Tere kuulajatele ja aitäh, et olete Vikerraadioga. Tänase saate peategelased on ema Merle Jääger ja tütar Ode alt. Kas nad just teineteise vastandid on, aga pigem erinevad kui sarnased nii seest kui ka väljast? Teatrikooli lõpetanud Merca elutee on kurviline juhtumised pehmelt öeldes värvikad. Muidugi on näitlemine toonud auhindu, aga ta on ikkagi punkar, keda hüüab mekaks ka tema enda tütar. Sest ema kõlab nagu seltsimeesülemus, on Merca ise kunagi öelnud. Tütar Ode kirg on etnoloogia. Ta on kirjutanud ülikoolis lõputöö eetritarvitamisest Eestis. Ode töötab Setumaa muuseumides ja aitab täna Mercal mälupilt ja emotsioone sorteerida. Mina olen Sten Teppan, head kuulamist. Merle tere tulemast vikerraadiosse, Deere, tere, Ode. Nii tore on. Sinna aitäh, et tulid. Tervist. Teeme kõigepealt tutvustas vooru niimoodi, et te kumbki räägite teisest poest. Alustades Merle sinust. Kui sa oma ainsale tütrele siin ja praegu otsa vaatad, siis kas sa ütleksid, et ta on sinu suust kukkunud? Ei ole, see on nagu kummaline, et inimesed, kes nagu on näinud, mindi oodet nagu kõrvuti ütlevad, et odavad, minu nägu, no ei ole, kui te, kuid näeksite teema, isa, ta on nagu täiesti oma oma isa ja andjad loomulikult sihukse ikkagi ikkagi sellise noh, nagu nagu naiselike näojoontega. No vaata nüüd ma olen nagu nelja silmaga koer, mul on kulmutasemel mingisugused täpid siin, aga õde on vähemalt saanud oma oma isa Silveri käest, imeilusad kulmud. Tegelikult Mulle isegi see sirge nina meeldib. Tegelikult jah, et, et väga paljud, kes, kes on siis nagu Ode ole isaga tuttavad või noh, teda kusagil kasvõi pildi peal näinud ütlevad. Ei, muidugi House on täpselt noh, isa, seal mitte mingit kahtlust, mõningad kahtlused võivad olla emasid. Aga tegelikult ma, ma saan nagu aru sellest ka, et miks nagu arvatakse, et me oleme sarnased, et kuna kuna ta on ikkagi nagu põhiliselt minuga koos kasvanud, siis on ma arvan, et seal on mingisugused noh, mingi miimika, mis on siis ilmselt nagu minult peamiselt üleval. Nii aga sissepoole vaadates. Ka ei ole sarnasust väga palju, ta on ikka kõvasti korralikum, kõvasti praktilisem, asjalikum kui mina tahan ka avalikesse täil poel. Ode ei ole täielik pahe. Kuigi millegipärast ma ei tea mul. Mul tuli meelde see lugu, et kui me seal oas elasime, siis ma saatsin su herne, pood ja issanda. No kuidas on võimalik üle hoovi niimoodi minna, ained on vähem kui viis minutit ja saad aru, lapsekene käib poe vahet, ma ei tea, mingi veerand tundi, no tõesti, tule taevas appi ja siis ükskord ma nägin aknast siis kuidas ta siis siia alla ning oh mingi liblekene siis ta hakkas regi liblekesega tegeleva seal ja siis mingi linnukene lendab ja siis ma sain aru jah, et kuidas, kuidas on võimalik käia teed, mis on vähem kui viis minutit on ja ikka veerand tundi. Sa ise mäletad, seda ikka mäletan, see oli üsna huvitav teekond. Aga see, mida ema räägib, praegu kirjeldab see sind põhjalikumalt, et on see sinu moodi, kui sa mõtet ise oma asjadele Üsnagi jah, ütleme niiviisi, et kui mul oleks olnud teistsugune kodune kasvatus, siis ma oleks ilmselt veel korralikum inimene. Liiga palju korralikust ei ole ka nagu hea küll, jah, aga. Kas sa mäletad tema käest küsimast kus kohas ta endale esimesaid? Ja ei sellest mitu korda juttu olnud elu jooksul sihuke tunne nagu vähemalt kodavastus, võtame sellel natukene jutuks meie poolt. Aga mis põhjusel see tõuseb ülesse teema? See on päris hea küsimus, lihtsalt ikkagi niivõrd teistsugune nimi sellepärast, või on see seal kuidagi? Ei asi, asi on selles, et noh, mina olen oma nimega üsnagi harjunud, et asi on rohkem vist selles, et kuna mu nime saamise ümber on nagu juba mingisuguseid jah, et siis ma aeg-ajalt pean Merkalt üle küsima, et nagu, et kas see on tõsi või ei ole. Et üks üks lugu on näiteks see, et, et Mülleri Sass pani mulle nime Ah ei pannud ekso Mülleri Sass tahtis tegelikult tegelikult oma oma mingile tütrele panna nimeks Odes talle tegelikult väga see nimi meeldis. Aga, aga jah, siis ta otsustas ikkagi ümber, et et nii lähestikku nagu kaks Odetan ja võib-olla ei ole hea mõte. Aga see esimene Ode siis sündis, mis põhjusel tähendab mitte siis Ode, sündis see nimevalik? Esiteks teatasin ma kohe kategooriliselt, kas seto nimi või üldse mitte midagi. Aga kolhab Herbi roosiliselt ei oleks pandud üldse mitte midagi. Et siis ma hakkasin nagu vaatama mingisse seto nimesid, mis mis nagu klapiks ka isa perekonnanime, kas tõde on ju oma isa perekonnanimedel natukese nagu kaalutud ka seda, et sellest imest ei annaks moodustada mingisugust noh, eriti vastikut hüüdnimena tuleb nagu selle peale ka mõelda. Täpselt siuke hüüdnimi, mida ma arvasin, eeldasin, et sa võid saada selles, aga said on ju, mis ei ole üleüldse noh, nagu väga-väga jah. Et ainuke nimi, mis tal on olnud, on otu selli nagu mu sõbranna, aga jah, see oli meil selline oma omavaheline sõbralik. Ja, ja noh, niipea kui ma olin nagu lapse ära nimetanud. Nii tuli välja, et tegelikult oli ka minu minu vanavanaema oli olnud õde. Ma ei tea, võib-olla lisest kunagi ma lapsepõlves nagu juttu ka, aga noh, ilmselt ma olin selle nagu ära unustanud või noh. Et õde sai nagu väga väärika nime. Kui ma nüüd seal Saatse muuseumis viimati käisin seal laulupidude lauluemade toas ja siis vaatasin seina pealt kõikide nende lauluemade nimesid. Ja siis mõtlesin, et ikka ma ei tea, mis valu mu emal oli ikka mulle kindlasti mingisugune laulu imenimi on. Kõik need variandid, mis sa oled mulle öelnud, olid seal ka olemas. Jah noh, tegelikult ühe ühe variandina vist oli, vist oli tegelikult suguvõsast lolli oli sa mulle oled rääkinud veel targast ostja. Aga Hiro iluga oleks olnud nagu see, et kuidas seda kirjutada, nii et et lollid põhjaeestlased ka seda hääldada suudaks, noh. Et paned, paned nagu Joiki niisiis vahele, siis see oleks nagu jumala raudselt olnd. Jürjo, mis ei ole üleüldse, see on ju aga noh, kuidas seda ülaülaomavahel nagu kirjutada, et seal on ka seal väikese palatalisatsiooni moment, aga noh, kuigi tegelikult orjad tuleks ka ikkagi kergelt pehme veega nagu hääldada. Aga, aga noh, ei ei ole ka nagu väga väga jube, kui sind odeks nimetada. Aga see seto aktsent nii-öelda nime valikul oli tõesti siis nii-öelda kohustuslik aga miks sa oled nii tähtis olla? No sellepärast, et ma olen ema poolt seto ütleme, mingid esimesed kolm eluaastat, kuni noh, lasteaiani, eks ole, noh suuga aeg oli, et ema pidi ikkagi nagu tööle minema ja siis põhimõtteliselt enam-vähem esimesed kolm aastat ning hoidis ja kasvatas minu minu setost vanaema Makene. Nii et ma sain tegelikult lapsepõlves korraga kätte kolm keelt. Mamma mees oli venelane, temast 22 aastat noorem, mul on, kuhu areneda. Ja, ja, ja siis ma sain nagu jah eesti keele siis seto keele ja vene keele Me läheme kohe sealt edasi, aga et see nime asi nüüd siin ammendavalt ühele poole saaks, ma panin tähele, sa ütlesid tema kohta Merca. Mõnikord ütleb Merle ka või. Ei, ma isegi ei tea, kes Merkot võrdleks hüüavad. Imelikud inimesed, paar inimest ikka. Mul oli sõjaväes oli, oli ka probleem, kui minu poole pöörduti, reamees jääger, tükk aega läks paar sekundit aega, issand jääger, sul on ju mina kuidagi ei noh, ma ei tea kuidagi, kas, kas Merca või Merle Jääger kokku ja et noh, nagu kuidagi nagu Merle Jääger, et nagu eraldi May suhtestu kummagi nimega noh õieti nagu. Nii lapsepõlv laseme selle silmade eest läbi, mis sa arvad, mis on esimesed päriselt meeles olevad mälestused? Kummalisel kombel mul on kaks mälestust, mis võivad pärineda kuskilt sellest ajast, kui ma olen, võib-olla ma ei tea, mingi pooleaastane nagu raudselt alla aasta. Igatahes no fakt on see, et ma istun juba iseseisvalt otsa, poed aga rebase tänaval teisel korrusel elasime seal ja päike oli selline suhteliselt terav, ütleme ikkagi nagu sihuke kevadepoolsem või noh, nii. Ja ma istun seal elutoa põrandal ja mul on käes hästi pikk topeltniit nõela otsas. Ja siis on niisugune nagu vana selline mingi peegli kark roosast mingisugusest atlassist niukses siilis siis Ugayasa nööbid pärlid. Ja siis me ajal neid nööpe, pärleid sinna, noh, niidiotsa. Ja miks ma seda mäletan, ma mäletan seda, et oli üks selline ärl kakaovärvi, selles mõttes piimaga kakaod, ma mõtlen, nagu see niisugune niisugune ilus, selline roosakas roosakaspruun peal olid siuksed nagu mingid kõrgemad sellised noh, nagu oleks nagu šokolaadi tilgutada tumedat šokolaadi. Olin õudses vaevas sellepärast et proovisin seda pärliauku, kuna aga üles leida ja siis see nõelguvad takerdus nende nende mumpsude taha nende šokolaaditükikeste taha. Pärast minu ema nagu rääkiski mulle, et kui ta tahtis, et ma istuks nagu rahulikult paigal. Et siis ta andiski mulle neid pärleid, nööpe, niimoodi siin on niidi otsa ajada ja siis ta sai ise nagu rahulikult olla köögis, et seda häda ei olnud, et ma oleks nagu maid endale nõela kuhugi, kuhugi valesse kohta ei osanud või, või hakanud neid neid nööpe pärleid sööma, et, et ei, et see on küll niimoodi ilusasti, nööbid, pärlid niidi otsa aetud kõik. Ja siis teine mälestus mamma juures lama elas laagris esimesel korrusel ja siis noh, ka niuke niuke hästi, hästi soe, terav päike paistab aknast sisse. Ma istun seal põranda peal, mul on all tited paikadega giid oli, seal olid mingid mingid näinud ja ma ei tea, mis mingeid Nõmmiliali seal peal olid. Mul on jalas on siuksed, mingid ka mingid roosakad, mingid sipukad, mammale oli kummipuu ja meer tibu, ühesõnaga kuidas see valgus tuliselt läbi selle pirnipuulehtedest suid, siukseid varjud, et kummipuu nagu sellised, nagu nagu käelabad on ju siuksed varjuna kuhjusid käelabad ja siis läbisele Mirdi puu siuksed ka noh nagu pits. Ja siis keegi tegi toas suitsu, tubakasuitsu oli tuli ja siis ma käega laiali vaatasin, kuidas tubakasuitsust tulevad, mingid uued kujundid, et see oli noh, nagu hästi-hästi, huvitav, tõmbasin jälle käega, soole tuli hoopis mingisugune selline niuksed. Kaks sellist hästi-hästi kummalist, nagu mälupilti on. Kui sa viid meid ekskursioonile oma koju, lapsepõlve koju, siis mis vaatepilt meile seal avaneb, kes millega tegeleb? Mida see koht endast kujutas? Kõigepealt, ma elasin Rebase tänaval ja mustamäel elasin siilidele. Rebased ja siilid, ahvid, krokodillid kõigepealt seal rebase tänaval trepist tuli üles minna, on ta niisugune noh, nagu mansardonju. Uksest nagu sisse tulid, see oli niisugune noh, nagu mingi esik oli suhteliselt sihuke kitsas, mingid kapid olid seal. Ja siis oli kohe selline täitsa sihuke jurakas suur köök ja siis oli taga, oli siis teine tuba. Meil oli mingisugune hästi vana tele, kas oli, siis oli mingi õmblusmasina ikka oli kaasast ema ikka õmbles. Ja, ja siis kudus ja tegi igatahes siukseid asju, et kui ma olin väike, siis ta tegigi mulle ise noh, mingid riided, onju, ja siis, ja siis kõik muudkui küsisid, hui taevakene, et kust see ilus maanteel nüüd on küll saadud välja oma Alt või ema oligi õmbleja. Ei, ema oli mul pearaamatupidaja. Lihtsalt kuldsete kätega. No tol ajal pidi ju, ega siis tol ajal ei saanud ju ilma ilma selleta, et sa ikkagi mingit peenemat näputööd teed, et nad lihtsalt polnud võimalik ju ju ennast üldse riidesse panna. Isa töötas kõigepealt Felix Mundovision Rinski nimelises vagunidepoos. Oli kohe seal Pääskülas raudtee ääres hästi natuke maad nagu meil meie juurest minnes Me käisimegi isa töö juures, käisime duši all kogu aeg. Ja, ja isa parandas ronge. Siis ta oli vahepeal oli ka vedurijuhi abi, elektrirongide pealisaga oli selles mõttes jube mugav, et et me kunagi ei ostnud rongi peale piletit. Vähemalt noh, need elektrirongide peale. Isa oskas kaika igast asju teha, et põhimõtteline suhteliselt noh ka ehitas, mäletan mustamäel ta tegi meile neile mingisugusest väga-väga huvitavast materjalist, tegi köögimööbli tulekindel mingi pruun plastikpoole sentimeetri jämedune mingi ja, ja siis ta seal töö juurest reis sinna veel mingisuguseid hästi kihvtid, siuksed vasest või pronksist, mingid nupud ja, ja ja siis ta kihutas ikka aeg-ajalt, selles mõttes mitte mitte mitte ei tarvita alkohoolseid jooke, vaid ühesõnaga tinutasin sulle hullupööra meeldisse. Pullilõhn. See oli hästi vahva kuisakesele midagi Tihutama. Ma panen kuidagi mosaiigikildudest kokku, praegu võtta, see rebasetänav asus või asub pääsküla. Ehk te olete siis pääskülas ja mustamäel kombineeritult nii-öelda kasvanud. Ja kõigepealt elasin seal pääskülas laagris ka selles mõttes Lakslas mamma. See on kummaline, kuidas mul alati tundunud automaatselt millegipärast sinuga seoses, et sa oled pigem maalt pärit näoga tühjagi. See ongi peaaegu nagu maa selle sellepärast, et neil oli seal ikkagi seal rebase tänaval oli ka hästi-hästi suur aed oli ja võimelised aia tagant hakkas siis kohe pääsküla raba. Mu vanemad viisid mind sinna pääsküla raba poja siis. Ja siis nakatasid mind sellega, et ma olen mingisugune hull, mingi seenehull ju, olen teinekord metsast välja tulnud, kui on üks maitsvad ja vinged seenekohad, ma lähen mõtteliselt pesu väel tulnud metsast välja, sest ma olen kõik asjad täis korjanud kaasa arvatud oma riided. Et noh, tegelikult jah, mul on, ütleme, see loodud on, on nagu väga kõvasti olnud lapsepõlves kokkupuuteid ja, ja isegi muide, siis, kui me kolisime Mustamäele Siili tänavale. Sest tegelikult need olid seal põhimõtteliselt mingeid esimesed paneelmajad. Nii et nii kaua, kuni mina veel nagu koolis käisin, et see oli seal, ümberringi olid ikkagi mingisugused nagu vanad vanad, sellised kunagised noh, peenramaad olid seal olnud näha maastiku peal. Ma olen ikka seal kuskil lõket teinud ja kodunt pihta pandud nii-öelda pihta pandud kartuleid, eks ole, kuskil duaalses küpsetanud ja asi ja pigem nagu nägi, suhteliselt sihuke maaka voodielu keset linna nagu nägi välja küll ja muidugi mamma juures laagris sai päris palju oldud. Kas mu oletus on õige, et sa omandasid seto keele tegelikult nii et sa ise polnud Setumaale sattunudki? Laagris. Ja sellepärast, et mamma mammakene nagu, nagu vana indiaanlane põhimõtteliselt rääkis ainult seto keelt Aga sina said aru, mis toimub? Muidugi ma olin ju noh, nii väike, kui ma harjusin nende erinevate keeltega ära. Hästi kummaline lugu oli, no sulle vene keelega popalli traktorist ja mingi kolmeaastane, kui ma lasteaias hakkasin käima ja sina ütlesin lasteaiakasvatajate loom, oskan vene keelt väikenerle, mida sina siis oskad? Vene keeles, mina temalt ilmselt lootsid, et mingi koska võimus mingi sihuke ärgiga hingest teadsin, jokk toimets. Ja, ja noh, muidugi nad kohkusid hirmsal kombel ära. Et oi-oi, et seda, seda ikka ei tohi õeldes tegelikult teine väljend, mis mul oli ka suhteliselt alguses peale oli kooserida vai sinna juurde käis niisugune žest nagu käega ka noh, viska trumpi tõst ja kusjuures ma ei usu, et ma selle et ma selle ebatsensuurset väljendi papa käest sain sest papa ei, ei kasutanud ebatsensuursed väljendid üldse, aga ilmselt siis mõni mõni tema see kaardilauasõber, et noh, ju ma sealt oli selle pigem nagu kuskilt nagu napsanud, sest sest jah, et kuskil vabadel päevadel käisid papa juures mingid kaardi sõbrad, mängisid seda putkid, noid on ja ja, ja ma õppisin ka selle väga ruttu ära. Mäletan enda lapsepõlvest ka, et pole midagi mõnusamat, kui istuda kusagil pooled lauanurga all ja vaadata, mida vanemad inimesed teevad, räägivad. Oja oja muidugi, mammale oli sõbranna Inger Janni mamali selline hästi hästi sihuke kleenuke ja tõmbas pitsi otsast suitsutulukest peamiselt siis kui tal veel ikkagi ikkagi noh, need jalad enam-vähem olid, ronis sügiseti puu otsa õunte järele ja siis kevadel pani nagu kadi Oradjad neid pesakaste sinna kuskile üles panema, kuskil puu otsingi, mina ajad olid, naelad olid toikese uus, eks ole, näiteks haamer oli ja ma ei tea, mul on kuidagi nagu meeles, tõstab redelit ei vajanud, ta lihtsalt pani, noh ilmselt need olid ka redel ka. Ja siis mamma mamma oli nagu tegelikult selles mõttes täiesti täiesti nagu teistsugune, kui nagu mingid teised vanaemad. Et mamma armastas meiega võidu joosta, siis ta kasutas tagaaias tiritammeaeg-ajalt, mis õudselt lustakas. Et mammale oli siis nagu põll oli. Jaja põlletaskus, solid igast tikkudega sugune mudru, mis talgud, mis tal vajalik oli. Seal kleit ja siis Esko mamma kasvatas tiritamme, õudselt äge oli vaadata, mamma, panin seda pea vasta maad tõstis jalad üles, kõigepealt kukkus põld lärts Tiimanni näo peale, siis kukkus kleit siis aluskleit. Ja, ja siis tal olid need pika-pika varrega aluspüksid, siuksed, minu meelest olid mingisugused roosakat tooni strit ripeedia, siis siuksed, pruunid puuviljasukad ja siis oli see õudselt naljakas, minu meelest mammastik jalgadega kehva seal üleval. Tead, ma räägi mulle nagu hästi-hästi, teistsugune, teistsugune nagu mamma. Aga siis meil kolises kord täpselt naabermajja kolis, Suler üks poiss, kes oli sama vana kui mina ja Suleviga oli, oli väga lahe. Et temaga, Me saime kakelda, Literne nagu kurja pärast oleks kakelnud, vaid vaid see oli lihtsalt niisugune tore. Sisime, sülitasime teineteise pihta. Aga siis, no muidugi muidugi, ega noh, tal oli ka sihuke vanaema koosu vana nagu Osulaid, haiged jalad ja siis siis näe, tema muidugi taunis igasugust kaklemiste sülitamist ja siis me läksime Suleriga kuskile maja taha, niimoodi Kuusu, põgenesime koosu eest ära, et siis saaks jälle kakelda ja siis me teadsime, et me ei tohi nagu kisa teha. Kaklesime vait, kusjuures niimoodi, et meid ei avastataks ja siis ükskord ma läksin midagi kuuride taha kaklema, sellepärast et koos ikkagi jõudis kuidagi järele. Liibata või, või ema nägi aknast midagi sihukest. Ja siis keelast keelasid kaklemise ära. Omas peres olid ainus laps, kodune kord. Mis sulle sellega seoses meenub, kui sa mõtled isale emale ja ja endale siis, kui juba tekib huvi niimoodi piire nihutada, ütleme. Ma ikka aeg-ajalt aeg-ajalt ikka isa käest sain nagu rihma külla, aga mul ei ole nagu meeles enam, milliste sigaduste eest või, või noh, mida ma siis niimoodi konkreetselt korraldasid. Aga jah, et isa isa ikka kippus nagu vahepeal rihma andma. Siis on niuksed, öeldakse sihukeseks, huvitav lugu on leem. Aktsiisist mamma ikkagi lõpuks ei lubanud rihma anda, aga noh, isa oli, isa oli küll ikka täitsa niimoodi, noh, rismandmise siis manni ääre peal oli see, et kuna Rebase tänavalt, eks ole, sinna laagrisse oli põhimõtteliselt noh, nagu kaks peatusevahet minna, bussiga sõita, aga siis me käisime seda maad tihtipeale nagu vanematega jala läksin jalamamma juurde. Ja ükskord kusjuures mina olen ja ma ei saa aru, kuidas neil mõistmatu tõid mingisugune nelja-viieaastane, mõtlesin kurat, mamma juurde minna, ütlesin ausalt, ütlesin vanematele mamma juurde neil praegu ei saa, praegu pole aega, mõtlesin, okei, ma lähen sise. Ja ma läksingi ise mamma juurde jala. Ja ma ei saanud aru, mis pagana pärast miks niisugune paanika või noh, mis ma ju ütlesin, et ma lähen mamma juurde. Tee oli selge, mamma kõrvalkorteris elas üks, üks Lembit, millegipärast olid all telefon ja siis ilmselt siis kuidagi, kui ma sinna mamma juurde jõudsin, et siis ilmselt mamma siis helistas, et Merle on siin. Ja siis tulid vanemad. Isa oli Tiiani kui herilane. Aga jah, et seekord mul jäi vist ikkagi nagu jäi nagu risk saamatest oma visti lubanud rihmutada. Mind. Kas sul on ka mälestused Merca ema-isaga? Isaga rohkem emaga on ka tegelikult paar mälestust. Merca ema suri ära siis, kui mina olin umbes nelja-aastane. Ja paar mälestust on seal mustamäelt. Üks eredamaid mälestusi on see, kuidas ma ennast selle vanakooli liumäe peal ära kõrvetasin, sest ta oli niimoodi mõnusasti kuumaks köetud päikese poolt. Vanaisa Ülo oli väga-väga-väga tore mees. Erinevalt nendest rihma juttudest, mida Emaziniast rääkis Ei, mina ei saanud küll kunagi karistada. Sain või mul ei ole igal juhul meeles. Mulle anti kommi ainult. No Ülol oli selline baarikapp, kus tal Eliseks suur kommikauss, eks ma sealt käisin niimoodi lunimas. Kodus sinu vastu, kui tuli juba kooliaeg peale oldi nõudlikud või või näiteks õppetükkidega tegelemine ja muu säärane teema, oli see su enda asi pigem, või pidid sa aru andma ja kuidas see käis? Kui esimesse klassi läksin, siis esimese nädala jooksul ma jõudsin kakelda ära kõikide klassi poistega ja joonistusõpetajaga, kellega ma pärast jube hästi läbi sain. Minu jaoks oli nagu täielik absoluutne piin, oli see 45 minutit lihtsalt nagu paigal istuda, et nagu ei olnud võimalik, lihtsalt see oli minu jaoks nagu täielik košmaar. Aga noh, iseenesest meil oli, koolis oli, oli õudselt lahe algklasside õpetaja, ta oli esiteks väga ilus, ta nägi välja nagu, nagu džinnal olla printsina. Tema nimi oli Silvi Sauet. Õpetaja Sauetile oli siis tegelikult selline komme, et kui ta tegi mingit, et mingit kontrolltööd või midagi, et et siis ta pani, noh, õpilased kui võimalik, eks ole, siis üksinda pinkides istuma. Ja kui ei olnud nagu võimalik, et seda mõista vahepeal naha peal panin ka noh, nii-öelda aknalaua peale ja, ja kusjuures mul hakkas niivõrd meeldima seal aknalaua peal selle töö tegemine, et et kui mul nagu mõte kinni jooksis, oli õudselt hea, oli nagu välja vaadata ja siis noh, ja siis ükskord issand, ma mäletan, oli see et jälle mingisugune kontrolltöö ja õpetaja Sauet aknalaua peale täna aknalaua peale kedagi polegi. No kas tahad minna siia, olgu, mille tema nagu tegeledes pikendamise vältimiseks või noh, niimoodi. Aga kodus noh ütleme jah, eks ikka mingil määral vähemalt alguses nagu kontrolliti küll, aga ma ei ütleks, et oleks olnud mingisugune mingit erilist pedaali nagu pandud nende kooli koolitükkide osas. Mis teema selle kaklemisega täpselt on, et kas sa natukene utreerid või sa mõtledki päris füüsilist kontakti kohe esimese, väga hea ikkagi käsitsi kokku. Kui mina nagu küll ei leidnud, et patsist sikutamine nagu lahena, pealegi mu isa õpetas nagu kogu aeg, et enda eest tuleb seista, neljandas klassis olin, see oli niisugune lugu, et see mustamäe tiik on, eks ole, kuskil seal koolivee peal oli mingisugune kutt, kelle nimi oli Suler, mida oli aasta minust vanemas klassis ta ikka noh, ikka tegelasi ka ikka seal mingi aja kirjutasin neljas klassis kuidagi kuidagi, ma ei tea, minu minu ahistamine sõna otseses mõttes koolitee peal ja kuidagi ikka lõpuks lõpuks ikka nagu nagu jumala eest mugadi noh, ikka täiesti kartsin seda tüüpi, ma julenud isegi kuni koolimas välja minna, kuradi sule seal koolimajas ringi ringi tammu sain ja. Ja siis ma kurtsin isale seda, aga noh, saad aru. No see, et lähed, lähed kuhugi kitule. Lõikali õpetajale õpetajatele ei minda, et noh, see oleks nagu noh, loeb ja lõppude lõpuks, mis saab teha, oleks saanud. Ja siis siis ühel ühel nädalavahetusel võitsid aitäh ja siis ma pidin talle lihtsalt rusikaga päikesepõimikust peksma. Papstumas muidugi, eks ole, kõhulihaseid nagu trammionju, et noh, ei vale koht kõrgemale seda ühesõnaga õpetas mind. Ja siis oligi niimoodi, et et ükskord tulen siis niimoodi koolist kooli uksest välja see samase Sulev oksad nurga tagant välja umbes ahhaa ja ja ühesõnaga, kui ma mitte midagi mõelnud siin ainult nagu selle peale visa õpetuse peale, siis virutasin ikka täiest jõust. Niimoodi, et ma ütlen ausalt, ma tundsin sõrmenukkidega selgroogu tüüpousinaga tähisedes, kui aga täpselt sellel samal hetkel, kui ma talle virutasin, tuli mingisugune õpetaja tuli sealt välja, nägi seda. Ja siis kohe tsiteeriti mind siis noh, võeti tutist kinni, on ju vaene suled, äkki sureb ära. Ja siis viidi sinna, mis ta on direktori kabineti ukse taha, et nüüd kutsutakse vanemad kooli. Aga isa töötas sel ajal juba raudteekoolis meistrina helistatigi siis umbes isale, isa tuli, isa tuli kooli ja küsis, et millal siis nagu asina ta õieti teate, teie tütar kakleb. No mis ta siis tegi? Et umbes, et, et ma ei tea, et lõisin vaese Sulevi täitsa oimetuks ja ütlesite, aga no ilmselt siis põhjusega. Ja noh, tubli tirts, väga hea, et noh, näed, on minu õpetusest kasu teie õpetate tütart ütlema, sest mõjuga, et noh, et tüdruk ikka oskama iseenda eest seista. Räägid ise ise veel pedagoog, Kaara? Avee jah, paps andis mulle õiguse ja tegelikult tegelikult meil oli nagu see kooli rektoriga, mingi meesterahvast oli ka nagu jumala normaalne, nagu ikka nagu hammustas läbi, et, et ega ega üks väike neljanda klassi tüdruk endast endast aasta vanemat poissi lihtsalt noh, niisama nagu kloppima ei lähe enam. Kas sa üldiselt olid niisugune intsidentidesse sattuja? Kojaoja see oligi nagu üks mingisugune põhju nakat üks põhjustest, miks ma miks ma lõpetasin keskkooli 11.-st 11-sse klassi, läksin kaugõppekeskkooli. Kummalisel kombel mingid õpetad koga, arvasid, et mina olen tegelikult see noh, liider on kes nagu kes, nagu ma tea organiseerib mingisuguseid pausid, kuid, ja suitsetamist nurga taga ja ühesõnaga muid siukseid asjana. Tegelikult läksin mina lihtsalt teistega kaasa. Ara mind nagu peeti induseksimiseks halvaks liidriks, noh need asjad pole üldse nii. Kuskohast ta võis tulla, mille pealt? Mille pealt palju põnevam on ju pausi panna või mingisse mõttetu? Ei, seda ma saan aru, aga see, et sind. Lihtsalt lihtsalt sellepärast, et ma olin alati olin kamina nendest puntides, kes panid pausi. Okei, noh, jah. Tunnistagem ausalt, et noh, et tegelikult, ega ma seda pungi päeva näiteks 40 kuuendas keskkoolis organiseerinud, mina tõin ainult ainult ideed, vot kümnendas, kes kas tehti 50 neljandas kaad, pungipäev on ja siis? Ja siis teised haarasid seal kohe, Hoyo, teeme meie ka ja ütlesin okei. Ja seda nimetati, et jääger organiseerib koolis vastuhakke koolivormi vastu. Sa said ikka kodus vähe rihma veel. Ja kas sa ise oled vahel mõelnud niimoodi, et kuskohast see tee kuidagi kõrvale hakkas kalduma või teistmoodi minema nagu üldiselt me tüdrukute puhul aru, et, et see võiks kulgeda, mis ta nüüd nii kõrvale kuni sinnani välja, et sa ühel hetkel lihtsalt ikkagi ju või sa ütlesid sõnad punkeks sellesse seltskonda, kus eriti vist naisi ei olnudki väga vähe igal juhul noh jah, võib olla küll jah, pidi siis minema tüdrukute teest natukene ikkagi teisiti. Ja tegelikult mul on nagu olnud olnud nagu jumala konkreetselt probleene oma nagu sooidentiteediga, kui ma olin mingi mingi päris päris niisugune väike, ma arvan, mingi kolm, neli on ju. Me kasvasime üles sangarliku Nõukogude sõjafilmide peal ja ja siis ma mõtlesin, et ma tahan saada sõduriks. Ja siis vanemad ütlesid, oi-oi. Aga tüdrukutest ei saa sõdureid. Et noh, et kui sa tahad sõjaväkke minna, et siis siis siis kas arstitädi või kokatädi, no mõttetu mingi süsti tegemine ja mingi kvali leemekulbi liigutaja ka ikka tahaks nagu mudas roomata, vissi lasteaiatankiga sõita ja noh, nii edasi. Ja siis ma tundsin esimest korda elus, kuidas minu soo pärast diskrimineerida, küsitakse. Mis vahepeal noh, olin nagu mingi aeg oli nagu pikad juuksed ilusti patsid, tead, ainel niisuladki mingi neljandas klassis, kui ma lõikasin tal kui mul lõigati juuksed lühikeseks. No näiteks mütsike väga mütsike väga poisid ja, aga ütleme, mingisugune sihuke harilik potisoeng ütleme, Pirita rannas ja siis üks mingisugune mees vist üritas mu emale külge lüüa. Stoi poeg ujub nagu delfiin. Mulle üleüldiselt nagu meeldis rohkem olla nagu vee all kui vee peal. Selles mõttes, et vee all oli ujuda palju huvitavam. Ja siis mul oli jah, kuidagi seal mingisugune see identiteedikriise. No vot, seesama see, see lapsepõlvesõber Sulev on ju, et noh, kellega sa ikka nagu nagu puu otsas ronida ja, ja igasugu muid nagu tullakse, tead et see tundus nagu nagu kordades huvitavam. Ma arvan, et, et seal tuli nagu mitu aspekti kaasatud see, et enamus pedagooge olid, eks ole, naised on ju, kui olid need niinimetatud laupäevakut, siis noh, tüdrukud ikka pidid volikogu aeg oli pesema ja tegema mingeid mingeid hästi nõmedaid töid. Üldsegi mulle ei meeldinud ja mul oli nagu kogu aeg selline tunne, et, et ma ei saanud aru nagu mikspärast nagu tüdrukutelt nõutakse reaalselt rohkem kui kui poiste käest poistele paljunes poole lihtsam elu. Ja no vaata, ma olen nagu kaalude tähtkujus, eks ole, ja siis mul on nagu sa mingisugune õigluse värk on noh, niimoodi niimoodi nagu sees, et et jah. Ma ei tea, kas on tähtkujust tulenev, sest et ma olen ise sama enda puhul täheldanud et nagu see õigluse taga ajamine on mul ka väiksest saadik muidugi hästi hästi hästi tugevalt sees. Et see võib-olla ei väljendu väljaspoole nii palju, aga kui tuleb tagasi Kes asendeid kaaludes või tõusumärk või midagi sihukest heitja? Tagasi uuesti vanemate juurde, kas nemad said pihta, mida sa üritad korraldada ja kas nad olid kõiges sinu tagala heas mõttes? No mingi aeg, mul läksid isa isa-ema lahku kuidagi nagu, nagu sellest hetkest nagu muutus nagu isa mul nagu hästi siukseks kaitseks. Aga tegelikult tegelikult ei saa, ei saa nagu ema kohta mitte midagi halvasti öelda, et kui ikkagi 80. aastal, kui olid, need noorterahutused, on ju Tallinnas. Muidugi ma võtsin ennast, tasub selge see. Ja siis ühel pühapäevasel hommikul siis ilmusid minu ukse taga ka siuksed Jaak pintsakutes isikud et viia mind nagu lubja tänavale ülekuulamisele. Aga kuna ma olin 14, siis siis ema ema ikka nagu võitles seal nagu jumala konkreetsete, noh, et, et mina ei lase, onju oma last, ma tean, seaduseni, mina oma last ei lase, onju üksinda, et alati peab olema kaasas, kui on alaealisega tegu, peab olema kaasas mingisugune täiskasvanud isik, kellel noh, kellele see laps on põhimõtteliselt nagu ise nagu välja valinud Ast kuidagi toppis nagu isa sinna kaasaegne ja, ja siis ma mäletan veel seda, et alguses alguses mitte kuhugi ta ei lähe, et kuulata kodus üle. Kui seal lubjas olime, siis uuri nimeka nimega leek meesterahvas, õudne siis ütles, et tototatud kus ema töötab, siis. Ahah, siukses kohas. Varsti ta enam seal ei tööta, loll jutt, ema oli lihtsalt noh, seal ta oli nagu ministeeriumi alluvuses, eks ole, autotranspordi ja maanteede ministeeriumi õppekombinaadi pearaamatu. Ja siis ma muidugi läksin koju, rääkisin seda emale, sõnas no vaatame, muidugi ma töötan seal edasi, täpselt nii oligi. Et noh, selles mõttes jah, et mul oli nagu mingisugune tugi, oli mul alati olemas. Sel ajal, kui enamus Nõukogude noori vaatas, kuidas oma eluga edaspidi hakkama saada ja mingisuguseid oskusi omandada, ametit, elukutset teha, midagi siis maandusid sa kambas, kus juuksed olid püsti ja roosaks ärritud ja kõikide riiete küljes olid needid või haaknõelad. Asi on selles, et see lause, mis on nüüd praegu ütlen, võib nagu tunduda kummaline, aga ausalt öeldes olid oli ütlemise punkrite seltskond oli palju vaimsem kui ütleme näiteks kogu see kogu see disko, pepudegamp. Nii ma ei oska selle vastu vaielda, kahjuks või õnneks, aga. Ma hakkasin tänu neile näiteks klassikalisest muusikast lugu pidama, eks ole. Aga maisemad asjad, kas näiteks kujutasid ette, mida sa oma eluga peale hakkad? Noh, niimoodi äraelamise mõttes, mõistad, laagis näitlejaks, näitlejaks, siis sa teadsid, et sa juba hakkad. Muidugi polnud nagu teist valikut, tegelikult oli okei. Kui ma lavakasse ei saada, proovin, oleks, oleksin trooja Ergisse okei, kui Ergisse ei saa, siis oleks oleks olnud ka veel variant Tartu Ülikool eespool bioloogia ja kui bioloogias ei saa siis kuskile eesti keele kirjand kirjandus, mis on niisugune mingi Philly fill? Niuksed variandid. Mida sulle nagu enesetunde mõttes või oleku mõttes sellesse gruppi kuulumine andis kas oli lihtsalt selline mõnus ajaviide või oli seal midagi põhimõttelisemat? Tead ausalt öeldes oli see ka kindlasti midagi põhimõttelist ja, ja tegelikult tegelikult ma arvan, et et see kasvatas minus ka päris korralikult nagu julgust erineda. Ütlen ausalt, et alguses alguses oli küll nagu, nagu üksinda. Üksinda lähed, äravalane, mingid imelikud riided seljas, et targad inimesed vaatavad. Aga, aga kas tekkis nagu mingi hetk, kui ma polnud seda üldse vähenenud? Kodus on niisugused nagu mässu. Ei, ei väljendanud kuidagi. Kui ma teistpidi keeran, selle sõna kasvatamine, mida sa mainisid, et see kasvatas sinus teatud asju. Kas ei näita just seda, et kodus on midagi kasvatamise mõttes tegemata? Ei. Emal oli, emal oli nagu põhiline see, et, et ükstaskõik mispealsetes kõrgkooli lähed. Muidugi, ema oleks tahtnud, et minust oleks saanud arst. Aga. Ei ole kuidagi üldse minu rida. Isa oli kunagi noores põlves oli, oli väga edukas Eesti kõva harrastusnäitleja. Et ta oli isegi nagu Robert Gutmaniga mingis ühes mingis harrastusnäitlejate trupi ja isa isa peeti, noh, ikka Gutmanist nagu kõvemaks meheks. Isa oli üliõnnelik, kui ma nagu lavakasse sisse sain, nagu üli, üli õnnelik. Kuidas sa ta isaga kohtusid malevas malevas ja kui vana sa olid? Mina olin 23 sündisid siis, kui olin 24, enne. Ja veel 24 kohe kaks. Ja isa oli siis vist. Kuus teistest. Kas te päriselt olite paar ka või? Muidugi kui kaua? No ikka jupp aega enne küll väga pikalt ei olnud. Jah, see käis kuidagi kähku. Te vist läksite lahku umbes pool aastat pärast meil siin? Jah, kuskil nii. Et sina tegelikult päris isaga koos kasvanud niimoodi perekonna mõttes ei ole, ei ole. See on muidugi päris huvitavate kuueteistaastane poiss rajalt maha, mis kõlab peaaegu kriminaalsetel. Nali naljaks, aga tollel momendil minu isa oli vist isegi vastutustundlikum pool. Et kindel see, et tema temal kuidagi leidis, et, et tahab peret mängida ja ikkagi last kasvatada ja eks ta, eks ta vist läksite lahku ka siis, kui tema ta läks sinna piiri peale. Et ikka noh, perele paremat elatist teenida. Sa räägid sellest siiski suhteliselt vabalt, et mis tähendab seda, et teil on omavahel need asjad klaaritud nii ema kui isaga või? Ja nüüd ma olen mõlemat versiooni kuulnud sellest loost ja. Merka ei ole mitte kunagi mõisast mitte ühtegi halba sõna rääkinud ega, ega ka vastupidi. Aga noh, lihtsalt inimsuhted on keerulised. Aeg-ajalt nüüd ma olen saanud nagu ka isapoolse visiooni ja jutt läks palju põnevamaks, aga pigem nagu pikemalt ei lahkaks seda siin, sest et see võib-olla ei ole lihtsalt see ei ole insult. Eetri jutt. Aga sulle endale hingerahu mõttes oli see tähtis. Ei, aga ütleme, see on selles mõttes oluline minu jaoks, et lihtsalt hea on teada, kuidas ja miks asjad läksid niiviisi, nagu nad läksid. Aga ütleme, mingisugust hingerahu see ei toonud, lihtsalt ma tunnen, et on hea olla detailidega kursis. Missugused sinu lapsepõlve mälestused on esimesed, mida sa arvad? Päriselt, mäletavad? Malevas ka kusjuures olevast malevast ja siis, kui ema oli malevas või jah, et ma sain aru, Meghan rääkinud, et nad pärast selle nõukogude aja möödumist nad siukse sõprade kambaga tegid selliseid isehakanud malevaid. Ja siis sealt on osad mu esimesed esimesed lapsepõlve mälestused pärit selleks kilpkonn, ma mäletan, see võilillelehti ja üks eredaim lapsepõlve mälestus esimestest on see, kui ma läksime ujuma ja Metgalasimu vee sees mõningal seljas, niimoodi hoidsin kinnist, lasime lahti ja vajusin vee alla. Muidugi ujusin pinnale ka, olin tige nagu herilane. Ta oli mitu meetrit kaugemale ujunud ja siis ma olen nii pettunud. Ma tundsin, et mu usaldust on kuritarvitatud. Tujusid jah, veidral kombel ma minetlesin selle oskuse pärast seda üsna kiiresti. Üks teine eredam lapsepõlve mälestus, kusjuures on mu nelja aasta sünnipäevast või siis mu esimene sünnipäev, mälestus, ma ei mäleta, mis me tegime. Aga me olime setomaal, ma ei tea, kus külas see võis olla, võis olla Se Lüübnitsa. Aga see võis olla ka laossina, aga kuskil seal veere peal veere peal ja me vaatasime kauguses kultus. Ja see oli, see oli Lüübnitsast edasi, seal jah. Lüübnitsa ja see on kuskil seal laulsime vahel. See kõlab niimoodi, et sa olid siis setomaa endale selleks ajaks kuidagi uuesti või esmakordselt avastanud vä? Ei uuesti avastanud taas aasta on selles mõttes või noh, tegelikult ma juba sattusin sinna nagu mõnevõrra mõnevõrra varem hakkasin seal käima. Et aga lihtsalt selle Kulka saared on nagu see, et et mu ema on, on nagu Kulkna saarerest rikkamast suguvõsast pärit tegelikult. Kui ma küsin ühe väga avameelse küsimus, et kui sa ei taha, ära vasta täitsa siiralt, kui ma jäin praegu mõtlema, et et kui oda isa oli see, kes tahtis nii-öelda perekonda kuidagi nagu luua või hoida siis miks sul lapst vaja oli, Merca kui sina seda ei soovinud, ma loen siit välja. Ei, see ei olnud, see, see ei olnud päris nii, lihtsalt lihtsalt asi on selles, et tegelikult ta tuli noh, mul oli nagu spiraal, onju. Ja siis siis ta otsustas, et ta tuleb, sest ta lihtsalt nimeli lükkas varbaga lihtsalt spiraali välja. Selles oli kogu asi. Ei, no kindlasti ma ei olnud planeeritud seda, seda mitte ja nagu ma olen aru saanud, Mercal ikkagi olid omad kahtlused, et kas see on, kas see on nagu kõige parem mõte, sest tegelikult sa ju ei tahtnud lapsi saada. Mingi vahe vähemalt on enamus, et see ei olnud nagu osa plaanist. Oled sa oled niisugune, häälestas oluliselt, üldse mitte lapsi, saadame, mindi vähenemist. Seda kuulata väga harva. Kuidas sa niisuguse noh, mõtlen isegi jõuad, et see justkui on instinktide vastane ja ei ole. Ma lihtsalt ei armasta imikuid nagu täiesti siiralt. Muide, kusjuures mul on seoses sellega mingisugune täiesti täiesti nagu veel üks hästi-hästi kummaline lapsepõlve mälestus selline tempel mällu igaveseks. Mingi mingi käru oli istekäru, võib-olla mõni aasta võib-olla nagu rohkem sõitsime käru ja suvine aeg oli ja siis tuli selline mingisugune õudne mutt, kellel olid siuksed täiesti niisugused jämedad vorst, sõrmed olid mingisugused erepunaseks, mingid värvitud küüned, ma isegi mäletan siiamaani ta lõhnamis rei segu maie higist ja siis ja siis mingisugusest õudselt lõhnaõlist, onju, ja siis talle suu oliga pähe värvitud ja siis ta tuli ja tegi mulle niimoodi sõrmedega podcipati, mõnelmaksin täiesti hüsteeriliselt röökima mulle ausalt ma arvasin, ta torkab mu silmad peast välja, mina nagu põhimõtteliselt ei, ei lähenev väikestele lastele niimoodi. Ja, ja ausalt öeldes tõesti mulle meelde imikud. No ausalt ei meeldi, noh, alates kolmandast eluaastast siis, kui lapsed enam-vähem noh, nagu miinused sõnal suhu tulevad. Tore. Aga. Kuidas toode ka sinnamaani jõudsite? Hästi. Olen isegi kunagi lapsepõlves nii toredaid luuletusi. No see oli siis, kui ta hakkas juba oskas rääkida, kuidas ta sinnani jõudsite, kui ta rääkima hakkas. Vaevaliselt, tegelikult mu tädi, mu isa õde oli ka väga suud abiline, siis kui ma väike olin ja painiks Metne etnotali tihti õhtuti teatris. Ja tädi elas siin samas tiigi tänaval ja siis ma üsna tihti olin nende juures. Tädike ütleb, et noh, ta oli aastaid lasteaiaõpetajad, mina olin tema esimene kasvandik. Ja kui siis paar aastat hiljem liitmi mu tädi sai ka lapse, et siis temaga täditütrega üsna lahutamatu komp päris pikalt. Pole siis sinu jaoks võib see tunne olla umbes niisugune, kui tööle tuli minna, õhtul saab kodust ära, et mitte, et issand, kuidas ma lapse koju jätan üksinda. No ei olnud üksinda mitte päris üksinda toas. Neil aastatel tegelikult tegelikult oli, seal oli seal teatris ka igavesti toredaid toredaid inimesi ja lapsehoidjaid ja väiksema lavamehed. Näiteks teater oligi paljuski nagu teine kodu vahepeal. Siis riieturid ja suures ajas ja. Kas sa mäletad, millal sa esimest korda ja emaga klaarima hakkasid, kus isal? Meil ei olnud kunagi sellist jutuajamist, mina küll ei mäleta, vähemalt esiteks, kuna ma veetsin äss palju aega koos isa õega, siis sellist küsimust see sai kohe vastuse ja olgugi, et mu isa väga palju lapsepõlves pildis ei olnud vähemalt mitte füüsilisel kujul. Et noh, me ikka telefonitsi rääkisime ja ja nii edasi, siis tema isapoolse suguvõsaga ma olin väga lähedane. Mul nagu ei tekkinud sellist küsimust. Ja muidugi, eks mul olid väga toredad kasuisad ka. Näiteks üks hetk tuli üldise küsimus kunagi teismelise eas, et noh, et miks nagu kuidagi isaga suhteid ei ole. Aga see sai üsna kiiresti klaaritud ka siis, kui ma umbes 18 aastaselt lisada rohkem suhtlema, hakkasin tegelikult siia varem. Varem paremate reedord, reedo chilli, Petersi periood, et jah, et siis siis 14-ni. Ma kartsin, et mul ei ole Uudega mitte millestki rääkida. Küsimus on ta vähemalt muusikast. Ei saa, kas see kuidagi see suhtlemine hakata nagu muutused, aga niimoodi tihedamaks kuuled taga ajada. Kuule, tahad, ma lindistan sulle seda ja seda ja vähemalt oskas mulle kinkida. WeDo chilli põpersi plaate et selline nagu ja siis niimoodi tasapisi hakkasime rohkem suhtlema ja siis, kui ma 18 sain umbes, et siis me hakkasime koostama paaris käima. Ja saime mingisugustest asjadest räägitud ka. Praegu on meie omavaheline suhtlus väga hea. Mulle meenub selles paariskäimisega nagu see lugu, kui ah, kui see Silveril on mingi uus noor pruut ja ja, ja siis silver puhelist ruut, mis pruut, see on minu rida? Et see ei jäänud ka esimeseks ega viimaseks korraks, noh, kuna mu isa on üsna noor No võib arvata sinust ainult 16 aastat vanema, umbes 17 vä? No 18, Daily'ga napilt 800 hinnanud siis sündisin. Aga kui ema mainis kusagil jutu alguses, et ta on poeem sa mõtled oma lapsepõlvele ja kodule ja kasvatusele, et kas väljendus kõigest sellest ka. Sajaprotsendiliselt kõik oli väga kao selline meie majapidamises. Merca ei armasta väga palju koristada, kui mitte öelda, et ta, et ta lausa vihkab seda. Jah, et ühesõnaga mingisugust sellist organiseeritus ei olnud. Mis puudutab minu kasvatatud, mis siis, ega, ega mul väga palju reegleid ei olnud, seda võiks iseloomustada kui vabakasvatust. Aga Mercal oli üsna lihtne, sest et ma olin üsna sõnakuulelik laps juba lihtsalt loomu poolest. Ma ei olnud eriline masse. Ja Ma arvan, et ma olin, ma olen küll hästi kangekaelne oja aga, aga ma olin nagu selles suhtes see lihtne lapsed reeglitest, meil juhul nendest vähestest, mis olid ikkagi enam-vähem kinni pidasin välja arvatud siis, kui laiskus ei võitu millestki. Minu meelest on nagu see nagu ka et vaata, sai sind sinna katoliku kooli pandud, et lihtsalt, et sul tekkisid seal nii kihvtid, sõbrad. Noh, mina mõtlen nagu, nagu seda, seda punti, kellega sa noh, nagu ikkagi nagu too tihedamalt läbi käisid. Jah, jah, et, et kes on lihtsalt nagu hästi hästi, hästi kihvtid inimesed, noh. Kas see tähendab kõike ote, seda, et sa olid võrdlemisi varakult siis iseseisev pidid olema? Oo jaa, pidin olema ja olin ka, et kui me siin enne rääkisime varajase varas varajastest lapsepõlvemälestustest, siis üks oli ka see, et kui me elasime Ropkas, siis minu hommikurutiin oli tihti selline, märkasin varem üles kõik teised, sest ma läksin medi tuttavat siin köhki, eks ma umbes kolmene olin, tollel ajal lõikasin endale ise Viilaka kääru leiba. Vahel oli ka sinna peale midagi panna, enamasti mitte lihtsalt selline hommikusöök. Kusjuures ma pean mainima, et, et kõik sõrmed jäid, olles ja leivaviilud, muutusid aga järjest korrektsemaks Et iseenesest ma väga hindan seda Merka kasvatuses, et ta lasi mul alati hästi palju ise teha, proovida on palju ka selliseid lapsevanemaid, kes lihtsalt leiavad, et lihtsam on ise kõik ära teha. Jah ja ei lase lase lastel noh, kas siis plätserdada või, või vildaka leivaviile lõigata või midagi muud taolist. Ja, ja siis kasvavad lapsed, kes seisavad külmkappe täis külmkapi, sellised surevad nälga. Või, või ei oska pesu pesta, nõusi pesta või noh, mida iganes, et noh, neid näiteid on lõputult mailis mingi 10 aastane, kui ma ükspäev otsustasin, et nii, et täna tahan mina, mina teha süüa. Ja, ja eks me, eks ma siis tegingi juhendamisel päev otsa ise süüa. Tegelikult mul väga palju asju ei teinud, et seal oli täidetud munad. Ma ei mäleta, mis supp või praad oli ja siis tegin magustoitu ka. Asi seegi. Kuule, väga hästi tuli välja ju selles mõttes seda, kõik oli söödav, ei, absoluutselt, keegi ära ei surnud ja. Ei tule. Üldiselt toiduasjad tulevad vähemalt esimesel korral nagu nii hästi välja. Kas sa mäletad olukordi, kus nagu tahtsid, et tema oleks rohkem juures või panustaks? Hooaja hästi palju, kas siis koolinäidendid või lihtsalt mingisuguste kodutööde puhul või et nad lihtsalt tahaks võib-olla niisama juttu ajada. Et kuna näitlejatel on õhtune töö ja tollel ajal, kui mina käisin koolis, siis ta Mercal ikka tohutult rakkes sest et üldiselt noh, niiviisi nii on nende noorte näitlejatega, et kui nad ikka sinna teatrisse võetakse, siis alguse alguses pannakse neid niiviisi tanki, et noh, et neil ma näen seda praegu ka teiste noorte näitlejate peale, et noh, lihtsalt see on, see on see süsteem. Et, aga see ei ole pereelu just kõige paremini toetav, mina jõudsin koolist koju ja siis ema läks tööle ja noh, see oli üsna tavaline Ma ei tea, kas see on niisugune asi, millega saab päriselt ära harjuda ja sa ei tee sellest üldse probleemi või ikkagi tähendab seal frustratsiooni ka. No eks tagasi vaadates on aru saada, et ega, ega tegelikult lihtne ei ole nagu lapse psüühikale. Vahepeal oli nagu selline maha või kõrvalejäetud tunne. Iga inimene saab oma lapsepõlvest mingisugused teatud trauma. No ma tahaks tõesti näha, kas on neid, kes üldse ei saa, no ei ole võimalik, lihtsalt kõik saavad ja noh, see oli lihtsalt nagu minu nii öelda. Isegi ma arvan, et tead, et et ka mingisugust üle hoolitsemisest võib võib saada ikka mingi korraliku traumano tempel mällu igaveseks. Aga eks, eks ma nagu Aktsepteerin seda, et nad selliselt nagu meie elukorraldus, et seal nagu positiivseid asju ka näiteks see, et mul oli keskmisest vabadust, võib-olla lapsena, mis ei olnud nagu alati tingimata 100 protsenti positiivne, sest et mul oleks küll kohati kulunud mingisugune kubjas, kes kontrollib mu kodutöid ja nii edasi. Aga noh, sain ka ilma hakkama. Iseenesest, nagu, kui ma mõtlen oma lapsepõlve peale, et see oli jah, teistmoodi. Aga hulkuma ja pahandustesse sina ei sattunud, siis jah. Mis oleks olnud imelihtne võimalus korraldada, kui ema kodus ei ole peaaegu kunagi. Mul ei olnud, ma arvan, ma olin liiga arg laps selle jaoks hästi tagasihoidlik ja kinnine ja natukene kartlik, et mingisuguseid pahandusi teha. Kas sul, Mercal ollut endal mingit sisemist konflikti kuidagi emaks olemisega ja heaks emaks olemisega ja niisugusi filosoofilisi mõttetalguid kusagil siin pea sees oled pidanud endaga, et kas saab teistmoodi või kuidas peaks olema või? Mitte eriti aga üks asi, mis, mis nagu küll on nagu see, et mu ema kunagi tuhnis välja minu päeviku luges seda ja pärast ta kasutas seda, mis me seal kirja olin pannud minu vastu, ära seal ennast hirmul, alatu. Ja sestap olen mina püüdnud hoiduda Ode mingisuguste päevikute asjade lugemisest. Panite tähele, ta ütles, püüdnud hoiduda, sest et on hiljem tunnistanud üles, et tal lugenud küll ja aga, aga ma räägin tükk aega tükk tükk aega hiljem ise ise sätitud täpsel vedelema sinna jaga usal usalduse, oli nii suur, aga, aga ma ei ole seda sinu vastu kunagi ära kasutanud, seisab siseselt, mis sa seal kirjutanud oled, pigem vastupidi, ma tegelikult olin, olin nagu täiesti vaimustuses oma tere kaunist kujundlikust keelekasutusest. Nii, aga kas sa said põhimõtteliselt teada midagi oma tütre kohta niisugust, mis sind üllatas või mille peale sa varem tulnud märganud midagi? Ma ei ütleks, et midagi, ma mõtlen, et ma pigem nagu tõelise naudinguga lugesin seda, kui teost. Kui nüüd päris ausalt tunnistada, siis ka kõik päevikut, mis ma olen eales kirjutanud juba kirjutamise hetkel, ma arvestan sellega, et keegi võib seda kunagi lugeda mitte eesmärgiga tantsida, kellelegi lugeda, aga lihtsalt juba selle läbi stiil ja sõnakasutus natukene muutuvad. Ja ka see, mida ma sinikirja panen Nii et, aga väga hea stiil on sul mulle tõesti meeldib. Nii ma panen veel ühe sellise filosoofilise filosoofilise pirni sulle närimiseks. Siin saates on kaunis sageli öeldud, et parim viis oma last kasvatada on eeskuju. Mina olen kasvatanud loengutega moraalilugemisega, tahtsid öelda? Ei, see on teistmoodi. Oota, see oli viis või kuus, ehk kuna sa pidid hakkama seal maarjamõisas käima selja pärast. Ma minu meelest ma käisin koolis. Ma olin kuus ristleja, täitsa võimalik. Ta oli, ta oli täpselt nagu mina, ta oli hästi-hästi pikalt jube väikest kasvu, ta oli nagu mingi liivakõrb. Tänud, no mina olin ka, maksin vist ka pikkuses viskama, alles kuskil mingis seisnes 80 klassis, noh. Ja ma olin, ma olin kogu aeg mingi tagant rivis, mingi tagant, teine, kolmas parimatel päevadel, neljas, eks ole. Ma olin esimene. Meil oli väiksem klass. Ja, ja siis, ja siis ta pidi hakkama seal maarjamõisas käima üksinda, sellepärast et mul olid jälle mingi proovid ja, ja see oligi täpselt niimoodi, et, et ma oleks saanud nagu proovides teda sinna maarjamõisasse viia. Ja siis me käisime selle tee lihtsalt ükskord nagu läbi siis ja siis ma istusin maha ja pidasin talle loengu liputajatest ja kommioludest. Et jumala eest, et kui sind üldse tänaval nagu keegi kõnetab, et ära ära üldse tee välja, sinul on oma oma oma oma tee, mida mööda minna, eks ole, ja noh, parem parem ära üldse kontakteeru mingite võõraste inimestega. Ja õiekesed siis sellest loengust saabusite, et siis kui sa olid üheksa ja ma olin sõjaväes, onju olid 19 sai või olid juba 10, üheksa näed, nad käisid naabri naabrilastega seal Emajõe ääres ujumas ja naabritüdrukutega siis vahetasid selles kabiinis riideid ja siis järsku tuli sinna kabiini ukse peale liputaja. Ja, ja siis, kui mina, mina, siis nagu sõjaväest nädalavahetuseks koju tulin, siis noh ole nagu esimese asjana nagu rääkis sellest mulle on ju. Ja, ja noh, siis nagu küsisin, et et noh, et mis sa siis nagu tegid, on ja tahad noh, teised hakkasid karjuma sind, mis sina tegid, sa ei karjunud, Zmaiko, karjud veidi saunas käinud, eks ole. Mis, mis sa tegid, siis? Vaatasin talle näkku ja püüdsin tema teda meelde jätta, tema välimust. Ja, ja, ja siis ma helistasin, helistasin politseisse. Ja siis Ode ole siis nagu püüdis siis enam-vähem kirjeldada seda liputajad. Ja ma mõtlesin väga tubli, ei peagi karjuva just. Ma mäletan ühte lugu natukene teistmoodi, sest et minu meelest tollel momendil, kui see liputajakesele kabiini tuli, siis me olime kõik vaid sellest, et me olime šokis. Aga võib-olla hiljem. Aga tollel hetkel. Aga tegelikult ma leian, et karjumine sellises olukorras on väga õige asi, mida teha. Nojah, seda küll, aga, aga noh, vot asi selles, et, et sa ei tohi. No selles mõttes nagu minetada sedasama seda nagu valvsust selles mõttes, et seal noh, nagu ikkagi ikkagi vaatad vaatad nagu, nagu proovid, proovid inimese välimust nagu meelde Ta mitte mitte ainult ühte teatud kehaosa, eks ole, ta enamasti varjatakse. Kas sa mainisid erilist huvitavat detaili siin? Sina ja, ja sõjavägi. Ja õde oli üheksa. Üheksa 10 10 midagi sellist ja umbes 1999 2009 10. Kogu lugupidamise juures? Kes jätab oma üheksaaastase tütre üksinda koju ja läheb ise sõjaväkke? Ma ei oleks paremini osanud seda sõnastada. Noh, sa said ju väga hästi hakkama. Ma ei olnud üksinda, ei olnud üksi, selles mõttes. Et Merca tolleaegne abikaasa Erki oli ikkagi kodus kõik aeg see oli huvitav aasta ja ma arvan meie jaoks. Et Verkija minu jaoks selles suhtes siis. Ma nüüd ei oskagi öelda, kas sa kutsutuid kasu isadeks kutsuda, aga ühesõnaga Mingi piirini, Erki oli täitsa kasuisa, sealt edasi enam oli juba natukene veider kutsuda. Sest et ma olin ise juba üsna suur. Aga sa oled nende suhtes mõistlikult ennast üleval pidanud või püüdnud ikkagi mingit vägikaigast vedada ja kehtestada, kes sa oled kogu aeg emaga kahekesi olnud, et. Sai ei ole mitte kunagi emaga kahekesi ja muud, et alati on olnud. Isa maju mäletad, küsisin su käest ka, et kas ma võin ikka Erkiga abielluda? No mis ma oleks siis pidanud ütlema? Ei ole jäänud Erki vastu midagi selles suhtes, et nüüd kõlab. Erkki oli mulle väga kallis toona ikka kõik kasuisad. Igaüks oma rikutuse tasemel mõtlen praegu ennast, et kui sul tekib jälle niisugune noh, nii-öelda uus kasuisakandidaat. Kuidas sa tütre sellise olukorra selgeks teed, et? Praegu pole õnneks midagi enam teha. Praegu jah, aga ütleme siis, kui ta oli veel alaealine No see kõlab nagu neid oleks olnud mingisuguseid kümneid ja kahekümneid, aga tegelikult tollel ajal, kui ma olin noor, siis oligi mul ainult kaks kasuisa. Kui te Jukuga lahku läksite ja Erki pilti tuli, siis ma olin umbes kolmeaastane ja mul ei olnud suurt mitte midagi peale selle, et me nüüd kolime ära. Kuna jutus oli, kasutasid sõna kõik, siis mul tõesti USA hordide kaupa koos kalendrilehekülg ette ja siis. Ei, ei olnud tegelikult sugugi nii, et Mercal ikkagi üldiselt nagu kuidas nimetatakse sarimonogaamiks või Sarivonovam et noh, väga pikka pausi lihtsalt ei jäänud nagu kahe erineva kaaslase vahel. Kas sul on kunagi süda valutanud selle pärast, mida sul tütar oma eluga peale hakkab? Ja ma mõtlen, et isikliku elu vaid üleüldse, et et mis suunad oma elus valibetes sinust taheti arsti, läksid hoopis punkarid, näitlejaks? Kui ta väike oli, siis ikka lootsin, et, et äkki saab temast esimene Eesti esimene naiskaitseminister. Siis ta käis kaitseliidu õppustel kaasas ja kuuenes olid küll, kui, kui, kui sa sellest Makarovis tuli. Mokka püstol. Ja ei, ma olin natukene vanem, oli minu meelest seitse, kaheksa võib-olla seitse, siis minu meelest ma olin kolmandas klassis. Võis olla küll, ma hoidsin lihtsalt sa seda kätt alla. Jube hea ja hoidnud üks härrasmees hoidis, keda, kelle nime ma ei mäleta, see on väga ere mälestus muidugi mul suhteliselt ikkagi. Mingit militaarjoontega üritasid tütres arendada. Ka ema ja ta tütar väike kõndisid kord metsateel miine, tuhandeid kauneid. Kevadel on metsateel tüdruk, kõik nad kimpu köitis kingiks emale. See see ei ole tal nii hästi õnnestunud minu puhul, sest ikkagi põhimõtteline patsifist ja ma leian, et maailma kulutab sõjatööstusele häbiväärselt palju ressursse, aga relvad on ikka veitsa, käivad. Muidugi on ja mis on põhiline, saad aru, sa pead, sa pead ikkagi selles mõttes relvaga relvaga tutvuma, sellepärast et siis sul ei teki pärast noh, nagu kui on mingisugune juhus, et sul ei teki tekki nagu hirmu relva ees. Et noh, et kui sind, kui sind keegi, eks on, relvaga ähvardab, et noh, tihtipeale juhtub olema see, et inimesed pelgavad eset, et mitte seda inimest, kes ta eset hoiab. Et aga relv üksinda ei tee midagi. Noh, võib teha siis, kui ta on kottidega ja üldiselt mitte Vahva oli teiega suur-suur, aitäh, Ode ja Merka. Suur aitäh. Aitäh kutsumast. Aitäh. Selle saate nimi on, käbi ei kuku ja nädala pärast kohtume taas kuulajatele ka. Suur tänu.