Algab saade sarjast järjehoidja stuudios on muusikateadlane Tiia Järg. Järjehoidja. Järjehoidja alustab sügishooaega õrnas lootuses et on kuulajaid, kellele tehtud valik korda läheb. Kogemus ütleb, et keskmine tubli inimeseloom peab sessinases maailmas kõige olulisemaks iseennast. Puškini sõnutsi. See on objekt, kus iial vist ei ole karta pettumist. Ainult suur armastus paneb meid märkama ümbritsevaid. Isegi neid, kes Homerose suus kandsid nimetust vaikiv enamus ja kelle kohta arvati, et nad jälgivad elavaid. Mul on kange kiusatus lugeda veel üks kord lõiku Lennart Meri lahkumiskõnest, mille ta pidas Riigikogus kaheksandal oktoobril 2001. Me peame hoolitsema, et püsiks eesti rahvas. Peame kaitsma oma keelt ennekõike poolharitlaste tõusikute eest ja peame süvendama lastes meie minevikku ja kommete mõistmist mitte mineviku nimel, vaid selle nimel, et meie minevik Meie kokkupuuted dotatitaarismiga meie tapetud, vangistatud ja küüditatud lühidalt, meie ajalooline kogemus on tänapäeval demokraatliku maailma ühisväärtuste alusmüür. Need inimesed, kes meile pärandanud iseseisva Eesti kandsid Homerose suus nimetama Dust vaikiv enamus ja nende kohta arvati, et nad jälgivad elavaid. Eestit tuleb teenida teadmises, et kõik silmitud põlvkonnad minevikust meid jälgivad. Ja annaks jumal, et nad meiega koos kasvõi harva ka rõõmu tunneksid. Ma lehitsesin eile õhtul kalendrit 31. august 1994 25 aastat tagasi lahkusid Vene väed Eestist esimesel septembril 1939. See on siis 80 aastat tagasi. Algas teine maailmasõda. Et need sündmused kalendris kõrvuti päevadel on sattunud, see tundub tähenduslik vähemalt Eestist vaadates. Teisel septembril 1904. See on siis 115 aasta eest on sündinud Paul Indra kes 1937. aastani kandis perekonnanime. Paul Indra Lõpetas Tallinna konservatooriumis August Stockmanni oreliklassi ja oli Eestis veedetud viimased 10 aastat Tallinna pühavaimu kiriku organist. Sõjakeerises läks Endra läände ja veetis oma elu lõpuni. Lääne-Saksamaal. Oli niisugune riik. Kolmas september 1918. Siis lahkus elavate hulgast Elar kuiv kes oktoobris saanuks 60 aastaseks. Keskmise põlvkonna orkestrantide ja muusikahuvilised mäletavad teda. Viiuldaja Anna mitmest koosseisust. Neljandal septembril 1824. Noh, see on nii ammu, et seda ei saagi keegi mäletada. 195 aastat tagasi sündis Ansfeldonis Ülem-Austrias Linzi lähistel. Anton Bruckner kellest sai 19. sajandi teise poole üks suurimaid sümfoniste. Neljandal septembril 1900 712 aastat tagasi lahkus igavikku 64 aastaselt Edward kriid. Neljandal septembril 1965 54 aasta eest. Suri kõrges vanuses Albert šaitsev arst, miljonär, organist, filosoof, suure Bachi monograafia autor. Ja tema kirjatöödest teab maailm. Väljendit aukartus elu ees. Siinkõnelejale tuleb meelde üks kurbnaljakas seik. Kui jaanuaris 1975 oli soov tähistada Albert Vaitzeri sajandat sünniaastapäeva siis see saade, mis oli küll tunniajase nad tehtud ja ette valmistatud jäi ära. Sest toimetaja, kellele selle saate edastamine delegeeriti ei saanud aru, miks ta peab uksehoidjast tunniajase saate tegema. Viies, september 1975 kustub 55 aastasena Georg Otsa maine tee. Tema 100. sünniaastapäev on tulekul. Järgmisel 2020. aastal on eestlastel veel mitu suurt juubelit tähistada. Jaan Kross, Kalju Lepik, Voldemar Panso, Tartu rahust kõnelemata. Seitsmes september on Villem Kapi 106. sünniaastapäev. Tamses sündinud 1913. Villem Kapp peaks tänapäevasele kuulajale ikka päris mitmete teoste kaudu olema hästi tuttav. Aga seitsmendal septembril on ka Friedrich Martensi 174. sünniaastapäev. See Aleksander kuni leiuga ühel aastal sündinud, see on siis 1845 sündinud Friedrich Martens oli eesti rahvusest Vene diplomaat. Ja temast on Jaan Kross kirjutanud erakordselt huvitava ajaloolise romaani. Seitsmendal septembril on sünniaastapäev ka Peeter Ramulil Tallinna konservatooriumi klaveri ja muusikaajalooprofessoril. Temal oleks 138. sünniaastapäev. Ja seoses Tallinna Kõrgema muusikakooli edaspidi Tallinna konservatooriumi läheneva juubeliga. Olgu need meie esimesed õppejõud meil ikka meeles. Täna kaheksandal septembril 1949 suri Richard Strauss. Küllap see 70. surma-aastapäev leiab Kesk-Euroopa kultuuriruumis väärilist äramärkimist ja Strauss ei ole ei orkestri ega teatri lavadelt kuhugi kadunud. Kaheksandal septembril on 71. surma-aastapäev Aleksander lättel ja 12-st surma-aastapäev Kaja Irjasel keda teavad tähelepanelikud kontserdikülastajad ja raadiokuulajad. Need olid Kaja Irjas töökohad Eesti Raadio Eesti kontsert, ERSO, kus ta toimetajana töötas ja tema elu viimased aastad oli ta Eesti muusika infokeskuse. Ja kaheksandal septembril on 51. surma-aastapäev August Topmanil. Ja homme, üheksandal septembril on 79. surmapäev Raymond pöökel kes Peterburi Keiserliku õukonnaorkestrisolistina töötas enne suurt vene revolutsiooni kümmekond aastat ja tuli seitsmeteistkümnendal aastal Eestisse. Ta juhatas Tallinna kõrgemas muusikakoolis hiljem Tallinna konservatooriumis tšelloklassi kooli asutamisest kuni oma surmani. 40. aastal. Kui pööke nime teavad tegelikult kõige paremini tšellistid, siis olekski mõistlik nimetada mõned nendest arvukatest, kes tõkke käe all oma hariduse said. August Karjus, Eduard Klas-Glass. See on siis Eri Klasi isa. Mart Paemurru. Peeter Paemurru isa. Udu Topmann. See on august Stockmanni poeg. Jaa, laine Leister. Seoses Tallinna kõrgema muusikakooli asutamise 100. aastapäeva lähenemisega on järjehoidjal põhjust pisut peatuda. August tapmanil. Töötades Estonias hakkasin ma 1900 seitsmeteistkümnendal aastal õhutama mõtet muusikaõppeasutuse avamisest Estonia poolt. 18. aasta aprillis toimus EMO juhatuse koosolek. Ema on Estonia muusikaosakond mille päevakorras oli järgmise hooaja tegevuskava arutamine. Sellel koosolekul tegin ma juhatusele õige tagasihoidliku ettepaneku, et emo kutsuks ellu muusika kursused. Juhatus kiitis selle ettepaneku heaks. Estonia Seltsi juhatuse koosolek arutas seda ettepanekut 18. aasta septembris. Juhatus asus seisukohale, et mainitud muusikaline üritus tuleks veelgi laiemale alusele seada, see tähendab meil oleks tarvis luua muusikaõppeasutus. Top Man jätkab. 18. aasta sügisel sai Estonia muusikaosakonna uueks muusikajuhiks Mihkel Lüdig ja oli 100 19. aasta sügiseni mil Estonia selts pakkus talle rajatava õppeasutuse juhi kohta EMO dirigendina, jätkas August Opmann. Rajatava Tallinna kõrgema muusikakoolitööd hakkas juhtima Estonia seltsi poolt valitud kuratoorium koosseisus Mihkel Lüdig, Raimond Kull, August tapman, Georg Hellat, Villem Reiman esimeheks Georg Hellat ja kooli direktoriks valiti siis Mihkel Lüdig. Nüüd loen ma ühe Mihkel lüütiku kirja, mis on kirjutatud Vändras 22. novembril 1944. Lugupeetud seltsimees direktor. See kiri on adresseeritud Tallinna riikliku konservatooriumi direktorile Vladimir Alumäe. Lugupeetud seltsimees direktor. Kõigepealt löödik palub, et alume otsiks lüütiku eraõpilasele ühe väga hea eraõpetaja Tallinnas. Nagu Alumäel 44. aasta sügisel ei olekski muud teha. Ütleb järjehoidja siinjuures teatava tunderõhuga. Ja edasi jätkab lüüdlik. Et korra kõige arusaamatustele lõpu teha, selgitan, et konservatooriumi asutamise algatus minu poolt juba endises Peterburis välja läks. Millal kadunud professor ja helilooja Solovjov mul abiks oli ja soovitas alguses asutust nimetada muusika instituudiks? Tallinna asudes hakkasin Estonia muusikaosakonnas, kelle juhataja ma tollel ajal olin mõtet teostama. Ei soovinud professor August Opmann sel ajal isegi õppejõuks. Seda niisama. Ka professor Tamm, kes alles hiljem Leningradist saabus ja keda ka konservatooriumi asutajaks peetakse. Ei teata teile sellest mitte mingi auahnuse pärast vaided tõki jalule seadida ja südamest soovida, et konservatoorium oma õilsat tööd viljarikalt jätkaks. Emm lüüdik. Tunnistagem oma mälestustes, mille lüüdi kirjutab hiljem, 48. aastal ja meist trükiti alles 1969. Oma mälestustes tunnistab lüüdicet. Tema kavatsus Tallinna muusikakool rajada oleks tähendanud asutada Tallinnasse vene muusikaühingu osakond. Ja hea õnne korral oleks võinud ka kooli asutamiseks loa saada. Peterburist ata kooli suundumused ja juhtimine oleks tulnud Peterburist mis Eesti rahvusmuusika arengule vaevalt et soodsaks oleks kujunenud. Ka tublid ikka ära kuupäevad, millal Estonia seltsi juhatus muusikakooli asutamise küsimust arutas ja tunnistab, et juba neljandal aprillil 1918 oli juhatuses juturuumidest. Kuule, peab teadma, et Tallinna kõrgem muusikakool ajab esialgu läbi estonia ruumidega. Mingit oma hoonet ju ei ole. Nii et kui lüüdid kohale tuleb on asi juba otsustatud, sest lüütik tulebki Tallinnasse alles 18. aasta sügisel. Ja kui ta neid Lüdicy mälestusi tähelepanelikult loete, siis mälestustes ta ei nimeta August Stockmanni nime. Lennart Meri ühes oma raamatus muuhulgas ütleb kroonikute puhul pange mitte seda tähele, milles ta kogu aeg räägib vaid seda, milles ta üldse ei räägi. Kuhu rubriiki paigutada lüütiku 44. aasta kirglik soov tõde jalule seadida? Topman oli ju täiesti olemas. Tockmal oli 44. aastal Tallinna riikliku konservatooriumi professor. Mida lüütik selle kirjaga tegelikult taotles? Jääb siinkõnelejale ausalt öeldes mõnevõrra arusaamatuks. Kes lüütiku elukäiku täpsemalt teab, sellel tuleb, et 23. aasta alguses lüütik lahkus Tallinna Kõrgema muusikakooli direktori koha pealt. Kooli rahaasjad olevat olnud katastroofiliselt sassis. Lüütik võttis oma naise ja seitse asja ja läks Euroopasse, andis seal mõned kontserdid. Ja siis läks Argentiinasse, kus ta asutas Eesti koori. Niipalju siis rahvuskultuuri edendamisest. Mitte kunagi hiljem ei ole lüütik tagasi tulnud Tallinna konservatooriumisse tööle. See tundub ka tähendusrikas. Aga seal 44. aasta piruett kirjasalumäele. Selle üle võib ainult juhataja õlgu käsitada. Aga tockmannist tahaks ma täna ikka veel paar sõna kõnelda. Kes on lugenud tema mälestusi, nendel on palju öeldud tuttav, aga ehk neid tasuks uuesti üle lugeda. Tockmani mälestused nimelt on nii tihedad nii faktiküllased. Ja pangem tähele, nii iseeneseisiksusest vabad, et see paneb lausa hämmastama. Kes oli August Stockmann salgamatult Tallinna kõrgema muusikakooli hilisema konservatooriumi tekkeks vajaliku seemne panid idanema tema. Tema kaasaeg hindas ja usaldas teda kui mitmesuguste muusikaelusse puutuvate asjade korraldajat, ajajad ja teostajad. Topman on õpetanud lapsi väga paljudes koolides väga erinevate keisrite ajal. Ta on õpetanud noori inimesi. Ta on juhatanud koore, orkestreid, teatrietendusi, saatnud soliste, mänginud orelit või klaverit, korraldanud regulaarseid muusikaõhtuid Tallinna Jaani kirikus esimese ilmasõja ajal. Kindla sihiga, et Tallinna inimesel oleks võimalus regulaarselt kuulata tõsist muusikat. Kas nüüd peab juurde ütlema? Estonia ruumides töötas esimese ilmasõja ajal laatsaret tom, pank kandis ette vokaalsuurvorme. Ta tegi eesti uuema koorimuusika esiettekandeid. Ta hoolitses Eesti kirikumuusikute hariduse ja harituse eest. Tema korraldatud on uute orelite tellimine nii Jaani kirikusse kui ka Estonia kontserdisaali mitte välismaafirmadelt, vaid Eesti meistrilt. Terkmannilt. Top Man luges läbi oma pika pedagoogilise tööaja kõiki tarvisminevaid teoreetilisi kursusi Tallinna konservatooriumis. Küll muusikaajalugu teooriat Kulüütik läks Argentiinasse koori juhatama, siis jäi oreliklass Stockmanni õlule. Ja Topmanid tehtud ettevõtmistest on küllap siinkohal mõnigi veel nimetamata. Meenutagem. Topmann on sündinud 10. juulil 1882 sünni ajal, ta on ju peaaegu kõrvuti Mart Saarega. Neid, kes temaga on kokku puutunud on muidugi alles väga vähe. Tema arhiiv põles Tallinna konservatooriumi hoone ka tükk, kes 44. aasta märtsis. Nii et kõike taastada, mida Topmann on elus ette võtnud. Ilmselt ei ole üldse lihtne. Kuigi päris lootusetuks ei tohi ka seda arvata. Aga Topmani elukäigu puhul ma tahaksin veel paariaš rõhutada. Kui taastus Peterburi konservatooriumisse, siis ta oli 16. Kuidas ta seal toime tuleb? Maapoiss, suure impeeriumi väga suures pealinnas. Kodune materiaalne toetus tegelikult nii kasin, et seda isegi nimetada peaaegu ei ole võimalik. Sest see põhiline toetus on ikkagi söögipoolis. Nii palju kui seda saab peterburi minevale poisile kaasa panna. Ja ta lõpetab, saab oma asjaga päris hästi hakkama, välja arvatud see, et ta harjutab oma käe üle. Ja üks tema käsi loobub ka edaspidi väga rasketest ülesannetest. Nii et ta saab lihtsamate partiide mängimisega küll toime, aga orelisolistina ei tule tal esinemisi enam eriti palju ette võtta. See võib olla üks põhjus, miks Stockman läheb uuesti konservatooriumisse. Aastanumber on 1909. Ta korraldab oma Tallinna tööelu koolides ja Jaani kiriku organisti koha peal niimoodi, et ta saab nelja päevaga kõik tarviliku tehtud. Ja kolm vaba päeva nädalas on tal Peterburi sõiduks olemas. Peterburis on kaks inimest, kes teda teavad ja kes teda toetavad. Sest need inimesed olid väga hea mäluga ja väga mõistvad Aleksandr klaasunov, absoluutse mäluga mees, kes mäletas üliõpilaste igat sammu igat harjutust igat mängu ja kompositsiooni. Inspektor, professor Jaan Tamm. Tapman saab teistkordsel konservatooriumi õppimise ajal õppemaksust priiks. See on suur asi. Et ta tohib tarvilikud kursused teha nii-öelda pool kaugõppe korras glasu Novi juures heli, instrumentatsiooni, orkestratsioon ja Aseps Viitor juures vorm, kompositsioon. Tapman teeb selle kõik ära. Kahe aastaga. Teise kirjutab, ma tegin korralikult oma tööd kompositsiooniklassis, kuid ma teadsin, et on sadu ja tuhandeid heliloojaid, kes on kirjutanud head muusikat. Keskpärast loomingut aga ei maksa juurde soetada. Parem on häid helindeid õpetada ja ette kanda selle poole ma püüdsingi. Teistkordse konservatooriumi hariduse tõeline siht oli terrigeerimis klass. Aga see oli ette nähtud ainult kompositsiooniklassi, üliõpilastele. Minu eesmärk oli õppimine professor Chaplini juures. Ta andis mulle oma tundides just seda, mida mul tarvis läks. Pikemalt peatumata Tšerepline elul ja tegevusel asjast huvitatud võivad ju selle kohta siit-sealt saada, lugeda. Tunnistagem, sellep nin rajas Peterburi konservatooriumisse kompositsiooni eriala üliõpilastele terrigeerimis klassi ja see oli esimene Vene impeeriumis. Seda õpetas kõiki komponist terrigeerima, sest oli normaalne, et helilooja dirigeerib oma teoseid ise. Serbia üritas isegi Sergei Prokofjevi dirigenti teha, kuigi tunnistab. Tal oli lootusetult raske käisi. Sealjuures on õppinud Nikolai Marko keda me ajaloost teame Esimese Šostakovitši teoste dirigendina. Ja hiljem alkovälismaaperioodil Me teame, ta oli Olav Rootsi hea sõber. Ja muide, Chaplini teoste hulgas oli ju helilooja ka. Tema teoste hulgas on üks süüt metsasarvede kvartetile ja see on pühendatud Jandennissovitš tammele, nii seisab noodi peal. Topmanud lõpetab kompositsiooni eriala Peterburi konservatooriumis 1911. Ta on saanud väga professionaalse põhja peale väga professionaalset dirigeerimist kursuse. Seda oli Topmanil tarvis. Meil ei ole peaaegu ju helijälge Topmanni terrigeerimistest. Me võime lugeda, mida kaasaegne arvustaja selle kohta kirjutab. Lennart Naiman Päevaleht neljas detsember 1919. Eesti helitööde kontsert 28. novembril 1919. Kontserdi pearaskus langes Rudolf Tobiase helitöödele, mille eest kontserdi juhatajale August Top mannile erilist tänu võlgneme. Et Opmann osav vokaal, dirigent on, ei tarvitse enam alla kriipsutada. Seda tunnistab juba kõige paremini koori võimine ise kes ka tehnika poolest nii kaugele edenenud on. Edda oma juhataja pisemale tahte liigutusele kohe järele tuleb. Tahaks ainult seda alla kriipsutada, et kõigist Tallinna Eesti kooridest Topmanni oma juba selle poolest kõrgemal seisab, et tema oma eeskava ja repertuaari valib. Sest ainult see koor on võimaldanud meil terve rea klassikaliste oratooriumidega kui ka eesti komponistide kõige uuemate ja ühtlasi ka raskemate helitöödega tutvuda. Juba selle eest võlgneme Topmanile südamlikku tänu. Stockmanni väga paljude õpilaste hulgast võiks põhjalikuma uurimuse järel teha kindlasti palju juttu. Aga mõnedest tema käe all õppinutest tahaks ka tänane järjehoidja veel pisut kõnelda. Veljo Tormis mäletas väga tänulikult August Stockmanni toetust oma isale, Rihasturmile, köstriameti algusaastail, pühajõel ja Vigalas kirikukoori asutamisel kontsertide korraldamisel ning lõpuks Veljo edasise haridustee valikul. Pärast rabakooli lõpetamist. Oli 1942. aasta. Top Man andis poisile regulaarselt orelitunde hankis võimaluse konservatooriumis harjutamas käia ja osaleda ka Leho Võrku solfedžotundides. Tormise hariduslik seis ja vanus ei võimaldanud jotaal konservatooriumisse veel astelt artalisuga. Napilt 12 aastane Veljo Tormis oli viimast korda ametlikult opmanni õpilane, kui ta õppis koorijuhtimist Tallinna muusikakoolis 1949 50. Top Man andis koorile literatuurne. Nagu teada, soovitas dirigeerimise õppejõud Jüri variste tormisel koorist eemale hoida. Ja hädaga astuski 20 aastane tornis Tallinna riiklikku konservatooriumisse õppima kompositsiooni. Üks, teine inimene kes on Topmanile oma elusaatuse kujunemisel tänulik olnud. Võib-olla ehk kogu selle elusaatuse kännakute Tartu üleüldse Gustav Ernesaks, sellest on räägitud ja sellest on paljud lugenud. Aga mõned lauset meeldetuletuseks ehk ikka. Ernesaks kutse esimesest koolimajast mäletan niipalju, et selles oli klaasakendega sein ja laulmistundi ilmus üks vuntsidega papi August Opmann. Ta õpetas riiuli abil. Noh, see vuntsidega papi oli 30 viieaastane. Top Man oli Ernesaksa esimene lauluõpetaja algkoolis. Topman kuulas Ernesaks orelimängu sisseastumiskatsetel konservatooriumisse ja soovitas õppida klaverit, kuni jalad pedaalide kasvavad. Top Man lükkas Gustav Ernesaksa kolleegium muusikumi õppekoorile dirigeerimist proovima. Ja need olid ainsad terrigeerimis tunnid mille Gustav Ernesaks sai. Nüüd mõtleme. Topmann on õppinud dirigeerimist Tšerepnenne juures Peterburis. Top Man andis oma laulutunnid Tallinna teises tütarlaste gümnaasiumis Gustav Ernesaksale. Ja noor muusikaõpetaja sai oma koolid, tegi oma koorid, tegi oma orkestrid ja viis nad laulupeole esinema. Pärast tümpu surma 1927 pöördub Tallinna meestelaulu seltsimeeskoor Stockmanni poole ja saabki tema näol uue dirigendi. Aga niipea, kui Gustav Ernesaks lõpetab konservatooriumis õpingut son 1934 annab Topmann meestelaulu seltsimeeskoorid kohe Ernesaksale juhatada. Topmannile meeldis segakoor. Ernesaks kirjutab kogu õppimise aja mal lauset, tundsin, kuidas kellegi sõbralik käsi mind tagant lükkas. Juba pidin esinema raadios juba juhatama kolleegium muusikumi koori sageli oli tunne vara veel, aga pidid. Seega lükkas ta oma õpilased varakult vete kaldal ujuma, ei õpi. Arvan, et konservatooriumi praegused vanemad õpetajad, tolleaegsed noored muusikamehed on kõik Stockmanni paberitel direktori lauale sattunud ehkki direktorid vahel arvasid, et vara veel. Vara küll, kuid niisugused mehed nagu Leppnurm, Arro, Eugen ja Villem Kapp, Alumäe ja paljud teised on oma järgneva tööga tõendanud, et aeg oli siiski õige. Ernesaksa elu olulistel hetkedel on tockman olnud juures mõjunud ja mõjutanud, sundima, sest ei saa ju tockmani puhul juttugi olla, sest ta põhiolemuseks oli headus. Usaldades vastutusrikkaid ülesandeid noortele sundistoneiks sel kombel kiiresti kasvama. Topmanni oreliklassi õpilastest teame me kõige paremini Hugo oobergi kellest sai Topmani töö jätkaja, oreliklassis esmaklassiline interpreet. Oreli ajaloo uurija, muusikateadlane, pedagoog. Tõsi, meie tunneme teda. Leppnurm oli õpilasena erakordne. Kui ta astus oreliklassi, siis oli ta alles veel 13 ja kui ta lõpetas oreliklassi, siis oli ta 18 aastane. Lepnurme oma mälestustes ütleb rahulikult. Õppetöö hakkas laabuma hästi, tockmanniga sain kohe hea kontakti. Ta aeglane sõbralik olek sisendas julgust ja kindlust. Juhtus, et opmanni öelnud vahel poole aasta vältel tunnis õpilasele ühtki sõna peale. Ilus tähendas see siis kõik korras, töötage edasi või. Nojah, mis teiega ikka teha, sedapidi õpilane vist ise mõistma. Ja niipea, kui tarvis jätti Stockman noore Lepnurme üsna rahulikult oma asendajaks. Lepnurmest saigi paariks aastaks ülemmäär, olin õppejõud Tallinna konservatooriumis siis oreliklassi assistent ja 37.-st aastast määraline õppejõud ja tockman eeskostel saadud Kultuurkapitali stipendiumiga sai lektor minna üheks aastaks enesetäienduseks Pariisi. See oli hooaeg 1938 39. Mõned teosed, mille esiettekande taga on Stockmanni tähelepanelik silm ja käsi ja teosed, mis on meil olemas noodist tegelikult juba üle sajandi. Cyrillus Kreek, meie r. Loodud 28. oktoobril 1918 Haapsalus. Sirisike Sirbikesed loodud üheksandal augustil 1919 Haapsalus esiettekanne Estonia kontserdisaalis Estonia muusikaosakonna segakoori poolt Opmanni juhatusel 14. oktoobril 1922. Saates kuulda oli Peeter südalinna katku ja Eesti filharmoonia kammerkoor Mikk Üleoja Cyrillus Kreegi meier, Eesti raadio ja televisiooni segakoor Jüri variste sellisega Sirbikesed Eesti raadio ja televisiooni segakoor Anssülega. Kuulsite saadet sarjast järjehoidja. Stuudios oli muusikateadlane Tiia Järg. Saade on järelkuulatav klassikaraadio kodulehel. Sarja valmimist toetab Eesti Kultuurkapital.