Kell on kuus, uudistetoimetus teeb kokkuvõtte laupäevast, üheksandast novembrist. Mina olen Uku Toom. Täna kogunenud Isamaa volikogu leiab, et keeleinspektsioonist tuleks kujundada hoopis laiemate õigustega keeleamet. See tähendab ettepanekute tegemist vastava valdkonna poliitika kujundamiseks seaduseelnõude ja sätete väljatöötamiseks ja tähendaks ka siis vastavate rakendustegevuste läbiviimist ka keelepoliitika osas. Täna möödub 30 aastat Berliini müüri langemisest, sündmus mõjutas kogu maailma ajalugu. Uue Euroopa komisjoni ametisse asumine venib, praeguses komisjonis Eestil volinikku pole, me ei saa ka osaleda eelarve aruteludes. Rakvere teatris esietendub Urmas Lennuki Medin Chaina. Ma olen sellise suure kooliteatrite festivalide armastajana näinud väga palju sellist väga head kooliteatrid, mis tuginebki sellistele väikestele lõksudele, mida ma olen siia väikselt kokku varastanud ja mida me trupiga oleme vaikselt juurutanud ja lusti seda 100-ga. Täna lõppesid Eesti meeste jalgpallimeistrivõistlused, kui meister oli teada juba varem, siis viimase vooruga selgus, et hõbeda pälvinud Levadia ja pronksi Nõmme Kalju ja ilmateenistus lubab vihmasadu. Homme õhtuks küll sadu hõreneb. Öösel on õhutemperatuur neli kuni üheksa, homme päeval pluss seitse kuni 10 kraadi. Alustame sündmusest, mida tähistatakse kogu maailmas, aga eriti Saksamaal nimelt Berliini müüri langemise kolmekümnendat aastapäeva. Meie ajakirjanik Reet Weidebaum on ka kohal ja sündmuste keskpunktis reetmis toimub, millised on meeleolud? See pidu on kestnud tegelikult juba terve nädala, esmaspäevast alates ja kogu Berliin minu meelest ikkagi tuksub selles samas rütmis. Mina olen nüüd praeguseks jõudnud siis uuesti siia brandenburgi väravate lähedale, kus on meeletult rahvast, kuhu on tulnud siis kokku inimesi kogu maailmas, mulle tundub nende keelekõlade järgi aga ka väga palju sakslasi. Ja siin on tõesti olnud rühmi, kes tähistavad, siin on naised, kellel on kaasas vahuveini, tektib pudelid, kes tähistavad seda, et just täpselt sel ööl, novembris nad said kokku esimest korda. Nüüd on sellest tekkinud sõprus terveks eluks. Nii et me oleme nagu kohanud siin tõesti Berliini igast linnaosast inimesi, aga ka igalt poolt mujalt Saksamaalt ja maailmas. Mis sündmused täna õhtul veel on planeeritud? Nüüd pärast kella viit siis kohaliku aja järgi peaks siis algama niisugune piduli sest akt või pidulik tähistamine brandenburgi väravate juures, kus siis on ka riigipea ja teised tähtsad isikud koos kus siis lisaks kõnedele, meenutustele ja lugudele on siis hästi palju muusikat, siin mängib Berliini linnakapell, siin mängivad kuulsad tiivseid ja noh, öösel ma kujutan ette, läheb siin ikkagi väga suureks peoks, siin on valgusinstallatsioonid, siin on pidu. Et hetkel on siis jah, selline nagu väike paus, enne seda päris suurt tähistamist ka siis riigipead tulevad ja no ma kujutan ette, et siin on ka maailma teisi riigipäid peale saksa omada. Hommikul sa ütlesid vikerraadios, et rahvas on kuidagi mõtlik, et valitseb selline mõtlik meeleolu. Ma saan aru, et õhtupoole on tuju paremaks läinud. Ega see mõtlikus ei olnud ju ka halb selles mõttes, et tegelikult on tore, et sellised sündmused ei ole lihtsalt nagu pidu ja palagan ja kommerts ja õlu ja vorst, et tegelikult see on tore, sest et see, mis juhtus 30 aastat tagasi, on ju tegelikult maailma määrava tähtsusega sündmus ja see, et sakslased soniga võtavad ja selle üle tänagi on valmis järele mõtlema ja mõtlema, kas kõik läks nii nagu peab loomulikult sellele küsimusele, et kas see pidi juhtuma vastavalt kõik üksmeelselt ja olgu nad läänest, põlvkonnad idast, kõik ütlevad, et ja, ja kõik läks hästi. Aga kas me oleme osanud seda ära kasutada, kõike, mis meile anti, selles osas on need, kes niisugused, võib-olla mõtisklused siin, aga meeleolu on ikkagi väga-väga tore ja ülev. Uus Euroopa komisjon oleks pidanud ametisse asuma juba novembri alguses, aga seal on vähemalt kuu võrra edasi lükkunud, kuna kõik volinikud ei saanud teatavasti parlamendi heakskiitu, mis tähendab, et Euroopa liidus on teatud seisakuaeg. Uus komisjon ei saa osaleda aktiivselt eelarve aruteludes. Eestil läheb seega juba viies kuu ilma volinikud ta sel teemal pehanud. Sel nädalal sai Rumeenia uue valitsuse, seda oodati pikisilmi ka Brüsselis, sest valitsus nimetas lõpuks uue volinikukandidaadi. Selleks sai Euroopa Parlamendi liige adina Joanavale on sellest, kuidas läheb Rumeenia, Ungari ja Prantsusmaa uutel voliniku kandidaatidel. Parlamendis sõltub edasine asjade käik, samuti sellest, mis ikkagi saab Suurbritannia tooliga, mille täitmisega peaminister Boris Johnson ei ole kiirustanud. Euroopa Komisjoni tulevane volinik Kadri Simson. Kui kõik ees ootavad protseduurid, lähevad libedalt, ehk et Euroopa parlament kuulab ära kolm allesjäänud kandidaati annab neile kohe peale esimest kuulamist heakskiidu, siis On võimalik, et uus komisjon alustab esimesel detsembril. Loomulikult. Sellega peab kaasnema ka veel otsus, et Suurbritannia vaatamata edasi lükanud Brexitile oma esindajad komisjoni ei peagi saatma. Kadri Simson veetis lõppenud nädala Eestis Brüsselis käivad samal ajal tulevase keeruka eelarveperioodi arutelud. Euroopa Komisjoni endine volinik Andrus Ansip. Midagi head, see ei tähenda, et uus komisjon ei saa nendesse läbirääkimistesse sukelduda, siis no mitte päris algstaadiumis, aga siis, kui on veel õige aeg Eesti jaoks uue komisjoni ametisse nimetamine, kui see lükkub veel edasi, siis siis on Eesti jaoks on päris halb, sest et praegu on ikka täiesti selge, et Eestil pole oma volinik viie kuu jooksul. Aga kui see on kuues kuu, seitsmes kaheksas kuu veel juurde, nagu siin spekulatsioone on ringlemas siis minu meelest on Eesti jaoks väga halb, sest et samal ajal komisjon arutab järgmise eelarveperioodi eelarve küsimusi Eestit laua ümber ei ole. Euroopa Komisjoni tulevane volinik Kadri Simson Need puud on olnud väga määrava tähtsusega järgmise eelarveperioodi kokkuleppimisel. Ja tõepoolest, see on väga kahetsusväärne, et Eesti ja Rumeenia ei ole selle laua taga, mis tähendab, et meil on raskendatud informatsiooni kättesaamine, sest paljud koosolekud toimuvad ainult volinikke endi vahel. Ja need riigid, kes laua taga ei ole, peavad siis info saamiseks tuginema kellelegi teisele. Eelarvevaidlustes siiski kokkuleppeid veel ei paista ja uuele komisjonile näib jäävat aega kaasa rääkimiseks. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Epp ehand, Brüssel Belgia. Erakonna Isamaa volikogu oli täna Tartus koos, muuhulgas teatati, et välisõppejõud peaks senisest enam eesti keelt õppima ja keeleinspektsioon võiks reformida ümber keeleametiks. Aga sellest ja kõigest muust nüüd Madis Hindre. Erakonna Isamaa kultuuriminister Tõnis Lukas ütleb, et keeleinspektsioon saab kontrollida tänaste seaduste täitmist, aga riik vajab ametit, mille roll keelepoliitikas oleks palju laiem. See tähendab ettepanekute tegemist vastava valdkonna poliitika kujundamiseks seaduseelnõude ja sätete väljatöötamiseks ja tähendaks ka siis vastavate rakendustegevuste läbiviimist ka keelepoliitika osas. Nii eelmisel kui sellel aastal kirjutas Keeleinspektsiooni juht Ilmar Tomusk haridus- ja teadusministeeriumile, et keeleinspektorite palgad on liialt madalad. Ühtlasi oleks inspektoreid juurde tarvis. Järgmise aasta riigieelarvest palus Tomusk umbes 80 viit tuhandet lisaeurot. Eelarve seletuskirjas järgi saavad nad ligi 30000. Tõnis Lukas tõdeb, et lisaraha vajaks ka keeleamet. Sest me oleme pöördelistes punktist, me kas säilitame eesti keele elujõu või läheb see vaikselt allamäge. Isamaa volikogul räägiti murest keele pärast ülikoolides volikogu teatas, et välisõppejõudude töölepingutes tuleb nõuda, et nood vähemalt kolme aasta jooksul vajalikul tasemel eesti keele selgeks saaksid. Praegu on paljudes lepingutesse kolme aastane säte tegelikult sees, see võiks üldiseks nõudeks kujuneda. Ülikooli ja asjaajamine peab toimuma eesti keeles ja siin ei saa põhjenduseks tuua, et me peame inglise keeles koosolekuid läbi viima. Selle, et meil siin pikaajalised välisõppejõud ei oska sellel tasemel, et koosolekul osaleda või aru saada, ei oska eesti keelt. Need instituut on Tallinna Tehnikaülikoolis Tartu Ülikoolis. Plaanitav keeleamet õppejõudude keele oskus kontrollima ei peaks, see jääks Luukase sõnul ülikoolide kanda. Ühtlasi seatakse õppejõududelt nõutavat keeletaset kuhugi riiklikusse määrusesse. Ülikoolidel on riigiga halduslepingud, nendesse halduslepingutesse saab kirjutada riigipoolse rahastuse tingimusi, kaasa arvatud siis, et asjaajamine peab olema eesti keeles ja lepingutesse kirjutatakse eesti keele oskuses. Tänasel Isamaa volikogul räägiti ka päevapoliitikast, erakonna esimees Helir-Valdor Seeder kommenteerib siseminister Mart Helme avaldust nägudeks prokuratuur poliitiliselt motiveeritud otsuseid. Mingisugust sellist põhjust kahtlustada, et keegi seal poliitilistest motiividest praegu tegutseks, ründaks üht või teist ministrit või poliitikut minu arvates ei ole, kus siis oleks vaja mingisugust selgitust või mismoodi hajutada siseministri hirme või arvamust. Prokuratuur on poliitiliselt kallutatud, see on poliitika osa teha, avaldusi mõjutada ja kujundada avalikku arvamust ja seda sellisena tulebki võtta, nii et ma arvan, et siin kedagi koolitada vaja ei ole. Inimesed on teinud neid avaldusi täies teadmises ja kindlate eesmärkidega. Samal teemal vaid ka jätkata riigikogu julgeoleku asutuste järelevalvekomisjoni aseesimees, endine minister Hanno Pevkur palus õiguskantsleril hinnata siseminister Mart Helme süüdistusi prokuratuuri aadressil. Ta meenutab oma kirjas Ülle Madisel, et eile teatas vabariigi siseminister Mart Helmet. Prokuratuur ühtedel puhkudel lõpetab ja teistel puhkudel algatab kriminaalasju väga selgelt läbi nähtavatel poliitilistel motiividel. Pevkuri sõnul on tegemist süüdistusega, mis seab kahtluse alla prokuratuuri uurimisasutuste sõltumatuse, aga ka Eesti põhiseadusliku korra toimimise ja just selle põhiseaduslikkuse korra kaitsel ta madise poole pöörduski. Peaminister Jüri Ratas kinnitas täna meediale, et usaldab ja hindab Eesti prokuratuuri professionaalsust ja sõltumatust ja ütles, et rääkinud ka nagu eilegi Mart Helme ja Mart Järviku ka ja kokku on lepitud kohtumised esmaspäevaks. Aga täna õhtul esietendub rokk Kaagvere Teatris Urmas Lennuki kirjutatud ja lavastatud tarbimiskesksest ühiskonnast rääkiv lugu Meding Chaina, kus antakse üle vindi keeratud nägemus sellest, kuidas maailm loodi, jätkab Rene Kundla. Meigin Chaina autor ja lavastaja Urmas Lennuki sõnul soovisid nad trupiga kaugeneda tõsisest teatritegemisest ning vaatajani püütakse tuua meeleolu, mida tavaliselt näeb harrastusteatrite lavastustes. Ma olen sellise suure kooliteatrite festivalide armastajana näinud väga palju sellist väga head kooliteatrit, mis tuginebki sellistele väikestele lõksudele, mida ma olen siia väikselt kokku varastanud ja mida me trupiga oleme vaikselt juurutanud ja ja lusti seda 100-ga ja, ja kui nüüd proovid algusesse tagasi minna, siis me püüdsimegi kuidagi kevadel juba jõuda selleni, et see kõik ei mõjuks kuidagi töö tegemisena. Ja praegu ma võin öelda küll, et ega, ega me saime väga hästi läbi ilma tööd tegemata. Näitleja Margus Groznõi lisas See tööprotsess on olnud selles mõttes toitev, et me saime teha täpselt seda, mida me ise tahame. Ja eranditult kõigile meeldis see töö. Ja, ja siis lisaks sellele veel, et meil lasti seda teha, sellepärast et ma arvan, et väga palju kohti Eestis on selliseid, kus võib-olla nii eksperimentaalset asja võib-olla ei lubata lavale tuua. See oli ütleme mina, adra isa, see on riist, mitte puust, polnudki seal puust. Te olete jumala ikka väga inimeseks teinud. No aga me pidimegi jumala nägu olema, et miks siis jumal ei või ka meie nägu olla? See oli Urmas Lennuki arvamus, millele näitleja Margus Groznõi lisas omalt poolt. Meie jumal on meie endi loodud mingis mõttes ja Ma arvan, et siin midagi väga sellist solvavat ei tohiks olla, sellepärast et mina arvan täpselt nii, see oligi. Ja tõsi, usklikul peaks olema just nagu rõõm, et ometi kord öeldakse asi niimoodi välja, nagu ta on. Rakverest raadiouudistele Rene Kundla. Milliseks kujuneb homne ilm sellest nüüd, Helve Meitern Järgneval ööl laieneb vihmasadu üle Eesti, päeval sajuvõimalus lõuna poolt alates väheneb, niisiis on pühapäeval ilm jätkuvalt pilvine, öösel sajab vihma, puhub kagu ja lõunatuul neli kuni 10, hommikuks tugevneb saartel ja rannikul puhanguti 15 meetrini sekundis ja sooja on kolm kuni kaheksa kraadi. Homme päeval sajab mitmel pool vihma, pärastlõunal lõuna poolt alates saju võimalus väheneb. Ennelõunal puhub kagu ja lõunatuul viis kuni 11, rannikul puhanguti 15 meetrit sekundis. Pärastlõunal lõuna ja edelatuul seitse kuni 12, saartel ja rannikul puhanguti kuni 17 meetrit sekundis. Õhtul pöördub tuul saartel läände ja loodesse ja sooja tuleb homme seitse kuni 10 kraadi. Ning tänastest spordisündmustest räägib Johannes vedru. Meeste jalgpalli tänavustel Eesti meistrivõistlustel peeti viimane voor meistritiitli juba varasemalt kindlustanud Tallinna FC Flora sai vastase väljakul koguni 12. Null jagu Maardu linnameeskonnast. Just Maardu jäi Premium liigas viimaseks ehk 10.-ks ning langeb tulevaks hooajaks esiliigasse. Enne viimast vooru polnud veel selge, kuidas jaotavad hõbe ja pronksmedalid Tallinna FCI Levadia ning Nõmme Kalju. Täna mõlemad klubid kaotasid. Levadia jäi võõrsil üks, kolm alla Paide linnameeskonnale Kalju kodus kakskolm Tartu Tammeka ala. See tähendab, et meistrivõistluste kokkuvõttes edestas teiseks tulnud Levadia kolmandaks jäänud kaljut vaid ühe punktiga. Paide oli meistrivõistlustel neljas, Tammeka viies, Narva Trans kuues, Viljandi tulevik, seitsmes, Tallinna Kalev kaheksas ja FC Kuressaare üheksas. Saarlased peavad kõrgliigas jätkamiseks nüüd edukad olema üleminekumängudel. Meistrivõistlused võtab omalt poolt kokku hooaja teises pooles hõbemedali. Meeskonna FC Levadia peatreeneri ülesandeid täitnud Vladimir Vassiljev. Ütleme niimoodi kindlasti eesmärk oli tulla meistriks, sest ma tulin enne Flora mängu ja seal kõik oli veel võimalik. Kuid peale Flora kaotus, mina küll aga mõtlesin, et võimalik veel tulla meistriks, aga kahjuks meil pidime mängima viiki seal siis mõnes hetkes oli juba teada, et esimene koht on raske, kättesaadav ja siis hakkasime võitlema teise eest ja see eesmärk vähemalt teiseks kätte saada mõned väiksemad eesmärgid, mis on püstitatud nagu minu poolt mängijatel on ka saavutatud. Et ma arvan, et see poeg ei ole nii positiivne, nagu ta pidi tulema esialgu, aga ütleme niimoodi on positiivseid asju, mida siit nagu edasi võta kaasa. Järgmisel suvel. Tänasega pani oma profijalgpalluri karjäärile punkti Paide linnameeskonna ründaja Tarmo Neemelo. Lahkumismäng kujunes mälestusväärseks, kuna kolm üks võidumängus Levadia vastu lõi Neemelo värava ning andis ka resultatiivse söödu. Tarmo Neemelo oma karjäärist ega muuta ei saa midagi. Ta on olnud pikk karjäär, pole olnud, selliseid suuri vigastusi pole olnud. On saadud meistriks tulla, välismaal koondist esindada, et kahetseda ei ole midagi, ma arvan jah. Ongi Päevakaja sõnumit teieni toodud, aitäh kuulamast.