Palusime täna saatesse esinema mõned festivalist osa võtnud kooride dirigendid. Stuudios on Tartu kooriuhid Roland Laasmäe, Peeter Lokk, Lennart Jõela Võru meeskoorijuht, Heino Pehk. Tahaksin kuulda teie arvamust selle kohta. Kui me kuulutasime raadiofestivali välja siis mõne aja pärast oli meil juba osavõtvate kooride nimekiri olemas. Kas teil nüüd võiksite öelda, mis kaalutlustel igaüks teist otsustas sellest üritusest osa võtta, oli see nagu esmakordne ja küllaltki võõras? No eks siin põhiliselt valasin kaks niisugust suunda, üks on muidugi selline ettevõtmine on koorile nagu stiimuliks, eks nad läheduses jälle võta ennast paremini kokku, ehk käi agaramalt harjutustel ja saab nagu isegi oma igapäevast tööd kava paremini korda seada. Ja teine on muidugi puht, eks ikka väikest propagandatalaga ikka oma koorele tarvis teha, kes seda ikka paremini reklaamib kui metaraadio. Lennart Jõela juhatas sellel festivalil kolme kuuri. Need olid siis Juhan Simmi nimeline meeskoor laiskur kalt Aare ja Tartu Pedagoogilise kooli naiskoor. Niimoodi tuli see välja? Jah, kuna ma töötan kolmekooriga. Pedagoogilise kooli koor on kooli õppekool, kus ma töötan. Muidugi kui aus olla algus nagu ehmatas ära see raadiofestival. Sellest hakati rääkima. Aga aegamööda tuli nagu julgust juure teatud mõtlema selle osavõtu peale. Kuidas te repertuaari valisite? Repertuaari püüdsime valida niimoodi, et oleks ülevaade koorile, tegevusest nagu lauldud repertuaarist mis on kavas, on nagu välja kujunenud, koorile, suupärasemaks ja muidugi püüdsime arvestada, et oleks seal seost klassikat, siis nõukogude muusikat, tänapäeva muusikat tuleks nii ühest kui teisest. Juhan Simmi meeskoorikava oli vist koostatud mitmetest lindistust, sest meil oli tegelikult kaks lindistuste üle, oli, me tegime kevadel aprillikuus ja siis täiendavalt paar lugu sai veel tehtud detsembris, et kas avaliku kontserdivõtetel kavas ei olnud ühtegi, aga kaudaamuse meeskooril oli osa Kawastrist avalikku kontserti ülesvõtetest no enamus oli avaliku kontsert ülesvõtetest, kuna Linnistamised ei ole alati õnnestunud ja need vajavad rohkem nagu aega ja, ja paremat aparatuuri. Ja meie kontserdid, mis siin Tallinnas oleme teinud, siis need lindid siit. Kuna meil oli alles hiljuti ka enne festivali kontsert Estonia kontserdisaali, siis saame sealt ka mõned laulud kavasse võtta. Aga kuidas nii põhimõtteliselt tundub, missugune variant on parem, kas spetsiaalne lindistus raadio kontserdi jaoks või siis avalikku kontserti võte? No kahtlemata spetsiaalne lindistus, kuna seal saab ikka vigu parandada ja tagasi võtta ja me teame küll, et ja laulu lindistamine on teinekord isegi kutselistele kollektiividele väga tülikas. Nii et isetegevuse kooride lindistamine on siiamaani tulnud kohtadel ja Tallinnast niisugust lindistama, sest meil ei olnud. Töös niisugust juttu, et vahest lindistuse juures kaob ära emotsionaalne külg ette, et kõik tehakse väga täpselt, mõõdetakse välja ja ja püütakse väga hästi kõlaliselt korda panna. Agaldiskle vahetu elamuslik külg kipub ära kaduma see orus, see on omamoodi õige küll, sellepärast et mehed tahavad kohe nii väga tip-top selle asja ära laulda. Ja siis lihtsalt unustatakse ära, millest lauldakse, lihtsalt jääb niukene korralik mulje asjast. Jah, nii see on, isegi tempodega on selline lugu, et seal rohkem kuulad kaare, kui üldse seda muusikat pärast ei tunne säraga seal tõesti seda lugu ise teinud või on keegi teine sõna asemel juhatajana, aga on ka vigu, mis saab kohe ära parandada, nähtuseks kuulad, üle jäävat, tuleb mõni juhuslik viga kohe ära parandada, tavaliselt avalikult kontserdilt tehtud võtta seda ei võimalda. Vot selles ongi just hea külg see eraldi lindistamine. Et seal on tõesti võimalik võtta tagasi ja parandada neid vigu. Emotsionaalsest küljest laulu väljatoomine ehk õnnestub kontserdil paremini stuudios, aga ma arvan, et selleks on Cece ühel nõul, et koori lindistamine on koorile kasulik. Õpetlik ja koorijuhile ka omajagu. Meie vestlusringi seal ka Eesti NSV rahvaloomingu maja dirigent Aksel Pajupuu. Temal on palju tööd ja tegemist laulupeo ettevalmistamisega koorifestivali Tallinn 1975 ettevalmistamisega. Nii et sellest isetegevuskooride raadiofestivali korraldamisest ja ettevalmistamisest jäi tema nagu eemale. Aga kuulajale võiks täht mõndagi öelda selle kohta võimalust mööda püüdsin kuulata saateid nii palju, kui sain, peab, ütleme, need saated üldkokkuvõttes väga meeldisid. Kahest aspektist lähtudes. Esiteks saade tavalisele kuulajale pakkusime sellepärast huvi, et iga koor tutvustas ennast ka lähemalt oma tegevust, oma ajalugu algusest peale. See on minu arust väga hinnatav materjal, mis raadiol laekunud. Ja seda oleks võib-olla huvitav veel tulevikus kasutada või kuskil isegi ilmutada. Me teame, et üksikute paremate kooride kohta on meil ilmunud väikeses bukletis brošüüre kuid nii ulatusliku materjali meie kooride kohta ka vähetuntud koorde kohta meil ei ole üldse olemas. Selles mõttes mõni saade oli väga huvitav, ma mäletan. See oli vist Iisaku koor. Väga tore saade oli näiteks nuia kooride kohta see jutustav osa. Et andis väga selge pildi, mis tingimustes töötatakse, kuidas seal kollektiivis traditsioonid on kujunenud? Kuidas üldse lauluarmastust on kasvatatud, see on selle asja üks külg. Teine pool on muidugi see, et iga kuur sai võimaluse esineda raadios. Ka need koolid, kes tavaliselt meie raadiokavades ei ole võib-olla esinenud, said seda seekord teha. Et propaganda mõttes oli saanud väga hea ja kuulajatel on võimalus võrrelda üksikuid koore, nende taset, nende repertuaarivalikut ja nii edasi. Žürii oli omamoodi ka raskustes sest iga kooli kohta tulid midagi ütelda. Teinekord võib-olla need lindistamise tingimused ei olnud ka võrdsed, mistõttu võib-olla esinemistase isegi ühe kontserdi puhul neut ühtlane. Kasvõi hiljutine Tallinna haridustööliste naiskui puhulgi seal oli mõni, võib olla üsna vana lindistus, mõni uuem lindistus et oli nagu märgata, et et see ei olnud nagu korraga sisse lauldud. Ega see oli küll esimene üritusega, ta kerge polnud, aga nii kuulaja seisukohalt ja üldse meie koorilaulu ja koorde propageerimise seisukohast oli väga tänuväärt üritus, mida võis huviga kuulata ja võis rahule jääda. Mul on üks küsimus kõigile koorijuhtidele. Kindlasti te kuulasite ka teisi saateid peale oma koori. Kas te võiksite eni mõne sõnaga nüüd iseloomustada või anda omapoolne hinnang žürii tööle? See on nüüd ainuke kord, kus on nüüd üks koorijuht, teises riigis, hindab teise žürii tööd. Minu arust žürii töötas väga asjalikult. Toredasti näidati head ja vead, mida veel edaspidises töös saaks siis arvestada. Kahtlemata see mõjub positiivselt meie kooride edasisele tööle. Kas see tunginud mõnele kuril tehakse liiga või, või vastupidi? Ei tea, ei ole jutt, sellepärast et ega me praktiliselt mujal nagu kriitikat ei olegi. Ajalehtedest praegu seda ei kuule. Arvustused, mis kirjutatakse sõnad, on ikka palju leebemad, kui siinse asi oli. Teinekord ongi aega rääkida sellest, kuidas see asi tegelikult oli. Kas möödalaskmisega oli mõne koha peal? Jah, läksid minu arvamusele vaikselt lahku zürii arvamustega, aga üldiselt peab märkima, et kõige suurem kasu sellest festivalist oli koorijuhtidel muidugi enesetäiendamise osas kuulata. Mida arvab žürii, millised on sinu seisukohad ja Sneid ühtuvad kui kollektiivi, kuid sellega arvestavad see kahtlemata viib nende tööd edasi ja on niisuguseks jõuks, mis paneb mõtted liikuma. Sageli mees ei tulegi selle peale ja teeme tööd, aga žürii nii värske pilguga annab päris objektiivse hinnangu sellele ja kui me selle oma rahlist läbi laseme, siis peaks töö paranema. Minu meelest on tore see, et koor saab ise ka kuulata autoriteetset arvamust oma töö kohta. Oli väga tore, kui näiteks koorilaulja leidis, seal jäävad, küll, on ikka õige jutt, et huvitav, mis seda tähele ei pane, kui koorijuht seda räägib. Ja nüüd veidi delikaatselt küsimus, kas te olete rahul žürii hinnanguga oma kuuris inimestele rahul tuleks nagu alla tegelikult ei lootnud, et see näeks, selline saab olema. Sainakonnatakse taldamine küll vähemalt ise ei olnud nii palju rahul, koolise rei kurdab. Eks peab ikka eraldan ära, et tegemist on isetegevusega ja need vead, mis koori juures ilmnevad diligendid ise, ka neis on nagu teadlikud siis me püüame neid parandada, kas nad alati õnnestuvad või õnnestu. Ja see oleneb koori koosseisust, kuritöötingimuste häälematerjalist ja paljust paljust muust. Zürii minu arust kurjunud kellelegi ei teinud. Koorid saavad ka objektiivset arvamust kuulda oma esinemise kohta, mida ajalehe veergudel sageli ei leia. Üldiselt oleme rahul ka, väga meeldib just see, et palju oli sedasama juttu, kui me tahame, kooriproovidel rääkisime lauljatele ja nüüd need lauljad ise kuulsid ka, et tõepoolest oma koorijuhtidel on õigus, pahatihti nad ei usu seda. Ma mäletan, kui žürii koosolek, kus me kuulasime Tartu Pedagoogilise kooli naiskoori kontsert ja siis oli kahepidised arvamused. Ühelt poolt arvati, et see kuur loomulikult peabki väga hästi laulma, sest seal võivad kõik muusikat ja kõik noored inimesed telearvamusele vet. Sellel kuuril on väga raske töötada, kuna kohvis muutub selles suhtes, et on meil muusikaõppeasutusega tegemist, on meil niisugused ained nagu hääleseade solfedžo ja kõik need muusikaained on see muidugi kergem töötada kui mõne teise kooriga. Kuid teisest küljest ei olnud meil koosseis, vaheldub pidevalt, iga kevadel lahkub meilt umbes 30 lauljat, sama palju tuleb järgmine aasta juure. Ja see töö, et need häälerühmad sulatada kui ühe aasta jooksul selle uue koosseisuga on siiski väga pingeline ja nõuab üsna palju vaeva. Mulle meeldis see žürii avaldas oma arvamusi täitsa nii vabalt selles mõttes, et et üks nagu kiitis mõnda asja, teine oskas sealtsamast midagi kritiseerida. Need vaba mõttevahetus esines, mis kindlasti tuli kogusele arutusele kasuks. Siin oli küsimus, et kas žüriin oskas ka mõõta ühesuguse mõõdupuuga koordi esinemisi? Minu arust see võib-olla ei olegi täitsa võimalik, sellepärast et žürii läheneb ikkagi koorile sellest eelteadmisest, mis ta seal koolikoht on olemas, selles mõttes žürii talitas täiesti õigesti, ta oskas läheneda koorile vastavalt sellele missugustes tingimustes koor töötanud, mis sugulase kuur tegelikult on oma oma tasemelt ja oma töölt ja nii edasi. Paistab et kriitikat v negatiivseid momente selle raadiofestivali kohta peaaegu ei ole esile toodud, aga siiski ma tahaksin kuulda teie arvamust selle kohta. Kas niisugune see asju on mõtet ka edaspidi korraldada. Kas neid teha kuidagi teisiti, millised soovid ja ettepanekud oleksime. Samuti on tore tutvuda vabariigi kooridega, sest ega me neid kõiki ju nii üksikult aga ei kuule. Ja ka sealt raadiofestivali saadetest saime selge ülevaate, kus üks või teine koor töötab ja millistesse tingimustesse ja kuidas tema tase on momendil. Et järgmine festival, kui see tulemas on, oleks väga tore, siis on ka võrdlusmoment, mida viie aasta pärast kuulsid ja mida täna kuulsid. Mis võiks olla veel teistmoodi, võib-olla siin räägime repertuaarist, kuna repertuaari valik on ka väga oluline, millega jutuvõistlustulle minna. Ja selles osas ka võib-olla koorijuhid kõige rohkem patustasid, et ei osatud nagu head repertuaari valida, mis vastab meie tänapäeva nõuetele ja näitaks koori igakülgseid võimeid. Sageli mõne kuuri, esimene jäi nagu paigalseisvaks ühekülgseid. Žürii märkis ära ja kui me hakkame neid miinuseid kokku lugema, siis võime niisuguse üldistuse teha, et kõige suuremat puudujäägi praegu esinevadki repertuaari koostamise osas vokaalse külje viimistluse osas ja laulude interpretatsiooniistes küsimustes. Nendes asjades tuleks nagu rääkida kunagi tõsisemalt ja pikemalt kas või koorijuhtide segakoori kokkutulekutel võttes aluseks need materjalid, mis meil praegu siin fonoteegis olemas on, nii et me saaksime väga toreda kokkuvõtliku seminari teha organisatsioonilise külje kohta, kas oleksid midagi soovitada edaspidiseks, kas osavõtukooride arv oli liiga suur või liiga väike, kas seda tuleks kuidagi piirata, kas kava peaks olema pikem või lühem? Võib-olla tuleks siis teha niimoodi, et festival just käibel olevast repertuaaris, kusjuures vanu linte enam ei kasutata ja näidatakse rooli seda repertuaari, mida ta antud momendil just ta õpib ja ette kannad. Põhimõte, nagu jääksid festival korraldada seal. Huvitav, aga kuidas seda läbi viia? Natukese mõtelda ja tuleval aastal asi selles mõttes nagu isegi lihtsam, sest praegu laulupeo ettevalmistus nõuab oma osa. Ja ei olnud muidugi loomulik, et iga koor tuleb laulupeo repertuaariga siia festivalile.