, ma ei tea, mida nad sellega mõtlevad, aga noh, see kogu see noh, see, kui me küsisime mõjuhinnangut, siis noh, see ongi see, see on see põhjus, mida nad arvavad, miks seda tehakse, seda tehakse arusaamisest, et raha ei ole vaja säästa ja vaid on vaja kulutada siis lastele ja perekonnale, et noh, see on natuke haakub selle Riina Solmani arusaamisega, et et selline noh, patriarhaalse ühiskonna selline tuumikpere eeskuju on, ilmselt on ema isa siis ma ei tea, kuus või vähemalt kolm ja siis nad elakik elavad väikestes taludes kusagil maal aine, mille siis riik välja mõõdab, et, et noh, see on see visioon, mis EKRE Isamaa arusaamistest Eesti ühiskonnast välja kujuneb. Ja see siis teise pensionisamba lammutamine on üks osa siis selle visiooni teostamisest, noh, niiviisi saan mina sellest aru, et ma saan aru, et Marju lihtsalt juba solvus ja keeldub rohkem sel teemast rääkimas sellest, et see jutt, mis ma siin rääkisin lihtsalt niivõrd vägivalda See on vägivaldne, sest et lapsi ei tehta rahast. Võib-olla mõne erakonna maailma vaatas, seda tehakse, raha ei ole pannud ka meil on olnud mitu majanduskasvu, kus inimestel on võimalus ost olnud, osta endale kinnisvara siin-seal kuuendas kohas käia reisidel, joosta autosid, aga nad ei ole hakanud sellepärast rohkem lapsi saama. Unustatud ringu magamistoas? Jah, ringrajal on magamistoas ja ma ütleksin ka seda, et praegu on sinna rindejoonele läinud ka millegipärast EKRE, kelle algne tuletan meelde, et pensionisammas ei olnud EKRE teema, aga küll Martin Helme hästi seal konksu alla neelanud ja nüüd siis jutlustab Isamaa eest seda. Ei noh, see millegipärast paremäärmuslaste üldine vihkamisobjekt on see teine pensionisammas üle Euroopa, et noh, see on üks nendest sellest ideoloogilisest potist, kuhu kuulub muide ka taimetoit, mida nad vihkavad. Ma täpselt ei saa aru, mis põhjusel, aga nad millegipärast arvavad, et et taimetoitlane ei ole tubli, siis inimene. Olukorrast riigis. Neli ja pool minutit on jäänud saate lõpuni, käes on 10. november, stuudios on ajakirjanikud Andrus Carnovia, Marju Himma saade olukorrast riigis ja me räägime nüüd ilutulestikust. Miks me sellest räägime, räägime sellepärast, et Haapsalus noh. Me teame igast sahtlisse natukene. Haapsalust. Ei, me räägime sellest muidugi ka sellepärast, et meile meeldib ka meeldida koeraomanikele. Ei, minule meeldivad, meeldib ilutulestik, kohutavalt meeldib ilutulestik, ma oleksin nõus seda vaatama peaaegu igal õhtul. Ja mulle meeldib neid raketiga ise lasta. Aga ühesõnaga, see põhjus on siis see, et et Eesti suurima kaubandusketi koopi üks osa Haapsalu tarbijate ühistu, siis jättis ära sel laupäeva õhtuks kavandatud ilutulestiku. See oli siis üks osa nende turunduskampaaniast korraldasid suure soodusmüügi ja siis tavapäraselt seal soodusmüügi lõpetanud ilutulestik avame katuselt. Ja siis nad ühtlasi ka on teatanud, et nad kärbivad siis ilutulestiku rakettide mingi aeg-ajalt, kui see müük oleks pidanud hakkama peale esimesest detsembrist, siis nüüd on teatanud siis tarbijate ühistu juht et nad alustavad seda siis pärast jõulupühi, ehk siis tegelikult see suurem osa sellest ajast siis vähemalt ühes suures poes. Eesti, tõsi küll, ühes väiksemas linnas jääb ära. Nüüd küsimus on selles, et kas see üks konkreetne eeskuju ka sellepärast, et ilutulestiku teatavasti on kaks probleemi ilmselt tähtsam veelgi probleem, kui siis lemmikloomade heaolu on see, et ilutulestik on keskkonnaõhtus väga saastav. Ta häirib tegelikult paljusid inimesi ja see, kui ma siin alguses natukene liialdasin, et ma tahaksin seda iga päev vaadata, siis oli kahjuks selline ebaõnnestunud nali või iroonia, et noh, päris igatahes selge seda vaadata ei jaksaks, sellepärast et lõpuks need paugutamisel muutuvad väga tüütuks. No ma üldse ütle, minule ka ilutulestik meeldib, suurepärane ilutulestikushow on, on väga naudita, aga Ta on keskkonda saastab jah, ta on keskkonda saastavam, paljud, paljud muud asjad on palju rohkem saastavamad, nii et kui me tahaksime seda keskkonna huvides teha, siis me peaksime alustama autodest ja paljudest muudest asjadest, mis saastavad keskkonda oluliselt rohkem, sealjuures võib-olla isegi mõni põllumajandusviis. Mis puudutab nüüd seda müra, siis jällegi müra puhul ka, kui sul lehepuhur ikkagi Tartus päev otsa unda kõrval on oluliselt suurem mürareostus kui raketid või ilutulestik. Ilutulestiku suure fännina ma ütlen, et mulle väga meeldib see, kui aastavahetusel, aga tõesti siis ka aastavahetuse ilutulestik korra ära on ja mitte ta ei kesta kuus tundi järjest veel rohkem kuu aega järjest, nagu ta meil Annediga poisikene saab mingisuguse peo vilega, et et seda ma tõesti ei salli ja ma saan täiesti aru nendest lemmikloomaomanikest, keda sa siis tugevalt häirib, sest nende Nende lemmikloomad on, on väga palju endast väljas küll, aga noh, võib-olla oleks mõistlik seda reguleerida siis nii, et on teatud kellaaeg. Ütleme, kui me räägime sellest samast aastavahetusest teatud kohas, linnas on see keskväljak, seal on selles ajavahemikus kas keskselt korraldatud või siis, kui keegi tahab tulla oma rakettidega, et siis on see tsoon linnas, kus, kus need ilutulestikud saab ära lasta. Need, kellele meeldib, saavad ära vaadata need, kellel on koerad, kassid ja kõik muused, muutlojused, kes seda kardavad viieni sellest tsoonist kaugemale. Et nagu reguleerida seda natukene paremini, noh muidugi see, mis nüüd haapsalu näide oli tõsi, kiidusõnad PR-kampaania eest, mille nad suutsid tehasest. Et suurem osa sellest teavitusesti puudutas ikkagi allahindlusi ja mida kõike saab nüüd odavamalt osta. Laupäeval sai väga odavalt koeratoitu ja muid asju Haapsalu kaubamajast osta, et kahjuks aastatel sellest alandusest nüüd ilma jäänud täishinnaga edaspidi ostma, kui ta laupäeval ei olnud Haapsalu kaubamaja jah, et seda Haapsalu tarbijate ühistu, et ma loodan, et sa oled katkestatud, lase mulle VR kiita Haapsalu tarbijate ühistu. Ja mingi haapsalu poodi või noh, me seda ka ütleks, aga, aga kes see piiramine sellel selline väljatoomine on kindlasti vastutustundliku ettevõtluse seisukohalt ja võiksid ka teised linnad seda eeskujuks võtta. Need pürotehnika letid, mis koolide koolides, mis on kaubanduskeskustes, tõesti, need ei peaks olema seal. Need asjad võiksid minna ikkagi oma loomulikku rada pidi, et lihtsalt ühiskond muutub. Väärtushinnangud muutuvad, et küll kunagi üheksakümnendatel aastatel, kui ma ei tea, kas sa mäletad, olid isegi ilutulestikufestivalil. Ja sai ka käidud, aga need toimuvad teatud ajal, need tõid muide Haapsalu külje alla väga palju. Et siin ka Harjumaal, minu meelest toimus novembri alguses aseks väiksem festival, et lihtsalt ühiskond muutub, et ma arvan, et lihtsalt mingil hetkel see raketi laskmine igapäevane ei ole enam nii popp ja inimesed ei tee seda. Seda ei ole vaja täiendavalt reguleerida kuidagi mingite seadustega. Ei, ei, ei, ei, ei. Mina oleksin siinkohal seaduste regulatsiooni poolt, aga sellega võikski tänase saate kokku tõmmata. Stuudios Marju Himma. Jaanus Carnov, aitäh, et kuulasite saade on järelkuulatav raadio kahe veebilehel igal ajal. Elage hästi.