Integratsiooni sihtasutuse kultuuriministeerium on kutsunud Tallinnasse tunnustatud eksperte USAst, Kanadast, Suurbritanniast, Lätist, Taanist, pärast Saksamaalt, et arutleda identiteedi, hariduse ja tööturu teemadel mitmekeelsuse aspektist. Statistikaameti andmetel räägitakse Eestis ligi kahtsadat eri emakeelt. Üldhariduskoolides õpetatakse neljateistkümnete eri võõrkeelt, eesti keele majades käib 80-st eri riigist rit inimesi. Globaliseeruvas maailmas on mitmekeelsus ühe inimese jaoks tohutu väärtus. Nii ütleb integratsiooni sihtasutuse juht Irene Käosaar. Kui on mitu keelt, on mitu vaadet, on mitu arusaamist. Teisest küljest toob selline mitmekeelsus riigile kaasa väljakutsed nii keelepoliitikas, hariduspoliitikas, tööturul. Eesti on see ka Euroopas üks mitmerahvuselise imeühiskond. Kultuuriminister Tõnis Lukase sõnul oleme sellega harjunud ja on kujunenud välja praktikad, kuidas leida ühine keel. Aga selle ühise keele leidmiseks on vaja ühte eeldust, kõik siin elavad inimesed peaksid soovima lõimuda kultuuriliselt siia ühiskonda. On täiesti selge, et kui me peaaegu 30 aastat peale taasiseseisvumist peame rääkima, et meil on eraldi haridussüsteemid, on venekeelsed, põhikoolid on eestikeelsed, põhikoolid on venekeelsed, lasteaiad on eestikeelsed, lasteaiad iseenesest ei ole siin hullu midagi, kui läbikäimine on tihe ja kui kõik aktsepteerivad, et riigikeel on eesti keel. Lõimuda, tuleb Eesti ühiskond, meie ülesanne siin on mitte teha maailma ühekeelseks, mitte teha ühtegi riiki. Ühekeelseks. See ühekeelsus, võib-olla ka inglise keel, Robert Philip, saan Kopenhaageni ärikoolist, viskab õhku küsimuse, on inglise keel, imeravim või pandeemia? Maailma mastaabis on ta mõlemat Ameerika sotsioloogia keeleteadlane Jossuafismann kirjutas juba 1976. aastal, et seen kui inglise keel jätkab levimist teise keelena, on Tartus või saab sellest vähkkasvaja. Maailm võib sattuda inglise keele meelevalda, seda tingib üleilmne vajadus, rääkis Filpson. Rassi või klassivahe alusel ebavõrdne kohtlemine keele tõttu on, kui üks keel saab eelisõiguse. Nii on juhtunud Euroopa Liidus, kus varem domineeris prantsuse keel. 60 protsenti asju aeti kunagi prantsuse keeles ja 40 saksa keeles. Ent kui 1973. aastal ühinesid Suurbritannia, Iirimaa, muutus peamiseks inglise keel. Inglise keel on privilegeeritud, seda õpetatakse üle maailma, näiteks Hiinas on 500 inglisekeelsete rahvusvahelist kooli. Taanis on aga paljud suured ettevõtted teinud inglise keelest oma ettevõtte töö keelemine, rääkis Robert Philip. Son Kopenhaageni ärikoolist.