Esineb vabariiklik orkestrijuhtide puhkpilliorkester, kes kaheksandal veebruaril tähistas Estonia kontserdisaalis avaliku kontserdiga oma kümnendat aastapäeva. Peadirigent vabariigi rahvakunstnik Helmut Orusaar koosseis, nii nagu ütleb nimigi, orkestrijuhid kogu vabariigist, ainult et kui paljuneda Praegust on koos 70 pillimeest tegelikult vabariigilt. Laulupeol esines 114 puhkpilliorkestrit, et kõik nagu koos ei olegi. Nii ja nendest 70-st on siis praegu stuudios Helmut Arusaar, Heldur Saade, Vello Loogna, Lembit Vink, Rein Uusma ja Hugo Alter. Kas üldse ongi liidus? Teeks sellist puhkpilliorkestrit ega teist sellist puhkpilliorkestrit küll ei ole, võib-olla kuskil Rootsis kunagi on vist ka katsetatud ja, ja ilmselt võib-olla praegust tegutsev orkester vist ainus ka maailmas, mis niisugune kollektiivne. Nii, noh siis pead uhked küll olema, seltsimees altar, kes on veterane siniseid Swink alguse võiks nimetada pani selle asjale vabala Aksel Pajupuu ideega, et oli olemas juba koorijuhtide segakoor ja miks ei võiks siis olla ka vabariiklik orkestrijuhtide orkester. Seda mõtet orkestrijuhid olid ka varemalt juba mõlgutanud, seal ei proovitud ka seda praktikas esimene kord võrust teinekord Elvas 1000 961. aastal, kus oli 54 mängijat ja siis juba arendati mõtet edasi ja leiti, et on täiesti reaalselt võimalik orkestrit asutada. Miks selline orkestri kokku kutsuti, missugune oli vajadus? Vajadus oli ilmselt laulupidude etem istumisega seoses olevate probleemidega, sest raske oli nagu terved Vabariiki tervikuna haarata, neile juhtnööre anda, muidugi toimusid raadiosaated pidevalt puhkpilliorkestritele aga siiski sellisel kujul, et orkestrimehed või orkestrijuhid õieti ise mängivad. Neid saab momentaanselt kohe kohapeal juhendada kujundada repertuaari välja töötamist ja suunata kogu seda vabariigitööd nii-öelda ülevalt alla kõige kiiremal momendil. Sel moel 10 aastat Eesti puhkpillimuusika arengut, täna võime küll kindlasti öelda, et see oleks mõeldamatu olnud sellises arengujoones, nagu me teda tunneme. Meenutame kasvõi ilmast, üldlaulupidu ja meie puhkpilliorkestrite edukat esinemist. Kui sellist kollektiivi ei oleks olnud. Kindlasti see orkestrijuhtide orkester on nagu niisugune muster, orkester, kus kõik kujundatakse välja kogu vabariigi muusikaline palemis. Puhkpilisse puutub, peame väga oluline töö juures on ussi metoodiline külg sest siin nendel kokkutulekutel kõik orkestrijuhid saavad täiesti sihuksed, õiged niuksed, metoodilised juhised, mitte ainult võib-olla seal ühe või teise heliteose väljatöötamisel, kuid pupilli, muusika mängimisel üldse siin õiget hingamised, fraseerimine, Netsi metoodiline töö on võib-olla üks niisugune alus. Milline võib olla baseerub edaspidi kõik see töökoha peal. Ja siin on muidugi väga raske üle hinnata selle osatähtsust, mida praegu see neid kokkutulekuid ja Vop tervikuna muidugi orkestrijuhtidele vabariigis annab palju kasu olnud just laulupidu teel sest siin on kogu see tegevus ühtlustatudki ja igatahes palju kasuks on, kui me siit kodu oleme tagantjärele oma orkestrit. Juurde, ja nüüd torusaarelt veel üks niisugune küsimus, kuna kõik mehed on ju dirigendid, kas siis ei tekigi probleem, et kõik tahaksid olla seal juhi puldis ja kepp käes? Kui keegi tahab juhi puldis olla, ega me ei keela seda erilist konkureerimist, meile omavahel, ei ole isegi teeme niisuguseid asju, viimasel kokkutulekul oli seltsimees Reima poolt loodud uus marss vöödeegaks marssi ja tuli ise juhatas need marsid ära. Nii ongi meil väga hea seal ühiselt kohe otsustada, kas asi on hea, kas sobib, kas otsustama nii, otsustame naa, enamus otsustab, ei ole seda häda, et mingi väikene grupp otsustab küsimuse ära ja, ja võib-olla just mitte päris õigesti. 70 meest praegu koos, aga 114 üldse vabariigis bukli orkestrite juhte ja pisukene pasunapoisid, kes hiljuti 20 viiendat juubelit tähistas kuid siin kuskil keskel on nüüd ka see keskmine vabariigi puhkpilliorkester, kui suured need üldse näiteks olnud. No nad üldiselt on nii võib-olla 25 30 liikmelised klubide asutuste juures perifeerias aga meil on olemas 11 rahva kollektiivi, need on täiesti eeskujulikud, orkestrid, suured kontsert, kollektiivid, aga muidugi elamuse arvulise enamuse moodustavad need väikesed orkestrid kogu vabariigis, ütleme laulupeo ulatuses selle kontingendi kannavad need väikesed orkestrid. Kvaliteetsem osa. Võib öelda, et rahvakollektiivide teenelised kollektiivid Missugust kollektiivi keegi teist esindajat? Siis ma käin veel juba 600 aastal Lihula sovhoosis selleni ka teisipäeval sõidan siit 120 kilomeetrit sinna, teine obikatele tagasi. Juhatamas juhatamas ja kuidas niisugune maa kestel koos käib. Ja teate, ma ütlen, alguses oli niimoodi. Läksin kaheksaks kohale, mehed tulid nii veerand üheksa pool üheksa, mõtlesin, kallid mehed. Winadelile linnas kaks ja pool tundi sõidan, jõuan kaheksaks Siieteisasid sammast, alevist kohale ja teist korda, seda mulle väele. Mina juhatan Põltsakeskkooli puhkpilliorkestri Lembit vingi, orkester on meil kooli orkestrit üks tugevamaid, suurim, suurim ühtlasi ja kõige rohkem, noh, ütleme tütarlapsi seal aega tütarlast orkestrile. Võiks öelda, et üldse mulle tundub, see orkester on selliseks jää murdjaks noorte suhtumises puhkpillimuusikasse. Väga võib-olla isegi tütarlapsed varem häbenesed üldse puhkpilli mängida ja punastasid, kui, kui nad pidid puhkpilli mängima, üksinda veel kuidagi kodus mängis, aga kui pidi kellegi kellelegi teisele või esinema, siis seda kuidagi ei juletud teha. Aga Vincon muidugi selle valehäbi nii-öelda ära tõrjunud inimeste juurest ja praegult täitsa innuga. Tütarlapsed löövad kaasa, kusjuures ringil on teine hea omadus hankida head nooruslikku repertuaari noortele meelepärast ja see tõmbab noori puhkpillimuusikale ligi. Orkestri osas peaks seda ütlema, et see kõik kaugeltki ei ole minu teene. Isegi tütar vaste mängija võtmisega tegi algust ja Valdena lemmik. Esialgu ja mina olen püüdnud seda edasi jätkata ja samuti väga edukalt aita puhkpillitööle kaasa Põltsamaa laste muusikakool, sealsed õpetajad, Heino diood ja sander Kozadki. Mina esindan Viljandi kultuurharidustöö, koolinoorte puhkpilliorkestrit ja Viljandi autobussi- ja taksopargi orkestrit. Meil on samuti nüüd niisugune jää juba katkenud. Meil on head sidemed Põltsamaa noorteorkestriga, samuti Vello Loogna orkestriga seal Jaan Tombi nimelise kultuuripalee noorteorkestriga. Me oleme olnud ühiseid kontserte ühes või teises punktis. Ja meie orkestris mängib kah tütarlaps. Rääkigem nüüd pisut ka orkestri praktilisest tegevusest, tema tööst ja tema esinemist. Sest käes on kokkutulek, on vist meil 23. selle aja jooksul kokkutulekud. Alati on lõppenud suvel kontsertreisidega minule ja rist mu sõpradele kõige rohkem meelde jäänud esimene Eestist välja sõitmine, see oli 1970.-le aasta suvel Lätimaale. Me esinesime siis Riia televisioonis, võtsime osa suurest rahvapeost. Tegelikult me esinesime seal, oli Voldemar Peil, siis pisikene linnakene Talsi rajoonis. Ja võtsime osa suurest puhkpillimuusikapäevast Ventspilsis. Mõni aasta hiljem käisime Leedumaal. Siis on meil selja taga. Küllaltki tore sõit, oli Pihkvasse ja kõigil meil värskelt meeles küllaltki vastutusrikas esinemine 1975. aasta suvel Moskvas rahvamajandussaavutuste näitusel. Me saime esimese järgu. On teada, et näiteks pasunapoisid on teinud palju ära selleks, et anda repertuaari väikestele kollektiividele. Kuidas saate teie ise esindusliku repertuaari? Repertuaarisaamisega on muidugi probleeme palju, aga viimasel ajal on hakanud jää sulama ja kuidas seda saadakse, eks me kõik ikka pöörama pilgud heliloojate poole ja võlume neid ja palume ja käime väga kannatlikult ja sihikindlalt peale, et üks lugu sünniks. Vana pootsmani polka, millest me rääkisime heliloojaga juba üks, kolm aastat tagasi, ta tõesti hakkaski seda lugu kirjutama, siis vahepeal seisis. Ja nüüd siis lõpuks ta on jõudnud siis nii kaugele juba, et me võime teda esitada, see on väga tore, et helilooja ise on selle looga orkestreerinud. Organisatsiooni osas ümbertegemisi ei ole olnud, me teame ju, et paljud heliloojad ise orkestreerinud ja meil tuleb vahel nagu seda organisatsiooni endal sättida. Aga tervitusi siis tuleks see, kui helilooja ise ta suudaks oma mõtted panna. Organisatsiooni ühesõnaga ikka nii palju tuleb veenda heliloojatelt saaks selle uue loo eesti noortele suupärase loo ja kerge ja nagu praegune elurütmi nõuab erksaid meloodiaid ja erksaid rütme. Siin on veel üks probleem, kuivõrd puhkpillimuusikat vist mitte väga paljudes riikides nii ei viljelda, kui meil, siis on ilmselt küllaltki raske ka uut repertuaari mujalt hankida või siis tuleb seda spetsiaalselt seada. Puhkpilliorkestri heaks. Ja seadmise teed mööda läinudki muidugi see on nüüd esindusorkestrite repertuaari, mis puutub, kui me räägime rajoonidest tervikuna, siis Eesti vabariigis mängitakse põhiliselt väga palju neid palasid, mida on välja andnud viimastel aastatel rahvaloomingu maja. Ja ma tahaksin siin avaldada nii nagu vabariigi orkestri liftide nimel tänu rahvaloomingu majale juhtivatele töötajatele, kes on väga-väga tõsiselt seda tööd teinud. Need kogumikud, mis on välja antud, on väga-väga asjalikud, kuidagi läbimõeldud. No kui teinekord seal mõningad üksikud väiksed vead, Need on niisugused kõrvaldatavad aga põhiliselt need on kuidagi niisugune hästi-hästi valitud ja läbiproovitud, natuke oma oma tuleproovid läbi teinud, nii et kas vabariigi orkestrid põhiliselt mängivad rajoonis, kõik neid palu aastaid selle asjaga on tegelenud ja väga palju halle juukseid juurde saanud Vello Loogna. Ja praegu tegeleb selle asjaga Heldur Saade. Jätame kõrvale laulupeod, suured pidulikud sündmused, teie orkestri kokkutulekud, kus oma orkestriga esineda, musitseerida. Te võite meiega puhkpilli ka neid esinemisi eriti palju ei ole ju, sest võtame puhkpillikollektiiv võrdlemisi suure, tülikas. Laulukoorid on tunduvalt lihtsam liikuda puhkpillidel vedu, transport, puldid, noodid, mitu bussi vaja ja ütleme, ongi optimaalne orkestri suurusega 25 30 inimest, sellega saad ühe bussiga ära liikuda 70 meest orkestris seal väga-väga tülikas ja ta ei ole üldse nii kohanenud, aga siis esinemised, pidulikud aktused, kõik festivalid, üleliidulise praktilise festival käib siis sõpruskontserdid teiste orkestrite ka palju annab juurdest eriti palju ma ütleks sellepärast, et need kõik kuhjunud kevadisel perioodil on need rajoonide linnade laulupeod, näiteks praegust veel, ma tean oma orkester seal käima vist neljas kohas ja kavalam, võrdlemisi rasked. Nii et ega see kerge ei saa olema meil aga talvine periood nagu, ütleme november, detsember nojah, nagu varjusurma, aga siis kevadest, mai, juuni, juuli veel augusti alguses, see on siis kõige suurem puhkpillimeestepidupäevade aeg. Nii et naguniisugust esinemiste puudust ei ole karta. Kuigi teisest küljest ma ei tea, on niisugune arvamus, et puhkpillimuusikat võiks kasvõi kaunitele suveõhtutel hoopis rohkem kuulda olla, kui seda tegelikult me siiski avalikkuses kuuleme. Mida arvata oma muusika legi propagandast? Seda on näha, kui on ikka suvemuusikat, kuskil tehakse, siis rahvas koguneb kuulatama. Nähtavasti on selle järgi vajadus ja haige sageli ajakirjandusse, ikka tuleb toimetustes sisse ka kirja, et mikspärast seda nii vähe tehakse. Nähtavasti on tarvis mõtelda selle üle järgi. Siin ei aita mitte üksinda orkestrijuhtide initsiatiiv said, siin peaks tiim näitama ka võib-olla kohalikud võimuorganid ja ma tea kultuuripargid ja sellised asutused, kes organiseeris, aitaks neid organiseerida ja pakuks välja esinemise võimaluse selliselt siis orkestrit kindlasti tuleksid ka kaasa, teeksid neid suviseid esinemisi, leedulased kasutati toredate varianti, ma olin paar kuud tagasi, olin Leedus Lätis nädal aega, siis oli nendega kokkusaamisel, nemad rääkisid niimoodi suvel, kuidas nemad teevad, Tal on puhkpillikontserte, võtad orkestri umbes kaks, kolm kilomeetrit enne selle parki rivistuvad üles, lähevad läbi linna, tõmbavad rahva omaga kaasa, siis niikaua kui pillimehed puhkavad, lüüakse pargis pileteid ilusti ja siis läheb kontsert suvel täitsa oma praktikas täpselt sama asi leedu ühes linnas ma enam ei mäleta, kus kohas meil oli, ühesõnaga ka kuidagimoodi kuulutustega mingisugune eksitus oli ja Me marssisime läbi Leedu linna ja oli kui palju meid vaatamas pealt. Pilliorkestri niisugusele võluvusesse. Mul on üks niisugune näide ka aastaid tagasi korraldas Võrtsjärve kolhoos Viljandi lauluväljakul vabaõhuetenduse. Mängiti Kalev Raave kolhoosi esimehe oma kirjutatud näidendit Võrtsjärve Vembud. Muidugi afissid olid varakult väljas, aga vahetult üks tund-poolteist enne vabaõhuetenduse algust oli ehitud üks suur lahtine. Tähendab, veoauto pole ehitatud ilusti lilledega ja sealt lipukesed ja mis seal kõik peal olid. Orkester istus selle auto peal, orkester sõitis aeglase käiguga läbi linna läbi südalinna ja pärast nagu näitavad, kas andmed oli see, see oli see rekordiline vabaõhukontsert, vaadake, kuidas või ka ütleme head reklaamide muidugi orkester mängis väga toredasti ja mõnusaid lugusid seal niisugune populaarsus juba sellepärast, et tehti orkestriga niisugust eelpropagandat ja temate nagu rahvast ühes tutvustati seda ja kusjuures pärast muidugi orkester osales ka. Mida 10 aasta jooksul tehtud, sellest oleme nüüd põgusalt kuulda saanud ja pärast pidulikku aruande kontserti, nagu seatakse sihte tulevikuks. Helmut Orusaar, mida siis ootate orkestrilt ja mida võtate sihikule nüüd pärast kontserti? Eks sihikule tuleb võtta ilmselt repertuaari uuendamise ja täielikult võib-olla programm välja vahetada Voppil kui kollektiivil selles mõttes välja vahetada, et uuendada, kuna selle programmiga me oleme nüüd juba mitmeid kordi esinenud ja tahaks just kutsuda heliloojaid selle kollektiivi juurde, kes võiks siis nii töökojana kasutada seda kollektiivi, et me kõiki eesti autorite algupäraseid loominguid oleme võimeline ette kandma ja et oleks võimalik kas või kogu kontsert koostada eesti autorite algupärasest loomingust see on minu arvamus, mida tahaks kindlasti läbi viia. Ja siis juba kõigi teie orkestrite ka üheskoos järgmisel laulupeol. No seda kindlasti laulupeol 1980. aastal on suuresti koormatud puhkpilliorkestrid. Kuna laulupeoga koos toimub ka seda ei saa öelda enam rahvatantsupidu, nii nagu tavaliselt on olnud vaid olümpiaga ühteaegu, olümpiamängudega toimub liikumispidu, sinna siis kuulub kõik moodne muusika, puhas džäss täielikult. Ja puhkpilliorkestritele on ka täita väga niisuguse moodsa repertuaariga, kusjuures mees oma rahvusliku muusikajälgija taga vaid kerge žanrilist muusikat, ka tantsumuusikat esitame puhkpilliorkestriga, nii et see esinemine saab olema puhkpilliorkestritele väga huvitav. Ja see algab nii-öelda kava järgi, nagu ta kavandatud on praegult komsomoli staadionilt. Ja läheb see terve see lavastus linna hiljem laiali, mis siis omakorda seal siis saab täieliku hoovel juurde. Kui palju on vabariigis praegu puhkpillimängijaid? Viimasel laulupeol oli 3400 mängijat praegu momendil nagu vast ei ole täpselt arvestust peetud, kuna kõige lähem laulupeoüritus on koolinoorte laulupidu 1977. aastal ja praegult käib nagu range arvestuse pidamine kooliorkestrite arvestamisel. Et nii vanad veteranid kui ka noored, kes vahepeal peale kasvavad, siis kõik 1908. aastal olümpiaregatile tuult puhuma ja muidugi kõigepealt ka Heatult teile järgmiseks kümneliseks.