Algab saade sarjast järjehoidja stuudios on muusikateadlane Tiia Järg. Järjehoidja. Täna, 22. septembril on Mikalojus kiul joonise 144. sünniaastapäev. Leedu rahvuskultuuri üks olulisi nii muusikuile kui kujutavale kunstile ja välisilmale tuntum. Tuntuim just oma piltidega muusikast. 61. sünnipäev on Andrea Bocelli ja 90. sünniaastapäev väliseesti kirjanikul publitsistil Hellar krabil. Paraku lahkus ta meie hulgast aasta eest. Aga kõnelda tahaksin ühest kellel täna mingit otsest tähtpäeva ei tea olevat aga tulevased tähtsa päeva paistel julgeksin kuulajaid virgutada ettevalmistusi tegema. Veljo Tormise järgmise aasta seitsmendal augustil saabuva 90. sünniaastapäeva märkimiseks. Ja mõeldes ühe kuulsa presidendiütlemisele ära küsi, mida on Ameerika andnud sulle vaid küsi, mida sina oled andnud Ameerikale. Siis võiksin küsida, mida sina oled valmis Tormise 90.-ks sünniaastapäevaks tegema? See naise, ootamata, et keegi paneb kavad kokku, õpib mingid teosed selgeks ja kannab sulle ette. Seda tehakse niikuinii. Aga naise? Kas oled tähelepanelik olnud? Lauldud sõna vastu? Ma mõtlen Veljo Tormise professori loenguid Tartu Ülikoolis. Kas oled lugenud hoolega läbi jonni pärast heliloojaks? Kas mäletad esimest muljet Veljo Tormise muusikast. Milline see oli? Mis teos see oli? Ja vana retsept. Kujutle, et 50.-te aastate teisest poolest poleks olnud tormist mis oleks olnud teisiti Eesti muusikapildis eesti muusikakohas toonases suures impeeriumis, kus nii-öelda löögile pääseda teoste laiema esitus areaali, jabublitseerimise ja plaadistuse suhtes ei olnud ju üldse ainult kohalikest oludest sõltuv. Järjehoidja võtab südame rindu. Heldeke, mehanduna väljend eesti keeles ja hakkab kuulajat virgutama. Tähtpäevaks valmistumisel. Ei saa ju armastada seda, mida sa põhjalikult ei tunne. Nii et kes alles saab tundma, kes tuletab meelde ja süveneb, kes leiab uusi armastusi, tormise mereloomingust. Nii ma vähemasti loodan. 1954 65 aastat tagasi. Ema mälestuseks kirjutatud segakoorilaul ohmu Hella eideke laul tulevasest tsüklist kolm laulueeposest. Tsükkel sai 1962. aasta Nõukogude Liidu noorte heliloojate loomingukonkursil esimese preemia koos Kihnu pulmalaulude ja meeskoori poeemiga rahupäev. Eesti raadio segakoor tegi teose esiettekande Jüri variste käe all 1955. aastal. Praegu kuuleme teost Tõnu Kangroni juhatusel. 1959 60 aastat tagasi. Rothandler pakkus maailma tüdrukutele barbinukku. Esietendus Francis Bulanki lüüriline tragöödia inimhääl. Juulis toimus Viinis ülemaailmne noorsoo- ja üliõpilasfestival Heino Jürisson teos. Kolm Eesti tantsu sai seal hõbemedali. Septembris 1959 käis Nikita Sergejevitš Hruštšov Ameerika Ühendriikides. Kuubal oli rahvarevolutsioon läänepoolkera esimene sotsialistlik riik oli loodud. Ja sellel teemal hakkas tugema ka Eesti koorimuusikasse vastava tekstiga teoseid. NLKP 21. erakorraline kongress tuvastas sotsialismi lõpliku võidu. Järeldas, et on jõutud kommunistliku ühiskonna laiahaardelise ehitamise ajajärku. Igaviku lahkusid Hector villa, loobus see raharfilip rohuslav Martin O. Juhan Simm. Veljo Tormis kirjutas avamängu number kaks. Lõpetas partituuri septembris Laulasmaal Heino Elleri suvilas. Roman Matsov ja ERSO tegid avamängu number kaks esiettekande. 27. novembril 1959. Aprillis oli Sergei Prohhorov dirigeerinud Veljo Tormise diplomi kantaadiga Kalevipoeg esiettekannet Tallinnas. Valmis said Kihnu pulmalaulud segakoorile. Nigantaadi Kalevipoeg kui ka teise avamängu partituurid trükiti 1961. aastal Sovetski kampasiitori kirjastustes. Teine avamäng kõlas Varssavi sügisel 1961 tänu Poola dirigendist Royale. Helilooja ise pääses Varssavi sügisele paar aastat hiljem. Loen ühe katkendi Veljo Tormise intervjuust mille tegi Madis Kolk ja mis ilmus ajakirjas teater muusika. Kino 1990, number üheksa. Pealkirjal Veljo Tormis ei vasta. Ega ma vist olegi loonud nii-öelda puhast muusikat, muusikat, muusika pärast. Isegi palju mängitud, teise avamängu mõte on kuskil mujal kui muusikas. Olen seda varemgi deklareerinud, et ma ei ole elu sees kunagi musitseerinud. Minul on alati mingi teine põhjus, mingi fix idee, tahtmine midagi välja öelda, rõhutada mõnd ideed, kasvõi poliitilist, mitte muusikalist. Eesti sümfoonilise muusika üks enim mängitud teostest. See on meil olemas 60 aastat kujundamast tolleaegse kuulaja maitsmisharjumusi nii-öelda uuema heligele Valttast. Veljo Tormis avamäng number kaks. ERSO, Nikolai Aleksejev. Kui jätkame oma rännakut jõuame aastani 1964. See on siis 55 aastat tagasi. Veljo Tormise mitme kooriv partituuri hulgas on uue koorid käsitlusega epohhiloovad sügismaastikud. Heliloojate liidu arutluskoosolekul 64. aasta juuni lõpus näitas tormis sügismaastikke. Neid ise klaveril mängides. Ja helilooja Villem Reiman olevat avaldanud kahtlust, kas tema kõrvad niisugust teost elavas ettekandes iialgi kuulda saavad. Pidades silmas, et ükski koor ei ole võimeline niisugust asja ära laulma. Naiskooritsükli Sügismaastikud esiettekande tegi Teaduste Akadeemia naiskoor Arvo Ratassepa juhatusel. Poole aasta pärast, 20. detsembril 1964. Tahaksin alla kriipsutada Teaduste Akadeemia naiskoor oli isetegevuskoor. Peab pisut mõtisklema selle üle, kui palju mõjub sügismaastikke. Koorid, käsitlus ja kujundiloogika. Tolleaegse tavakoorilaulu kõlapildi taustal mõjub erakordsena. Meil on olnud aega selle teosega kohaneda üle poole sajandi. Veljo Tormis, Sügismaastikud. Viivi Luige tekst. Osad on hilissuvi, üle taeva jooksevad pilved, kahvatu valgus valusalt punased lehed teel. Tuul kõnnumaa kohal. Külm sügise kuu. Kanarbik laulab Tartu Ülikooli kammerkoor, juhatab Triin Koch. Täpsuse huvides 10. juulil 1964 saab partituuris valmis Tormise Hamleti lauludest meeskoorile. Teine esimene tuleb järgmisel aastal. Ma püüan kujutleda Gustav Ernesaksa seda nooti silmitsemas. Ja siis oma lauasahtlisse viskamas. Teatavasti Kuno areng sealt sahtlist selle noodi leidis. Sai loa sellega pusima hakata. Ja esiettekanne toimus alles kahe aasta pärast. Kui taustaks mõelda, et 1964. aasta märtsis peeti Leningradis kellelegi Joseph protski ülekohtuprotsessi. Teda süüdistati vist TÖÖ põlgurluses. Selle aja mäletajate jaoks on Paul-Eerik Rummo tekstid mitte kõnekad vaid lähenevast ohust, lausa kisendavad. Hamleti laul, teine Paul-Eerik Rummol tekst. Riiklik akadeemiline meeskoor, Olev Oja. Kuulsite saadet sarjast järjehoidja stuudios oli muusikateadlane Tiia Järg. Saade on järelkuulatav klassikaraadio kodulehel. Sarja valmimist toetab Eesti Kultuurkapital.