Koidula tänav 17 paikneb 1994. aastal valminud Kirjanike maja, mis peale Mati Undi on koduks olnud ka teistele eesti kirjanduse suurkujudele, nagu Viivi Luik, Doris Kareva, Juhan Viiding, Rein raud ja Matti sirkel. Mati Undi kodumuuseum on esialgu ajutine, muuseumi eestvedaja on Tallinna kirjanduskeskus ning Maarja Vaino Maarja kama seal juttu ajasingi. Kogu selle idee eesmärk oleks siiski rääkida sellest, et Mati Unt on üks nendest kirjanikest, kellele võiks olla pühendatud oma muuseum. Sellepärast et see muuseum oleks ühest küljest pühendatud ühele kirjanikule, aga teisest küljest võimaldaks rääkida ka väga paljudest teistest kirjanikest tervest ajastust. No praegu on siin nagu ühe korteri jagu seda ruumi ja seda sisustatud mõnede asjadega, mis on Mati Undile kuulunud, siin on ka mõnest raamatuid ja ulatuslik fotoväljapanek, mis annab samamoodi tausta tema tegemistele ja tema kirjanikuteele. Muuseum mõtteliselt kannab pealkirja kodu kodus sellepärast et me oleme siin üles pannud nii-öelda Mati Undi kaks kodu tema, mustamäe kodu, mis meil oli ka sellise konteineri ila või telgile avatud ka kirjandustänava festivalil ja selle kõrval siis Mati Undi Kadrioru kodu, kus me oleme samamoodi üritanud taastada siis seda osa, missugune nägi välja siis matki hundi kodu siinsamas, selles majas kaks korrust kõrgemal laias laastus, kui inimene natukene süveneb, kuulab klappidest mälestusi, vaatab Maria Avdjuško, filmi mindi tunni läbitekstid, siis ta saab päris hea pildi Mati Undist. Siin on siis võimalik seda arendada ka selliseks kirjanduskeskuseks või uurimiskeskuseks. Aga kui kaugele selle ideega praegu mõelda võib, et praegu me oleme siiski ajutiste pind. Nüüd on muidugi väga, loodame, et selle aja jooksul, mis meil nüüd aasta lõpuni on aega, Me suudame veenda kedagi vastavalt siis linna või, või kedagi Erasconsorit või kes oleks valmis neid ruume meie jaoks üürima ka järgmisel aastal ja võib-olla pikemalt. Et me võiksime juba tõesti mõelda selle peale, et see muuseum ei olegi niivõrd ajutine, vaid juba rohkem püsiv ja et siia juurde saaks tõesti luua ka sellise uurimisrühma või uurimiskeskuse, mis tegeleb 70.-te 80.-te aastate kirjandusega laiemalt. Sellepärast et väga paljud teised kirjanikud, kes on samuti siin majas elanud või elavad praegugi, kuuluvad samuti sellest ajastusse, see võimaldaks uurida eesti kirjandust palju rohkem, kui seda praegu on võimalik, sest et ta konkreetselt nende ajastatega minu teada ükski asutuse tegeleb Eestis.