Tere õhtust, kell on kuus ja ERR-i uudistetoimetus võtab kokku teisipäeva, 12. novembri. Mina olen toimetaja Mart Linnart. Valitsuskoalitsioonis jätkuvad Virumaad külastanud peaminister Jüri Ratas nimetas olukorda keeruliseks, kuid avaldas lootust, et lahendus leitakse. Riigikogu Isamaa fraktsiooni juhi Priit Sibula hinnangul peaks EKREsse kuuluv maaeluminister Mart Järvik võtma puhkenud skandaalis poliitilise vastutuse. Ja ma arvan küll, nii-öelda see on poliitilise kultuuri küsimus, mis on tõenäoliselt erakondlik Erineb Coop Panka läheb börsile. Aktsiate esmase avaliku pakkumise kipoga soovib pank koguda 37 miljonit eurot. Märkimisperiood algab 18.-st novembrist. Kolm aastat tagasi koopostis panga, siis seadsime selle pangale hästi agressiivse kasvustrateegia. Türgi alustas eile ISISe võitlejate tagasisaatmist nende kodumaale Türgi plaanide riigimeedia teatel peamiselt Euroopa riikidesse tagasi saata. Ligi 2500 võitlejat prantsuse, Ungari ja Rumeenia ja Euroopa Komisjoni volinikukandidaadid said europarlamendi õiguskomisjoni toetuse. Hispaanias jõudsid sotsialistid ja Podemos kokkuleppele valitsuse moodustamiseks. Alates 2021.-st aastast seatakse Nornida süsinikuheitmed muutustele ka Eesti metsamaal. See tähendab ette liialt palju. Raiudes tuleb Eestil soetada süsinikukvooti. Valminud on Eesti rahvusatlas, mille ligi 500 kaarti tutvustavad muu hulgas Eesti piiri kujunemist eestlaste päritolu rahvaluulet. Oleme olemas. Verivorstikaart, verivorsti, levikukaart. Homme on pilves ilm. Uus vihmasajuala laieneb saartelt mandrile, vähem jõuab sajupilvi Kagu-Eestisse. Sooja on seitse kuni 11 kraadi. Täna Virumaal käinud peaminister Jüri Ratas nimetas intervjuus René Kundlale valitsuskoalitsioonis kujunenud olukorda keeruliseks kui ta ütles, et ta loodab leida sellele siiski lahenduse. Mis on täna selle suhtluses, aga varas? Keeruline situatsioon valitsuskoalitsioonis sees, et see on ja ma usun, et kõik pingutavad täna, et leida lahendus, mina küll vähemalt pingutanud, sest et see koalitsioon minu jaoks teenib neid, ütleme soove ja eesmärke, mida, mida Eestis läbi viia, mida Eestis muuta, kuhu Eestis panustada ja ja ma arvan, et seal on laiapõhjaline koalitsioon, kuhu kuuluvad kaks konservatiivset erakonda ja üks vasaktsentristlik erakond. Aga seda olukorda, mis praegu on nimetatud valitsuskriisiks, on usalduskriisiks teiega, peaminister, kuidas te nimetasite seda olukordades? Hetkel on keeruline seis. Kas minister Järvikule on selles valitsuses palavikku arutada? On öeldud, et te teete täna avalduse, vastab see tõele? Ei tea küll, et ma teeks tänuavaldust. Kas te loodate, et see olukord, mis praegu on tekkinud, see saab täna õhtuks lahenduse või? Ma kindlasti loodan, et saab lahenduse, aga ei oska, seda ma küll ette näha, kas täna õhtuks või võtab see rohkem aega. Mis oleks teiega peaministri jaoks hea lahendus sellele olukorrale, et niivõrd kiiresti kui võimalik taastada koalitsioonis töörahu ja minna igapäevaste oluliste toimetamistega erinevates valdkondades edasi kevadel siinsamas Lääne-Virumaal Vihulas, kuid oli arutluse all eelarvestrateegia, siis te ütlesite, et see on hea võimalus ka nendel erakondadel, kes tavaliselt on opositsioonist saada kõige suurem pilt, kas see praegu, mis olukord on, on seesama nii-öelda jätk, et erakond, kes pole enne valitsuses olnud, lihtsalt teeb vigu? Eks vigu teevad poliitikas kõik erakonnad, need, kes on olnud valitsuses pikemalt, kes lühemalt. Aga siis kontsert tulenevalt sellest, et nüüd ministrid ei saa aru oma sõnade kaalust, kui nad ütlevad välja selle ministrina, mitte isegi riigikogu liikmena. Kõigepealt Eesti on parlamentaarne riik ja riigikogu liikme sõnal on minu arvates väga suur kaal, aga loomulikult on ka ministri sõnal suur kaal ja tulles koalitsiooni, see sõna kaal igal juhul kasvab. Riigikogu Isamaa fraktsiooni juhi Priit Sibula hinnangul peaks EKREsse kuuluv maaeluminister Mart Järvik võtma puhkenud skandaalis poliitilise vastutuse. Keskerakonna aseesimees Jaanus Karilaid ütles vikerraadios ette. Järviku ümber puhkenud skandaal saab lahenduse kõige hiljem homme hommikul. Tõnu Karjatse usutles Isamaa fraktsiooni juhti Priit Sibulat Priit Sibula sõnul tuleb koalitsioonil lahendada kaks küsimust. Üks neist puudutab meie õiguskaitseorganite tööd, mille neutraalsuse on EKRE pannud kahtluse alla. Teine küsimus puudutab aga poliitilist vastutust ja eetikat. Sibul kinnitas, et õiguskaitseorganite töös ta ei kahtle. Skandaali keskmesse sattunud Mart Järvik peaks aga Sibula hinnangul võtma vastutuse oma tegude, tegemata jätmiste ja väljaütlemiste eest. Ja ma arvan küll, nii-öelda see on poliitilise kultuuri küsimus, mis on tõenäoliselt erakonniti erinev ja ma tean, kuidas Isamaas käituks, maaeluministeeriumi portfell on, on EKRE kanda selles valitsuses ja nii-öelda see on küsimus Ekrele, et kuidas, kas ja kuidas nad kõik, aga kuidas meil on võimalik sellest olukorrast välja tulla, et koalitsioon saaks tegeleda sisuliste, poliitikate ja, ja nii-öelda koalitsioonilepingu elluviimisega, mitte nii-öelda küsimustega, mis servast nii-öelda tegelevad igapäevase töö tegemist. No EKRE on siia tõmmanud ka punase joone, et Järvikust nemad loobuda ei taha. No ma teen vea, siis tasub võtta rahulikult, et ühtegi putru ei sööda nii soojalt kui see, kui see valikus keedetakse ja nii-öelda täna on, on loogiline, et erinevad poolega otsivad vaenlasi põhjuseid erinevatest suundadest, aga ma arvan, tasub võtta nii-öelda kopsud sõõmu õhku täis ja, ja asjade üle järele mõelda ja mõelda, kuidas on kõige mõistlikum. Koalitsioon kestab siis, kui on kõikidel osapoolte tahe olemas, mina olen aru saanud, et see tahe on olemas ja nüüd tuleb vaadata, kuidas töörahu leida ja, ja niimoodi, et koalitsioon saaks mõistliku tagasisidet. Kas koalitsioonipartneritega hakata veel lähiajal kõiki neid asju arutama? Minu teada mitte praegult, et see nii-öelda pall on peaministri kätes. Keskerakonna aseesimees Jaanus Karilaid ütles vikerraadio saates uudis pluss et tekkinud tõrge valitsuse töös ületatakse kas täna õhtuks või homme hommikuks seda, kas Järvik oma ametis jätkab, ei tahtnud karilaid kinnitada. Aga seda ma täna kindlasti ei ütle, et Järvik kas jääb ametisse või peab lahkuma, et väga palju erinevaid variante on ka täna laua peal, ma olen ka ise täna maaeluministriga suhelnud, oleme pidanud dialoogi sel teemal, kuidas seda olukorda lahendada. Väga palju erinevaid poliitikaid, mida avalikkus ei tea, on erinevates ministeeriumites ametites kujundamise lõppfaasis. Ja kui ma vaatan seda, et kas Reformierakonna oleks alternatiivina pakkuda kõrvale neid poliitikaid, mida siis teha Eesti rahva jaoks, siis ma neid ei näe. Ma arvan, et see vastutuse küsimus laiemal pinnal tuleb kindlasti mitte ainult ministri vodka laiemal pinnal. Tuleb teemaks. Aga ma Morutaksin sündmustest, sest iga ajahetke tagant on mingid läbirääkimised, arutelud ja seda kokkulepet me me kindlasti kolme erakonna vahel lihvime. Pank läheb börsile aktsiate esmase avaliku pakkumise kipoga soovib pank koguda 37 miljonit eurot. Selleks annab pank välja 32,2 miljonit uut aktsiat. Märkimisperiood algab 18.-st novembrist, räägib Coop Panga juhatuse esimees Margus Rink. Kolm aastat tagasi Coop ostis panga, siis seadsime selle pangale hästi agressiivse kasvustrateegia. Öeldakse kasvustrateegia on kuhjaga täis tehtud nende kolme aasta jooksul. Ja mis on andnud meile selle veendumuse, et see strateegia täna siin Eesti vabariigis konkurentsitihedal pangandusturul töötab. Ja mõned näited, et, et selle kolme aasta jooksul me oleme oma laenuportfelli kolmekordistanud. Me ostsime panga, mille laenupartner oli 150 miljonit. Et eelmine nädal teatasime oktoobri tulemused, meie laenukorter oli 425 miljonit, see on kolmekordne kasv kolme aasta jooksul, et keskmine kasv aastas 44 protsenti. Meie hoiusteportfell on selle aja jooksul kahekordistunud, et jõudnud 250-ga pea 500 miljonini. Meie kasum on tsirka kolmekordistunud, et krediidipanga viimane tegevus aastal 2016 oli 1,7 miljonit kasumit. Me see aasta liigume seal kuskil viie, kuue miljoni vahepeal. Omakapitali tootlus, mis krediidipanga seal viis protsenti on meil 10 protsenti. Me oleme turuosa kahekordistanud, ostsime panga, mille turuosa oli üks protsenti, täna see kaks protsenti ostsime panga, millel oli circa 30000 klienti. Meil on sellel aasta lõpuks tsirka 60000 klienti. Meie brändi tuntus on 50 protsendi juures, me turuosa tegelikult kaks protsenti. Kui see kõik töötab, siis tegelikult Tuleks nüüd Coop Panga arenguloos pöörata järgmine lehekülg, et meie see esimene lehekülg oli kolmeaastane, see oli aastal 2017 18 ja 19 ja selle kolme aasta jooksul me oleme kõik numbrid kahe-kolmekordistanud ja me oleme saanud siin turul nagu tugevalt, kanna maha, sealt edasi, siis jõudsid omanikud ja juhatus seisukohal, et tegelikult tuleks nagu kirjutada nüüd valmis plaan järgmiseks kolmeks aastaks. Meil on vaja saavutada olukord, kus on mastaap ja kus me tulud hakkavad kasvama kiiremini kui kulud, et see nurk muutub. Et siis muutub see investeering ka omanikule tasuvamaks. Emissiooni õnnestumisel noteerib Coop Pank oma aktsiad Nasdaq Tallinna börsi põhinimekirjas. Coop Panga esimene kauplemispäev börsil on üheksas detsember. Türgi alustas eile ISISe võitlejate tagasisaatmist nende kodumaale kuid kuidas täpsemalt on Ankara seda kavas teha, ei ole veel selge. Türgi plaanib riigimeedia teatel peamiselt Euroopa riikidesse tagasi saata ligi 2500 võitlejat. Tarmo Maiberg jätkab. Euroopa riikide ja Türgi suhted on viimasel ajal muutunud üha halvemaks. Viimaseks tüliõunaks on olnud põgenike kinni hoidmise leppe järgimine ja Ankara sissetung Süüria põhjaossa. Järjekordne ühepoolne samm alustada kinni võetud ISISe võitlejate tagasisaatmist Euroopasse ei tekita lootust suhete paranemiseks. President Erdogan ütles reedel, et Türgi kinnipidamisasutustes on 1201 ISISe liiget kuid eile teatas Türgi ringhääling Habereid. Kavatsen välja saata 2500 võitlejat peamiselt Euroopa riikidesse. Kas need on võitlejad või näki juurde tekkinud ka põgenikke. Türgi hinnangul on Euroopa riigid olnud liiga aeglased oma kodanikke tagasivõtmisel ja siinkohal on Türgil õigus. Samas ei taha ükski riik äärmuslaste endale, sest see võib tähendada riikliku julgeolekuHugasvu. Nende eemalehoidmiseks on näiteks Suurbritannia või Taani tühistanud mitme võitleja ja nende pereliikme kodakondsuse mis tekitab küsimuse, et kuhu Türgi nemad saadab. Sel nädalal kavatseb Türgi välja saata veel 23 ISISe võitlejad Taani, Iirimaale, Saksamaale ja Prantsusmaale. Berliin kinnitas kontakti Ankara 10 inimese vastu võtmiseks, kuid siseminister lubas, et kõigepealt hinnatakse iga inimese juhtumit eraldi. Kui taotlus tagasi lükatakse, siis kuhu ta jääb lennujaama transiittsooni, eikellegimaale, Türgi-Kreeka piiril. Türgi võib ka võitlejate üle kohut mõista ja panna vangi, kuid ega Ankara taha olla prügikast, kuhu Euroopa riigid saaksid kõik Euroopasse ihkavad pagulased ja endised kodanikud lihtsalt unustada. Põgenikega võrreldes on olukord keerulisem, sest kui võitlejat ei võtagi vastu, siis mida teha tema perega? Hollandis otsustas kohus, et riik peab aitama naasta kuni 12 aastastel lastele, kelle ema ühines ISISega kuid seejuures ei pea riik ema vastu võtma. Kohus leidis, et naised teadsid, millise julmuse ja kuritegusid teinud organisatsiooniga nad liitusid ning seetõttu ei ole vaja neid vastu võtta. Lapsed on aga vanemate tegude ohvrid, mistõttu tuleb neid aidata, põhjendas Haagi kohus 23-le naisele, kes soovisid riigiabi naasmiseks koos oma 56 lapsega. Nemad elavad praegu Süüria põhjaosas Al Holly laagris, kus on Punase Risti andmeil 68000 inimest. Nii äärmuslased kui nende pereliikmed. Kas Euroopa riigid maksavad nii nagu põgenike kinni hoidmise lepingu puhul Süüriale või Türgile, et nad ei laseks neid inimesi Euroopasse? Teistes välisteemadest teeb ülevaate Uku Toom. Prantsuse, Ungari ja Rumeenia Euroopa Komisjoni voliniku uued kandidaadid olid täna Euroopa Parlamendi õiguskomisjoni talle vastamas ja läbisid küsimuste kadalipu edukalt. Tõsi, Prantsusmaa Euroopa Komisjoni volinikukandidaat, endine majandusminister Thierry peretoon, kelle puhul tunti huvi tema finantshuvide deklaratsiooni vastu kiideti heaks vaid ühehäälelise ülekaaluga 12 häälega 11 vastu. Hispaania sotsialistid vasakäärmuslik Podemos sõlmisid põhimõttelise kokkuleppe koalitsioonivalitsuse moodustamiseks. Peaminister Pedro Sancheze sotsialistid püüdsid Podemos aga koalitsiooni luua ka eelmiste valimiste järel kuid see ei õnnestunud. Nii viidigi pühapäeval läbi uued valimised. Sotsialistid said 350 kohalises parlamendis 120 kohta. Vasakühendusele Podemos kuulub 35 kohta. Seega kokkuleppest enamuse saavutamiseks parlamendis ei piisa. Koalitsiooni loojatel on kavas läheneda ka teistele parteidele, et saada stabiilne ja jätkusuutlik enamus, mis toetaks ametisse nimetamise hääletusel valitsust. Moldova parlament avaldas aga täna valitsusele umbusaldust. See toimus vaid viis kuud pärast läänemeelse peaministri Maia Sandu ametisse astumist lubadusega võidelda korruptsiooni vastu. Sandu moodustas keerulise koalitsiooni Venemaa toetatud sotsialistliku parteiga. Suhted koalitsiooni sees halvenesid reformi ettepaneku tõttu peaprokuröri nimetamise korra suhtes. 101-st parlamendiliikmest oli umbusalduse avaldamise poolt 63. Nüüd ähvardab riiki taas ebastabiilsus ja segadus. Erakondadel on ülejäänud päeva aega uue valitsuse moodustamiseks, kui see ei õnnestu, kuulutatakse välja uued valimised. Prantsuse võimud on sulgenud riigi edelaosa rannad, sest meri on toonud sinna oktoobri keskpaigast alates peaaegu iga päev mõne kokaiini või muu uimastipaki kokku ligi 900 kilo. Ametnike sõnul on kokaiin erakordselt puhas 80 kolmeprotsendine pakki leidjatel on soovitatud seda mitte puutuda, vaid teatada politseile. Mõned on siiski üritanud back endale jätta, sest uimastipakkide eest saaks miljoneid eurosid. Nüüd on politsei siis rannad sulgenud ja hakanud seal patrullima. Prantsuse uurijad püüavad koos Euroopa ja USA kolleegidega välja selgitada, kust uimastid ikkagi lõpuks pärinevad. Tuleme tagasi Eestisse. Alates 2021.-st aastast seatakse normid süsinikuheite muutustele ka Eesti metsamaal. See tähendab, et liialt palju raiudes tuleb Eestil soetada süsinikukvooti. Missugused piirmäärad neile kehtima hakkavad, peaks selguma tuleval aastal. Madis Hindre räägib lähemalt. Läinud aastal vastu võetud niinimetatud lulisseffi määrus seab Euroopa Liidu kliimaeesmärkidega ka maakasutuse ja metsanduse ning kirjeldab, kuidas arvutada selles sektoris lubatud süsinikuheidet. Keskkonnaministeeriumi metsaosakonna juhataja Kristel Järve ütleb, et metsandussektor on niikuinii süsiniku siduja, niisiis ei võeta järgmiseks 10-ks aastaks eesmärke seades aluseks mitte süsinikuneutraalset metsa majandamist. See oleks liiga lihtne, vaid iga riigi senist praktikat. Me peaks toimetama selliselt või paremini süsiniku sidumise võtmes, kui tehti sellel perioodil 2000 kuni 2009. Eestis hajuti 2001. aastal üle 12 miljoni tihumeetri metsa, kuid kümnendi edenedes langesid raiemahud alla viie miljoni tihumeetri puhtalt, olles perioodis aitas kaasa ka süsiniku sidumisele ja nüüd, kui arvutatakse eesmärk esimeseks lulissephi perioodiks on meie lati juba päris kõrgel. See küll ei ole raiemahu, võrdles lihtsalt raiemahuga, vaid seal ikkagi arvestatakse, milline on meie metsade taga võrrelt juurdekasvu arvestatakse, aga suuresti jah, on ju tegemist võrdlusega, mida ühel teisel perioodil tehti ja me peaks siis samamoodi paremini toimetama. Kui kõrgel meie lats siis täpsemalt on ehk lihtsustatult kui palju või vähe Eestis raiuda saab, lepitakse kokku kõige varem, tuleva aasta veebruaris. Praeguses versioonis on umbes üheksa kuni 10 miljonit tihumeetrit aastas see raiemaht, mis seal arvestuskavas välja toodud, aga seal ei arvestata. Paindlikkusmeetmeid. Lihtsustatult tähendab see, et kuna Eesti on väga metsane maa, võimleme umbes miljon tihumeetrit veel rohkem raiuda. Oluline on ka seen, mida raiutud metsast tehakse. Kui me suudame, oota rohkem selliseid puittooteid, mis kestavad pikka aega, siis see mõjutab ka süsinikuheite arvestust ja selle kaudu siis ka seda raiemahtu, mida me metsas siis kasutada saame. Kuna täpset piirmäära pole veel selged, on raske ennustada ka seda, kas Eesti nende piirmäärade sees püsib esimene viieaastane arvestust periood algab 2021. aastal. Oodata on, et oma eesmärke kuhjaga täitvate ja neile alla panduvate riikide vahel läheb käima ka mingisugune kvoodi müümise süsteem. Kristel Järve ennustab, et need kvoodid on tõenäoliselt päris kallid. Niisiis tuleb meil kokku leppida, et kui Eesti oma piirmäärasid ületab, siis kes maksab. Kahjud? Kristel Järve. Kui arvutada nagu selle üle, et metsaomanike põhiselt sellist süsteemi üles ehitada, siis peaks töötama ka mõlemat pidi, et juhul, kui me emiteerime rohkem, siis metsaomanikud maksavad. Aga kui me emiteerime jällegi vähem, peaksid metsaomanikud sellest tulu saama. Täna esitleti rahvusraamatukogus Eesti rahvusatlast ja koos sellega avati ka suurejooneline kaardinäitus. Kadri Põlendik läheb. Aga edasi, Eestil on nüüd olemas oma rahvusatlas, kuid mis asi see üldse on, vastab atlase koostaja ta vibe. Kui lühidalt öelda, siis see on Eesti riigi kartograafiline kirjeldus, ehk me näeme kaartidel Eesti eluolu, looduse kultuuri väga erinevalt tahkusid me näemegi ühelt poolt vanu kaarte 36-l teemal ja siis iga teema lõpetab siis tänase hetke seisuga kaart, ehk siis kui keegi 50 aasta pärast neid vaatab, siis nad saavad neid meie kaarte vaadata ja võib-olla teha uue rahvusatlase. Tartu Ülikooli geograafide ja Regio kaardimeistrite koostöös valminud rahvusatlases on koondatud ligi 500 kaarti mis on pärit nii rahvusraamatukogust kui ka rahvusarhiivist. Kui tavapäraselt kujutavad kaardid kas näiteks looduspilti või haldusjaotust, siis rahvusatlasest leiab ka palju muid teemasid. Näiteks üks rahvaluulekaart, uus, kus on viimased andmed Kalevipoja, Suure Tõllu tegutsemispaikadest, paljud ongi lihtsalt on mingi teadustööd, näiteks on tehtud vorstidest, teadustöö on ja seal sees verivorstikaart, eks ju. Aga noh, loomulikult on ka selliseid üksikkaarte, et mõnes mõttes atlas on ka natuke nagu võti sellesse imelisse kaartide maailma. Inimesed saavadki vaadata, et ahaa, et kaart ei olegi ainult kõrgustik jõgede kaart, tegelikult saab väga erinevalt kujutada erinevaid teemasid. Eesti esimese rahvusatlase ilmumise puhul avatakse rahvusraamatukogus ka kaardinäitus, kus saab tutvuda kaartide suuremõõtmeliste reproduktsiooni tega. Neist üks haruldasem on 1920. aastal ilmunud Laidoneri Eesti kaart ehk Eesti riigi kartograafiline iseseisvusdeklaratsioon. Kaardiga sooviti maailmale näidata noore vabariigi paiknemist ja piire. Kaardinäitust saab rahvusraamatukogus külastada alates homsest kuni veebruarini. Ilmast räägib meile Merike Merilain. Uued aktiivsed ilma tegijad on teel Kesk-Euroopasse Vahemere poolt. Põhitsüklon jääb Aadria mere põhjaossa, kuid osatsüklonite rida jõuab juba öösel Läänemerele ja toob ka märksa soojemat ja niisket õhku. Saabuval ööl on pilves ilm. Hakul sajab mitmel pool vihma, pärast keskööd, peamiselt Lääne-Eestis. Puhub kagutuul viis kuni 11, puhanguti 14, rannikul kuni 18 meetrit sekundis. Hommikuks nõrgeneb nelja kuni üheksa, puhanguti 12, rannikul kuni 15 meetrini sekundis. Õhutemperatuur on kolm kuni seitse kraadi. Homme päeval on pilves ilm. Uus sajuala laieneb saartelt mandrile, vähem sajab Kagu-Eestis. Puhub kagu ja lõunatuul neli kuni üheksa, puhanguti 12, rannikul kuni 15, õhtul Lääne-Eestis tuul nõrgeneb. Õhutemperatuur on seitse kuni 11 kraadi. Nüüd on jäänud kõnelda veel spordist ja seda teeb Juhan Kilumets. Austraalia MM-ralli etapi jääb erakordselt laialdaste maastikupõlengute tõttu ära Austraalia Uus-Lõuna-Walesi osariigis on välja kuulutatud eriolukord. Kui Ott Tänak ja Martin Järveoja olid maailmameistritiitli kindlustanud juba eelviimase etapivõiduga Kataloonias, siis Austraalia ralli ärajäämised. Ta ei ole Toyotal meeskondlikus arvestuses võimalik enam Hyundaid püüda. Ralli pidi algama neljapäeval ning niigi oli kavas kiiruskatsete kogupikkust enam kui poole võrra lühendada. Ära jääb ka WRC hooaja lõpetamise galaõhtu citys. Ott Tänaku tiimi pressiesindaja Henri rumbi sõnul olid meeskonnad juba varem seisukohal, et sellises kriisisituatsioonis ei oleks sobilik rallit korraldada, räägib Henri Rump. Meie poolt vaadatuna on olukord üpriski rahulik, et meie oleme sellest ta ohupiirist ta napilt väljas, õigemini selle suure metsa ja siis meie hotelli vahele jääb selline maantee, mis siis peaks seda tuld suures plaanis kinni hoidma, teisel pool hotellini kohe lähedal ka ookean? Hyundai on võib-olla kõige keerulisem olukord, kuna nemad on selles ohutsoonis sees. Nendele tuli ka siis reaalne evakuatsioonihoiatus, et meil tuleks olla valmis vajaduse korral siis kiirelt hotellist evakueeruda, et selles suhtes nende olukord on veidi keerulisem, kui meil. Londonis toimuval tennise ATP finaalturniiril avas võiduarve maailma kolmas reket Roger Federer. Avamängus kahes setis Dominic tiimile alla jäänud Federer alistas teises voorus itaallase Matteo per tiini seitse. Kuus, kuus. Kolm. Mõlemad senipeetud kohtumised kaotanud perretiini minetas ühtlasi võimaluse alagrupist edasi pääseda. Vedela läheb viimases alagrupimängus vastamisi Novak Djokoviciga, kes mängib täna õhtul veel Dominic tiimiga. Teises grupis on üks võit kirjas Stefanus Tseitsipassilja Aleksander ts veeremil. Mõlemast grupist pääseb poolfinaali kaks paremat. Korvpalliliigas NBA teenis neljanda järjestikuse võidu kiustan, kes alistas New Orleansi 120 216. James Harden viskas võitjate kasuks 39 punkti. Ühtlasi parandas Arden ühte NBA rekordit, nimelt on ta esimese 10 mänguga visanud keskmiselt 37,3 punkti. Viimase 50 aasta jooksul ei ole keegi teine. Hooaega nii resultatiivset alustanud. Los Angeles Clippers alistas tiitlikaitsja Toronto Raptorsi 98 88. Ja ongi tänane Päevakaja läbi aitäh kuulamast ja kena õhtut.