Luukamber tervik algab luukamber, mina olen Marge-Ly Rookäär, täna räägime koorijuhtide, orkestrijuhtide ja tantsujuhtide palgast. Kultuuriministeerium tutvustas uuringute tulemusi, mida mõttekoda Praxis koostöös Eesti laulu- ja tantsupeo sihtasutuse Eesti kooriühingu ja Eesti rahvatantsu ja rahvamuusika seltsiga viis läbi ühe aasta jooksul teada saamaks laulu ja tantsupeo liikumises osalevate kollektiivide toimetulekut ja nende juhendajate tasustamist. Uuringut rahastas kultuuriministeerium ja uuringu tulemused olid asjaosalistele suhteliselt teada, kuid mõjuvad paberil ikkagi väga valusalt. Tulemuste pealt minnakse nüüd edasi uue maatriksi väljaarvutamisel. Et laulu- ja tantsupeo traditsioon jätkuks. Täna heidame ühiselt pilgu peale sellele uuringu tulemustele ja olgu öeldud, et kogu uuring koos graafiliste joonistustega on leitav nii Kultuuriministeeriumi kodulehelt kui ERR-i portaalist. Laulu ja tantsupeo liikumises osalevate kooride, rahvatantsurühmade ja muusikakollektiivide ja nende juhendajate olukorda uurinud mõttekoda Praxis annab tulemustega faktipõhise ülevaate, millistes tingimustes valmistatakse tegelikult ette laulu ja tantsupidu Unesco inimkonna suulise ja vaimse pärandi meistriteoste nimekirja kuuluvat unikaalset kultuurinähtust maailmas. Uuring tõestas, et pidude ettevalmistuses osalemine on juhendajale pigem hobi. Valdav enamik juhendajates tunneb, et nende töökoormus pole vastavuses saadava tasuga. Uuring kinnitab, et noori juhendajad kunstiliste kollektiivide ette saada on üha keerulisem. Juhendaja kutse ei motiveeri, sest makstavad töötasud on ebamäärased, liiga madalad ja kollektiivid ei tule majanduslikult ots otsaga kokku. Kui praegu on laulu ja tantsupeo liikumises 1400 kollektiivi juhti siis märkimisväärne osa nendest on selles vanuses, et kümnekonna aasta perspektiivis saame oletada mitmesaja inimese kõrvalejäämist. Mis saab aga edasi, mis tegevusuuringu tulemuste põhjal on algatatud ja kuhu suunas liigutakse. Luukamber kultuuriminister Tõnis Lukas, tervist. Tere mõttekoja Praxis analüütik Jane Ester, tervist. Tere. Tere sihtasutuse laulu ja tantsupidu juht Aet Maatee tervist sirgest. Eesti koorijuhtide liidu esimees Heli Jürgenson, tere. Tervist ja Eesti Linnade ja Valdade Liidu nõunik Hille Ilves. Tervist. Tervist. Heli, aga enne kui me läheme selle uuringu juurde ja nende tulemuste juurde, mis ajast on koorijuhid näiteks andnud teada, et sellise süsteemiga sureb varsti pidu välja, mitte niivõrd, et lauljaid ei ole, kuivõrd, et ei jätku dirigent. Kui Eesti koorijuhtide liit 2001. aastal sai loodud, siis selle ühingu kokkutulemise mõte tegelikult oligi see, et sellest samast probleemist teada anda ja, ja mõni aasta hiljem tegelikult meil õnnestus ka sellesse liikumisse natukene raha saada, et mina olen koorijuhina mõned ajad tagasi saanud tegelikult dirigendi palka, aga siis need asjad olid muutumises tuli peale masu ja tegelikult selle protsessi selline süvenev iseloom hakkas jõudma kohale siis, kui muusikaõppeasutustes hakkas tulema ikkagi väga selgeid signaale, et nende õpilaste ja üliõpilaste arv, kes koorijuhtimist konkreetselt õpivad, väheneb kardinaalselt ise, olles otsa kooli õpetaja, ma olen näinud seda tõesti juba aastast 93, kuidas see arv on pöördumatult nagu muuta jõulud, meil tõesti on üks sisseastuja või kaks maksimaalselt aastas ja sama palju ka lõpetajaid. Et käies laulu ja tantsupeo proovides nüüd päris tihedasti viimastel aegadel mööda Eestit ringi paratamatult hakkab lihtsalt ikkagi silma see pilt, kus nende juhendajate keskmine vanus on ikkagi üle keskmise, nii nagu meie õpetad, teaduskonnal on seesama probleem ja noori tuleb suhteliselt vähe peale. Ja kui ma valmistasin ette noorte laulupidu 2017 siis saiu toodud laulupeopulti üle 10 uue noore dirigendi ja ma tean ise, kuidas me neid noori seal kaalusime, et mõned sinna ei pääsenud, aga see oli ka tegelikult kogu noortekomplekt, et teades, et Eestis on ikkagi väga-väga palju koore regionaalselt üle terve Eesti laiali ja teades ka, et muusikaõpetajaid napib, siis see ikkagi paistab praegu signaalina, et on viimane aeg sellel rindel tegutseda, et see olukord ei läheks nagu päris hulluks. Aed mis on laulu ja tantsupeo sihtasutuse positsioonilt vaadates selle uuringu eellugu, no 2013 Me tegime Marju Lauristiniga laulu-tantsupeo mõju uuringu mis andis meile ka palju teadmispõhist, ütleme, selles mõttes pidude ettevalmistuseks ja et eks seal, kuna kogused pidu ja, ja kogu see, meie tegevus on ju kogu aeg muutuvas ühiskonnas muutuvas ajas, et ega seal tekib endal ka kõhklusi, kahtlused, mis, mis on nagu õige, milline tee, millist pidu rahvas tahab. Sellele järgnes veel uuring proksisega, mis me tegime, mis on nagu tantsupidu täpselt sama põhjustest, et et kas rahvas tahab kontserti, etendust või tahab ta festivali, et natukene just nimelt nendel kunstiliste toimkondade anda mingid selged hoovad helimainis 2011 noorte pidu ja noh, kuna ma ise ja minu meelest olid sina ka selles komisjonis, kui me valisime välja, et kes seda tegema hakkab ja seal oligi üks põhjus oli, miks siis töö, noored juured välja valiti, et juba seal hetkel ma mäletan, Mikk Üleoja tõusis seal komisjonis oli väga kuri, millest me üldse räägime, et meil ei olegi enam inimesi ja tõepoolest koorijuhtide liit ka on uurinud, meil on ju tegelikult registris nende inimeste andmed nagu olemas, et selles mõttes see tordilõik, mida Praxis nüüd uuesti tegelased hakkab, seda, et siin on ju pildilt näha, et kui 35 protsenti on täna vanemad juhendajad kui 54 pluss ja siis selles mõttes just koorijuhtide liidu ja, ja helisõnum, sel hetkel oli ju see, et kuulge, et 10 aasta pärast ei ole meil enam tegijaid ja ma toon lihtsalt, et võib-olla teistmoodi selle valemi välja, et kui meil on 1400 juhendajat täna, kelle eest me praegu räägime, keda see kõik väga teravalt puudutab, siis kui 1400-st ütleme 1000 on siis 10 aasta pärast lindi järgi, 400 inimest on juba puudus. Ja, ja samas kui sa ütled üks, kaks inimeste taustu, et me tegelikult, kui me hakkasime seda Praxise uuringut tegema, siis me tahtsime teada, et, et mis on nagu see põhjus, et miks siis nagu enam ei tulda või ma väga tänan, eriti Janet, kes on juba seal tantsupeo uurimisest saadik ilmselt meie keele ja meie salateele nagu selgeks saanud ja sai aru, et sellele eelnes, ega seal praegu, mis siin laua peal on nagu tulemus, aga, aga just kooring inimesed, Eesti rahvatantsu ja rahvamuusika seltsi inimesed ja meie inimesed. Me istusime laua taga ja üritasime oma muret laua peale valada ja siis ma olen väga tänulik, et Praxis sai nagu aru, et kus, kus see meie murejoon läks, et me suutsime sellest teha küsimustiku. Härra minister, öelge, millal kultuuriministeeriumisse jõudsid murenoodid laulu ja tantsupeo traditsiooni jätkusuutlikkuse kahtluste osas. Mina jumala pärast ei tea, millal nad kultuuriministeeriumisse jõudsid, aga laulu- ja tantsupidude traditsiooniga kokku puutuvad, ütleme, vastutavad ministeeriumid. Sest noorte laulu- ja tantsupidu kureeris mõni aeg tagasi veel haridusministeerium ja, ja mina puutusin seal nende teemadega siis kokku on tegelikult olnud, et mingil määral kursis selle seisuga kogu aeg kaasa arvatud, kui vaadata õppeasutuste lõpunumbreid, tõepoolest, Elleri kooli lõpuaktusel ma käisin ise ka sellel aastal või nii-öelda ka isegi vist rõõmustav oli, kolm koorijuhti lõpetas, aga see, et järelkasvu ei ole, oli teada. Ja kultuuriministeeriumil oli see teadmine juba mõnda aega ja kultuuriministeerium siis laulu ja tantsupeo sihtasutusega ja ühingutega koos otsib neid lahendusi. Mina loodan, et juba aastaid, vähemalt see uuringu tellimine on need olnud teatava eeltööga, võib öelda, et viimane aasta on olnud siis selle tähe all kindlasti ka kultuuriministeeriumis. Nii et enne minu ametisse asumist juba tegeleti sellega usinalt. Aga eks see uuring on, arvestades Eli aeda juttu peamiselt mitte niivõrd selleks, et kinnitada juba süsteemis olevate inimeste teadmist. Et nemad on põhitendentsidega kursis, aga traditsiooni hoidmine sõltub ju tegelikult kogu rahvas, sõltub ka rahastamisotsustest, sõltub sellest, kuidas muude valdkondade inimesed, kui tõsiselt nad võtavad, kui selgelt märke nad näevad ja kõikide loomiseks ja konteksti andmiseks on uuring väga oluline. Nii et ma arvan, nüüd järgneb debatt ja ega siis sellega ei ole veel kõigi inimeste jaoks kõik tõestatud, sellepärast et see, et miks meil pidu vaja, mis tasemel veel pidu vaja on. Kindlasti on neid tarku, kes hakkavad siin kaasa rääkima, sest kui olla suuremate rahade eraldamise arutelu, siis on kindlasti paljudel inimestel kaasajal siin tuleb selgelt vahet teha, et mida me tahame laulu ja tantsupeost tegelikult. Et kas see on nii-öelda festivali mõttes laiendatud lõkkeõhtu, rõõmsate laulude ja, ja töö- ja tavanditantsudega. Või on see poolprofessionaalne, ütleme siis nii nagu teadust tehakse, teadust tehakse tõsiselt populariseeritakse ja siis tehakse ka räägitakse muud juttu, nii et ütleme, et kõik tasandid koos siis järjepidevuse hoidmisel on tohutult oluline, et me arvestaksime, et ei piisa ainult laulmisest ja kaasalaulmisest, vaid on vaja väga professionaalselt koorikultuuri ja tantsukultuuri ja vot selle hoidmiseks on vaja professionaale koolitada. Kuna see aasta on ka laulu ja tantsupeo teema-aasta, et ühtepidi suur pidu on kõigil selja taga, emotsioonid on olnud laetud ja kõigil meeles, et selles mõttes on väga tark praegu seda rääkida. Tõsi on see, et meie käime ka praegu mööda maakondi, eile olin just Läänemaal ja samamoodi tegelikult peeti tänukõne ja öeldi, et ei, et elab kaua veel, et, et me natuke oleme ka keerulises situatsioonis, peod on tõesti hästi oodatud noh, pigem ülerahvastatud, eks ju, ja inimesed tahaksid tulla, et jube tähtis on just nimelt olulistel inimestel nagu välja sõnastada, et kus see probleem tegelikult on ja, ja selles mõttes on ikkagi see uuring väga oluline, et see annab meile ikkagi selget tuge. Et kus on tõesti nende lõikude ja punktidena need teemad välja toodud, mida tuleb kohe liigutama hakata, kui me tahame, et need muutuks heli. Minu meelest kogu see debatini, et peab selgitama nagu välja selle mõõtme, et mida selle kollektiivijuhi töö tegelikult tähendab, et kuna meie laulu- ja tantsuharrastustegevus on harrastustegevus, siis mulle ikkagi tundub, et nii nendel harrastajatele endal ka selle töö nautijatel on siiski mulje, et see on ka sellele tegijale juhendajale harrastus, et minu meelest on päris raske ikkagi murda seda sõnumit, et see, kes seal ees seisab ja tõesti nagu Rasmus puur pressikonverentsil väljendus, annab monoetenduse. Et see on ikkagi töö ja tõesti sarnaselt sportlastele ja treeneritele, nagu Eesti koorijuhtide liit on olümpiakoondisega päris palju alguses koostööd teinud sellel samal teemal, et see treener ehk antud hetkel meil siis kollektiivi juht ikkagi peab olema professionaal, et neid lapsi või täiskasvanud juhendada, et keegi ei taha anda oma last ühte spurdi ringi, kui see treener ei tea midagi sellest anatoomiast, füsioloogiast või treenida. Tantsutreeningud on tegelikult täpselt samasugune tegevus ja laulmine niimoodi, et see ei ole niimoodi, et see inimene, kes seal ees seisab, on ise harrastaja, ta peab ju väga-väga palju oskama. Mul on kohe kaks vastuolu, mis ma siit üles noppisin TÖÖ jutust. Proua made öelge, kuidas me siis oleme siiani saanud, mil moes ja siis on siiani toiminud. Ma nii tahaks analüüsida seda uuringut, aga tegelikult on seal veel üks väga oluline taust, mida me ei ole ju liiga palju ka rääkinud, et seoses uuele formatsiooni üleminekuga väga paljud juhendajad ikkagi endistel aegadel olid ju ikkagi just nimelt rahvamajade palgal ja uus aeg nagu tõi selle hoiaku, et me peaksime muutuma ise MTÜ-deks ja ja vaba kondadeks, et noh, vabakonnad saavad ise hakkama, mis iseenesest nagu ei ole nagu paha, aga nende vabakondadega nagu rahastamise süsteemi samamoodi järgi, et kuskilt ei tulnud nendele MTÜdele piisavalt raha peale, et nad suudaksid tõesti reaalselt palgata omale siis nagu juhendad. Ehk veel korra vastus Sulle, armas margili on see, et ikkagi siiamaani tuleb mingid asjad nagu inertsist armastusest selle liikumise vastu mingist et kodumaja Isamaatundest. Aga veel korra, kui see 400 inimest sealt eest juba ära kaob, siis vaata, kultuuriprotsessid muutuvad ju jube aeglaselt. Aga nad võivad nii põhjalikult muutuda, et seda sinna enam midagi peale ehitada. Ja meie ülesanne täna siin on ikkagi rääkida seda juba praegu ka natukene mustades värvides. Üks asi veel Helima teie käest tahaks teada, näete, kuidas tegelikult Euroopas koorikultuur muutub ja see Ta professionaalseid koorijuht ei jagu enam nende harrastus, ütleme siis klubikooride ette, et see on igapäevane nähtus. See, et koorid kogunevad nagu klubid, natukene, laulame ka ja meid juhatab näiteks keegi, kes on kunagi õppinud kolm aastat fagoti, mida selline tendents mõeldes eesti mustrile kaasa tooks, vaataks, kes seda nagunii dramaatiliselt, kuigi see võib olla Eesti laulupeokultuurile isegi paistab praegu jah, sellise musta stsenaariumi na, aga tegelikult meie koorimaastik on ju väga kirju, et meil on väga-väga kõrgel tasemel kontsert harrastuskoore ja, ja on ka selliseid väikese külakoha koore, kes annavad oma panuse sinna kultuuriruumi. Et selles mõttes kõik need vormid võiks minu arvates jääda alles nii ajas, eks ju, et kas nad teevad rohkem proovi või vähem nädalas, aga see, kes seal ees töötab, see peab olema professionaal, et isegi kui see väike koor tuleb laulupeole ainult või laulab seal kohapeal oma küla rahvamajas. Et see, mida ta esitab, on ikkagi tehtud nagu kunstilises mõttes selle koori maksimumi piiril, et kui sina ette jõuab, ikkagi mitte professionaalne inimene, siis see tulemus ei ole tegelikult, et aktsepteeritav ja siis ma saan ka aru, miks kohalik vallavalitsus ei taha seda koori näiteks valla kultuurisündmustele esinema ja tellib mõne artisti suure raha eest. Et kui see koor ikkagi nagu oma tulemusega ei suuda latti ületada, siis pole midagi teha ja alati me räägime ja õpetame kooride juhtidele. Koor on oma dirigendi nägu, see on meil tuntud reegel ja nii tema lihtsalt on, et ees peab seisma ikkagi professionaal, milleni mitu kolleegi, kes on Tallinnas tõesti terve elu töötanud proffidega, kellel on kuskil oma maakohas olnud väikekoor ja ta teeb sellega ka peaaegu et võimatut, sest ta lihtsalt ise on niivõrd hea ja, ja see, see võiks olla meie eesmärk. Läheme selle uuringu juurde. Jane, kas te palun kirjeldaksite, kes oli see sihtgrupp, keda te uurisite, kui kaua see uuring kestis ja kuivõrd usaldusväärsed need andmed võiksid olla, mis te sealt kokku korjasite. Ja me alustasime selle uuringu läbiviimisega eelmise aasta augustis kuskil septembris, augustis, kus me hakkasime siis valdkonna esindajatega seda küsimustikku ja kõike seda uurimismetoodikat kokku panema ja mõtlema, et kuidas nendele küsimustele kõige paremini vastuseid leida. Ja küsitlus ise juhendajate seas leidis aset eelmise aasta lõpus oli kuskil seal november detsember 2018 siis, ja ma arvan, et need tulemused on ikkagi võrdlemisi usaldusväärsed, et loomulikult igasugune uurimistöö on alati seotud teatavate piirangutega. Aga kui vaatame näiteks ka kasvõi vastanute määra, siis me saime Astused veidi üle 1000 juhendaja käest, kes andsid vastuseid tsirka 2000 juhendamisega seotud kokkuleppe kohta. Et just nimelt meie põhifookus oli siis juhendamise kokkulepe, kuivõrd üks juhendaja võib olla seotud väga erinevate nii-öelda praktikate ja juhendamise kokkulepetega, kus tasustamine võib-olla ühel juhul ühesugune, teisel juhul teistsugune. Et meie eesmärk oli saada nagu võimalikult suur selline mitmekesisus pildile, mismoodi sõlmitakse lepinguid ja kelle vahel need siis sõlmitakse ja milliseid sotsiaalsed garantiid seal on, kui pika aja peale see leping sõlmitakse, mis sealt välja tuli? Välja tuli väga mitmeid erinevaid aspekte, võib-olla kõige üks, millest alustada, võib-olla üks olulisemaid aspekt on see, et see lepingute süsteem, kokkulepete süsteem ongi ääretult mitmekesine alustades sellest, et kes selle lepingu sõlmib, kasse leping sõlmitakse, mis tüüpi leping sõlmitakse, kui leping kas üldse sõlmitakse kuskil üheksa protsenti oli neid, kes töötavad ilma igasuguse lepinguta? Jah, et see pilt on ääretult mitmekesine, seal on tööandjaks võivad olla avaliku sektori esindajad, juhendajad töötavad sageli koolide juures aga samas jah, on päris palju ka selliseid, kes on asutanud oma MTÜ või, või siis kuuluvad oma kollektiiviga nii-öelda mingisuguse MTÜ juurde. Ja lepingute peale vaadates näeme, et Eestis keskmiselt Eestis keskmiselt võrrelduna on selles sektoris oluliselt vähem töösuhteid mis on hästi oluline märk, sest tegelikult tööseadus ja, ja ütleme, see töö suhtes olemine annab teatava stabiilsuse, regulaarsuse garantiid sotsiaalses mõttes. Need on seadusega tagatud ja hästi suur osa, nüüd jällegi Eesti keskmisega võrrelduna on juhendajate seas siis selliseid lepinguid, mis on võlaõiguslikud, lepingud, töövõtulepingud, teatud määral oli ka litsentsi, stipendiumi lepinguid ja nende lepingutega on seotud lihtsalt hästi suur selline ajutisus, ebaregulaarsus, seal on väga oluline roll juhendajal endal, kus ta peab olema siis teadlik, kuidas ja mis tingimustel ta sinna lepingusse suudab sisse kirjutada oma tasustamistingimused, puhkuse, sotsiaalse kaitse tingimused, et kui tal seda tingimis, jõudu või teadlikkust ei ole, et mis tingimustel nii-öelda peab leping olema sõlmitud nii et tal see sotsiaalne kaitse oleks tagatud hiljem kui tal juhtub mingi haigusjuhtum või kui ta jääb lapsehoolduspuhkusele või mis iganes, jääb töötuks. Et sel juhul, kui tal seda teadlikkust ei ole, siis, siis võibki juhtuda, et ta lõpetab väga-väga õnnetus olukorras. Sain ma nüüd õigesti aru, et need tehakse peamiselt nagu, kui üldse, siis nagu ühe hooaja peale tehakse need lepingud või ja kuigi me küsisime nagu infot ühe hooaja kohta. Aga samas me ei saanud seda nagu infot, et kui pikk see hooaeg täpselt juhendaja jaoks on, ehk siis meil ei ole nagu seda infot, et kas katab terve aasta või võib see hooaeg olla näiteks selline, kus kolm kuud ja tasustamata täiesti. Ja ma arvan, et see on üsna tõenäoline, et selliste ajutiste lepingute võlaõiguslike lepingute puhul see, see võib olla tõenäoline 62 protsenti oli töölepinguga ja ülejäänud on siis kõik erinevad, muud segased lood, ehk siiski ülejäänud 38 protsenti ja on just nimelt need, kellel ei ole tegelikult sotsiaalseid garantiisid, väga selgelt saab öelda. Kuna me teame, et üle 60 protsendi meie koorijuhtidest töötab üldhariduskoolis muusikaõpetajatena, siis tõenäosus ikkagi on see, et need õpetajad, kes on koolisüsteemis tööl, neil on tööleping nii-öelda sellele kuritööle, ehkki ma arvan, ta kannab nimeringi juht või, või huviringi juht, aga nendel vähemalt on see leping noh, selles mõttes tööleping kat maksta seda suvepuhkust, mis. Ma kahtlustan, ei ole nende MTÜ vormis töötavate täiskasvanud kollektiivide juures kuigi levinud praktika ka. Ja hästi lihtsalt siis Jane näited illustreerides, et seal ongi näiteks üks põhjuseid, miks noor naine ka ei lähe koorijuhtimist õppima juba praegu sinu jutu järgi ma saan aru, et sa saad miinimum seda emapalka, eks ole, et see on väga lihtsalt või järgmine, et kui me räägime juba vanemast inimesest, siis sinul sinna teise sambasse lihtsalt ei kogune midagi, see just nimelt, et mida see uuring kindlasti näitas, et see on kõige suurem probleem, et et meie kogukonnal perekonnale ei ole sotsiaalsed garantiid, aga sa teadlikkus siin siin on hästi kriitilise tähtsusega, sul on võimalik sotsiaalsed tagatised ja Janet garantiid saada, kui sa suudad nad nii-öelda sinna võlaõiguslikest lepingutesse sisse kirjutada. Aga mida meie nagu uuringu tulemuste pinnalt nägime, oli ka see, et inimeste enda hinnangul juhendeid enda hinnangul Nad arvasid, et neil on sotsiaalsed tagatised olemas, aga kui me vaatasime nende tasu suurust, tasustamise regulaarsust ja pikkust, siis tegelikult me nägime, et suurel osal nendest ei olnud seda, seda sotsiaalsed tagatised olemas. Proua Hille Ilves, kas teie ka teate, omavalitsustes on üsna sage praktika ka, et koorijuhi töötasu maksmise asemel makstakse kinni tema bensiinitšekid või bussipiletid või mingid sellised asjad olete kokku puutunud siis teate midagi? Väga hea küsimus ja ma pean ütlema, et mul on hea meel, et meie 2020 aasta riigieelarve läbirääkimistel tõstatasime selle ühe ettepanekuna, et sellest olukorrast lähtuvalt, ega siis ka meie tulevad kuuldused, kuidas see süsteem toimib ja Me oleme seda varasemalt mõelnud, kuidas toimetada, aga nüüd oli ta läbirääkimiste ettepanekuna ja ootasime seda uuringut pikisilmi kokkuleppe tekstina saime sõnastatud teksti ette, et jätkame läbirääkimisi ja ootame siis selle vastava mudeli väljatöötamist. Tõsi, peale seda pressikonverentsi palusin ka mina omavalitsused tagasisidet, ma ei olnud seda varasemalt niimoodi otse küsinud ja selle nädala jooksul suutis vastata mul 77-st liikmesomavalitsusest, kes meil on 25 ja pean ütlema, et ma tegin hästi lihtsa tabeli, et inimestel oleks lihtne vastata, aga, aga selgus, et kohapeal see ei olegi nii lihtne ja sain väga palju telefonikõnesid, kus siis rahvakultuurispetsialistid ja ostavad spetsialist, kes siis omavalitsuses toimetavad, sel teemal küsisid erinevaid küsimusi ja nende hulgas ka seda, et see, mis toimub koolides, nagu siin juttu oli, nende ringijuhtidega, nendega on pilt selge, ülevaade olemas, aga mis toimub nii-öelda siis väljaspool neid vooli asutusi sellest ei tea, sest on MTÜd on iganenud, erinevad muud vormid ja kuni selleni välja, nagu te küsisite, kas arvete alusel bensiinitšekid, siis ma sain ka vastuse sealt tuli välja, et tõepoolest arvete alusel või siis sellest, et kuidas juhendajale tasuma oli üks küsimuse siis ka seal tuli väga palju oli neid vussi alusel lepingutega toimetamist. Ja siis muidugi üks vastus oli ka, et, et osalejad isetasuvad juhendajale, aga see tuli niimoodi välja, et mis seal kui 11 protsenti olisi ümbrikupalkade teema uuringust välja tulevalt, et aga olukord on väga keeruline omavalitsuste jaoks, sest ma tõmbasin paralleeli noorsootööga, kus toimus selle huvitegevuse huvihariduse kaardistamine ja omavalitsused pidid seda suurt tööd tegema, osad olid pahased ja vaid ainult kurja vaeva, siis ma ütleksin, et ka selles valdkonnas tuleks mida teha, et saada pilt ette, mis omavalitsustes tegelikult toimub helikuna Eesti koorijuhtide liit on samamoodi võtnud välja meie laulu- ja tantsupeoregistrist nende juhendajate andmed siis me tegelikult ootame ka koostööd kohalike omavalitsustega, et iga omavalitsus võiks tegelikult kaardistada oma regiooni olukorra, meile on nii mitu kollektiivi juhti sellises vanuses või sellise haridusega, et kuna meie aur on praegu läinud, et siin suhtlemisel ministeeriumiga võimaliku rahastusmudeli ettevalmistusega, siis me pole jõudnud iga valla jaoks endale seda tema kaardistatud materjali valmis teha, aga tegelikult tore oleks see, kui vald ise tunneks ka nüüd selle teema vastu huvi ja, ja Eesti koorijuhtide liit saaks nagu koostööd väga palju selles vallas pakkuda, sest tegelikult meie register annab need andmed nagu kätte. Ja me ju oleme käinud kohtumas mõnes vallas, kus viimane dirigent on lõpetanud töö ja rohkem kedagi võtta ei ole. Et kuidas nendest olukordadest üle saada, et see töö kohaliku omavalitsusega on tegelikult hästi mastaapne ja vajab nüüd ka väga tugevat tõuget mõlemapoolset, et mitte koorijuhtide liit ei käi ukselt uksele koputamas, vaid et ka vallad ise tegelikult natukene oma olukorda peaksid kaardistama. Seal on väga erineva suutlikkusega, et millised kohustused omavalitsus üldse saab võtta, siis omavalitsus tõstab käed üles. Mis laulu koor? Lõpetage, palun. Võimalik jah, eks siin sõltub väga palju omavalitsuse, julgen öelda ka juhi peas toimuvast, eks ju, et kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse paragrahv kuus ütleb, et omavalitsus korraldab kultuurisündmused ja kogu kultuuritegevust, et tõepoolest, eks see sõltub väga paljudest kohapealsetest inimestest, et nii nagu siin helivälja tõi, ei kutsuta oma koori laulma, vaid võetakse mingi artist, kes on ka Tubi. Aga see ongi see väärtuste küsimused, et kuidas me väärtustame, meil on töörühmas üks tubli dirigent, kes ütlebki, et kui ta käib seal omavalitsuse jutul ära ja ta räägib, et tal on dirigendi kutsetunnistus siis jääb see kahjuks selle palgaläbirääkimiste ja muu teema juures omavalitsuses või selle rahvakultuuri spetsialisti juures märkamatuks, et nad ei teadvusta, et see näitab inimese kompetentsi, et see võiks ka mingil moel kajastada tema töötasus või või siis ega sellele ju kohustust ei ole, et kutsetunnistus ei määra mingil moel. Tal peaks olema automaatselt mingi kõrgem tasu, aga see on nagu teatud määral kvaliteedimärk selle juhendajale, mida võiks omavalitsused arvestada. Kindlasti me tegeleme sellega ja mulle meeldis pressikonverentsil heli ütles veel välja selle, et, et me peaksime mõtlema, et kui kaua nad on ringijuhid ringi juhil ei ole kutsetunnistust ja kutse kutseregistris sellist kohta, et nad lõppude lõpuks on ikkagist koorijuht, tantsujuht, orkestri juht ja sellises valdkonnas toimetajana. Mis asi see kutsetunnistus siis selline on? Me teame, et Eestis on selline asutus nagu kutsekoda, kes omab väga erinevaid kutsestandardeid, erinevate ametikandjatele välja töötatud dokumente. Ja selleks, et inimesi lasta tööturule tunnistusega, mis tõendab nende kompetentsi töötamaks sellel erialal, siis on olemas need erinevad kutse kategooriad, et me teame siin erinevad, sest elektroonikutest kosmeetikud destreeneritest kuni koolijuhtidena, orkestrijuhtide nei, tantsu ühtedeni välja, Eesti koorijuhtide liit omal ajal ka selle kutsekategooriad ja standardid välja töötas just selle eesmärgiga, et meil oleks üldse mingisugust dokumenti minna kas kohaliku omavalitsuse või koolijuhi juurde, näitamaks et see on siiski eriala. Et me olemegi tegelikult mõnede väga oluliste terminitega nagu hädas, et kuna muusika, erialasid õpitakse ju väga kaua, ajas laste muusikakoolist kuni kuni kõrghariduse lõpuni välja ja sinna tunnistuse peale kirjutatakse ju koorijuhtimise eriala või orkestrijuhi eriala. Aga tööturul meil sellist ametit ei eksisteeri. Meil ei ole kellelgi sellenimelisi lepinguid ja tänapäeval noored, kes asuvad oma eriala valikuid valima Gümnaasiumi lõpuastmes, no kes tahab tulla erialale, millist tööturul ei eksisteeri ja me oleme jõudnud absurdses olukorda, keegi meist ei õpiringi juhiks, et meie eriala nimetus on saanud mingi sellise keskmise nimetuse, mis vihjab huvitegevusele ja harrastus oli küll ja ma ei taha seda nimetust ise kuidagi nagu halvustada, aga see, see nimi tegelikult, et tänapäeva tööturul ja maailmas ei anna kellelegi mitte mingisugust garantiid ja see ei sunni või ei innusta kedagi nagu õppima. Mis on see suurusjärk, kui mitu kutsetunnistust on näiteks kori juhtidelt välja? Mul nüüd viimast andmestikku ei ole, aga neid on kuskil 80 ringis ja tegelikult Kaheksandana kooli juhtida, et me räägime 1400-st juhist ehk 800 koorijuhti 400 tantsujuhti plussi sõele ütleme 80 rahvamuusikut ja orkestrilt ka, nii et kogu see on suurusjärk 1400. Ja tõsi on see, et kutsetunnistused on umbes 10-l protsendil ehk 140-l inimesel kogu sellele. Ja seal on tõesti, see on nagu nokk kinni, saba lahti, et ühtepidi tal ei ole nagu põhjust seda teha. Aga ma siiski loodan selle loodava uue palgamudeliga, see ikkagi saab olema seotud härra minister, mis nüüd nende tulemuste põhjal, mis siin algatatud on ja mis seisus me täna oleme? Tulemused on huvitavad jälgida ja mina näiteks olen väga rõõmus, et paistab, et tung laulu ja tantsu järgi on ikkagi eesti rahval nii suur, et läbi kalju ka niredena leitakse see võimalik moodus, ükskõik kuidas see juriidiliselt vormistatakse, aga võib öelda, et halb on see, et segadus tööturul ja lepinguliselt, aga hea on see, et see näitab, et püütakse igal juhul leida kohalikku lahendust. Seda meie ülesanne ei ole ka nüüd teha nii sõbralikult, kuid kindlalt langeks maksuameti raske käsi siis selle vaese koorijuhi õla peale kutsutakse ainult korrale, et kogu see uuring on läbi viidud. Järeldused tuleb teha eesmärgiga pikas plaanis hoida laulu ja tantsupeo traditsioon, alles seal põimuvad need kaks niisugust motiivi. Üks on professionaalsus ja nii-öelda pühendumine enda arendamisele ja sellele valdkonnale ja teine on ikkagi ka see isamaalisus ja vabatahtlikus. Päris nii ei saa ka seda öelda, et kui seni on tehtud entusiasmist näiteks ja nüüd siis noor põlvkond on saanud aru, et kommikarpide lilledega enam seda asja ei aeta, nüüd tehakse asi nii professionaalseks, ükski lille ei liigu enam, kui ei ole täpselt tasuvus ja rahaarvestus seal taga, et tõenäoliselt need traditsioonid püsivad ikkagi nendel kahel sambal ka tulevikus. Meie teeme siis riigi poolt kaks asja, võtame osa süsteemi väljatöötamisest, mis praegu juba ühingutel käib, mille eelduseks on luua registrit, täpne arvestus, kes missugust tööd teeb ja missuguse koormusega. Ja teiselt poolt, et näha ette need rahade eelarves, mille alusel saaks maksta oma tööd hästi tegevatele, kollektiivijuhtidele, kellel on selleks vastav kvalifikatsioon olemas ja kellele on kollektiivide juhtide palga toetust, see võiks minu vaates olla analoogiline treenerite, riikliku palgatoetusega. See tähendab, et tööandjad on ju erinevad nagu juttu oli koolid, omavalitsused, mõned eraõiguslikud ülikoolide juures tegelevad kollektiivid näiteks, aga et riik maksaks igal juhul omapoolset lisa et kollektiivi juhi palk tõuseks, mille võrreldavaks siis praeguste kultuuritöötaja haridustöötajate miinimumi või mingi tasemega, millega me tahame võrrelda palgal ja annaks kindluse. Üks asi, et oleks äraelamist vääriv palk, et ta ei peaks ennast lõhkuma, kiskuma minema veel üheksandat-kümnendat üheteistkümnendat kollektiivi kuskilt otsima, mida juhatada. Kuskil on inimvõimete piir ka ja teiseks, et, et ta oleks valmis jätkama ka mitte vahetama oma eriala ja kogu selles süsteemis, nagu siin juttu oli, on eriala omandamise võimalused õppeasutustes olemas, kutse saamise võimalused olemas ja üldiselt muus elus vastab sellele kutsele mõni amet, mitte üks ühele täpselt nimetuse järgi, aga inimene õpib ju öeldakse ka ülekantud ametit. Siis jah, oleks hea, kui need noored teaksid, et neil on võrdväärne amet, et nemad lähevad kooli uksest välja ja seal on kõik olnud väga tore, vahepeal on saanud ka juhatada prooviks suuri laulupeokoore ja entusiasm ja mõni on võtnud suurtest saadetest osa ja lapsed ja noored kõik armastavad. Ja siis äkki lähed sinna elutõmbetuule kätte ja selgub, et ahah teised kursusekaaslased, klassikaaslased, kõik lähevad tööle kuhugi, et neil on amet, on, sul ei ole ametit ka, mis siis vot seda ärakukkumist ei toimuks, järelikult peame me looma selle süsteemi, et inimesed tunneksid ennast kindlustatud tööturul ja tööelus. Ja seega ka oleks neil stiimul ennast arendada, jääda oma ametile truuks. Jane, sellest uuringust tuli välja, et tegelikult Ta ringijuhtidel omavaheline konkurents praktiliselt puudub, seda väljendasid juhendajad, ütleme, küsisime hinnanguid, et kuivõrd ebakindlalt või kindlalt nad oma ametis tunnevad ja siit tegelikult oligi selline huvitav paradoks välja, et kuigi kõik see tasustamise praktika ja, ja sotsiaalkindlustuse mustrid viitavad sellisele ebaregulaarsusele ajutisusele, Sis juhendajaid ise tegelikult seda niimoodi hinda, et nemad näevad suhteliselt suurt kindlustunnet. Ja me mõtlesime tükk aega siin omavahel, et mis selle taga võiks olla või et mis selle põhjus võiks olla ja jõudsimegi tegelikult sellele järeldusele, et ilmselt ei ole valdkonnas konkurentsi, see palk on väike, aga ta on selles mõttes, ta on võrdlemisi kindlustatud sulle ehk siis jah, et ei ole konkurentsi, ei ole konkurente, kes selle väikse palga pärast sinuga kuidagi võistleksid, mis see keskmine palk tuli, ütleme selle numbri, see oli 116 eurot kuus, mis ütleme, üks juhendaja saab ühe kollektiivi juhendamise eest, aga see ei ole nüüd täistööaeg. Mind hämmastas ka nagu selle küsitluse tulemuste juures see, et need kollektiivi juhid ise nagu ei tunne ennast ebakindlalt ja mina nagu põhjendan seda ikkagi selle emotsionaalse poolega, selles mõttes, et ega seda tööd ei saa teha nagu ilma armastuseta Ta või kutsetundeta muusika vastu, et me kõik ikkagi tahaksime selle töö eest tasu, aga tegelikult see kutsumus ja tõmme sinna muusika poole kindlasti on nagunii tugev. Ja kuna meil on lihtsalt hetkel nagu väga tore laulupeo liikumine väga kõrgel tasemel, siis mina arvan, et ka need kollektiivi juhid nagu tunnevad ennast selles protsessis ikkagi väga olulise edasiviiva jõuna, et hoolimata sellest, et nad saavad väga vähe töötasu selle töö eest, nad ikkagi tunnevad, et see on kestev jätkusuutlik töö, et see ei ole ebakindel, et nad ikkagi elavad selle nimel ja nagu natuke ennastohverdavalt panustavad sinna protsessi. Aga no fakt on ka see, et sa ei saa lõpmatult nagu ainult missioonitunde peal elada, et et me peame leidma nagu väärilise tasustamisvõimaluse aeg ja ma nüüd lennutan sinu küsimust, mis edasi, selles mõttes, et ühelt poolt praegugi meie toas toimub palgamudeli koosolek, kus, kus meie sinuga praegu olla ei saa. Me alustame muide juba järgmisel nädalal tahame avada selleaastase kollektiivide toetusprogrammi ja me oleme sinna nüüd lisanud selle uue võimalused, kollektiiv saab võtta toetust kas kollektiivile, tegevustoetusena või palgatoetusena, me lihtsalt katsetame seda nüüd seal on küll nüüd teatud tingimused, just nimelt, et see esimesed linnukesed, et nendel oleks need kutsetunnistused, kutsetunnistusega juhendajad ja et nad on MTÜd siis meie kõige halvemas seisukorras ongi needsamad MTÜd, kellel puudub nagu klassikaliselt, ütleme, püsi rahastused veel korra natuke paremas olukorras on koolide ja omavalitsuste palkade olevat kollektiivi juhid. Aga MTÜ-del on praegu väga keeruline ja me väga loodame, et MTÜ hakkab käituma kui tööandja. Ja see kõik on tegelikult silla loomine nüüd selle teie poolt taotleva järgmise ja palju suuremate muutuste puhul. Et me saaksime seda kogukonda natukene ka koolitada, et mis selleks, kui vajalik. Ma olen täiesti kindel, et enne, kui see uuring telliti, vabandage mind, aga võis olla selline arusaam, et ärme emotsioneeri, et see kõik on ülepaisutatud ja pidu on suur ja uhke ja kuivõrd šokeerivad olid need tulemused tegelikult ministeeriumile. Ma ei oska ministeeriumi kohta ütelda, see on üks hingetu maja. Draamateatri vastas, aga, aga ministeeriumis töötavad inimesed, kes on oma valdkonnaga päris hästi kursis ja ma nüüd ehkki otseselt võib-olla ei näinud, et eks me oleme ju teinud seda ettevalmistus, tööd, kogu aeg laua taga istunud, et need inimesed ja muusikavaldkonna inimesed teavad seisu nii et, et praegu tuleb rahulikult edasi minna. See, et toetusi, riiklikke palgatoetusi tuleb hakata maksma sisuliselt ametist, tuleb ka tegelikult teha ameti, anda kindluse tunne, see oli tegelikult suunaks võetud juba enne selle uuringu lõpptulemusi, nii et see uuring annab meile nii-öelda võimaluse professionaalselt detailides edasi minna ja teha tarku otsuseid. Aga see, et neid otsuseid tuleb teha, rahad tuleb ette ja see oli otsustatud juba varem ja mõnes mõttes annab see kultuuriministeeriumile argument valitsuse tasemel ja avalikus elus, siis juhin tähelepanu, et kindlasti tuleb. Kui nüüd tuleb riiklik, selline lausaline süsteemne rahastamine, jutuks tuleb ka teisi arvamusi avalikkuse eest, tuleb ka ajakirjanduses seda põhjendada. Ja selleks on vaja argument, et kultuuriministeerium näeb selles uuringus väga tänuväärseid argumente edasi targalt talitada. Jah, palun, ja ma täiendaksin siin, et ma vaatasin nende vastajate tulemused üle, tegelikult omavalitsused panustavad üsna palju, aga see viis ja moodus, kuidas tehakse nende kollektiivide toetusel tegevustoetuse toetamisel, on ka erinev. Kes annab rahalise tegevustoetuse, kes annab tasuta ruumid? Et need on erinevad variandid, aga üldiselt eks omavalitsusel on ju pärast uhke tunne küll, kui kollektiiv pääseb tantsu ja laulupeole, et ei saa öelda, et omavalitsus ei tegele selle toetamisega lihtsalt viisid ja moodused on erinevad oma vastsed otsustusõigused tulenevad võimalused ka muidugist. Kõik selle mudeli loomise mõte ongi, et seda pigem nagu ühtlustada. Nii nagu uuring ütles, et teda hästi killustatud, väga erinevad. Ma tahan öelda, et laulu- ja tantsupeo traditsiooni hoidmine tulevikus on üks nendest sidusainetest sidus tegevustest, mis üldse meie rahvale ja riigile Ta annab. Ja selles mõttes me peame igal juhul leidma mooduseid tulevikku nii selle liikumise laialdase kandepinna hoidmiseks selle jaoks heade juhendajate leidmiseks hoidmiseks, nende motiveerimiseks. Aga see tegevus, mis toimub ka laulu- ja tantsupidude vahel ja mis on inimeste hingest tulev soov annab neile nii vaimset energiat just osavõtjatele kõigile, nii juhendajatele kui ka ütleme, me räägime nendest harrastajatest, kes siis meile tegelikult selle suure paasi loovad kui ka annab füüsilist head toonust kindlasti annab selle rahvatants annab ka kindlasti kooris käimine, laulmine on nii, et see on rahva tervisele tohutult oluline ja see tegevus kui niisugune, lisaks nendele võimsatele, toredatele, kontsertidele, selle käigushoidmine on ka omaette tegelikult eesmärk. Meil tegelikult tuleb päris palju teavitustööd teha nagu teatud mõistete selgitamisel ühiskonnas laiemalt, et kõik ju teavad, et laulupidu toimub iga viie aasta tagant, aga ma arvan, üsna vähesed tulevad selle peale, et see protsess ka seal kahe peovahelisel ajal peab nagu lihtsalt elus püsima, et koorid ju tegelikult laulavad ja töötavad kogu aeg, et see vorm nii-öelda kaoks meile Tra kunstilises mõttes, kui me vahepeal ei töötaks, et see ei ole ju nii, et me tuleme iga viie aasta tagant lihtsalt kokku ja need laulud ja tantsud sünnivad iseenesest. Siin korra pean sind eksitama, siis 10 aasta jooksul toimub neli pidu, see ei ole viie aasta noortepidusid, ei lugenud, aga see üle nagu ühes stiilis peod, tsüklon on viis aastat, et mõista ja et see kollektiiv peab kogu aeg nagu vormis püsima ja selleks tuleb teha tööd ja tegelikult mitte tahta halvustada omavalitsusi, siis ma olen täiesti kindel, et tõesti väga paljud panustavadki sinna materiaalse poole ja, ja hoiavad seda kollektiivi seal kohapeal elus, aga me peame natukene võtma praegu selle fookuse ja suunama selle inimese kollektiivi juhi poole, et ka tema väärib nagu tasu ja seda peab mõistma nii see kollektiiv ise kui tema katusorganisatsioon, need, kes raha eraldavad ja tegelikult ühiskond ka nagu laiemalt, et siis on meil võimalik muutusi teha. Ja kuna üle-eestiline tasustamispraktikad on lihtsalt niivõrd erinevad, siis üks oluline märksõna kindlasti on see korrastamine ja mingi süsteemi loomine, et igaüks ei pea oma mätta otsast leiutama oma dirigendile või, või tantsujuhile palka ja mõtlema oma mingit palgamudelit ja reeglistiku välja, et korrastustöö on kindlasti oluline ja ma arvan ka organisatsioonide omavaheline koostöö, et see mudel kõik nagu toimima saada, et et need, minu meelest on nagu olulised märksõnad, mille suunas tuleks meil kõigil nagu ühes taktis liikuda. Miks siis koorijuhile võiks olla kuus koori, võib ikka tegelikult ongi ju niimoodi. Minul on täna praegu neli koori ja ma arvan, et kui meie koorijuhtide arv väheneb, siis see lõpebki sellega, et meil on kuus või 10 kuud. Meil ei ole muud varianti, aga häda on praegu selles, et koorijuhi töö vähemalt täiskasvanutega jääb raudselt ju meil õhtusesse, kellaaega ja nädalavahetustest, et see on väga ebatraditsiooniline tööaeg. Et see ei muutu kunagi harrastajatega nagu päevaseks täistööajaks. Ehk see ongi meil selline õhtune või nädalavahetuse tööd inimene tavaliselt äripäevatöö ajal ikka tahab mingit päevatööd, nagu ka teha etendusi kunstvat etendusse just õhtust. Et tegelikult meil on mitu kollektiivi juhti, kindlasti, kes ainult sellest tööst elatuvadki, siis on neil päeval tõenäoliselt noorte või laste ka midagi täiskasvanutega õhtuti. Et see töö olemus tegelikult ei muutu mitte kunagi. Aga ma arvan, et, et kui see töö oleks tasustatud vääriliselt, siis tegelikult täitsa mitme kollektiivi juhatamisest on võimalik ennast ka ära elatada praegu lihtsalt ju kõik palehigis teevad päeval mingit päevatööd, mis neil leivalaual hoiab ja siis õhtuti toimub hobitegevusse harrastuse nime all. Juhendajal on hea ka ennast vahepeal laadida, ette valmistada, koolitustel käia, nii et see ei ole ainult auditoorse töö, nii nagu me räägime õpetajatest, teadlastest, õppejõududest, siis nende töö ei seisne ka ju ainult auditooriumi seismises vaid, vaid põhiliselt just selle ettevalmistuste tegemiseks ja nende kollektiivijuhtidele on tegelikult seesama ja ma kindlasti usun, et, et esimene koht, kus hakkab kärisema ja kandepind hõrenema, on sellisel juhul, kui probleeme ei lahenda ja järelkasvu ei suuda kindlustada ja asja nii-öelda lähemate aastate traditsiooni käigushoidmine olekski ainult sellest tingitud, et kas suudetakse võtta veel viies, kuues, seitsmes, kaheksas, üheksas kollektiiv, siis hakkab kärisema just regionaalne kättesaadavus ja kogu see kandepind, sest sealt linnast ei jõua enam igasse külasse seda õhtut tegema. Mitut koori juhtima erinevates kohtades sõidu aeg, niisugused asjad ja kukuvad ära valdades kaugemates kohtades, kõigepealt üldse võimalused ja üldse kokkupuude sellise kultuuriga ja siis kuku puudega, puudub kohalikel koolilastel siis kohalikelt pidudelt jäävad need kollektiivid ära ja ütleme, kokkupuude ongi põhiline, mis ta kandepinda üleriiklikult hoiab. Et oleks hea, kui see kultuuri osa oleks kättesaadav ja kui võimalus oma hobiga tegeleda ja oma huvialaga tegeleda tantsulauluga tegeleda oleks kättesaadav absoluutselt kõigis Eesti kohtades. Seda taotlemine ei ole sugugi võimatu selle pärast. Eesti on nii väike ja me peamegi sellele traditsiooni hoidma kandvana kõikjal. Me oleme siin nüüd rääkinud riigi kohustusest, omavalitsuse kohustusest, koorijuhi kohustusest, aga mis on harrastuslaulja või harrastustantsija või pillimängija kohustuse mingisugune perspektiiv, kui ma lähen trenni või lähen mis iganes harrastustegevust tegema, ma sain endale kuukaardi. Eks seegi poolmaastikust vajab kõvasti selgitustööd ja korrastamisest. Ma arvan, ka, siin on praktikad väga erinevad. Ma olen üsna kindel, et need täiskasvanud kollektiivid, kes tegutsevad MTÜ vormis, nendel kindlasti on oma liikmetasu. Küsimus on siis selles, kas ta maksab nagu lepinguga oma juhile palka või mingil muul moel või bensiinitšekke kompenseerib, aga aga kindlasti ma arvan, et need kollektiivid, kes on tulnud nii-öelda sellest rahvamajasüsteemist ja kellel on selline baasrahastus olemas olnud seal võib-olla see on oma panuse mõttes väga sümboolne, et seal kindlasti on meil palju selgitustööd teha ja omaette küsimus on jälle kooli koorid ja lapsed, et seal ikkagi, ma kujutan ette, peaks kool leidma need võimalused, kuigi me teame ka, et lapsevanemad panustavad laste huvitegevusse, armastusse päris palju raha ja kindlasti ma arvan, kui ka koolikooridel on üritusi, siis vanemad ei ole sealt kõrvale jäänud, aga ka need praktikad on väga erinevad. Ja ma olen täiesti kindel, et väga paljud koorid siiski ei ole aru saanud, et nende dirigent teeb tööd. Ehk nad võtavad teda ka sellise mõnusa klubi liikmena, kes nende särab kui päike. No just ja vot seesama uuringu teine pool rääkis kollektiivi olemuselt ütleme, tuhatkond oli nende nagu keskmine nagu sissetulek, et see on kindlasti üks võimalus, kuidas võiks kollektiivide nagu tulubaasi suured. Ma lihtsalt tahtsin lisada, et me küsisime juhendajate käest seda ka, et mis on aidanud siis nende kollektiividel sellist majanduslikku elujõulisust kõige paremini tagada ja seal toodi kahe sellise domineeriva asjaoluna toodi välja siis esiteks oli koostöö kohaliku omavalitsusega ja teiseks oli siis töö liikmeskonnaga ehk siis see tegelikult paneb juba paika need rõhuasetused, mis näitab, et mis suunal on see töö nagu kõige kriitilisem. Et üks asi, sõltuvus kohaliku omavalitsuse toetustest ja nendest koostöötingimustest kindlasti see on hästi oluline aspekt, et need oleksid läbimõeldud ja head. Ja lisaks siis sellele see tõepoolest see liikmemaks. See, et liikmeskond näeks oma juhendajale, tasub maksta väärilist tasu. Hille Ilves, öelge, kas omavalitsuste teadlik, kus tuleks ka tõsta, et mitte, et ma tellin endale sinna bändi üks kord aastas, vaid et mu jõulukontserdil laulabki meie külalauljatest koor, kas seda teadlikkust on vajaduste või tegelikult on see teadlikkus olemas, aga lihtsalt vahendeid? Ma arvan, et see teadlikkus on olemas, eks omavalitsused, sellega toimetavad ka võib-olla see arusaam, et väärtustada seda oma tegijad, seal märgata, teda tunnustada ja tuua teistele eeskujuks. Sellel teel on omavalitsustel veel käia üsna pikk tee. Me tegeleme sellega, võtame selle kultuuri töörühma üheksa töö eesmärgiks, et käia ja rääkida omavalitsusel, tõsi, me oleme igal aastal linnade-valdade päeval ka kultuuriseminaril kajastanud kõiki neid teemasid, see seminar on küll väga heade teemadega sisustatud, aga üks häda on see, et omavalitsusjuhti tõmbab ikka rohkem raha ja, ja muu majandusliku poole seminarid, et see ei kõneta hetkel veel neid, aga me tegeleme sellega, aga ma tahtsin öelda selle kommentaari sinna juurde, et et üldhariduskoolide ja lasteaed, Nende kollektiividel ma arvan, et omavalitsused saavad selle toetamisega kenasti hakkama ja on meil olemas üks lisavõimalus on ju huvihariduse ja huvitegevuse programmist toetatav süsteem, nii et see on ka tubli tubli abi omamaistel, seal seda kõik kiidavad ja ma lihtsalt tahtsin lisada, et meile tundub, et tegelikult omavahel ilmselt hea meelega kutsuvad kollektiive mingitele üritustele esinema. Aga võib-olla mille osas nagu teadlikkust tõsta on see, et võiks mõelda, kas selle tasustamise peale tihtipeale eeldatakse, et kui sa kollektiiv seal omavalitsuses on, et ju ta siis tuleb ja teeb seda omast vabast tahtest, see on kingitus neile, et nad tulevad, esinevad seal, sest nad ju ometigi armastavad seda, mida nad teevad. Aga mõelda jah, et selle peale, et see juhendaja saaks tasustatud ja mis on need põhipunktid, mis oleksid pidanud olema selles uuringus nagu positiivselt üks on see keskmine palk, normaalsed lepingud ma alustaks võib-olla sellest, et, et ma siiski nii dramaatiline ei ole, traditsioon nüüd katkeb selle pärast, aga, aga võib-olla kus on ohus hääbane käärid on ikkagi professionaliseerumisse ambitsioon, eks ole, või kus tahetakse kunstiliselt kõrgetasemelist soodia etendust ja mida selline vabatahtlikkus missiooni töö ilmselt ei võimalda tagada, pikas perspektiivis. Aga ilmselt kõige kriitilisemad on tõepoolest stabiilne läbipaistev kollektiivi rahastamine. Et kollektiivile endal oleksid kättesaadavad toetusprogrammid, pikaajalisem rahastus ja sealhulgas siis saab mõelda ka juhendaja tasustamise peale, et see oleks lepinguline, et oleks töölepinguline võimalusel ja kataks kõik nii-öelda sotsiaalsed garantiid sealjuures härra minister, Teile jääb lõpusõna, kas laulupidu jääb meil kõrgele kunstilisele tasemele? Ja kindlasti jääb see, kuidas ta peona kokku pannakse, see on siin juba professionaalide ja, ja vastavate läbiviijate korraldajate asi mõelda, et see on ka üks debati Osadik tegelikult ju olnud, et kui pikk see kava on, millesse kava koos seisab, aga kindlasti peaks olema väljakutse osalejatele, et see ei ole ainult juba tuttavad laulude uuesti maha laulmine või tantsude maha tantsimine, vaid, vaid iga kord peaks olema mingi pühendab eesmärk, mis annab taset tõsta, stiimuli harjutada. Nii et ma arvan, et Eesti laulu ja tantsupeo motoks jääb ikkagi kiiremini, kõrgemale, kaugemale selle kunsti tähenduses. Luukamber täna rääkisime luukambris Kultuuriministeeriumi rahastatud ja mõttekoja Praxis läbi viidud uuringust, mille tulemused peavad laulu ja tantsupeo traditsiooni jätkumist praegusel kujul mitte jätkusuutlikuks. Vestlusringis olid Eesti vabariigi kultuuriminister Tõnis Lukas, mõttekoja Praxis analüütik Jane Ester sihtasutus laulu ja tantsupidu juht Aet Maatee, Eesti koorijuhtide liidu esimees Heli Jürgenson ja Eesti Linnade ja Valdade Liidu nõunik Hille Ilves. Tagamaks kollektiivide juhtide palgatoetust koos kõigi sotsiaalsete garantiidega, on kultuuriministeeriumil plaanis viia eelarve lisataotlus 2020. aasta kevadel. Riigi eelarvestrateegia aruteludele. Saabuva 2020. aasta kultuurieelarvesse on kavandatud 360000 eurot. Tänaseks on loodud töögrupp, kuhu kuuluvad sihtasutus, laulu ja tantsupidu, Eesti koorijuhtide liit, Eesti kooriühing ja Eesti rahvatantsu ja rahvamuusika selts. Ja loomisel on juhendajate palgafondi süsteemi reglementeerimise dokument. Luukamber hoiab sündmustel silma peal. Aitäh kuulamast, mina olen Marge-Ly Rookäär. Luukamber.