Luukamber tervist algab luukamber. Suvel 2019 möödus poolteist sajandit esimesest Eesti laulupeost Lõuna-Saksamaa koorilaulu traditsiooni levimisega Baltimaadesse sündis siingi 1869. aastal esimene laulupidu, millest omakorda on tuletatud meie rahvuslik ärkamine ja ideoloogiline muster. Esimesel laulupeol laulsid ainult mehed, lauldi peamiselt toonast kaasaegset muusikat. Asja eestvedajad olid ühiskondlikud arvamusliidrid. Saabuva peo kohta levis teave posti, poisside ja ajalehtede kaudu ja muidugi ka suu sõnalisel viisil. Kohale tulnud. Pisut rohkem kui 900 laulumees said suure elamuse ja pärast pidu hobuvankritega kodu poole sõites peatuti kõrtsides, kus suurt vaimustust toimunu kohta üles näidati. Lauldi kõrtsides sky laulupeo laule peamiselt kolme neist. Nendest üks omakorda oli soome, rootsi helilooja Friedrich baasiuse Mu isamaa, mu õnn ja rõõm. Seega esimese laulupeoga oli sündinud rahvas, kes esimese kokkulaulmise käigus laulis enesele hümni. Poolteist sajandit hiljem on laulupeoga seotud kogu riigiaparaat ja vabatahtlikud, äriettevõtted ja meediaorganisatsioonid. Nii said ERR-i tele- ja raadiosaadete kaudu laulupeost osa sajad tuhanded inimesed. Võib julgelt väita, et laulupidu on suurem kui elulaulupidu on meie kõikide oma. Kuid mis ta siis täpsemalt on ja kuidas ta meile mõjub. Stuudios on Tartu Ülikooli semiootik Marit Rikberg, Tallinna Ülikooli sotsioloog Triin Roosalu ja muusikaterapeut ja noortekooris laulmisega rasedust uurinud Laura play. Mina olen Marge-Ly Rookäär. Kui rääkida laulupeost, siis kust üldse saaks alustada? Merit Rikberg? Ma arvan, et laulupidu peaks hakkama arutama ennekõike tema funktsioonist. Et mis tema tähtsus ja tema tähendus on seotud just selle funktsiooniga, mida ta meie ühiskonnas kannab. Ja üpris niisugune üldlevinud arusaam või millest me kõige rohkem ka laulude puhul räägime, on siis just see, kuidas laulupidu loob ühtsust. Aga ütleme, semiootika vaatepunktist, see on hästi huvitav protsess, mida mida vaadata, et mis meid siis toob iga natukese aja tagant jälle kokku. Et rääkida lugu iseendast ja iseendale selle loo jutustamise tulemusena või see, miks meil seda vaja on, siis just see, et meil on võimalik luua mingis mõttes nagu sidusust ja nii ajas kui ruumis. Et ühtepidi läbi selle loo jutustamise, mis siis laulupidu on, et me jutustame lugu endast. Me hakkame tunnetama ennast ühtsena kõigi nende inimestega, kellega ma olen koos laulukaare all, kellega me oleme koos lauluväljakul ja ka teleekraanide taga, et tekib niisugune Sis ühtsesse loomisega samal ajal. Me loomes ilusast kajas läbi loo jutustamise me ei räägi mitte ainult seda, et kes me siin hetkel praegu oleme, me meenutame endale, kust me tuleme ja me räägime tegelikult ka seda lugu, et kuhu me siit edasi lähme. Ja siit see kaks sellist ühtsuse poolt, et ühelt poolt siis see ajaline järjepidevus ja teiselt poolt ruumiline sidus on siis see, mis mis laulupeo tähendusvälja kõige selgemalt kujundab. Ja siin ma võib-olla siis peaks selle, mis, mis on selle loo jutustamise, pulga huvitav on see, et, et meie edastaja mingit uut teadet uut tähendust me tegelikult me kõik teame seda lugu ja me ikkagi tuleme kokku, et temast rääkida, mis tähendabki, et laulupeofunktsioon on mingis mõttes korrastav, eks ole. Me kordame midagi, mida me teame, aga läbi selle siis loome uut korda ja, või taastame korda siis oma kultuuriruumist. Triin, mida teie arvate, see Rubio funktsioonist rääkimine, kui ma kuulan, siis see meie on seal eksjuht, meie tuleme kokku ja kui meie, et tuleme kokku, siis järelikult kuskil on need, kes ei tule kokku. Et kas me siis räägime mingit varjatud funktsiooniks ka, eks ole, et selles mõttes, et ta aitab nagu ikka ta aitab meil ennast luua siis millegi suhtes, mis on võib-olla päris oluline ja ilmselt sellisel imepisikesel killukesel, eks ole, mitte nii väga kohutavalt pikka, teadvustatud ajalooga on oluline sellist ühtsust nagu sa ütlesid, luua just nimelt selle ülejäänu suhtes ka natukene jah, et, et kuigi sellise saksa traditsiooni pinnalt aga et saame ka ja kuidagi teeme võib-olla natuke oma keeles. Et veel siit niimoodi edasi minnes, et kui tal siis on funktsioon ühiskonnas, eks tal on siis ka mõni varjatud funktsioon ühiskonnas, eks ole. Võib-olla seda poolt me nagu suudame kujutada ja kõik ette, eks ole, kes tulevad kokku, meile laenlasin ühtselt tunda ja meil on vaja seda lugu jutustada ja ja ajas ja mineviku ja tuleviku ja korrastada. Aga noh, et kas ta teeb midagi veel peale nende justkui nagu nähtavate või teadvustatud funktsioonide, aga, ja kui me neid jälle niimoodi sotsioloogia seisukohast vaatame, mida ta teeb, et eksis, ta teeb, eks ole, selle ühiskonna tasandil, kus on siis see sidusus ja lugu ja, ja need asjad olulised. Aga ta teeb ka nagu indiviidi tasandil ja siis ta teeb midagi veel nende tasandite vahel peale seal kuskil kogukonna tasandil ja ilmselt ta teeb natuke erinevate asjade kaudu. Kui see küsimus oli ka, et miks me siis kokku tuleme, et eks see üks konkreetne hind peab siis ka ju tajuma, eks ole, et see minu jaoks on tähtis, et mina sinna tulen ja siis teine tema kõrval ütleb, et mul hetkel pole seda vaja. Ja kolmas ütled mind ei oodata sinna, sest mina ei oska laulda ja mina ei oska tantsida ja mul ei ole nagu seal seda kohta, et mis see minu suhe on, Macken, olema see pealtvaataja küllalt, äkki ma olen kogu selle asja kõrvaltvaataja või pealt, vaata et selles mõttes kõik, kõik need niuksed, mis tuleb ka indiviidi tasandil läbi mõõta, eks ju, ja katsuda, et mida ta siis teeb, et ühest küljest on olemas seda sidusust ta loob. Aga keegi jääb nagu välja. Ma olen see nurka mõelda. Laura väga huvitav just see indiviidi tasand, mis mind huvitab, kui muusikaterapeuti, et minu uurimus noortega jääb nüüd paari aasta tagusesse aega, see oli siis 2014 aastal, aga see oli ka siis ju laulupeole eelnev kevad ja see kvalitatiivne uurimus, mille ma läbi viisin nende noortega, kes olid siis vanuses 18 kuni 23 tõi tõesti välja, et minu selline esmane eesmärk ei olnud otseselt uurida ju laulupidu kui sellist, vaid koorilauluharrastust ja selle seost subjektiivse heaoluga. Aga paratamatult tuli sealt välja ka üldse need põhjused, miks koori laulmisega tegeldakse, miks minnakse koori, miks jäädakse koori ja laulupidu oli peaaegu et ühine või ühtne vastus seal noorte hulgas, et minu arust see indiviidi tasand ongi väga oluline, sest me kõike üksikosadena moodustame sellise suure grupi ja tegelikult indiviidi tasandil. Need vastused olid ka väga sarnased, et noored tõesti tahavad seda ühtsustunnet, seda õlg õla kõrval laulmist, seda muusikast naudingu saamist ja turvatunnet, mida pakub ühiselt laulmine ja kõik need positiivsed emotsioonid ja kui mõnikord noortega töötades mõtlen, et kas need noored üldse hoolivad traditsioonidest, siis tõesti nad tõid väga välja et iga viie aasta tagant nagu kripeldab midagi, et kuidas me nüüd ei lähe laulma jälle, et see kuidagi on saanud aluse just laste kooridest mudilaskoorides niimoodi edasi. Ma usun, et on tõesti neid ka, kes jäävad sellest mingil põhjusel kõrvale, aga ma usun, et, et need suured numbrid, statistilised numbrid näitavad ikka tõesti, et koorilauljaid on palju laulupeost, peetakse väga lugu, sellest räägitakse, inimesed tulevad kas või teiselt poolt maakera siia, et seda näha, seda kogeda. Ma usun, et see on inimeste jaoks oluline. Merite mainisite. Me vajame sellist laulupeoga mingisugust korrastamist. Maailmas, mis meie ümber on muutumas hästi ebakindlaks ja me tajume seda hästi suurt kiirust, millega kõik meie ümber muutumises on ja nii edasi siis just see, et me tuleme kokku ja räägime läbi hästi sellel lihtsal kujul. Nii oli, on ja jääb. Meie oleme siin, kes me oleme, ta on niisugune lihtsustav, aga samas ta tuletab meelde, sest kõik need põhiväärtused samal ajal, mis mulle ütlesite, eelkõneleja ütelda, võib-olla jäi ka kõrva, on just hästi huvitav suhe selle isikliku kogemuse sisse ühtsuse vahel mis mulle tundub, mis laulupeo puhul, miks laul vormina sobib nii hästi just nende kahe tasandi ühendamiseks ongi see, et et laulu puhul või üldse muusika luule puhul see tähenduse ruum on palju laiem, et meil ei ole vaja määratleda, mida üks või teine asi tähendab, et kui me siin muidu oleme pidevas sõnasõjas, vaidleme üksteisega väärtuste küsimuste üle, siis laulupidu või laul võimaldab niimoodi, et ma laulan kõrvuti inimestega, kellega me tegelikult võib-olla saan sellest laulust üpris erinevalt aru, aga see üks laul suudab mahutada meie kõigi neid väärtushinnanguid meie kõigi nägemust enda sisse, sest et just täpselt meie otsigi seda lõpuni defineerimist, kui me laulame. Ja see on hästi huvitav, et me tegelikult võib-olla osalejate ei pane seda sageli tähele, et me räägimegi meie, et vaat me käisime laulupeol, Me kogesime seda tegelikult. Need inimesed, kes laulukaare all nutavad, võivad nutta väga erineval põhjusel, aga meile tundub, et me kõik nutame ja sama asja pärast mina hakkasin suvel, sattusin vaatama ka Heinz Valk mingis ETV saates andis intervjuu, meenutas 47. aasta laulupidu. Tüüpiline viis, kuidas me laulupeo kogemusi üksteisega jagame, et me kõik tundsime täpselt seda, meil kõigil oli see nagu vastumeelsus ja mina hakkasin kohe meenutama, kuidas minu enda vanatädi rääkis mulle 47. aasta laulupeost ja kui erinev lugu see oli, aga ka tema rääkis seda täpselt niimoodi, et ja meie kõik olime ja täpselt ühtemoodi tundsime, et siin jah, see isiklik ja ühine on, on sageli mingil määral vastuolus, aga samas ka toetavad 11 väga hästi. Triin, teie mainisite varjatud funktsioone, millest tegelikult on, on üsna vähe nagu üldse räägitud seoses laulupeoga, kus me tunneme Need enda juures ära. Kas selle trikk ongi see, et ega me ei tunne neid ju enda juures ära, sest nad on varjatud ei teadvusta seda ühiskonna tasandil ja isegi mõtte muudele laulupeofunktsioonidele selle muus aspektis ka. Kui mõne aasta eest viidi läbi laulu ja tantsupeo sotsioloogiline uuring ja, ja seal siis selgus, et need noored, kes väga meelsasti laulavad ise, et nad ei ole tingimata see sihtgrupp, kes tuleks lihtsalt kuulama sinna laulupeole. Et võib-olla siis üks funktsioon laulupeol on see, et nendest inimestest, kes sel hetkel osalevad, siis vähemalt mõne aja pärast nad tulevad ka kuulama, aga kui nad ka alguses ei osaleks, siis nad ei tuleks ka kuulub, eks ole, et selles mõttes selline hästi praktiline indiviidi tasandil, et sul mingi suhe, suhe tekib, see teda praegu ei ole, see hing, kes läheb laulma, ei läheks sinna kuulama, sest et see ei tundu sedalaadi üritus, kus ta tahaks nagu, sest neil on eksju, muid asju ka teha. Et võib-olla kunagi tulevikus minna ja suhestuda ja ja võib-olla oma lastele anda see kogemus edasi, et, et ühel hetkel see tundub, et see on nagu see selline selge funktsioon, aga ta on varjatud sellepärast et me ei eelda, et nad praegu ei tahaks tegelikult sinna minna. Kuulajana me ei mõtle selle peale, et mulle tundub, et see on üks selline nurk, et kellele te kõige rohkem siis nagu praegu indiviidi tasandil kasuks tuleb. Teiselt poolt, et mis ta teeb, need, kes tulevad koori, ütlevad, et üks minu motiiv on see, et ma saaksin seal laulupeol teistega koos osaleda. Järelikult see kogukonna tasandil peaks tekkima see side, et kui kusagil on vahepeal see kogukond, need, kes seda koori hakkavad ärgitama, kes peavad teised ka, kes laulavad koos see kontekst tekib ja kas see kogukond suudab sind kuidagi nagu sütitada või niisama kaasata või sunniviisiliselt, eks ole, nagu koolid On hea kontekst, eks ju, kujunemiseks. Et jällegi selle kogukonnakava aktiveerimine millegi ümber, et aga järsku maati viskaks õhku selle, et noh, et mis need muud asjad on ja kuidas neid muid asju teistes kontekstides tehakse ja järsku jäin mõtlema karnevalikultuuri peale, kas see asi, mida karneval teeb, mida ta mingites kontekstides teeb, et kas siin on mingid elemendid, mida saab kasutada ja mulle tundub, et on väga vähe. Ühest küljest jah, meil nagu riietumine ümber kõik oma rahvariietesse ja justkui nendesse inimestesse kesine arhiliselt ei ole. Sest et nüüd laulame laule, mida me argiliselt ei laula, välja arvatud kooriproovis, nüüd paneme selle teise näo pähe. No aga samas karnevali traditsioon on ka, ma arvan, et me leiame sealt üsna mitu sarnastesse. Tundub ka, et nagu selles mõttes, et kui me muidu võime kahjutunnet tunda, et meil karnevale pole, siis, siis ilmselt see on üks koht, kust otsida, et need funktsioonid äkki meil on siiski hoitud mingil määral. Aga järsku, kui selle kogukonna tasandil veel rääkida, siis üldse tähelepanu saab pöörata sellisele asjale nagu, et inimesed tulevad kokku ja laulavad. Et see on üks selline üsna püsiv vaba aja veetmise viis, eks ole, ta on lihtsalt vaba aja kulutamise viis selles mõttes, et vaba aeg, mida sa võiksid midagi muud teha, sellega võib-olla produktiivsed võib-olla puhata ja me teame, et inimesed on meil ülekoormatud, aga nad ikka tulevad sinna, et see on selline tähenduse nagu loomine või struktuuri loomine. Aga miks seda just selle kaudu tegema, et et kas see on veel väga hea, et me teeme jätkuvalt selle kaudu arvestades, et meil noh, no kui ka, et meil on vaja korrastada, eks ju, et kui inimeste tööelus toimuvad tänapäeval väga palju muutuseid, et siis inimese harrastus või hobi on üldiselt palju püsivam kui tema nagu tööelutegevus ja siis need harrastused ja hobid, mida me saame nimetada selliseid püsine, vaba aja tegevus. Et siis ta annab palju püsivama sellise identiteedi jälle ka, eks ju, et kui, kui nagu mingi tööalane või ametialane seos võiks anda jälle selline hoopis teine aitab sul iseennast koos hoida iseennast läbi aja püsinud seda mitte ainult siis teiste põlvkondade ja nagu seltskondadega, et järsku see näiteks välja tuua ühe ühe asjana ka. Laulupidudega on alati käinud kaasas selline kahestumine, vähemalt kunstiliste juhtide eesmärk on ikkagi koorimuusika kontsert kuid need, kes valmistavad seda kontserti ette, mitte ei tööta sellele vastu, kuid nad on meeleolus, et see peaks olema siiski rahvast kaasav, emotsionaalselt natukene kergem pidu. Kas laulupidu on siis lauljate pidu või on see kuulajate pidu? Ma tahaks mõelda, et ta on rahvapidu, eestlaste väga oluline pidu ja rahva moodustavad nii kuulajad, pillimängijad, lauljad, tantsijad ja, ja teleka taga ja, ja kõike. Meie nagu me siin oleme rääkinud, meie, eks ole. Aga samas ma saan aru, et kuidas sa teed ühte pidu, mis peaks rahuldama kõiki, seda on keeruline teha. Ma tõesti ei imesta, miks see minu kui võib-olla ka koorilaulja jaoks aasta enne laulupidu algab kogu see ettevalmistus, ma imestan, miks see toimub viie aasta tagant. Sest tõesti kõik see töö ja vaev mõnes mõttes, et saada kokku, mõelda, panna paika, kuidas, mis toimuma hakkab, et mis tunne, et me tahame edasi anda, kui palju. Samas sa siin ütlesid, et mõned tahavad, et oleks rõõmupidu, et siis rahvale meeldiks publikule, see on keeruline, ma ei oskagi ennast sellesse rolli panna, et ma naudin seda natukene passiivsemad trolli, kes võtab partituuri ja hakkab. Laulma iseenesest mida rohkem selliseid vastuolusid korraldusprotsessis on, seda parem peole sellepärast et just tänu nendele vastuoludele ongi, et meil ei ole kõigile üht, et üks juht, keda me siis pimesi järgima, vaid seal tekivadki need sellised erinevad voolud, erinevad huvid saavad kus siis kuskil seal peo hetkeks äkise jõuab sellisesse heasse tasakaalu, et on natuke ühte ja natuke teist, me ei kaldu ühtegi äärmusesse, et see on väga hea, et kui ütleme, kunstiline juht üritab siukest kõrgkvaliteetsed koorimuusikat ja siis keegi sealt altpoolt õõnestab seda toob rahvapidu ka sisse, et siis siis nad saavadki mõlemad lauluväljakul loodetavasti kokku. See on jah, see on huvitav, et kõige rohkem tõenäoliselt neid vaidlusi ikkagi laulupeo üle, et ongi enamasti korralduslike küsimustega või sellise organisatoorse poolega, et ma olen nõus ikkagi ka pigem sellega rahvast ei tasu ära unustada seda, et, et seal peab, oleme alati juures see osa, mida saab ka selline vähemtreenitud kõrv nautida, mis on talletatud, võtab ja esse äratundmisrõõm, sest see on see, mille järgi inimesed ikkagi lauluväljakule lähevad, et kui neid intervjuusid ka vaadata, mis seal inimestega vahepeal tehti, siis kõik ikka ootavad neid paari laulu ja seda võimast finaali, eks ole, et samal ajal osad neist võib-olla ka avastavad midagi uut, et see on jälle võimalus ka tutvustada uut koorimuusikat, natukene keegi võib tõesti ja sealt kasvavad välja uued klassikud, aga jah, et kust see tasakaal on, see on tõesti keeruline asi leida. Triin, mida teie arvate, kas seda tasakaalupunkti peaks nagu hoidma või on ta üsna tasakaalus praegu olnud? Ma arvan, et see tasakaalupunkt on oluline, et ühest küljest see nõudlikkus selle sisu suhtes, et kui kogu aeg laulaksime vanu tuntud laule, mida kõik oskaksid laulda, et siis ju kaob natukese õppimise koht või või ka sellel koorilauljal endal võimleja, pealegi see uute laulude tellimine ja see on üks üks oluline aspekt, mille tarbeks ekse tellitakse uusi lugusid ja, ja tulevad välja uued sellised lähenemised ka, et ilmselt, et selline teatud nõudlikkuse uuenduslikkus selles osas on ikkagi päris oluline, et ta siin sees on. Aga see, et kui ikkagi laulud on niisugused, et noh, nii rasket ikkagi see koor, kes on nagu tükk aega koos käinud, ütleb, et nagu ma ei tea kohe, et kuidas, kui terve koor tunneb ennast halvasti selle pärast või, või nagu saabki päriselt öelda, et Sindi valitud sellepärast et su koor ei tulnud toime selle käiguga, eks seal oli see võib-olla on ka nagu demotiveeriv ja siis vaadates publiku poole pealt, et eks seal on ju ka kahte tüüpi ühed, kes nagu väga tahaks tegelikult seda, seda just muusika nagu kuulamise ja uue muusika tuttavaks saamise elamust ja teised, et kes siis tunnevad, et kui nad nüüd kaasa laulda kohe ei saa järgmist laulu siis mu elamus tegelikult rikutud vähemalt järgmiseks paariks tunniks. Et selles mõttes see publiku nagu roll või publikut, tähendus selle selle laulupeo puhul ja üldse see, et meil nüüd tegelikult räägime ka piletimüügist ja sellest, et inimesed ei mahu üldse, sai küll, pakkis siia, sest oled liiga hilja hakanud muretsema, aga vaatan, mina pelgan, sest mina õigel ajal muretsesin omale pileti, et tekib hoopis selline teistpidi niukene ka, et nagu misse publiku ootused, tahaks nagu olla osa sellest asjast. Aga kuidas sa saad olla osa sellest asjast ja nagu niigi juba on raske uksest sisse pääseda ja nüüd ta ei saa veel kaasa laulda, aga siis sa oled hiirvaikselt seal kuskil, et vähemalt sa saad kuulata, sest seal tänulik, et maaklerid sisse väravast, et jah, et see publiku tähendus sellel üritusel, et kõik on ju nagu osalised. Aga ikka see, kes laulab, et see on nagu rohkem sees, teisest küljest jälle, kuidas seal laulab. Ta ei saa kogu sellest eeskavast osa, sest ta peab vahepeal jooksma sinna kooriliigiga kuskile mujale ja siis otsima oma inimesed üles siis teadma, et kus see õige koht on, kus nüüd, millal nüüd järgmine kord, et seda, mida rohkem mitu päeva see kogu see asi kestab, seda raskem on tegelikult tervikut nautida sellel lauljal talle ju ei lähe sinna need, kõik need muud kaameraid ja asjad ei ole tal seal kõrval, et tema saaks seda ülejäänud otsa vaadata. Publiku või kuulamise või selle elamuse arvestamine väga oluline. Nüüd on küsimus, kas meil neid asju tehakse teistes kohtades, et järsku seda funktsiooni tehakse kuskil mujal on mingid teised rahvapeod, kus ei ole piletid, tulevad kohale, kes viitsivad ise laulda ja tahavad ja nii aga siis jälle meil tekib teisipidi lõhestumine, et noh, siin me nüüd teeme seda asja ja siis seal Medele nüüd seda asja, eks, et ilmselt selle tasakaalu nagu otsimine või selle, olgu ta siis on selline nagu ta kipub olema, siis lähim ühisosa, eks ju. Et, et kus me oleme, kõik nagu veel pardale Sa ei saa päris seda asja, siis sa ei saa teha päris seda asja, et et ilmselt see noh, mingi pitseri ta ta jätab. Aga ma veel ühe dimensiooni toon selle siis, et et ikkagi need, kes nüüd ei tule kohale või ka need, kes tulevad kohale, aga neil on raske, kui mitte võimatu sidustada selle identiteediga, mida me tahame seal kõige rohkem nagu jõuliselt nii-öelda üle aegade kesta lasta. Kuidagi ilmselt selle natukene kaasavam läbimõtlemine ka, et kes see meie ikkagi nagu on isegi kui ta satub seal suvilas raadiost kuulama seda, samal ajal, kui pidu käib ja ta ei ole soetanud endale seda võimalust või et kuidas me teda niimoodi seda igaühte siia saame. Publikuna või, või osalejana, või et muusikal on ikkagi erakordselt suur roll siin selle laulupeo õnnestumise juures. Laura öelge omast kogemusest, kas lauljale peaks õppeprotsess olema pigem rõõmsama poolne? Ma ei tea, see rõõm tuleb ikkagi iseendast, ma usun, et ma kujutan ette, et kui repertuaar on väga positiivse tooniga rõõmsad laulud aga väga raske siis ta ei mõju sulle positiivselt, et selles mõttes muidugi oleks tore, kui laulda ja harjutada oleks tore, sellepärast et see motiveerib ju nii-öelda lõpuni välja punnitama, et tõesti laulupeost rääkides tegu on ka konkurentsiga mõnes mõttes tõesti meil ei mahu sinna lõputult laulukaare alla ja ma arvan, et võib-olla see puudutab rohkem nooremaid lauljaid ja lastekoore. Et seal ma ei tea, kui rõõmus õppimine on olles segakooris ja täiskasvanuna nüüd kooris käies ma tean, et ma tahan ise ja siis ma nii-öelda mõtlen selle enda jaoks positiivseks, et kui laps, kes peab viisi hästi ja õpetaja suunab, et mine koori ja ta läheb kohusetundlikult ja laulab ja laulab ja laulab ja väga nagu laulu mõttest juba aru ei saa ja naaber ka väga ei meeldi, talle aga ikka laulab. Ma ei tea, kui positiivsed ei vajaks seal. Ma täiesti usun, et see protsess tõesti võiks olla ju rõõmu pakkuv. Et see võiks nii olla, see ei ole ainult repertuaarist, see oleneb paljudest muudest faktoritest koorijuhist kindlasti väga palju. Et kuidas ta motiveerib oma lauljaid üldse seda repertuaari omandama. Kas see käib niimoodi, et iga kord lahkudes on selline tunne, et ma olen ikka väga halb lauljaid, mis me üldse tegema hakkan? Või sa lähed ja tunned, et vaata juba parem oli, et me teeme selle ära ja saame sinna ja, ja see nagu tõsiselt hea tunne, kui lõpuks saatka. Minu jaoks on see küsimus selle õppimise ja õnne või õppimise rõõmu kohta on natuke laiem, see tundub üldse hariduses praegused, et õpilane peab kogu aeg olema hästi õnnelik, kui ta õpib, aga õppimine on väga raske töö. Kui sa oled terve aeg õnnelik, siis on midagi väga valesti, sest et tõesti see nõuab suurt pingutust, ükskõik, kas tegu on siis laulmise, matemaatika või mis iganes ainega. Et me ei peaks seda kindlasti võtma eraldi eesmärgiks. Nüüd teine küsimus on muidugi, kui see on tõesti nii raske, et me jõuagi nii-öelda selle asja omandamisenisele, käib meil üle jõu ja me kaotame igasuguse motivatsiooni, mida ka see, et kas laulupeoks valmistumine peab olema ainult niisugune, et meil on kogu aeg hästi lõbus, siis ma arvan, et see peaks olema kindlasti eraldi eesmärk, et on täitsa okei, et vahetada, peabki koosneid raskusi ületama ja natuke nende nootidega tööd vaeva nägema. Kas laulupidu kui sümbol iga toimumiskorraga loob ennast uuesti midagi temas muutub või kas muutub? Kindlasti muutub ja kindlasti loob ennast uuesti ka ja siin ongi nüüd jälle see küsimus nende kahe tasakaalust, et mis on see osa, mis jääb samaks ja missis tuleb juurde, et kultuuris on üldse üks põhiküsimus, et kuidas kultuur saab kogu aeg muutuda säilitades samas oma identiteedi ja laulupeo puhul on see ka, et, et muidugi rõhk selliste traditsioonide või selliste rituaalide puhul on sellel püsimisel sellel mälul või sellel jäädvustamisel. Aga samas, kui laulupidu ei muutuks või leiaks viise, kuidas ajaga kaasas käia, kuidas ennast nende muutustega, mis ümberringi maailmas toimuvat kuidagi kohandada, siis, siis sellest saaks siuksed ikkagi surnud traditsioon. Protsess. Luukamber Laura, teie uurisite noortekoorilauljate koori laulmisharrastust ja selle tasakaalu või seotust heaoluga. Millist heaolude täpsemalt silmas pidasid? Ma uurisin subjektiivset heaolu ehk siis kuidas see noor, kes uurimuses osales, ise tajus tema enda tajutud siis nii-öelda heaolu, et tegelikult olemas ka kindlasti erinevaid mõõdikuid, kui ta seal mõõta, aga see oli siis sellise nii-öelda poolstruktureeritud sellise intervjuu käigus, kus nad ise rääkisid, et mida head või, või mõnikord tuli ka välja, mida mitte head laulmine neile pakkus, et seal ei olnudki sellist nii-öelda numbrilist näitajat, vaid nende enda tunded ja ja kuidas nemad koorilaulu tajuvad selle olulisust enda elus ja üldsegi ma olin üllatunud mõnes mõttes, kuna ma praegu ka töötan noortega, palju siis muusikateraapia erialakirjanduse nagu toob välja seda, et kui laste jaoks on laulmine kõige olulisem või kõige meeldivam nii-öelda muusikaline tegevus siis noorte jaoks ja kukub kohe kolinal kuskile nimekirja lõppu rohkem. Ja seda küll minu uurimusest tuld välja, et noortele ei meeldiks laulda. Et minu arust see natuke huvitav sellest vaatevinklist, et, et noort laulma saada ei ole nii lihtne, et teda peab ikkagi miski väga motiveerima, olgu see siis laulupidu või seltskond või kasvõi see tore muusikaline kogemus, mida koos jagatakse, et erinevaid põhjuseid on kindlasti, miks tahetakse laulda ja mul on hea meel, et lauldakse sellepärast et kui noor võib-olla enam solistina või üksi tähe laulda, et pelgab teiste arvamust või esinemisärevus kindlasti, mis on. Et siis koos on turvaline, koos on hea ja kui läheb midagi natuke sassi, siis tegelikult seda ju võib-olla üldiselt välja ei kuulegi, et sul on nii palju tuge seal ja kaaslased ja noorte jaoks väga oluline, et nad saavad teha midagi koos sõpradega, ma arvan, laulukaare alla ka teavad ju, et sõbrad on kohal kas või lähevad Snapchati seda, et ta on ka seal teisel pool sopran ütles, et see mõte, et laulupidu muutumises on tõesti, et kui inimesed muutuvad peale kasvavad teistsugused täiesti teistsugused noored ja lapsed, et kuidas siis laulupidu jääb selliseks nagu siis oli. Et siis ta ei kõneta neid noori enam, et me peame ikka neid nii-öelda algusest peale kaasa kasvatama selles laulupeo hinge, see laulupeo õiges sellises tundes, et et siis nemad on üks hetk, need, kes otsustavad ja kes loovad seda laulupidu ise. Laste noorte osaluslaulupeol on minu arvates väga-väga oluline. Kas sa täpsustaksid, mis võis olla see mitte head asjad, mis seal koori laulmisega olid seotud? Sealt tuli välja kindlasti et kui tegu on kooriga, kus mõni koori liige ei ole vabatahtlikult kohal ja noorte puhul, kui noor inimene ei taha kuskil olla, siis ta tõenäoliselt annab seda ka mõista. Ja nende noorte jaoks, kes tahtsid laulda, oli väga keeruline see, et grupis on inimesi, kes töötavad nii-öelda kõige selle vastu ja see ju kogu seda grupidünaamikat ju lõhub, see teeb raskeks teie kaasõpilaste või kaaslauljate kui ka kindlasti koori dirigendi elu. Kui üks noor tõigi välja, et et väga raske ja kurb on, kui enamus kooriproovist läheb sellele, et, et korda luua. Ma tahan loota, et see käib rohkem laste noortekooride puhul. Et kui ikka täiskasvanud inimene võtab selle otsuseta, läheb nüüd koori laulma, et siis tema ei ole see, kes teeb teiste elu raskeks. Aga see oli noorte puhul see, mis tuli välja, et see võib-olla mõnes mõttes sunniviisilisest ja see, et seal on siis liikmeid, kes väga ei taha alla ja siis nad teevad teiste eluga keeruliseks. Muuhulgas muidugi ka repertuaar, mis nende jaoks oli ka väga oluline. Et kui repertuaaris on mõni pala, mis on liiga lihtne või liiga raske, siis on nagu keeruline, et siis motivatsioon langeb, tahaks nagu näha vaeva natuke ja siis näha seda tulemust, kui sa esimesel korral laulad selle kohe noodist maha, siis võib-olla ei ole nagu nii suur asi, eks ole, ja kui neile liiga rasked, see on jälle see repertuaari küsimus, et nii keeruline on valida mingit laulu, mis sobiks täiesti ju väga paljudele muidugi ka siis noortel, kellel on väga palju koolitöid ja muid huvitegevusi, mõnel hetkel tekib tunne, nagu rebivad ennast natuke lõhki. Laulupeoks valmistumine ei ole lihtne, mõnes mõttes motiveerib, aga samas ka teeb elu raskemaks neil. Need olid need punktid, mis nad välja tõid. Triin, kuidas te arvate, kui kollektiivis, kus on mingid punktid, kes töötavad üldise grupi vastu, siis kuidas sa sellist üldpilti võib siis üldse mõjutada? Ütle mulle kohe kuulates tuli pähe, et ühest küljest need, kes on justkui nagu vastumeelselt ja, ja viskavad nii-öelda kinda sellele kogu üritusele, järsku need on need uuenduse eestvedajad pärast, et et need, kes nagu kogu aeg teevad täpselt nii, nagu on, kõik teevad, et siis, siis need noh, siis ei toimuks keksi, uuendas kuskilt peab ju see ka nagu tuleb ja teiselt poolt jällegi, et, et senikaua, kui nagu need on vähemuses, kes nii-öelda seal küsimusi tekitavad, et siis jälle see aitab teistel paremini aru saada, kes me siis oleme ja miks me siis oleme, et aitab jälle teistel nagu liita sinna ja siis otsustada mingitel hetkedel, et et noh, et kuidas me siis integreerima selle hinge või need hinged või, või selle vastuolu või või, või nagu läbi mõelda, et just nimelt kuidas nende raskustega nagu toime tulla ja miks me siis kõik ei ole niuksed rahulolevam ja miks meie, teised siis nagu lepime sellega tegelikult see annab nagu põnevaid võimalusi selle kogu ürituse jaoks. Teisest küljest loomulikult koorid ei käi ka ainult koos laulupeo pärast, et nad teevad nagu midagi muud veel seal vahepealsetel aegadel mitte ainult proovid ja siis nagu laulupidu, et ilmselt selleks igaks korraks nagu läbimõtlemine, et miks me siin nüüd ja seda uut asja, et võib-olla seda mõtestamise ruumi äkki jäädki nagu väheseks, et jõuaks veel läbi arutada, et mida see laul siis täpsemalt tähendab ja ja kes see autor tegelikult olijage seelile, mis ta siis mõtles ja mis tema aeg ja et järsku sellist teadlikku sellist sidumist või seda koos normi uuendamist lihtsalt ei jätkugi enam selleks aega, sest kõik teavad, et oh, nad tulid siia jooksu pealt, meil on järgmine asi teemsele kõige tähtsama asja ära ja siis väike lootus, et äkki see, see ülejäänud asi. Aga mõni võib-olla ongi nagu selline tundlikum ja talle selline jooksmine nagu klappidki vähem, aga noh, see jälle muutub sinna tavaliseks, et kuidas me selles tavalises koolielus või tavalises sellises maailmas küsimuse tekitajaid nii-öelda haldame ja, ja mis me sellega peale hakkame, et nad olemas on ja kas läbi nende tulebki uuenduseks ja sest et vahel seda täpselt just öeldakse, et ja siis teiselt poolt on need natuke ikka raske olema, nagu sa välja tõid, et kui üldse raske ei ole, siis ei tunne ju võidurõõmu pärast. Töö ära tegid. Nii et ühelt poolt jah, selline protest kui võimalus nagu normi uuenduseks ja hele innovatsiooniks ja teiselt poolt siis, kui kõik nagu ainult protestivad, eks ole, et siis siis ilmselt jälle on raske nagu seda seda tooma sinna alles, et kui me räägime sellest, et, et kas see asi ise muutub või kas see sümbol või tema olemus muutub, eks, et ilmselt seal on tähtis need mõlemad aspektid, eks ole, et meil on see mets, kus traditsioon kinni jääb, aga see Merigust uus nagu tuleb, eks, et et uus innovatsioon nagu see sõna seal oli teil semiootikute ja lihtsalt et hästi huvitav küsimus on võib-olla just see, et kui palju üldse laulupeoks valmistamisel jäetakse seda ruumi selliseid küsimusi küsida, sest et nagu rituaalidele kohane, rituaale ei õpetata ju nii-öelda õpiku järgi ja neid õpetatakse just niimoodi, et sa lihtsalt lähed, saad selle osaks ja hakkad jäljendama seda, mis sa näed. Ja tavaliselt igasuguseid küsimuste küsimused ei käigi sinna juurde ja, ja selles mõttes läks kõrvalt väga huvitav näha, kui sihukene ruum võimaldatakse, et nii palju kui mina ise olen koorides laulnud ja laulupidudele sattunud, siis tõesti sellist, et üldse rääkida sellest, et miks laulupidu, kellele ja miks me seal osaleda, noh, see ei olnud kunagi teema, et sellest pidi lihtsalt seda, seda ise suutma ära aimata. Et miks sind sellesse kaasatakse ja kuhu sa teel oled, noh, võib-olla kui see need küsimused, mis vaheline, tekivad, et kas sellel laulul ikkagi need sõnad on täpselt õiged või kas me nüüd tahame nende sõnadega laulda või pool koorion Vaidze nii kaua kui see nagu edasi lendama, et eks, eks ilmselt sellised inimesed käe jäävad, kui, kui me neid ei aruta ja kokku ei lepi, et siin modi annamegi järele, aga tegelikult me ei usu seda, võime, siis usume seda, et. Küsimused jäävad aga Meriti õde Laura siin viitas positiivsetele ja mitte päris positiivsetele tunnetele, mis noortel tekivad kooris lauldes ja Triin viitas kahele Tartu Ülikooli uuringule. See oli Marju Lauristini ja Peeter Vihalemma 2013 laulupeo uuring, mis tegelikult tõi välja üheda nooremale põlvkonnale rahvuslike väärtuste kandjana. Laulupidu ei ole enam sellises ema rollis, et olulisem on sõpradega ühiselt kogetav meeleolu. Mina arvan, et pigem see tundub mulle hästi positiivne just selle koha pealt, et noh, laulupidu on meie viis ennast vabaks laulda ja tunda ennast vaba rahvana ja nüüd ongi kasvanud peale põlvkond, kes ongi vaba. Et, et nende jaoks see kultuurikogemus on, lihtsalt on teistsugune, nad ei tunne seda hirmu, et kui ma vahel olen ka lugenud või kuulanud mingite vanemate inimeste mõtisklusi, selle teema, et kuidas nemad laulupidu kogevad, ma saan ise ka aru, et inimene, kes ei ole nõukogude aega näinud, Ma tajungi asja ka teistmoodi. See ei tähenda, et et see kogemus ei oleks võimas, aga jah, et tõesti, temas on võib-olla natuke vähem mingit sihukest valu, natuke vähem seda hirmu ja siis ma mäletan mingite enda laulupidude kogemusest selliseid veidraid momente, kus ma, Me laulsime vist looja, hoia maarjamaad ja Tõnis Mägi tuli lavale ja ütles, et, et keegi ei võida meid, kui me siin niimoodi seisame. Ja sa lähed sellega kaasa, sa nutad ja saledad ja keegi ei võida. Pärast hakkad mõtlema, et oota, aga kellega me üldse praegu siin sõdime. Et ühest küljest jah, et need erinevad kultuuri tasandil, see ei tööta päris ühtemoodi ja mingi osa mälust selle noore põlvkonnal ei ole edasi kandunud, aga samas jällegi kultuuris on huvitav see, et ma usun, et need tähendused, On võimalik aktualiseerida siis, kui neid vaja peaks minema, et see, et, et noor põlvkond hetkel võib-olla ei pane rõhku mingitele kindlatele nendele asjadele, mis on vanema põlvkonna jaoks olulised, ei tähenda seda, et kui peaks tekkima vajadus natuke teistsugune olukord, siis, siis see kõik on on nii-öelda aktualiseeritav selle laulupeo kaudu, et see kõik on seal potentsiaali alati sees olemas. Aga võib-olla selle üleilmastumise käigus me nagu igapäevaselt ei mõtlegi rohkem rahvusküsimusele nii palju, kas see ju mõjutab meid ka? Kindlasti mõjutab, aga ma jällegi, ma ei julgeks üldistada siin ka võib-olla ainult põlvkonna põhiselt, ma arvan, et on inimesi, kelle jaoks rahvusküsimus on palju olulisem noorte seas on noori, kelle jaoks on palju olulisem kui ükski rahvusteema hetkel see, kuidas me oma looduskeskkonda päästeamet ja see on noh, et seal kõik on hästi-hästi loomulik ja, ja et, et need väärtused natukene erinevad, ma ei näeks sellest nagunii suurt probleemi. Pigem kui, kui võib-olla vanem põlvkond hakkab seda sellise konfliktina justkui raamima, et noored ei taha tunda enam seda meie rahvusvalu ja kuidagi ise siis selle kaudu seda lõhet süvendavad. Et siis see võib saada probleemiks, aga see, et kui noored tulevad kas või sellepärast, et neile meeldib laulda, nad tunnevad seal laulmisrõõmu, siis siis ma arvan, see on hea põhjus laulupeole minna. Triin, mis te arvate, kas siin võib tekkida mingisugune konflikt põlvkondade vahel? Jah, põdevaid nagu konflikti võimalusi tegelikult sees, et erinevaid liine pidi ühest küljest see, et Meil on nagu justkui tähtis selle järjepidevuse nagu põhimõtteliselt identiteedi järjepidevus kui selline kaasneb meile igal hetkel see võitlemine on tähtis või, või see, et kas võidavad või võida, et kui me sellest võitluse diskussioonist nagu saame välja, eks ju, mingil hetkel ja see alalhoidlikkus läheb näiteks kui me tõstame selle sinna, et aga kuidas oma kodu hoida, eks ju, või kuidas teda oma metsa seal hoida, eks ju, et selles mõttes, et, et siduda selle kohakohaga rohkem, eks ju. Et kõik, kes me siin oleme ja oleme läbi aegade olnud ja nüüd me laulame sellest kohast meri ja mets ja kõik need asjad on ju, et et selles mõttes, et tõsta natukene seda fookust tundlikel nurkadel eemale, aga samas võimaldada seda koosolemise ruumi või kohta või kus ennem ilusti ütlesid, et sa ei pea öösel oma naabriga täpselt sama meelt olema selles, et mida see laul tähendab? Teises kooris võib-olla on hoopis teistmoodi sellest räägitud. Eks see need koorid üldse on sellised kohad, kus erinevad inimesed saavad kokku, eks ju, kes tavaliselt võib-olla nad ei saakski kokku isegi selle ühe koori sees, et, et erinevatelt elualadelt, et võib-olla selline ka selle, selle laulupeo kui enda niisugune tähenduse tõstmine natukene kohendamine vastavalt sellele ühest küljest globaliseerumine maailma vajadustele, aga teisest küljest selliste sõnumitega, mis kõnetaksid nagu ikkagi kõiki põlvkondi, ma arvan, et igas põlvkonnas, nagu sa ütlesid, et on nagu kahekümned erinevaid lähenemisi, ma kas nagu aktiivsemalt või veidi vähem aktiivselt suhtun just sellesse identiteediosasse, mis meil ka on tähtis, muidu võib-olla selline uuenemise võimalus on sinna sisse nagu peidetud või sattusin ka kogemata läbi astuma, aga kui mulle tundub, et vist Solarise keskuses, kui tal nüüd on see nimi ikka veel oli lastejoonistuste selline näitus laulupeo 100 aasta pärast, eks ole, ja ja kuidas siis nüüd tõlgendatakse, kas robotid on legitiimsed, laulupeol, lauljad, kas nad kuulajatena on legitiimsed, kas see, kui me üle ekraanide üle maailma olles kaasa laulame, eks ole, et selles mõttes igaühel on oma mikrofon ja meil on selline ühendkoor. Kas see, et kui meie seda laulupidu üldse nagu kuvatakse kusagil nagu sfääris, mis on neile taktiilset kättesaamatu et kuidas seda üldse nagu paigutada siia kogu selle tehnoloogia nagu asja sellesse laulupeo kui nähtuse sisse, et, et ilmselt neid võimalikke konfliktikohti, millest tegelikult saaks hoopiski innovatsiooni välja ehitada konflikti rõhutamatavaid, just otsida seda ühisosa, otsida seda, seda uut, mis kõnetaks nagu nagu just erinevaid olgu ta siis see vähim ühisosa, aga ta on ikkagi on selline, mille külge saab ankurdada ja eks see jah, natuke on problemaatiline, kui ta jääks ainult selle etnilise eestlase keskseks ikkagi, et nagu ikka see meil nagu on ilmselt keerulised süüdistused viimastel aastatel ka laulupeo kui, kui nähtuse, eks ole arvele tulnud, et kuidas nendega tulla toime. Laulupidu kuulub nagu kõigile, eriti siis, kui on laulupeoaasta. Ja üldse alahinnata kogu meedia tähelepanu sellele sündmusele. Laulupidu on püha ja eestlased on koorimuusikausku ja laulupidu on vereta sõda ja kõik sellised asjad. Targad ärihaid on osanud selle laulupeo rakendada ka kõiksuguste produktide ette, siis alates ma ei tea jahust kuni lõpetades pliiatsitega, et kas selline näiteks selline ärimaailma kasumisaamishimu toob laulupeole pigem kasu. Nojah, sellest oleneb, et kellele me seda nüüd müüa, ütleme, et kas iseendale või ka väljapoole või kellele see kui turunduskampaania suunatud on, et üldiselt mulle tundub, et kõigest annab mingit kasumit välja imeda, aga et, et ta ei ole kindlasti kõige parem müügiartikkel ka Eesti inimesele, et, sest et ikkagi see, mida me lähme sealt otsima, on see autentne kogemus ja, ja ma ei usu, et keegi on laulupidudel meenete müügiga väga rikkaks saanud, viga saada ja just ka selles mõttes, et seda, see tõesti on mingisugune asi, mida ka näiteks väljapoole oma kultuurimüüjad tundub olevat üpris raske, ta küll pakub huvi nähtusena saab väga palju tähelepanu, aga tõesti, et ta ei ole otseselt võib-olla Eesti müügiartikkel, ta on ikkagi see, mida me tahame ise kogeda selle 105-ga. 10. aastapäeva puhul oli Tallinnasse kutsutud rekordarv ajakirjanikke, kõik suuremad väljaanded maailma riikidest olid kohal ja me püüdsime nagu anda välja seda parimat endast. Huvitav, kui palju me tegelikult ise peame selle käigus muutuma ja kas me muutume? Vot siin on jälle küsimus, et kes meie, eks ole, aga, aga kindlasti selles mõttes, et kui me oleme üritanud saada laulu peid voosis Unesco kultuuripärandisse ja kõik see siis me oleme sellega ka võtnud selle vastutuse, et me peame natuke vähemalt üritama selgitama, me ei saa eeldada, et võib-olla inimene, kes on teisest kultuurist, suudaks seda päris niimoodi kogeda või ka võib lõpuni mõista selle vajadust. Aga me peame üritama natukene kommunikeerida, et miks see on oluline, et mulle need president Ilves vist on, siis räägin ka sellest, et see on kõige raskem asi, mida ühele välismaalasele ära seletada, miks me seda teeme, ma olen seda ise ka kogenud paaril korral, kus tõesti, nähes oma välismaa külaliste silmis suurt hirmu, kui nad näevad nii suurt lippu, merd ei sülita peletada, et ei tegelikult kõik on korras ja nad lihtsalt tulid siia laulma. Et see ei ole ilmtingimata näiteks tänapäeva euroop, kas nii üheselt, eks ole, mõistetav, aga samas jah, et, et me peame, ma arvan, selle kommunikatsiooni poole peale kindlasti mõtlema ja leidma neid metafoore, kuidas seda siis väljaspool ka selgitustöö siiski on väga vajalik. Noh, siin ongi küsimus käes, kas me peame tänu sellele nüüd hakkama kellelegi standarditele vastama või ennast muutma, et, et selle üle on ka hästi palju neid vaieldud, et kas see, et võib-olla Euroopa kontekstis nähakse natuke teistmoodi või see tekitab palju küsimusi, kas see tähendab, et me peame muutma või see tähendab, et nad on paremini selgitama, et mulle tundub, et mõlemal poolel on seda tööd olnud nagu vähe püstitada selgitusega me ei ole ka ilmtingimata võib-olla kõige paremini hakkama saanud ja seda ongi raske leida siis neid viise, kuidas seda edasi anda, et miks, miks on meil nii oluline, nii vajalik on? No laulupidu on eksisteerinud erinevate riigikordade ajal ja laulupidu on kätest-jalust seotud poliitikaga, siin ei ole midagi teha. Kas laulupidu peaks olema ja kas ta saab olla erinevate rahvuste ühendaja? Ta saab, kui me ta nagu kergelt jälle läbi mõtestame, mis ta on ja natuke anname sinna teisi värve juurde siis ta saab olla ühendaja. Ma arvan, et praeguse potentsiaal on alakasutatud selles mõttes Eestis tegelevad koorilauluga väga-väga paljud rühmad ja osasid ei kõneta see teema või siis kui pealtvaatajana või kuulajana on raske sidustada või sa peadki jääma millegi kõrvaltvaatajaks või, või pealtvaatajaks ei igatse, nagu võib-olla ei ole hea ka nii-öelda meile endale kes arvavad, et on seal sees. Te ei suuda seda jälle sõnumit kohale viia, et selles mõttes selle mõistmise potentsiaal on seal pigem nagu sees, kui selle kallal vaeva näha ja ma ei arva, et see on selline, et me peame nüüd täiesti ümber nagu mõtestama, aga, aga et tuua need universaalsed asjad sealt välja et sinna liita juurde uusi nurki natuke, et mulle tundub, et see on praegu päris oluline väljakutse kogu sellele traditsioonile, üks on see, et sõnastada teda nendele päris väljapool olijatele. No ja siis see siis on ja teiselt poolt mõelda läbi need nii-öelda need funktsioonid ka, et need nii-öelda teadvustatud kui ka need varjatumad funktsioonid, hetk, et kas seal kannatab mingisuguseid asju veel teha või välja tuua või läbimõeldud Ta või kokku leppida teisiti just küsimused, et kes siis nagu otsustab, eks ole, kus läheb see poliitika ja kunstitasakaal jällegi seal, et et iseenesest, minul näiteks oleks ka väga hea meel kuulda aga mõnda venekeelset laulu laulu peal. Mul ei oleks midagi selle vastu ja pigem oleks Mulle rõõmustav. Aga samas, et kas see otsus peaks olema tehtud poliitikat poolt just nimelt siis selle eesmärgiga, et, et kui see juhtuks, siis sellise kunstilise otsusena ja lihtsalt me nii-öelda küpseks sinna maale. Sest vastasel juhul tekibki just see küsimus, et kui paljude vähemusrahvuste laule me peaksime siis kavva lülitama ja kui sa hakkakski selliseks nii-öelda kvoodi või selliseks küsimuseks muutuma, siis jah, et võib-olla isegi laulude keel või see traditsioon, kus tuleb, on nagu isegi veel täitsa eraldi küsimus selles mõttes, et need uued laulud, mida me tellime, igaks ütleks, et ilmselt seal juba mõned tekstinurgad on juba teistsugused kui nendel, nagu päris ammu meiega kaasas käinud laulude Nadonnekides nihukest nurka natuke esile toovad ka, eks, et sellest nagu tee praegusest sinna, et kui meil on nagu venekeelsed või muukeelsed laulud, et ma arvan, see tee oli ikka nagu täitsa erinevad, et niisugused eesmärgid, et, et mitte, et see poleks võimalik just, et liita neid kogukondi, aga selleks jälle võib-olla on veel vaja läbimel teisi teid ka. Noh, minu mõte on see, et isegi kui säilitada selle laulupeo juures see tuum, et kuidas ehitada sinna ümber niisuguseid asju, et teised, kes praegu pole meie selle laulupeo mõttes ikkagi tunneksid ennast hästi ja, ja mõistvana ja turvaliselt, et sama, mis sa ütlesid, et isegi täitsa võõras inimene võib nende lippude mere ennast niimoodi ära ehmatada, esimese hooga mõelda neid neid variante läbi veel. Näiteks liita rohkem ja see teema on hästi delikaatne ja see on olnud kaua õhus ja ma arvan, et see jääb veel väga kauaks, enne kui midagi julget muutuda, kuigi on ka juba praegu noori dirigente, kes julgevad välja Öelda, et me võiksime selle sammu astuda. Laura, te mainisite ennist oma uuringus, noored tõid välja, et nende heaolu on seotud sellega, milline dirigent töötab kollektiiviga. Kas see, et praegu Eesti koorijuhtide liit on hakanud kõvahäälselt rääkima, et kui koorijuhtide palk ei tõuse, siis 2030 alates? Meil ei pruugi laulupidu sellisel kujul enam juhtuda, sest spetsialiste ei jätku. Kas selline koorijuhtide avalik hüüatus kogusele laulupeo kõrval mõjub pigem sellise köhatusena, et noh, lähme edasi, laulupidu jälle tuleb, tuleks sellesse suhtuda nüüd erakordselt tõsiselt kogu ühiskonna tasandil. Kui midagi on juba välja öeldud, siis lootuses, et midagi muutub. Ei tea, kas me tahame seda lihtsalt nagu vaadata nagu köhatust, et läheme edasi, sest üks hetk ju köha läheb hullemaks. Ma usun, et seda tuleks võtta tõsiselt, spetsialiste tuleb ikka nagu väärtustada ja paratamatud. Palganumber on asi, mis, mis on oluline kõigi jaoks. Tõesti, kui koorijuht tunneb, et see ei ole piisav. See paneb teda mõtlema, et äkki ta peaks vahetama eriala või, või mitte, olema koorijuht enam, siis mina leian, et see on murekoht kindlasti. Kui väga seda hakatakse tõsiselt võtma, seda ma ei tea, ma isiklikult lihtsalt tunnen, et see on oluline kindlasti. Meil on ju vaja, et meie spetsialistid teeksid tööd südamega ja kuidas sa saad teha misjonitööd, et kui sa nagu vaatan iga kuu ja number on nii väike, et kas elad ära või et seda peaks ikka väärtustama, seda välja näitama ka. Ma olen täitsa nõus, et see on oluline teema, et väärtustada, aga lisaküsimus on siin see, et kas me oleme tegelikult valmis, tulevad mujalt meile koorijuhid tulevad inimesed, kes ei ole meie kontekstis kasvanut ja ei ole läbiimbunud ise meie laulupeo traditsioonist ja tuleb noh, et ütleme, et Lätis on ka sarnane traditsioon, sealt on lihtne võib-olla leida ja meil seni veel palgatase nagu. Et aga, aga mujal on ju ka koorilaulu traditsiooni, küllap neid koorijuht leiaks see, kas siis praegu ka need, kes väliskoorid tulevad ja laulavad, õpivad selgeks juba olnud. Et ma arvan, et see on nagu päris küsimus ka, et nagu kas me selles sektoris oleme valmis minema sinna, et meil lihtsalt ei jagu inimesi, kuna meie palgatase ei võimalda, et siis toome need inimesed kuskilt mujalt, tundub esimese hooga, et nagu küsimus Noh, siin on lihtsalt küsimus selles, et meil ei kasva peale uusi dirigente aga see pole selle saate teema. Päris viimane küsimus, kas tehnoloogia võib ühel hetkel üle võtta kogu laulupeo, mis on laulupeotulek? Et kui seda sotsiaalsed liikumised toimivad Interneti klikkide, et et enam tänavale keegi ei tulegi. Et huvitav, kas see on nüüd järgmine samm, eks või üks samm kuskil kaugel tulevikus. Aga mulle tundub, et siin on hakatud järjest rohkem otsima, et mis on nüüd see inimlik, mis sealt tehnikast nii-öelda ja tehnoloogiast välja jääb, et kas laulupidu on nüüd üks nendest asjadest, mis sõelale jääb? Ilmselt see on jällegi mitte ainult läbi mõtlemise, aga muuhulgas ka selle konteksti loomise, kas meil jätkub neid inimesi, kas meeletult seda isu, kas, kas meil on teisi viise, kuidas seda teha, mis laulupidudel? Mulle tundub ka, et, et kuidagi mees tiigi Hirem, mis kaasnes sellise esimese hurraaga, mis justkui tundus kõikehõlmav, et nüüd lähebki digiks kätte ja me üldse 11 enam ei näe ainult siis telefoniekraani vahendusel, et et tegelikult juba nüüd on näha, et see ikka tasakaalustab väga ilusasti ära ja ka noorte seas just, et, et see on võib-olla vanema põlvkonna hirm, et need noored ei vaata enam üldse ekraanist üles. Tegelikult ka noored ise on järjest rohkem otsivad seda võimalust Ekraan vahepeal ära panna tulla, kui, et, et ma arvan, et kultuuris alati need tasakaalumehhanismid lõpuks võidavad, et me leiame selle keskteega sealt ja ma päris sellist digipööret laulupeole ei kardaks tavaliselt digipööret ütleva jah, vähemalt mitte totaalsem. Laugude ennist ütlesite, Me võidame neid. Süvaoli hästi toredaid. Ma loodan, et meie kuulajad mõtlesid kaasa ja et nendes tekkis mingisugune erutus veel korra mõelda selle väärtusliku laulupeo nähtuse peale, mis meid kõiki ühendab ja mis tõi täna meiki siia laua taha kokku ja uskuge mind, üksi pole keegi, aitäh, et tulite. Luukamber. Täna rääkisime laulupeost poolteist sajandit pärast esimest laulupidu puudutab see sündmus rohkem inimesi kui kunagi varem. Stuudios olid Tartu Ülikooli semiootik Merit Rikberg, Tallinna Ülikooli sotsioloog Triin Roosalu ja muusikaterapeut ja noortekooris laulmisharrastust uurinud Laura play. Mina olen Marge-Ly Rookäär, aitäh kuulamast.