Reporteritund külaelu. Tere hea kuulaja MINA OLEN Arp Müller ning algavas saates viin teid armi külla, mis asub Tallinna südalinnast poolesaja kilomeetri kaugusel Kose vallas. Suurema osa teest saab sõita kaks pluss kaks kiirel maanteel ja aega kulub pealinnast startides umbes 40 minutit. Mikrofoni lülitasin kõigepealt sisse kunagises Uue-Harmi mõisahoones praegu tegutsevas väikeses algkoolis ametlikus keeles Kose Gümnaasiumi Harmi õpipaigas mis sarnaselt paljudele teistelegi maakoolidele võitleb ellujäämise pärast tekkinud õpilastega aga ka õpetaja Kadri Männisalu ning kooli püsimise eest seisva Harmi Haridusseltsi ühe eestvedaja Mati Männisaluga. Sain jutule veel mitme noore pere esindajaga, kes just kooli pärast on elupaigaks valinud endale armi kandi. Mind võõrustatega Harmi külas tegutsevas sireli lambatalus, kus Tiit Kaivo ja Lenne Kaivo köögilaua äärde kogunesid külaelu olemuse ja maakoolide rolli üle vestlema Tiidujal enne järeltulijad karmi külla oma mehe ja lastega elama jäänud Sisearhitekt Elo Liina Kaivo Emajõe lodjakoja eestvedaja Liisa-Lota Kaivo ning tarkvaraarendaja ning meisterlik lambapügaja ja koolitaja Aadam Kaivo. Tänasest saatest ei puudu ka aiendusele keskendunud osa. Eva Luigas käis aednik üllierinas Hildniku juures tagametsa külas Helga taimeaias ja uuris, kuidas on tänavune kevad taimekasvule mõjunud. Aga hakkame pihta, Harmi koolist. Külaelu. Tere, mis tund teil äsja siin praegu lõpes eesti keel, Te õpite sellises hästi väikeses koolis teil on siin kaks klassi koos 304. on selline, jah, ja kuidas teile endale tundub õppida, nii et õpetaja peab vahepeal tegelema kolmanda klassiga ja siis vahepeal peab tegelema neljanda klassiga vähesele käeling kui tihtide õue pääsete siin või kui tihti te õues käite? Ma vaatan, täna on küll ilus päikesepaisteline ilm ja linnud laulsid ikka väga kõva häälega, kui ma siia kooli, et jõudsin, hakkasin kooli sisse tulema. Et meil suur park, kus me saame vajatundidel õues mängida Mis mänge te mängite selle õues, aga ka, et ja läbitamist, kas te mõnikord tunni ajal ka käite õues? Ja me käime mõnikord tunni ajal õues. Veel näiteks tegime seal loodusõpetuses, tegime pilte mustritest, looduse mõjus. Mulle meeldib see, et siin on nagu viljapuud. Kas te sügisel ise saate sealt noppida KV? Õuna saab? Kevadel saab ka keegi hoiab neid kevadeni, need detailid läbi need siia või? Enam-vähem. Meil on seal marjamarjas särav ploomipuud ka. Kui palju teil on erinevaid ringe siin näiteks, millega te peale kooli saate tegeleda. Mis meil loodusring, robootika džuuda, rätsetamine, kestist ratsutamas käib mina. Kas need on needsamad hobused, ma sõitsin siia. Koolile lähenedes nägin koplis mitut päris suurt hobust ja need on needsamad hobused. Hobune on päris suur loom. Teie veel ei ole väga suured inimesed. Kas te hobuste karda? Ega ta nendega harjub ära. Ma natuke kardan hobuseid, aga ma ratsutan ikka. Kust kaugelt või kuidas te kõik kooli tuletama, küsin kõigi käest järjest. Ma tulen otse kooli kõrvalt on umbes ühe kilomeetri kauguselt jalgrattaga. Nad lähendajate käelen ühe kilomeetri kaugusel. Ma tulen isaga ja ma olen 18 kilomeetri kaugusel, tulen autoga või on elanud 18 kilomeetri kaugusel. Mõõdulenesid teisest külast, nagu selle, kuidas küll on siin kõrvalfarmi külale? Tegelikult see on selline päris väike kool. Paljud lapsed õpivad palju suuremates koolides, kus ühes klassis võib-olla 30 õpilast ja koolis õpib 600 või 1000 õpilast. Kuidas te tunnete ennast sellises väikeses koolis, kas pigem igatseks kaadriks, palju õpilasi võib-olla leiaks rohkem sõpru või kuidas te tunnete ennast siin väikeses maakoolis? Sa tunned siin kõiki, sest ma olen kuulnud, et mõned ei tunne isegi enda klassist nagu suurtemates koolides ei tunne isegi kõiki ja isegi nagu tervet kooli tunne. Aga siis sa tunnetasid kõiki enda klassiga. Mulle meeldib, et õpetaja jõuab kõigi juurde. Mugav on niimoodi olnud tükk aega ootama. Niimoodi, et suurte olnud, võib-olla niimoodi veel saag lõpuks abil saab. Vähemalt 30 õpilast, sõitsin kooli sellelt nagu 605. klass, oleks tuleks tagasi. Kas mõni teist on õppinud ka varem kusagil suuremas koolis? Tulemus oli see, et seal oli liiga palju lärmi seal õpetaja jõudnud kõigi juurde ja ma tundsin nagu terve kooli peale võib-olla ainult saadud õpilastega kooli, siis oli peaaegu 1000 õpilast. See klass, kus me siin oleme, ma vaatan on päris huvitav selles mõttes, et üheski linna koolis, mina ei ole varem näinud, et lisaks koolipinkidele ja laudadele on ka selline väike nurk, kus on lambanahad ja, ja padjad. Mille jaoks see teil on, mis te teete seal? Me seal loeme tavaliselt ja kui meil nägu kaevelda jälle ülesandeid, ta, meil kõnnitee saab tehtud, on lõpus, aega ei ole midagi teha ja siis me istume selle raamatut sellisel momendil, kellega ma rääkisin, nimetada Markkus. Jarek Martin, Paul, Nathan, Lauri, Miina, Laura, Robin, Laura, Eliise. Ma räägin nüüd Kadri männisaluga, just äsja lõppes tund kilkamine on vaikinud, lapsed liikusid, kes bussi peale, kes pikapäeva rühma. Kuidas iseloomustada õpetaja poolt vaadates tööd armi koolis, olete mujal ka ju töötanud varem? Ja ma isegi praegu töötan suures majas, kus mul on klassis 24 õpilast ja töötan siin siis õpipaigas, kus on maksimaalselt üheksa õpilast, kolm õpilast on kolmandas klassis, kes õpivad siis ühte teemat matemaatikas ja kuus õpilast neljandas klassis, kes õpivad teist. Aga kuna nad on niimoodi juba esimesest klassist saati õppinud ja harjunud selle süsteemiga ja teavad, et, et kui õpetaja on pööranud oma õppematerjali või tähelepanu ühele klassile, siis teine samal ajal on siis iseseisval tööl ja ei tohi segada. Aga Eiki, vaatame natukene siin kooli peal ringi ja samal ajal räägime, uurime edasi, kui palju õpilasi üldse siin farmi koolis sel õppeaastal 2018 2019 veel lõppenud. Ja me alustasime 17 õpilasega ja nüüd on siis 16 õpilast. Kõnnime mööda, ma ei kujuta ette nüüd eestiaegne või lausa tsaariaegne trepp. Nokinat on, on päris palju. Kas kulunud kohad on niimoodi treppidesse küll, et tuleb ettevaatlikum olla? Aga töötamine sellises vanas hingega majas on ka kuidagi teistmoodi, võiks maja ajalugu kuidagi seda õppetööd või tegevust mõjutab. Tunne on küll, et, et iga inimene, kes siia tuleb, on nii-öelda puudutatud farmi vaimust ja miskipärast need inimesed, kes siia tulevad, jäävad siia. Jõudsime teisele korrusele, piilume sisse, milline näeb välja ühe väikese mõisakooli klass kolmas neljas klass, inglise keel. Siingi klassis on ahi igas klassis on vist oma omaetteahi vä? Ja ikka ikka, see on nüüd siis jah, kolmanda neljanda klassi oma klass nad õpivad siin inglise keelt, eesti keelt, inimeseõpetust. No kuivõrd annab selline väike klass võimaluse rakendada võib-olla eripärasemaid, õppe, meetode või, või individuaalse mat lähenemist? Esiteks, kuna neid on nii vähe, siis kaob distsipliini mure ära ja ühes tunnis on võimalik juba mitu erinevat meetodit läbi katsetada. Lisaks, mis siin on võimalus, on see terve koolimaja on praegusel hetkel meie päralt. Et kui on tahtmisest, jah, me kasutame seda klassiruumi, aga, aga on võimalus kohe minna saali. Et saab kohe Minnaga õu tegutsema. No praegu siit aknast paistavad põlispuud, ma ei oska öelda, on need 100 või mitusada aastat vanad, aga kui tihti te lähete sinna puude vahele loodusesse välja, parki? Iga kord peaaegu, kui on ilus ilm, lapsed ise lähevad, et seda on rõõm näha, kui et me ei peagi neid ajama õue, vaid vahetundides nad lihtsalt ise lähevad. Mängivad, sime silmal akendal. Kui palju on näiteid ka sellest, et siia kooli on tulnud lapsi mõnest suurest nii-öelda mammutkoolist, kus neil võib-olla ei ole kõige paremini läinud, aga, aga siin neil sujub? Täitsa olemas, eelmisel aastal oli üks õpilane, kes tuli oktoobrikuu sees meile siia ja paari kuuga ta kohanes. Nii imeliselt, et, et kõik tema, nii et need mured, mis tal selles suures klassis oli tekkinud, et need ei olnud enam alles lapse vanadega suheldes me jälle nagu tajume, et kui palju annab selline keskkond õpilasele, kes ei kohanud suure keskkonnaga. Meiega on liitunud nüüd ka moti männisalu, kes on selle farmi kooli vilistlane. Aga üks siis farmi haridusseltsi eestvedajatest. Mis asja teie tänapäeval siin koolis ajate? Mul on niisugune natuke kooli vaim praegu, et endal veel lapsi koolis ei käi, tulevad varsti loodetavasti siis siia majja. Aga, aga eks ma proovin nagu siis seda kooli soiku jäämist nagu natuke siis turgutada ja kooliellu kutsuda, et ikkagi, et ta püsiks. No siin on põrandad sohi ära, mis on nüüd Laanejad vanas vanas kuues, aga, aga sisu on uus ja, ja kui me siin jätkaksime järgmisel aastal, siis tahaks selle klassiruumi korda teha ja luua sellise hubase keskkonnasiiga. Mitu ahju siin koolimajas kokku on, ilmselt peaksin seda selle halli habemega küte käest küsima, kes siin all enne jalutas, aga, aga ise umbkaudu oskate öelda. Nii on seal 10 kindlasti. Tere, vabandust, härra. Jalg vikerraadiost. Arp Müller, kas teie olete küte, siin või aju? Mitu korvitäit puid läheb siia aktsiatesse ühe päevaga. Seitse kurv ja pluss veel Kominud kaks. Mitu ahvidel kokkuküte on siin iga päev. Kaheksa. Pluss kakuami ja kui palju see siis aega võtab? Neli tunni ilmselt, kuna aitäh palju jõudu teile. No ise, Kadri männisele, te olete ju taustalt Tartu Ülikooli magistrikraadiga ökoloog, on mul õigus, jah? Kooli Te olite noored kooli programmi kaudu vist juba enam kui seitse aastat, et tagasi. Miks teie valisite, et jääd õpetajaks just sellisesse kooli? See on minu piirkond, mina elan siin. Ma olen ise siin esimesed kaks aastat käinud ja ja mind kutsuti siia õpetama aasta aega tagasi. Ja nüüd ma jäingi, armusin sellesse nagu ikka, sarmi vaimsin hoiabki inimesi kohal, kes tulevad. Farmikoolis peale tundide lõppu ikkagi liigub lapsevanemaid ka. Helen kari on minu vestluskaaslaseks, mis toob lapsevanema peale tundide lõppu kooli. No hetkel oli väikene koosolek teemal esimese klassi poisi kasvuraskused kohtusime õpetajate ja sotsiaalpedagoogi ja nii, et oli hästi tore tunne, et saab nagu üks-ühele lapsele tuge küsida koolist. Miks on teie valik just see Harmi kool? Mina kindlasti tahtsin oma esimese klassi poisile väikest kollektiivi, siis praegusel hetkel on neil seitse õpilast klassis ja, ja kõik ütleme tugisüsteem psühholoogid kinnitavad, et see oli väga õige otsus, praegu koolikeskkond ei erine väga meie kodukeskkonnast, lots keskne, palju sellist müramisest õues olemist. Et see on minu arust väga hea pehme üleminek olnud sinna sellisesse raskesse koolielukooli koolilapselapsevanema ellu. Mis teid teie peret üldse siin maal Kose vallas hoiab? Lihtne oleks ju sõita kiirteed mööda sinna Tallinnasse, sinna jäädagi. Ja olen seda elu elanud, Me oleme mõlemad abikaasaga Kose vallast pärit, käinud Kose gümnaasiumis käinud Tallinnasse tööle iga päev ja sel hetkel, kui lapsed tulid, saime aru, et mulle ei sobi elu ta rohkem looduses olla. Juhus vis kokku toredate endiste klassikaaslastega näiteks õpetaja kadriga, kes siis ka ühtlasi ka kinnisvarakuulutusi hakkas saatma. Ja niimoodi tekkis hästi tore kogukond, me algselt võib-olla viiest perest koguneb koosnev kogukond siis jõudis elu sinna, tekkis kooli ümber kogukond. Et praegusel hetkel ma ei kujuta ettegi elada mujal kui looduse keskel, sest et nüüdseks olen ma ka loodusgiid ja matkajuht. Ja mu abikaasa samamoodi et ma ei saaks elada linnas praegu. Farmi kooli saatus on olnud aastaid küsimärgi all. Ena farmi kool ei olegi iseseisev, kuulda on osa Kose gümnaasiumist, on Kose Gümnaasiumi õpipaik, aga mis on selle kooli hetke perspektiiv? Kose vallavolikogu otsustas, paneme kinni, et see on viimane õppeaasta, aga samas ka nagu päris abikätt ulatanud, aga aga siin töögrupi kohtumistel niimoodi jõudsime selleni, et on võimalik siis valla kaasabil erakoolini äkki jõuda. Et see võiks olla see perspektiiv haridusselts nagu algul algul ei olnud väga nagu huvitatud sellest erakooli teemast, et noh, me ikkagi leidsime, et haridust pakkuda ka sellist haridust, mida lapsevanem vähemus lapsevanemaid soovib, on ikkagi valla kohustus. Aga siis läksid arvamused lahku vallaga ja ja siis me jõudsimegi sinna, et kui vald nüüd ikkagi toetab meid, siis me oleme nõus nagu pingutama selle nimel, et see erakool teha. Et meie lapsed ikkagi saaksid sellise hariduse, nagu me ise arvame, et nad vajavad. Tegelikult väikeste maakoolide sulgemist põhjendatakse ju ikkagi sellega, et ei ole lihtsalt efektiivne ressursse niimoodi kasutada, et kui me tahame palkasid õpetajatel tõsta, siis tulebki õpilased koguda kokku suurematesse keskustesse suurematesse koolidesse, kus pole mitte kolm või 13 õpilast klassis, vaid on 30 õpilast klassis ja nii siis hariduses raha paremini kasutada. Jah, kindlasti iga asjaga on niimoodi, et paneme kõik kokku ja suureks ja koondame kokku, et siis on, kindlasti on odavam, nii ongi haridus noh, võib-olla ei ole vähemalt väikeste laste haridus ei ole see koht, kus seda nüüd nagunii kindlakäeliselt jälgida. Ja, ja teine asi nii nagu meilgi on juhtunud see, et lihtsalt Mõisa köis on lohisenud, et keegi ei ole neid kulusid nagu päriselt üle vaadanud, et mis kuluvad, et tegelikult ei pea olema see kallis, mida siin kas kas või meil siin täna pakutakse nii-öelda haridusena, et kas seda saab kõvasti säästlikumalt teha mõistlikumalt. Aga lihtsalt keegi ei ole seda võtnud endale nii-öelda hinge hingeasjaks ütleme oleks võinud märgata, et varem, et need kulud on suured ja, ja siis selle nimel nagu tööd hakata tegema, et neid vähendada. Et jah, loomulikult on kallim pidada, aga ma arvan, et kuskil noh, 10 last klassis mingid siuksed kogusad täiesti täiesti võimalik normaalsete kuludega hakkama saada. Kulude kokkuhoid olekski see, et koondame kooli ülemisele korrusele maksimaalselt klassitäis, mis meie mõistes oleks 12 kuni 15 ühes klassis ja mitteliit klassina ja esimene teine kooliaste. Ja sellega me tahaksime ka nagu riigi nii-öelda soovi kodulähedane kool esimesele teisele õppeastmele. Need olid Harmi kooli õpetaja Kadri Männisalu ja Harmi Haridusseltsi üks eestvedaja Mati Männisalu. Mina põhimõtteliselt jälitasin nüüd kahte last, kes tulid farmi koolist. Pauliamiinat, jõudsin nende koju, mina, mis esimene asi on, mis koju jõudes kodus teed? Ei, ma nägin praegu läksid hoopis kanade juurde. Ma vaatasin, kas nad on munenud monarhi. Palju neid on ja kui tihti sa siis mune saad? Kuustik, Jeemen pole veel Poolas, andke alles, saime need kalad endale. Mille idee oksemaaelu on, et kas rohkem tahaks koolist tulete veeta aega toas või kui palju te õues olete? Mõlemas mõlemas endale. Seal see, meil on üks neer, mille peal me kõnnime, siis ma ei tea. Mängime. Kuidas te koolis üldse käite, CD algataja kaal ja ka või siis talvel on pime ju täitsa, millega siis talvel kooli lähete, kuidas vahepeal laudaga vahepeal järgnevate või jala ei suusatades kanu juba nägin kahte koeraga nägin keda ma veel näinud ei ole, talus kassi lambaid, aga nägime, viisime vana hea näide. Aga kui sageli te lambaid vaatamas käite? Nädalas kolm korda ümber lastel ka loomadega mingisugused ülesanded. Mina panen koertele süüa, mina panen kanadele ja kässile. Elo Liina Kaivo niisiis teie laste kannul tulin koolist koju. Koolis käib tilgaks. Üks käib veel lasteaias, kuidas te kirjeldaksite oma pereelu siin farmi külas? Väikeste lastega maal oma majas elamine nagu täielik väärtus omaette, et ja veel, eriti kui sul on kool lähedal, et sul ei ole mingit muretseda, pluss kuskil hommikul neid linnamüras liiklusummikutes saatma, et hommikul kiivrid pähe ja ratta selga ja nüüd kõik on kuidagi selline stressivaba ja rahulik, nagu et ma arvan, see pereelule nagu mõjub väga positiivselt. Te ei tööta farmist, ei tööta, põllumajandusettevõttes, ei tööta ka kohalikus koolis ega poes, te olete hoopis sisearhitekt, nii et töö tegelikult on ikkagi täiesti linlik. Miks ikkagi linnatööd tegev inimene kolib maale või nii-öelda kolib maale tagasi? Kasvasin ise siin maal ja siis keskkooli osa käisin ikka Tallinnas ja kunstikallakuga koolis ja valik langes kuidagi siis sellele sisearhitektiametile, et jah, et sa oma ametilt sõltud nagu mingil määral linnast, aga iseenesest. Ma ei pea seda nagu tegema linnas, et see ikkagi tänapäeval on nagu palju tööd arvutis ja ma käin nagu tihti ma pean käima nagu koosolekutele kohtumisel nagu linnas, mis on nagunii-öelda vajadusel inimestega kohtuda. Aga see kõik seal arvutis joonestamine, see, seda ma võin vabalt nagu ka kodustasin oma kodukontoris teha. Lisaks võib-olla on tegemist ka mingil määral loomingulise tööga, et see, selline maaelu ja mõningal määral ka loomad siin ümberringi loodus, et see kuidagi inspireerib sind võib-olla nagu. Öeldakse, et selleks peab olema jõukas, et lubada maaelu, pead suutma mitut autot ülal pidada ja kui tahad maja ostab pangast laenu, ei saa selle raha pead ise raske tööga juba enne kõrvale panema. Tõesti, nagu meie perel on ka kaks autot ja kui ikkagi noor pere, kes maal elab või tahab siia tulla, elama endale kodu luua, siis need tingimused kasvõi laenu saamiseks, need ei ole ikkagi nii lihtsalt kui linnas, et tihtipeale on sul vaja lisatagatisi ja neid noorel perel alati võtta ei ole, et sa pead nagu olema nagu kaval, et kuidas siis siin selle elamisega hakkama saad? Kuidas sa iseloomustaksid üldse seda farmi kanti, kui palju on siin peresid, kus on ka lapsi, ehk siis kui palju noori inimesi kui palju on vanu olijaid, kes on siin põlvest põlve elanud, kui palju on uusi tulijaid? Harmi küla on pindalalt päris suur küla, et sihuke hajaküla kui võtta, nagu siin on väga tegusad inimesed, et on nii, noori, on pensionäre, on põllumehi, on ka noori peresid, kes on tulnud tagasi isegi teise põlve, soomlased Ühed, kes tulid lastega siia tagasi nagu, et panna oma lapsi ja väiksesse kooli. Ei saaks öelda, et see on küla, mis on kuidagi nagu välja suremas või et ainult mehed käivad Soomes tööl ja naised ootavad neid kodus lastega, et et pigem on ikka selliseid tegijaid, kas siis põllumehed, kes siin kohapeal nagu ise hakkama saavad. Või siis noored pered, kes ikkagi kuidagi iseenesest ära majandavad, ilma selleta, et peaks Soome minema või kuskile näiteks meil on siin lambakasvatustalu naabertalu, nemad on küll pensionärid, minu isa ema, siis on hobusekasvataja, kes on ühtlasi koolis õpetaja. Et noored, kes väga usinalt ajavad, nagu ka ratsasporditeemat viljakasvatajad naabrinaine on postiljon, et siin ikka tegelevad kõigega, kindlasti on neid, kes linna käivad, et oma meeski käid startup firmas nagu linna tööle, et. Sisearhitekt teeb tööd ikka arvutiga, aga kui tihti sisearhitekt siis ikkagi teeb näpud mullaseks või poriseks? Nii palju, kui mul ikkagi vaba aega on, siis see on niisugune hea stressimaandus, et et nüüd kasvuhoones või nopid hommikul need valminud punased maasikad sealt põllu pealt või või vahetud lammastel aeda, et see tegelikult kõik see aiapidamine ja loomapidamine on, ongi siin niisugune hobi korras mulle, et ja on selline mõnus nagu tasakaalustav element siin sellele pingelisele sisearhitekti tööle, kus on kogu aeg, tähtajad kukuvad ja kõik tahavad järjest kiiremini kõike projekte kätte saada. Nii Elo Liina Kaivo, kuhu me praegu sattusime, kuhu te mind No nüüd me oleme minu lapsepõlvekodus sireli talus lambakoplis, kus vilu lambad siis on toodud nii-öelda kaitsva tiiva alla, et igasugustest huntidest ja koertest oleksid nagu eraldatud, et siia isa, ema põhikarjaga siis nagu koos aega veetma. Eks need lambad vajalikud on, miks on vaja ühel arvutiga töötavale inimesele, et tal oleks lambad ka? See tundus kuidagi loomulik asjade käik, kui me oma perega siia naabertalusse nagu ennast sisse seadsime, et seal olid siuksed parajad kaks heinamaad, mis olid aastaid seisnud nagu tühjana ja juba võsa hakkas vohama. Ja kuna ma mul on ikkagi käpasse lambalammastega toimet olemine ja lapsest saati nagu ka tegelenud nendega et siis ei ole nagu kuidagi võõras, et kui ma peaksin hobused võtma, siis ma nagu pelgaks ei kardaks, et ma ei tea, mis ma nüüd tegema pean nendega. Aga lammas on nagu kuidagi nii omane, et siis ja laste jaoks ka tundus nagu mõnus, kui sul on, nagu ikkagi sa elad maal ja sul on loomad, et nad näevad, kuidas siis lammas elab ja kuidas ta poegib ja kuidas väiksed talled ja et nagu niisugune loomulik looduses toimiv nagu elu osa. Kas tallede aeg on veel ees? Meie talus on see tallede aeg nagu suht täpselt planeeritud, et kuna sa jäära sisse paned, siis rehkendad, et kuna meil on lambad õues, siis on see nagu rehkendatud maikuusse, kui on juba nagu soojemad ilmad. Et osades taludes on ju juba jõulud nagu sul on nagu sihukseid jõulutalled. Aga meil on jah nagu sätitud see jäär nagu sisse, nagu sellisel ajal, kui et siis need talled tuleksid nagu soojal ajal. Nüüd ma olen sattunud aga sireli talu söögilauda, mis on siis juba kuulajatele tavaElo Liina Kaivo, aga, Aadam Kaivo, Liisa-Lota, Kaivo siin veel mitteoleva Nils-Naatan, Kaivo kodu. Nüüd ma küsingi teiste Kaivode käes ka, et mida teie teete ja ma saan aru, et te olete kõik ka kuidagi mingis sidemes ikkagi kogu selle lambakasvatusega. Alustame aadamast, äkki. Jah, mina päris ametlikult olen praegu töötu, aga olen tarkvaraarendaja, ehk siis tõenäoliselt mitte enam kauaks töötu taluga ma olen tegelikult seotud niimoodi, et siis pikalt kooli ajal ma pügasin lambaid ja teen seda vähesel määral. Siiamaani koolitan vahepeal siis teisi pügajat ka Liisalota. Ja ma tahtsin täiendada, et see pole meie koduvaid, meie sünnikodu, et me elame siin keegi kohapeal, igapäevaselt, ela Aadam tegelikult kõige rohkem, madam käib siin ikkagi abis, kui Elo elab haaper talust, aga aga ta on niisugune vabavabama käiguga mees. Aga mina olen, tegutsen vee peal ja mittemaa peale Emajõe lodjaseltsi oleme teinud viimased 15 aastat ja elame Tartus supilinnas, mis ka nagu natukene, meenutab küla. Kah nagu Nils-Naatan siin hetkel ei ole vanemaid vaatama tulnud, siis äkki Elo Liina ütleb, millega Nils-Naatan tegeleb. Nils-Naatan võib-olla siis tegeleb kõige rohkem nagu lammaste ja lambast saadavaga, et Nils siis toodab erinevaid lambavillast saadusi lambanahast, läkiläki, siit vaipu ja siis müüb neid, tal on väike töökoda Moostes ja seal on töötajad, kes õmblevad ja ja oma naisega koos, siis nad seda asja näevad ja, ja kasid sireli talust lähevad nahad ja vill sinna tootmisse nii-öelda ja siis ta Tallinna vanalinnas on siis pood, kus nad müüvad seda ja seal Moostes sama samuti siis. Kuidas nii on läinud, et enamus lastest ka kuidagi selle lambakasvatusega on jäänud seotuks? Tegemist oli minu isa suure kavaluse juhuse ja, ja minu jah, huviga hästi elada, et siis kunagi räägiti siia üks ei olnud pügajaid, Eestis räägiti üks koolitaja siia võõralt maalt koolitama sotimaalt ja siis isa arvas, et ma võiks talle autojuhiks tulla, kuna pärast koolitust õhtul võib-olla võetakse napsu ja ta ise siis ei saa sõita. Ja siis juhuslikult, et kuidagi ma jõudsin sinna koolitusele kaasa autojuhina ja juhuslikult sain ka seal koolitust. Ja siis arvasin, et küsin nii palju lamba eest ja hullult hakkab raha tulema. Kõik see muidugi nii roosiline ei olnud, esimesed pügamised olid üsna rasked ja minu see motivatsioon langes päris kõvasti. Aga siis ma olin näinud, kuidas sõltlane pügab ja siis mingil hetkel Läksin Šotimaal õppisin selle kunsti selgeks ja, ja pärast seda siis sai seda tööd nagu rohkem tehtud. Niisiis, me oleme talus, kus peremees on tiit ja ema on Lenne, oleme Kaivode talus, aga milline oli teie lapsepõlv siin? Harmi külas mina olen sündinud 85, et siis ma ei tea, ma ma mäletama hakkan seda asja kuskilt võib-olla 90.-test 90 edasi. Et noh, ma ei tea, lapsepõlv oli nagu maal ikka, see esimene lamba mälestus võib-olla läheb ka sinna alla, et ma pidin Ühte jäära viima kuskile põllu peale santi mulle kätte, ma olin võib-olla kuue, seitsme aastane ja siis jäär otsustas, et ta tahab minna kivihunnikusse. Ja mina muidugi ei lasknud ketist lahti ja lohisesin ära järel kivihunnikusse, aga mingi hetk ma ikkagi taipasin lahti lasta, sest et muidu oleks võib-olla luud katki saanud. Aga lapsepõlv? Maaelu selles mõttes, et kui oli toas istumist, siis lugesin raamatut ja õues mängisime siis poriloigus ja kuusekis ja põllu peale, kus, kus juhtus, siis ja vahepeal siis tuli tööd teha. Meil võimaldati, anti päris palju vabadust. Ehk siis, kui me noh, keegi ei vahtinud meil sabas kuskil suvalistes küla järvedes ujumas käisime, eks ole, meil oli kart, millega me sõitsime mööda kruusateid, kihutasime ringi ja mööda põldu ja igasugust lollusi tegime ja see oli nagu noh, eks väga midagi hullu juhtunud, sest et võib-olla selle aja peale meil oli ka mõistust nii palju peas, et me ikkagi nagu ohtlikes kohtades kihutanud ja sellise tegevusega siis kui sa ehitad kuskil, ütleme, kuusehekist ka seal nelja meetri kõrge, kui sa ehitad endale onni siis esiteks on see vabadus on kõik väga tore, aga just seal tekib nagu siseotsustamise tunne, nagu, et et kuidas ja mis on ohtlik, mis ei ole. Mis see noh, taluelu nagu meile andnud on pikemas perspektiivis nagu elus elusse kaasa, noh, mina olen mõtelnud sihukesi asju, et noh, ma nimetaksin seda kartulipõllud Selendiks nagu, et meil oli kunagi kartulipõld, mis oli üks hektar, mis tähendab seda, et seal oli 100 sajameetrist vagu ehk siis kuku 10 kilomeetrit kartulivagu ja kui sa seisid sügisel seal põllu ääres ja mõtlesid, et nagu see ei ole võimalik, et sai üles võetud, sest mõtlesime käsitsi nagu selle rootoriga, mitte kombainiga. Ja siis lihtsalt nagu hakati võtma, kutsuti sõpra ja lõpuks see ikkagi oli üles võetud nagu noh, et see oli iga sügis selline noh, et nüüd jälle pole võimalik, et sa saad aru, et kui sa hakkad mingile asjale otsast pihta ja lihtsalt teed ja teed ja kuidagi korraldad seda nagu toredamat, et siis lõpuks ikkagi saab tehtud nagu ja see on nagu elus edaspidi ka, et sa ei pelga nagu mingeid suuremaid väljakutseid, kas sa tead, et kui hakkan otsast tegema, küll siis ikka saab. Ja siis sa jah, kuidagi ikkagi nagu treenid seda juba lapsena ka, et sa oled nagu sa näed, kuidas ollakse nagu peremees või kuidas sa pead mingid asjad ära tegema mingil kindlal ajal külvama nagu mingi asja maha, kuna hiljem sul lihtsalt pole mõtet seda külvata kõigepealt seda sulle ütlema vaid seda kuidagi loodus ja sa ise pead seda sättima. Ühesõnaga õpike kuidagi nagu nagu vastutust. Ja siis kõik see tegelikult aitab sul nagu teha tegeleda näiteks ettevõtlusega, et noh, meie tegeleme lodjaseltsiga ja ma, ma arvan, et kui ma oleks olnud nagu kuskil linnas kasvanud vanemad oleks olnud ametnikud kellast kellani tööl noh, ma ei oleks elu sees siukese asjaga alustanud, Kunnas oleks tundunud liiga kahtlane, ohtlik nagu, aga, aga noh, ja siis ma mõtlen, et et noh, kui me tahame nagu edaspidi, et oleks selliseid inimesi nagu, et kuidagi pole mõtet maalne kootud. Hästi, räägitakse, et sa pead juba ette teadma, milleks õppi tegeleks, sa saad ja niimoodi. Aga siis vaata, inimesel on ka nagu igast erinevaid rakud, on ju koed erinevad hakas nagu tüvirakud, mis ükskõik, milleks võivad nagu areneda ja minu arust maal tangu võikski olla see mõtet, et maakoolid on vajalikud nagu selleks, et osad inimesed saaksid maal nagu kasvada saaksid olla selle elu sees rohkem ja nad oleksidki nagu need tüvirakud, kui nad jõuavad nagu mingile tasemele oma elus siis nad saavad nagu, ükskõik nagu, mis valdkonda edasi vaid see on, neil on kuidagi mingisugused fundamentaalsed oskused olemas nagu teha tööd, olla võtta vastutust, nagu jõuda mingi eesmärgini, et, et nagu see on. Miks mina olen mõelnud, et miks on nagu vaja, et oleks nagu maaelu ja maa maakoolid alles. Ja siis täna oli veel lugesin, et, et kriisi õpetas, et mis teha, kui on kriis, moodne, rääkida sellest, et kõige üks viiest punktist oli, et hoia oma autos nii palju kütust, et sa saaksid sõita kuhugi, kus on maakelder ja seal on söök. Aga et meil peaks olema neid keldreid, kuhu siis sõita, kui on kriis, nagu, et kui meil oli viimati suur kriis, siis oli palju talusid, aga peaks mõtlema, et neid oleks nagu tulevikus ka. Aga kas maainimestel keldris üldse on enam tänapäeval sööki, kas ei ole nii, et väga paljud maainimesed lähevad ka kartulit ostma? A jao kauplusesse? Söök jookseb, meil siin paleodieet jookseb põllu peal ringi, tegelikult kartulitega on ei kartulid meilonikega, Silendil talus endal, kuna me oleme vana kartulikasvatustaluga olnud, et ei, ikka ma arvan, et mida aeg edasi, seda rohkem moodi see ise tegemine ikka läheb, et see võib-olla vahepeal kadus ära, jah. Meil on keldri siinsamas luugi lahti teha ja vaadata, mis seal sees on. Palju teil vanusevahet on, kas tüdrukud mängisid vennaga koos või eraldi? Ma olin ikka Aadamale rohkem ema ees. Kuigi ma olin seitse aastat vanemaga, kantseldasin seda kogu aeg, ma olingi Aadama teine ema, mõnikord isegi esimene. Aga aga mina mäletan, meie ikkagi mina, vanemad lapsed ikka mäletavad seda sovhoosi aega ka veel, et siis oli see peedikasvatusest alged. Ma mäletan, et mina olin pisikene, pidin siin mingile tohutule meeskonnale üksinda suppi keetma. Ma arvan, ma olin seitsme, need supp oli enam-vähem valmis, aga ma pidin valvama ja väga tähtis tunne oli. Kuna nad tulevad põllult lapsepõlves, mis on nagu linnaelu käest erinev. Kui meie tulime nagu koolist koju midagi, meil oli laua peal nimekiri nagu umbes, et ema oli pandud, tooge puid, viige seelikutele sellele nii palju, noh, mingid siuksed, väiksed tööd, mis me saime nagu ise oma käe pealt siin ära teha ja see oli kuidagi nagu tundsime ennast nagu asjaliku ja vajalikuna. Noh, muidugi alati see ei olnud väga tore, aga ikkagi see tekitas nagu mingisuguse võimekuse nagu, mida teha, või tööharjumus agavad linnas on sellega küll väga keeruline, et mis sul on seal, vii prügiämber välja on ja siis edasi nagu et et see, see töö kasvatas nagu maal ka kuidagi võib-olla lihtsam korraldada, et inimene õpiks nagu vastutust võtma mingite asjade tegemisest. Me alustasime tänast saadet armi koolist, rääkisime Harmi kooli aastal 2019, aga mis aastal need olid, millal teie kõik Harmi koolis õppisite ja, ja milline see koolielu siis oli ja mis see teile andis? Mina olin ikkagi puhtalt armi koolis nõukogude ajal, et 92 siis ma läksin gümnaasiumisse, enne seda oli ka pioneeri, elasime jah, et selles mõttes mäletan seda Nõukogude kooli ka, aga aga no niimoodi võib küll öelda, sarmiga on nüüd mingisugune noh, supereliit, mingi siukene. Ta oli nagu tavaline maakool, aga me saime siis niisuguse haridus, et kui me läksime nagu kõik edasi gümnaasiumidesse pärast üle Eesti laiali siis me jään nagu hätta selle haridusega. Kool oli meil päris väike, minul oli üks klassivend ja viis klassiõde, veidikene oli see lähenemine selles mõttes personaalselt. Et kui, kui keegi meie klassist maha jäi või keegi ette läks, siis sellest ei juhtunud midagi nendele siis, kes ette läksid antikoormust juurde. Õpetajal oli aega tegeleda sellega ja nendele, kes siis maha jäi, nendele siis tehti järeleaitamist. Et siis kõigil oli koormus peal ja kellelegi ei hakanud igav kellelegil. Ja keegi keegi, kui ei tundnud ennast üleliia lollina. Nii kogu meie juttu, mis mina olen rääkinud nüüd siin Aadam, Elo, Liina ja Liisa-Lota Kaivo ka on teisel pool lauda pealt kuulanud vana pereisa, siis Tiit Kaivo ja, ja peremaa lenne. Mis mõtted tekkisid laste juttu kuulates, kas nad rääkisid õigust, kui nad kõnelesid oma oma külast ja kodust ja koolist 30 aastat tagasi? Ega taolist juttu meie peres väga palju ei räägita ja sellepärast tundus nüüdne jutuajamine nii, et võtab vee silma, kas. Aga no ma hoian tagasi igas külas, otu teomat liidrid, nii et selle koha pealt me küla võib-olla, et ei ole eestimaa küladest oluliselt erinev, noh, see on küll, et meie küla on kooli külla, mitte just kirikukülaga kooli küla ja ja armi kool on siin olnud juba. Ah, iidamast-aadamast saati ehk selle ümber on kuigivõrd elu keerelnud. Oli, kui meie siia elama tulime, oli lapsi üle 100. Nüüd on mul lapselapsed siin koolis ja neid on kaks ülejäänud noh, kes siis süüdi on selles, kas siis isad-emad, kes ei viitsi selle asjaga tegeleda, võib-olla Eesti energia on sättinud traadid paika ja enam ei ole. Pimedat aega, saab kogu aeg telekat vaadata ja laste tegemine läheb meelest. Siin on muidki faktoreid ilmselt, mida võiks silmas pidada, aga jah, koolon, sellel külal hoidnud küll nagu siukest omamoodi, et ta on ikka kooliküla. Aga muidu see maaelu ei ole teab mis lõbu. No aga miks te ikkagi olete jäänud nende lammastega tegelema, palju neid teil praegu? Oh, see on ju nii lihtne, tuleb jalad kokku lugeda ja siis neljaga jagada. Ma arvan, et siis saab umbes 200 või natuke rohkem. No miks ei ole linna tagasi kolinud? Vaat, see on niukene, Essatoloogiline küsimus, et et ma sellisel moel suudame hoida distantsi enda ja riigi vahel kõige rohkem. Putkade moodi ka võiks seda teha ju, aga sinna pagan püüavad lõpuks sind kinni. Kapo eriüksus tuleb, püüab mu kinni kusagilt Soosaare pealt, aga aga lambapidajad suudavad ennast ära toita oma sõpru ja jälle sugulasi ka natukene ja, ja sellepärast on nad suhteliselt sõltumatut. Et see põllumehe elu on üldiselt kroonust nagu suhteliselt sõltumatu ja ja nad võivad olla isepäised, sest nendel on sahver. Aga linnainimesel sahvrit ei ole ja ta peab siis nõus olema sellega, mis raadioonud teleonud. Tädid räägivad. Nii et me võime siin omasoodu olla ja praegu õnneks väga kõrvupidi välja tiriti, aga aga noh, niimoodi, et sellel jah, maaelul on omad nautinud. Kui ma omal ajal ma mõtlesin, et lambapidamine on üks sobiv töö laisale inimesele, siis siis müüma nii päris ei arva, aga aga jah, et teatud sõltumatu seda annab siiski. Ja see muidugi ka. Et Ta ikkagi taluelu nagu selles klassikalises mõttes ühendab erinevaid põlvkondasid, olgu siis vanavanemad ja vanemad ja lapselapsed, need kõik mahuvad ühte majja, teinekord elama ja, ja mõnikord ka koos töötama. Mis on minu arust väga siukene. Hea kuulaja, see oli niisiis retk, mis algas farmi väikeses maakoolis ja lõppes Harmi külas sireli lambatalus, kus minuga köögis toidulaua ümber vestlesid talu peremees Tiit Kaivo ning tema järeltulijad Elo Liina Kaivo, Liisa-Lota Kaivo ja Aadam Kaivo. Ma tänan võõrustajaid südamest ning loodan, et elu haaremi külas edeneb ning farmi koolis hariduse andmise traditsioon samuti püsib. Nüüd aga annan eetrijärje Eesti naise aiatoimetaja Eva Luigas ele. Tere, mina olen täna jõudnud siia Ääsmäe külje alla. Harutee kanti, täpsemalt taga metsakülla Helga taimeaeda ja minu ees on taimeaia perenaine ülli Riina Sildnik, tere. Tere, Eeva. Kevad on, on neil olnud selline, vahepeal oli soe ja vahepeal oli vähe jahedam. Kuidas sinu taimed sellist ilma armastavad? Täna vastu tegelikult oli isegi päris hästi, sest väga soojaks vahepeal ei läinud ja, ja taimed jõudnud veel kasvama hakata, kui see hullem külmelmile tuli, nii et ma olen isegi täitsa rahul selle kevadega on selline ühtlane rahulik. Meil on aprillikuu, et olekski vara tahta, et kõik asjad juba lehes ja lilles oleks jääda, ei ole sellist linnainimeste kevadet sel aastal päris kindlasti mitte, kuigi nagu sa näed, õied on juba olemas, meil on, kes need esimesed on, kes on ennast lahti ajanud, minu sellised sellised uued täiesti lemmikud on võrkiirised ja eelmisel aastal sellesse labürinti ma neid siia maha tikkisin, niimoodi. Päris tuhandeid ja, ja ütleme, et juba näitavad oma muljet, et mulle nad hirmsasti meeldivad varased ja see külm. Meil oli siin maapinnal peaaegu 10 kraadi külma, et ei tee teist nägugi. Kuule, sa ütlesid, et sul on siin labürint, Tätte paraku meil raadio neid pilte ei näi. Selgitame kuulajale lahti, mis asja sa siia oled teinud, sest see ei ole ju mingi, me ei saa seda ei osta, see on lihtsalt silmailu või? No see on see, et kui sa elad ja töötad ühes kohas, siis, siis paraku see hobi pool tuleb, tuleb tuua omale siia tööle kaasa ja siis selle selle natuke omale ja võib-olla natuke külastajale silmarõõmuks tegin, et sa oled teinud sellise labürindikujulise no nagu aiaosa. No selles mõttes, et nad tegelikult ju, kui me klassikaliselt labürindi mõtleme, olnd alati okaspuust, aga mina otsustasin, et kuna minul põhi, põhikirg ja huvi on just püsilill, et mina teen tema, siis püsililled on seal sibullille ja ja on siis ka selliseid pisikuid hiljem tulemas ja erineval ajal oleks, siis on see muutumisesse kogu aeg see labürint, siis see on selline natuke nagu näidisala inimestele, kes tulevad, et sinu juurde taimi ostma. Ütleme, et noh, eks ta näidisala, aga ma üritasin ikkagi liikides mõelda, siis pigem mitte ütleme, erinevatele taimedele kirjuks ajades, vaid just kes püsiksid püsti labürindis on ikkagi oluline, et ta, et ta laiali ei vaju ja, ja eks ma olen ise ka põnevil, ma ei ole veel aasta ringi näinud selles labürindis, et ja mul on selline tunne, et et tänu sellele, et ma seda nüüd siin kevadel nägin, et ma pean nüüd iga kuusel hakkama külas käima, no see oleks küll tore ju. Ja ma pean ütlema ka kuulajatele, et ma, et nad näevad raadio veebi, lähed meie saate veebilehel, et kas selle pildi ära, et siis saab ka kuulaja aimu, et mis labürindist tahtsin, täpselt räägime, aga läheme siis siia potiplatsile või kuidas sa seda ütled? Ütlengi potiplats on ülemine ja alumine potiplats, üks on päikese käes, üks on varjus, ütlesid, et sa oled nagu hobi ja töö nagu ühendanud. Millest siis taimekasvatus sul tegelikult alguse sai ja millal seda vist peaks ütlema, et see on nagu elustiili küsimus, et isenesest taimi ma olen kasvatanud siinsamas pinnal aastast 89 aga päris tööks sai see alles kuskil 2006. Ja sellest ajast olen ma siis ka niimoodi pigi, tasataimede paljundamisega tegelenud sidujaks taimede paljundamine, mida see tähendab, et paned seemnest või kuidas see käib? Seemnest ka. Aga eks ta, eks ta on ikkagi paraku seda teed, et selline taimede aretamine ja see pool on meil ikkagi toredad, tugevad aiandusmaad Holland ja Saksamaa ja ja kuna nii palju uusi häid sorte leitakse vanadelt liikidelt, siis, siis neid on hästi hea läbi katsetada ja proovida nad on, on natsi steriilse tõite ka, et nad ei lähe umbrohuks kätte ja, või annavad eriti pika õitsemise aja ja eks see kõik saigi alguse sellest, et kui ma esimese hooga pärast kooli lõpetamist haljastusega tegelema käisin, siis ma ei leidnud päris neid taimi, selliseid, natuke kiiksuga võib-olla. Ja siis ma sain aru, et ma peangi neid hakkama ise paljundama ja eks see sealt on nagu tasapisi kogu aeg kasvanud. Kas sa siis tegid inimestele ka aiaplaane ja selliseid asju, no esimese hooga küll jah, kui, kui, kui need toredad Räpina ja luua kooli lõpetatud said ka ikka esimese hooga sai hakatud kujundama ja ja siis tavaliselt ju lõppeb ikkagi sellega, et inimene ootab mitte ainult plaani, vaid ka, et keegi selle siis valmis talle teeb. Aga sinna plaanidesse said ikkagi sellised nagu nagu minule meelepärased taimed. Tuleb tunnistada, et siuksed imelikud natukene. Siis siis tuligi hakata ise tegema ja siis, kui juba meil oli siin teadupärast 2008 ei olnud väga kerged ajad Eestis siis majanduslikult majanduslikult just, et siis ma sain aru, et nüüd on see hetk, kus ma saan selle kannapöörde teha, miks ma üldse sinna kooli läksin, et, et need taimed olid see põhiline, et rajamise juures ju seda magustoitu too, ehk siis taimede istutamist on ju viis protsenti, ülejäänud on kivide ja mullaveeretamine, et nüüd ma saan siis olla näpud mullas ja iga talad nagu oma magustoidu sees ja näpud mullas. Tutvusta palun oma puukoodi, õigemini sina nimetad seda taimeaiaks, mis vahe on puukoolile taimeaiale, kui me räägime puukoolist, siis eesti keeles ei ole ju head sõna taimeaiale, kus põhimõtteliselt puid ei kasvatata ja kui me ütleme puukool, siis esimesena mulle ikka kevadel helistatakse, küsitakse õunapuid ja selliseid, aga aga seda paraku mina ei kasvata. Ja siis ma üritasin mõelda, et kui me mõtleme siin erinevate keelte peale, et saksa keeles on seal lummeš kuule või, või midagi sellist väga täpselt saksa keelt ei oska, kool, lillekool, jõekool ja, ja inglise keeles on olemas nõsseri ja samas laste ja nad ütlevad renni Alnessori ongi siis tegelikult eesti keeles näiteks konkursi välja kuulutada, äkki kellelgi on hea sõna pakkuda eesti keelde, et kui ongi lillede kasvatamisega on ka aiendaga aiandist, me ootame jälle suvelilled, siis tomatitaime seal vist ei ole, neid ei tomatitaimi ka, sest paraku minul kõik kasvab, õues ei ole kasvuhoonekasvatust ja see tähendab, et minu käest ongi taimeaed, potiplats ja külmakindlad karastunud püsilille. Kui kasvab lageda taeva all, siis, siis ta on põhimõtteliselt sama kaugel on sinuni potis taimed kui teistel peenras või kindlasti jah, et sa kasvatad lageda taeva all, sa siis ei saa kõike kasvatada või ma ei saa kasvatada selliseid ütleme, et kui ma, kui ma räägin, et mul on ka kiiksuga taimed või sellise et ma katsetan igasuguseid liik, kes võib-olla ei pruugi ka Eestis võib-olla väga külmakindlad olla siis taimekasvatus kui käib ikkagi läbi turbamulla. Aga mitte kõik taimed ei armasta, olgu ta siis neutraliseeritud või mitte, turvas ikkagi meie väga niiskes lörtsi, ses talves läheb liiga märjaks ja kunagi potid on koos juurtega ikkagi maa peal, siis mitte kõik ei ole nõus. Sellistes tingimustes ma küll segan liikidele distega drenaaži, seal kruusa või, või, või lubjakivi segu, et et meil oleks nagu lihtsam selle talvega hakkama saada, aga me ei oska kunagi ennustada, et milline see talv tuleb, kui paks on lumikate. Kas oleks mõistlik panna igihaljaste liikide puhul rohkem oksi või, või kas vihma eest lõputu sügisvihma eest peaks vähemalt tegema, et ma ikkagi natuke pean taimi aitama tema, kuna nad on nii ebaloomulikus keskkonnas, siis kiviktaimla asjad saavad sellised otstest lahti kiletunnelid või siis kuuseoksad peavad olema kindlasti igijäljadel liikidel peale, et selles mõttes selle on ta muidugi keerulisem, kui mu käest on küsitud, et aga mis saab talvel teed, uskuge mind, igav ei ole. Aga mis sa teed, talvel? Käisin roogi lund ja kontrollin samas tegelikult ju me peame talvel kõik oma tellimused ja nende nimekirjade kontrollimised või valikut tegema. Samas koduleht tahab uuendamist ja taimede kirjelduse, et ja, ja seda kogemust, mis nagu suve jooksul hangitud, see tuleb ju siis kuidagi realiseerida sellesse, et see teadmine tuleks nagu kirja panna nende taimede juurde lihtsalt kogemusena saanud olen. Ka sinul on kogu taimeaia dimente veebilehel kirjas, palju seal on neid taimi, erinevaid sorte, iide sorke, kui ma ükspäev just vaatasin, et eks seal on jäänud üles ka neid, keda võib-olla pigem kustutakse nimekirjast ära ja osad ei ole veel üle saanud, aga suurusjärk on umbes 1000 1000. No seal on sibullilled ja püsikutest maitsetaimed ja ja kõrrelised ja, ja siis püsililled ja kiviktaimla ja eks ta niimoodi kokku tuleb sorte nii palju. Räägi, mis printsiipidel sul siis mõni tegelane nagu hundipassi saab nimekirjast, kui ta nagu näiteks viis aastat ei ole kodu leidnud, et mina üksinda teda armastan. Kuidas olen jälle mingi laadung taimi toodud, millal sa oma taimeaia külastajatele avad? Sellel aastal olen otsustanud esimesel mail avada ja tavaliselt on mul olnud hooajal kolmapäevast laupäevani me oleme üritanud uksed alati lahti hoida, kuigi mais võib juhtuda ka seda, et nädalalõpp pudes maikuus on toimetada, tahavad hirmsasti jalutamas käia, laatadel võib sind leida, mis esimene laat on? Minu esimene on Pärnu taimelaat, see on üks hästi tore taimele, et see on vist mu üks lemmikuid minuga ostjal, seal on puhtalt taimelaat ja see on hästi vahva ja hästi tore. Selline kevade algus minu jaoks. Kodus avamine ja alustan ja siis siis on meil Türi, ei saa me üle ega ümber temast. Ja nii läheb, kuni kuni Tartu botaanikaaias on üks hästi tore hooaja avamine ja siis juba läheb hooaeg oma rütmi. No selge, aitäh sulle, ülli Reina, et olid nõus meid vastu võtma, et oma tegemisi tutvustasid. Ja ma arvan, et me kohtume sinuga esimesel mail. Väga tore, kui saama Taimana ja avad kokku lepitud äitäh. Kuuldud saate tõid teeni Eva Luigas ning Arp Müller, et külaelu jõuab vikerraadio eetrisse taas maikuus. Ilmselt mai 28. päeval. Kuulmiseni.