Erakonna Isamaa kultuuriminister Tõnis Lukas ütleb, et keeleinspektsioon saab kontrollida tänaste seaduste täitmist, aga riik vajab ametit, mille roll keelepoliitikas oleks palju laiem. See tähendab ettepanekute tegemist vastava valdkonna poliitika kujundamiseks seaduseelnõude ja sätete väljatöötamiseks ja tähendaks ka siis vastavate rakendustegevuste läbiviimist ka keelepoliitika osas. Nii eelmisel kui sellel aastal kirjutas Keeleinspektsiooni juht Ilmar Tomusk haridus- ja teadusministeeriumile, et keeleinspektorite palgad on liialt madalad. Ühtlasi oleks inspektoreid juurde tarvis. Järgmise aasta riigieelarvest palus Tomusk umbes 80 viit tuhandet lisaeurot. Eelarve seletuskirja järgi saavad nad ligi 30000 Tõnis Lukast, et lisaraha vajaks ka keeleamet. Sest me oleme pöördelistes punktis, me kas säilitame eesti keele elujõu või läheb see vaikselt allamäge. Isamaa volikogul räägiti murest keele pärast ülikoolides volikogu teatas, et välisõppejõudude töölepingutes tuleb nõuda, et nood vähemalt kolme aasta jooksul vajalikul tasemel eesti keele selgeks saaksid. Praegu on paljudes lepingutesse kolme aastane säte tegelikult sees, see võiks üldiseks nõudeks kujuneda. Ülikooli asjaajamine peab toimuma eesti keeles ja siin ei saa põhjenduseks tuua, et me peame inglise keeles koosolekuid läbi viima. Selle, et meil siin pikaajalised välisõppejõud ei oska sellel tasemel, et koosolekul osaleda või aru saada, ei oska eesti keelt. Need instituut on nii Tallinna tehnikaülikoolist, Tartu ülikoolist. Plaanitav keeleametiõppejõudude keele oskus kontrollima ei peaks, see jääks Lukase sõnul ülikoolide kanda. Ühtlasi seatakse õppejõududelt nõutavat keeletaset kuhugi riiklikusse määrusesse. Ülikoolidel on riigiga halduslepingud nendesse halduslepingute, seal saab kirjutada riigipoolse rahastuse tingimusi, kaasa arvatud siis, et asjaajamine peab olema eesti keeles ja et lepingutesse kirjutatakse essi keeleoskusest. Tänasel Isamaa volikogul räägiti ka päevapoliitikast, erakonna esimees Helir-Valdor Seeder kommenteerib siseminister Mart Helme avaldust nägudeks prokuratuur poliitiliselt motiveeritud otsuseid. Mingisugust sellist põhjust kahtlustada, et keegi seal poliitilistest motiividest praegu tegutseks, ründaks üht või teist ministrit või poliitikut minu arvates ei ole, kus siis oleks vaja mingisugust selgitust või mismoodi hajutada siseministri jää hirme või arvamust, et prokuratuur on poliitiliselt kallutatud. See on poliitika osa teha avaldusi, mõjutada, kujundada avalikku arvamust ja seda sellisena tulebki võtta, nii et ma arvan, et siin kedagi koolitada vaja ei ole. Inimesed on teinud neid avaldusi täies teadmises ja kindlate eesmärkidega.