Algab saade sarjast järjehoidja stuudios on muusikateadlane Tiia Järg. Järjehoidja. 20. oktoobril 1929 kanti Estonia kontserdisaalis Eesti muusikaosakonna koori Estonia Sümfooniaorkestri ja Aleksander arteri poolt ette Cyrillus Kreegi reekviem. Juhatas Juhan Aavik. See oli kreegi reekviemi esmakordne ettekanne. 20. oktoobril 2019 kõlas kreegi reekviem. Samas kohas OSCD. Tähistamaks esmaettekande üheksakümnendat aastapäeva. Ja ettekandjateks olid Eesti segakooride liidu suvekooli koor. Üle-eestiline noorte sümfooniaorkester, Mati Turi, Ene Salumäe ja dirigent Andres Kaljuste. Selle tähtpäeva ja selle muusika mulje mõju all olles lisaks teades, et lähenemas on Cyrillus kreegi pisut ümmarguse sünniaastapäev. Jätka, on juba hingedeaeg, on järjehoidja mõtted kreegi juures täiesti loomulikul kombel. Ja ma arvan, et ei oleks mitte paha lugeda mida on kirjutatud kreegist siis, kui ta oli ise täiesti olemas. Karl Ester, kelle sünnipäevast 13. oktoobril järjehoidja ka välja tegi on kirjutanud kreegi 50.-ks sünnipäevaks ajakirjas varamu 1939, number 10. Meie rahvusliku muusikaprogramm ja ehtsa rahvamuusika tähtsus selle teostamisel. Need selgusid juba möödunud sajandi teisel poolel. See sündis vaimustuslikult idee rikal ärkamisajal kui tulevikku suunatud rahvuslik ja isa maalik, tegutsemistahe ja loomi sind oli ergas. Et teerajajate püüded ja loomingulised tulemused tolle aja eluolu kestel ei suutnud otsekohe liikuma panna võimsate raugematult edasi sammuvate arengut. Seetõttu on nüüd ehk võimatu õiglaselt kõrgesti hinnata nende pilgu selgust ja ideelise tahte siirust. Ei ole ka mõeldav, et Eesti helilooming ja kogu muusikakultuuriline areng käesoleva sajandi kahel esimesel aastakümnel oleks teinud üksikuid, kuid järske julgeid samme ilma juba kujunenud eeldusteta. Ühes rahvuslikult meelestatud iseteadliku Eesti ühiskonna kasvuga eesti heliloomingu omandas ju nüüd kaasajale vastava artistliku väärikuse ja kujunes kindla ilmeliseks kunstiks. Neisse kahte aastakümnesse sattuv rahutu aja pikkus ja olude kitsus aga lükkasid edasi selle alla puhkemise, tõelisele ja vajalikule õitsingule. Seetõttu jääb omaette sümboolseks eesti kultuuriloos, et Eesti helilooming rahvuslik ja kunstiküps ühtlasi puhkes vastupanematu elujõuga ainuõiguslikuks alles iseseisvusaastail. Need meie teotahtelised ja kunstiliselt suutelised heliloojad ja muusikud kelle hoolde langes iseseisvusaegne Eesti rahvusliku heliloomingu viljeldamise algusaeg olid peaaegu eranditult saanud oma muusikalise hariduse Peterburi konservatooriumis. Ei ole siis ka mõeldav, et juba käesoleva sajandi algul kristalliseerunud loomingulisi eeldusi ja maitset oleks võinud täiel määral ümber kujundada iseseisvusega ühes võimsaks saanud rahvusliku muusikalise kutsumuse, vaipamatu sisehääl ja tulevikutähised. Kolmandal detsembril viiekümneseks saanud Cyrillus Kreek on meie andeka maised selli loojast viimane kes oma muusikalise hariduse omandas Peterburi konservatooriumis. Sõjaolude ja lõpetamiseelse mobilisatsiooni tõttu jäi ta küll diplomita, kuid jäädes 16. aasta kevadel alaliselt kodumaale ja vabanedes järgmisel aastal sõjaväest, algas tema muusika pedagoogiline tegevus ja loovtöö õieti alles vabal iseseisvalt kodumaal. Ei pea aga unustama, et ka muusikalis kunstilise kutsumuse jõuallikaks said siis vabalt tuikav, optimismiküllane ja tegevusihast pulbitsev elu ning rahvuslikele ideaalidele rajatud kitsendamatud arenemisvõimalused. ET Cyrillus Kreek on üks meie silmapaistvam rahvusliku voolu helilooja, kelle kogu looming läbinisti on selge rahvusliku karakteriga. Selleks on pea kõigi võimalike väliste ajalooliste ja seesmist isikupäraste tegurite kahtlemata tugevalt kaasa mõjunud. Tihe side, mis kreegi pidevalt oli rahvamuusikaga selle kõige ehtsamal ja sügavamal ning mõjusamalt vaidlema teataval kujul. Kreek oli nimelt paljude aastate jooksul konservatooriumi õpilasena suveti 1911 kuni 14 ja hiljem 1921 rahvaviiside korjajaks Eesti Rahva muuseumile. Tema on teadaolevail andmeil ka ainus meie heliloojatest, kes hiljem puhtalt loomingulise huvi tõttu seda korjamistööd on jätkanud. Kuna Läänemaal, kus kreek rahvaviise peamiselt on korjanud oli õige hästi säilinud veel koraalide rahvapärane keerdudega laulmisviis ja leidus ka usu lahkude eriilmelisi tooteid siis tema on olnud ka meie vaimulikeviiside ja nende kunagise üldiselt tarvitusel olnud rahva liku väljenduslaadi suurem jäädvustaja. Kuna kreekkisid rahvamuusikaga on olnud huviga köidetud, intiimne ja püsiv siis on kerge aimata, millist viljastavat mõju see pidi avaldama välja kujunenud kriitilise kunstimeele ja tehniliste võimetega tundeerksa andeka helilooja loomingule. Juba ta esimesed koorilaulud meie err 1918 sirisige Sirbikesed 1919 mitu halba ilma pääl, 1919. Ja Meil aiaäärne tänavas kuuluvad praegu meie koorilaululoomingu kõige paremate toodete hulka. Kui neile lisada veel vaid kaks erakordse väärtusega laulu, olles mu Eli ennitses ja maga matsikene 1922 siis juba neist jätkuks, et kööki tunnistada üheks meie paremaks rahvusliku voolu heliloojaks. Oma koorilauludes ta kas loob meeleolulistest rahvaviisidest suure kontrapunktilise osavusega polümfooniliselt haruldaselt tihedakoelise, ümara ja ühtse terviku. Või siis üllatab ühtlasi impressionistliku, värvika ja otse reaalselt mõjuva sobiva harmooniaga mis aga neile tagab suure ja püsiva kunstilise väärtuse. See on võime elustada ja hingestada laulude tekstilise sisu, teha seda kuidagi haruldaselt tõsieluliseks, elavalt toimuvaks ja koduselt lähedaseks. Produktiivsuse ja mitte vähem kunstiliste väärtuste mõttes on kreegi loomingulist tegevust vahest veel viljastavamalt mõjustanud vaimulikud rahvaviisid keerdudega lauldud ja teisi vaimulikke, rahvaviise on ta nähtava erilise hellusega rohkesti huvitavalt harmoniseerinud ja neisse igati süveneda püüdnud. Selle tulemusena on ta kirjutanud mõned originaalsed, haruldaselt ekspressiivsed ja sügavalt religioossed Taaveti laulud ja loonud väga silmapaistva suurteose Reekviem 1929. Reekviem on mitte ainult meie vaimuliku heliloomingu parim teos, vaid kahtlemata üks väärtuslikum saavutus kogu meie heliloomingus. Selle teosega kreek kinnitab kontsentreeritud kujul oma erakordset loomingulist andekust puht kunstilises ja veel enam rahvuslikus mõttes. Reekviem kirjutatud katoliku reekviemi tekstile ja vormis on kaheksaosaline teos koorile, tenori soolule ja orkestrile. Teose alguses ja veel enam lõpus tõuseb sümboolselt esile lühike metsasarve meloodia mis veenvalt avaldab tõotatud igavese rahu hõljumist ära kutsutute üle. Keskmistes osades on kirjeldatud uskliku inimese ja inimkonna maise eluraskusi aastust tulevase pärast ja palveid kõigevägevama poole. See üksikuid kindla ilmallistest osadest koosnev teos on arendatud tervikuks väga orgaaniliselt kõigis selle üksikuis osades võib tunda teost valdavat põhilist tõsielusügavust religioossete elamuste näol. Kogu meloodiline materjal on tuletatud nagu mingist ühest Endas sisaldavast ürgmeloodiast mis aga sellele kõigest vähem olulisest vabale ja väga kontsentreeritud kujulisele üldmuusikaliselt tüse talle heli tööle annab. Erakordse väärtuse on asjaolu, et kreek on suutnud luua helikeele, mis läbinisti baseerub vana rahvamuusika omapärale. Seetõttu tema riiklemis võib vahel vallutava mõjususega esile tõusta meie esivanemate otse muinasaegsena kujuteldav palveteenistuse müstika. Neljas osa Oro suplex. Olgu veel kord rõhutatud, et just see, et kreek oma kujutlustunde ja mõttemaailma esita Peepilis lüürilises väljenduslaadis erakordselt tõsielulähedase nägelik kusega annab kogu tema loomingule suure elulisuse, elamusliku ehtsuse, mõjususe ja väärtuse. Kreegi 50 aastase sünnipäeva tähistamisel ei saa aga mainimata jätta ka ta kahe aastakümne jooksul teostanud pedagoogilist tegevust, seda peamiselt Läänemaa Õpetajate seminaris ja haapsalu gümnaasiumides ja tema juhitavat osa Läänemaa muusikaelus üldse. Tundub aga, et tema veel mitte vajalikult tuttavaks saanud, püsivalt viljastavalt vaigutada suutav, vähene, kuid läbinisti väärtuslik rahvuslikult omapärane looming jätab ikka varju selle vägagi tulemusrikka tegevuse. Kui aga veel arvestada asjaolu, et seni üldiselt tuntud kreegi looming enamasti alles siis on ilmunud avalikkuse ette, kui autor seda pikki aastaid on hoidnud salajas siis tohime loota, et ta üha enam loob ja saadab kõigile uusi väärtuslikke teoseid. Loojat paremini rahuldav läkitus sünnipäeva puhul ja muul ajal aga oleks kahtlemata uus teade, et ta teosed on leidnud tõlgitsejaid, mõistjaid ja hindamist ning virgutavad meie rahvusliku heliloomingu edasist arengut. Nii kirjutas kreegi esimeseks juubeliks 1939 Karl Leister. Kuulame nüüd osi. Cyrillus Kreegi Reekviem ist esitamas ERSO, Estonia segakoor, Ellerheina tütarlastekoor, Mati Turi, Piret Aidulo, terrigeerimas Arvo Volmer. Salvestus aastast 2005. T siire rekordaare Oro suplex, dominejeesu hostjas Sanctus, Agnus Dei. A. A. A. A. A. Kuulsite saadet sarjast järjehoidja stuudios oli muusikateadlane Tiia Järg. Saade on järelkuulatav. Klassikaraadio kodulehel.