Järva-Jaani muuseumipapa ja kohaliku priitahtliku tuletõrjeseltsi esimehe Tuve Kärneri eestvedamisel hakati Järva-Jaanis vanavara koguma ja kodulugudele, et oma 20 aastat tagasi 15 aasta eest sündis aga üle Eesti tuntud vanatehnika varjupaik. Kuid üha paisuva kollektsiooni korrastamiseks, säilitamiseks ja eksponeerimiseks seni võimalused puudusid. Tuve Kärner ütleb, et nüüd, kui muuseumi käsutuses on kaks uhket hoonet, kõik museaalid varju olla siiski ei mahtunud. Kuna 521-st eksponaadid, mis meil on, saime nüüd nende uute hoonete kasutusele võtta aga ainult 32 masinat varju alla, nii et lihtne matemaatiline tehe ütleb, kui palju peaks veel miljoneid tarvis olema, et kõik nad saaksid varju all, las olla rahval hea võimalus tulla neile sobival ajal vanatehnika varjupaika vaatama, neid ka lageda taeva alla. Milliseid uusi võimalusi need kaks hooned pakuvad? Uues angaaris ehk siis vanatehnika eksponeerimise ja renoveerimise viilhalli oleme siis paigaldanud sellised masinad, mis tõepoolest me ei soovi, et nad õues seisaksid. Just need masinad, mis on ehitatud meistrimeeste kätetööna, ehk siis iseehitatud tehnika. Ja selle viinahalli ühes otsas on siis renoveerimise remondihall, kus saame igapäevaseid remonditöid teha, aga ka näiteks noortele näidata, kuidas vanu, nõukaaegselt kasutusel olnud tehnikat remonditakse. Tuva Kärner lisab, et teises majas ehk vanatehnikamuuseumide keskuses on loodud kõik selleks, et huvilistel oleks Järva-Jaani asja aasta ringi. Meil on, on tegevusruumid, on tehniline, raamatukogu on üht-teist huvitavat veel niimoodi, et külastajad saavad tulla edaspidi ka igal ajal meile külla. Uued hooned on toredad küll, aga nende ülalpidamine on hirmkallis. Kuidas te loodate selle kõigega toime tulla? Päris mitmed inimesed on küsinud, et kuidas üks väikene MTÜ üldse sellise asja ette võttis. Eks ta hulljulge otsus oli ja nüüd võime öelda, et me oleme sellises etapis, kus keskus on, on loodud ja nüüd peab arendamine jätkuma. Me peame hakkama igasuguseid variante otsima ja võimalusi, kuidas ära elada. Järva-Jaani vanatehnikamuuseumide keskuse rajamiseks kulus 1,2 miljonit eurot, millest 900000 saadi Euroopa regionaalarengu fondist, kuid õla pani alla ka Järva-Jaani vallavalitsus ning ka Järva-Jaani tuletõrje selts pidi ise tublisti pingutama, et omaosalust katta.