Reporteritund. Nii andis rahvusvaheline žürii teada nädala eest. Euroopa kultuuripealinn 2024 on Tartu võit tekitas aplausi minutiteks. Head kuulajad. Olen Mirko ojakivi. Tänane reporteritund on 2024. aasta Euroopa kultuuripealinnast Tartust. Saates saavad sõna need inimesed, kelle kaasabil on Tartu suutnud kandideerimisprotsessi edukalt läbida kuid töö alles algab. Mis asi on kultuuripealinn 2024? Mida kavatseb Tartumaailmale, Euroopale ja ka Eesti inimestele pakkuda sellest räägi algav reporteritund, head kuulamist. Me alustame tänast Reporteritundi Tartus aparaaditehase õuelt ja juba nädalapäevad tagasi saabus uudis, et järgmine Eesti linn, kes saab olla Euroopa kultuuripealinn, on aastal 2024. Ja see küsimuste ring, mis kahtlemata on inimestel kõige suurem, on seotud sellega, et mis siis toimuma hakkab, et iseenesest, see on tark tartlaste seisukohast kindlasti hea, aga Eesti inimesi huvitab see, et mis toimuma hakkab. Berk Vaher, teie olete üks nendest inimestest, kes osales kandideerimisraamatukokkukirjutamisel kandideerimisraamat, see sisaldas siis endas kogu seda kontseptsiooni, et mis tegema hakatakse, et mis toimuma hakkab. Noh, toimuma hakkab see, et kõigepealt on meil laupäeval tänupidu kõikidele nendele inimestele, kes kaasa aitasid. Et siinsamas aparaaditehase hoovis, kus me seda juttu räägime ja siin ümbruses aparaaditehase festivali raames toimub ka meie tänupidu, kus need inimesed kõik kokku tulevad, aga siis, kui uus nädal algab, et siis toimuvad esimesed sammud juba sihtasutuse moodustamiseks, mees kogu selle kultuuripealine haldamisega tegelema hakkab, hakkavad tulema kokku kõik need projektipartnereid ja, ja kõik need kaasata omavalitsused, kellega siis asi käima lükata, sellepärast et sinna taotlusesse kirja saanud projektide puhul ikkagi päris suurel osal on, need alustavad tegevused ette nähtud juba järgmisest aastast ja ja nii see ettevalmistamine hakkab. No mis see praeguse kultuuripealinn 2024 on, et see on ideede kogumik ja siis on olemas juba mõned inimesed, kes töötavad siin projektijuhid ja mõned inimesed veel, et kui Tartut valitud ei oleks, siis põhimõtteliselt oleks otsad kokku tõmmatud, aga nüüd tegelikult see kõige olulisem töö alles algab. Ja seda kindlasti ja ja ta ei ole selles mõttes ainult ideede kogumik, et kõik need projektid said sinnagi esitatud ikkagi kindlate tegijate baasiga, juba osa neist oli välja ajendatud konkreetsetest varasematest sündmustest, kuigi meil oli see põhimõte. Me ei pane sinna olemasolevaid festivale ja, ja noh, ma ei ütle, et see lihtsalt kõik asjad natuke suuremaks, mõnel juhul me seda tegime, aga sisse suuremaks kasvamine on ka tõesti väga suurel määral, et kui me räägime siin näiteks Tartu loodusfestivalist, mis praegu on ikkagi suhteliselt väikse mastaabiga sündmus siis seal me nägime seda potentsiaali tuua sinna veel mitmeid teisi algatuse juurde ja kasvatada väga palju suuremaks. Ja mõningaid selliseid näiteid on veel, aga põhiline on see, et ükski idee seisa nagu lihtsalt unistuste savijalgade peal. Et seal on olemas inimesed, seal on olemas mingisugused juba toimuvad tegevused, seal on olemas kindlad välispartnerid, kes on huvitatud asja ehitama. Et ühesõnaga Berk see kultuuripealinn see ei ole nagu see, mis on praegu Tartused hansapäevad veelgi suuremas vormis mai tea volbriõhtu veelgi ägedamal kujul, et seda ei tule, et need sündmused küll võivad jääda, aga see ei ole kultuuripealinnas. Ja, ja tegelikult ju noh üks asi, mis mis räägite, õnneks olete, et on 31 sellist suurt projekti edasi võib tekitada küsimus, et kas siis aastaks vangi 31 sündmustel. Et me oleme rehkendanud, et need 31 sellist katust, mis hõlmab tegelikult nii linna kui, siis seda regiooni on pigem sellised raamistikud neid sündmusi, mis selle raames võib hakata toimuma võib-olla üle 1000 ja see on ainult nüüd see programm, mis me tegime selle taotluse jaoks, sinna juurde tulevad veel need, eeldatavasti jätkuvad Tartu kultuurisündmused, sest et üks klausel selle kultuuripealne puhul on see, et see ei tohi mõjutada linna sellist tavalist kultuurieelarvet. See ei ole see, et sa kandid oma sellise tavalise projekti eelarve lihtsalt selleks üle nimetatud, kõik toimub programmiks ja sellest piisab. Kes rahatajavad, surevad ära? Nojah, sellisel juhul seda ei usu puhul küll, jah, jah, aga ei, et on mõeldud ikkagi see senised traditsioonilised asjad jätkuvad, linna senine kultuurirahastus jätkub või mitte senini on tegelikult meil on uus süsteem, nüüd aga tuleb juurde kogus uus paga. Mis siis juurde tuleb, et noh kultuurisündmuste puhul hästi raske on ju kirjeldada seda, et mis see sisu on, et kui me võtame nagu Tallinna kultuuripealinna kontseptsiooni siis need märgilised või noh, maamärgid, kultuurikilomeetrid, ther, põhuteater, kultuurikatel need on nagu mingisugused märgid, mis siiamaani elavad oma elu, mis on inimestel meeles, et kui aasta on 2028, kas on olemas inimeste mälus mingisugused väga märgilised sündmused, objektid, tegevused, mille puhul saab öelda, et vot see oligi Tartu kultuuripealinn. Kindlasti peaks olema, kindlasti peaks olema, aga üks selge otsus, mis me tegime, oli see, et me ei ka liiga palju projekte suunates Te kirjutama, mida teevad kunstnikud? Et me loome nende projektidega mingisuguse idee. Me loome mingisuguse struktuuri, kuidas nende võiksid hakata juurde tõmbama konkreed, konkreetse sündmuse, konkreetseid kunstnikke, mis võiksid olla suhet teema välja, et aga mis on need kunstnik teosed või ütleme, püsiinstallatsioonid linnaruumis kasvõi isegi sellised püsivad objektid, mis tulevad linnaruumi juurde, et see on kõik juba lähemate aastate teema. Et noh, võib ju kehtida selle programmi sündmuste poolest hästi, kontsert manuaalselt tihedaks, aga lõpuks inimestele võivad meeldida väga lihtsad asjad kaitsmisel. Üks žürii liige tuletas meelde, et kuidas lõuadenis oli üsna meie saanud selline kogukondlik inimesi hästi laialt kaasav linnaruumi kaasneb, eks ole, regiooni kaasav. Aga kui lõpuks pärast seda kultuuripealinna aastat inimestelt küsiti siis tänaval, et mis teilt nagu kõige rohkem südantsoojendav meelde jäi, siis nad ütlesid, et sellised tohutugi kandilised nukud, millega tehti paraad tänaval ja vot sellises sümboolses mõttes need nuputavad kindlasti seal programmi tekkima, aga see on nüüd lähiaastad teema, kuidas siis tuleb selline märgiline asi, mida kõik mäletavad praegu me oleme rääkinud sellest, et üks selline meeldejääv asi võiks olla tõesti Cycling Tartu, kus me toome niimoodi kümneid ja kümneid tuhandeid inimesi sinna raekoja platsi peale suudlema. Ühelt poolt võib mõelda, et selline hetk, ainult kaua me ikka musitama seal ette näha, et mis on sellise asja selline avangardkunstini vastuse, aga samas ta on selline hetk, mille puhul inimesed tõesti võivad küsida, et aga kust sina siis oli, vot seda mina olin seal, eks ole, mina olin siin. No aga see on ka ju see hetk, mil puhtfüüsiliselt salongi Tartus väga palju inimesi, see on nagu see Metallica kontsert, see on lihtsalt, ma ei tea, kui palju neid tõsiseid Metallica fänne seal oli, aga lihtsalt pidi minema. Just nimelt ja, ja selles mõttes selline Metallica näide, see oli tegelikult loto võitlevatele, ütleme see, et Tartu selle haldas ja et mitte ainult et see kontsert õnnestus, vaid et me näitasime ka seda, et, et meil on võimalik linnaruumi nii palju inimesi vastu võtta ja nad on siin turvaliselt ja see linnakeskkond töötab nendega kaasa sandis tohutu kindluse, et on võimalik selliseid asju teha veel ja peabki tegema, et on kindlasti vaja selliseid, kõige paremas mõttes massiüritusi, kus inimesed tulevad kokku, teevad midagi väga lihtsalt paljudele hoomatavat ja noh, mis seal salata, eks ole, et ilmselt me oleme ikkagi viie aasta pärast ka selles maailmas veel, kus selline Insta väärtus säilib sündmustel. Et see läheb niimoodi. Et vähemalt mingi osa sellest mitmekümnest 1000-st pildistavad üle kogu maailma, saadavad selle ja noh, lööklaine levib, et vaadake, see on siinse on praegu on see Ka kindlasti, kui te ise olite selle küsimuse ees, kui ta seda kogu kontseptsiooni välja mõtlesite, kui üldse tuli mõte, et tartu taas peaks kandideerima, et kellele seda kultuuripealinna üldse vaja on, et kui palju seda on vaja tartlastele, kui palju on vaja Eestile, kui palju vaja lätlastele, soomlastele ja muule euroop pole või siis isegi kogu maailmale, et kuidas te selle kõige keerulisema küsimuse lahendasite, kellele seda vaja on? Jah, see oligi põhiküsimus, see oligi põhiküsimus ja ja noh, kindlasti, kui see asi pihta, kas siis oli juba tunda niimoodi siit-sealt selliseid hirme, et, et eks tuleb kindlasti selline väga elitaarne avangard ja noh, et intellektuaalselt sellisel tasemel, et et väga paljud sellised lihtsamad imestavad kõrvale ja see oli kohe niimoodi kindel otseselt. Ei et. Peame tegema sellise programmi sellise kontseptsiooni, mis hõlmab võimalikult paljusid inimesi ja eriti sellest, mis oli toona juba kergelt õhus. Ja mis nüüd selle aasta jooksul kindlasti võimendus, on see noh, meie ühiskondlik olukord. Et me võime ju siin kuskil sotsiaalmeedias sahvi kokku taguda ideoloogilisel pinnal, aga kõigel sellel on omad sotsiaalsed põhjused. Ja selle sotsiaalsed põhjused on ka selles, et hulk inimesi üle Eesti tunneb ennast kõrvale jäetuna tunneb ka seda, et kogu see Euroopa elukvaliteet nendeni ei jõua. See uus digitaalne maailm liigub neil ees teha ja kuidas nende inimesteni jõuda, kuidas need inimesed tunnevad, et nad tegelikult on nagu osalised selles asjas. Et nad saavad kuidagi kaasa rääkida neid, kui inimesi väärtustatakse. Et see ei ole ka selline noh, poputav abiprogramm, eks ole, et tule nüüd siia meie ringi, eks ole, me teeme sulle odavama pileti või teil on osalised asja juures ja see oli kindlasti üks põhiline liin üldse. Ja koos sellega loomulikult ka Lõuna-Eesti kaasamele. See jutt hakkas ka algusest peale juba, eks ole. Et Meil on ju kõik niigi hästi, kui, kui tuli ähva mängu, eks ole, siis seda enam veel, et, aga aga noh, et mida me sellega saavutada on, aga Lõuna-Eestile on, ma vaatan praegu seda, mis, mis statistikat avaldatakse nendel ajurünnakutel ja higi ametlik tööpäevadel Kagu-Eesti kohta, et noh, see ei ole väiksem ohu piirkond, kui, kui see Ida-Virumaa on tegelikult. Me võtame saates veel selle Kagu-Eesti kontseptsiooni, Annela Laaneotsaga õige peaga, aga kui küsida kunst on ju, või kultuur, see on eriti veel kultuur, on nii lai mõiste, et kui mina ei ole teie kandideerimisraamatut veel lugenud, sest ma salvestan seda intervjuud veel eelmise nädala reedel, kui seda ei ole avalikustatud, õige pea, see peaks kohe-kohe avalikustada sama, et kui laialt üldse sellele kultuurile ja kunstile olete lähenenud, et kas kultuuripealinn saab see olema, ma ei tea maalikunsti klassikalisi, selliseid valdkondi, trid, kui lai kandepind. Kindlasti ka seda, aga üks selline strateegiline lähtealus oli kohe see, et noh, vot see põhiline alus oli, et Johns öösel transtants national transfer rational, et ta on valdkondadevaheline ka tavalistest kunsti piiridest teadvusesse linnaruumi keskkonda niimoodi välja haarav, eks ole, et ta on rahvusvaheline, on põlvkonna ülejäänud, nii et, et kuigi meil on loomulikult programmis sellise teatava aktsendiga sündmuseid, kus me ütleme, tahad, Sul on kirjandusfestival, eks ole, see on teatrifestival, see on näituseprojekt siis noh, kõikide juures on see liin, et ta on. Ta küünitab veel kuhugi välja, kas ta lahendab vaimse tervise küsimusi, näiteks kas ta tegeleb keskkonnaküsimustega, kas ta tõmbab sellist teadust sisse? Et, et see oli kindlasti oluline mittekunstid sellises kitsas traditsioonilises mõistes vaid vaid noh, selles, mida tegelikult paljud inimesed Tartus, Lõuna-Eestis, Euroopas kultuuriga seostuvat ja see ei ole ilmtingimata see, et ma nüüd kirjutan järgmise romaani või maalin pildi. See on ju noh, praegusel ajal üha rohkem see, et et kuidas ma kujundan linnakeskkonda, kuidas ma kujundan seda oma vahetut ruumi, kuidas ma kujundan mingisugust suuremat lahmakat ruumi nagu sappa halikvaatanud mida see tähendab? Linnalooduse koha pealt näiteks? Kahest kohast oleme intervjuus rääkinud, üks on aparaaditehas ja teine raekoja plats, kus siis suudlus, aktsioon võiks toimuda ja no lisaks see Lõuna-Eesti, aga kus Tartus veel on sellised maamärgid, mida saab kasutada, ma ei tea, nagu ma mõtlen, Eesti Rahva muuseum, kui ma mõtlen Toomemägi, et kui palju neid sündmuskohti on? Eesti Rahva muuseum on näiteks ühe Suhe asjana kaasatud rahvusvahelises realismi näitusel, et kuna programmi koostamine eeldused ei keskendu ainult kitsalt sellisele kohalikule ajaloole või kohalikule potentsiaalile, vaid räägib mingisugusest Euroopa suurest teemast või Tootseda mingisuguse Euroopa aastapäev sisse, siis ühelismi manifestidesse saab 2020 400 aastat ja siis ongi niimoodi kõikide liiklusasutusi koondav suur näituseprogramm, kus on seal ühelt poolt rahvusvaheliselt läänes realismi tipud, teiselt poolt väga suur rõhk Ida-Euroopal plussis, gaase, noh, kohalikku selle Aheaaliga taastus, ühelismi tutvustame, see on üks asi näiteks aga samas jällegi seal lehmi ümber seda linnaloodust, mis on juba ahenemast, mis tekitab poleemikat, eks ole. Ja kindlasti see liin läheb edasi toomemäe puhul on täiesti jällegi omaette mitme sündmuse programm on seal väline ürituselt Tartuga seotud teadussaavutustest. Sest kui me räägime siin neurokirurgiast, eks ole, või ühe ööbimisega seotud asjadest või Struve kaarest, kui palju rahvusvahelist ikkagi teatakse Tartuga seotud? Ja noh, meil nagu tohutu pähe tulemas, aga, aga võib-olla mingil hetkel ta on jäänud sellise nostalgilise meenutuse peale ja seda ei ole päriselt tõlgitud sellesse praegusesse arusaadavasse keelde. Ja, ja sellega ja veel mitme teise asjaga on selles mõttes Toomeprogramm. Me räägime praegu ju isegi ainult sellistest tuntud ja juba õhtuturismis läbi käinud maamärkidest ka Emajõest, loomulikult kus on mitu asja, aga teine asi on see, et mis hakkab olema veel tegelikult selle programmi ühenduse väljakutse, et et kuidas seda veel laiemale viia, kuidas näiteks Anneline kaasata, seal on jällegi tegelikult väga suured võimalused selle linnaloodusega midagi teha, et üks asi on noh, puhtalt need majad või, või need kogun, seal on, aga tegelikult seal ümber on võib-olla kõige rohkem võimsamalt Tartu linnaloodust ka. Ja hea, et see Annelin sisse tuli, et ma just tegelikult juba mõnda aega mõtlen just selle peale, et kuidas kultuuripealinna üritus suudaks siis erinevaid kogukondi kõnetada mai tea Karlova pensionäre ja Annelinna, ütleme siis eestikeelsest perekonnast pärit inimesi, et need võlusõnad on programmis olemas ja. Ja ja tegelikult on ju olemas ka täiesti oma, et sellise kohalike kogu venekeelse kogukonna taasühendamisega ka sellepärast, et kogu selle protsessi kestel. Me nägime, kuidas see venekeelne, eks ole, et on inimesi, kes ei tahaks ainult vene kogukonnast, et, et seal on ka teisi rahvusi. Aga kuidas kultuurikogukond on üsnagi killustunud ja seal on teatavad sellised põlvkondlikud erinevused, teatavad sellised omavahelise koostöö küsimused. Et kuidas nad seal kultuuripealinn suudaks ka need inimesed panna rohkem omavahel koostööd tegema, annaks neile mingisuguse sellise uhkuse tunde, annaks neile selle tunde, et et nendega Kultuuriline identiteet jääb alles, aga samas nad on ka nemad Euroopa. Berkas midagi odavat ja magedad ka, tulevad. Odavat ja magedat. See jääb meelde, kui sa, kui te mõtlete, kas või ma ei tea eesti popmuusikale, siis me suudame ju hästi lihtsasti meenutada neid artiste, kes on olnud rõvedad. Ma ma loodan, et mitte magedat, kuigi selles mõttes, et selline noh, need taastuv märelikud või Tartu veidrikud on, on tahtlusest täitsa niimoodi eha viidatud, et see on üks, tahate oma pähe, eks ole, et noh, kogu selle protsessi jooksul on hästi oluline see, et, et me ei teeks turismist. Et me ei näita ainult seda klantspoolt, näitame seda, mille poolest tegelikult Tartu paljudel on huvitav. Muna Erkki, hüva, need on programmis olemas. No sellise üld üldnähtusena küll, aga kindlasti ma loodan, et ei tule midagi sellist tabamates magedad, sest et nemad on ju ka ikkagi sellised huvitavad provotseerivad kujud. Suur tänu, Berk Vaher ja ma olen üsna kindel, et kogu sellest sisu poolest tuleb vikerraadiokuulajatele veel ja veel rääkida, sest kõik tegevused on arengus kindlasti. Kui nüüd avalikuks saavad taotlused, et soovitan läbi lugeda praegu veel inglisekeelne on kavastaga eesti keelde tõlkida aga et, et ma väga soovitan lugeda, arutleda, mõelda selle üle, mis võiks juures olla veel, kes võiks juures olla kindlasti, kas on keegi jäänud kahe silma vahele, et noh, meie jaoks see protsessi lõpp. Meie jaoks tegelikult see inimestega selle programmi arutamise liin jätkub. Annela Laaneots kultuuripealinn 2024 ei ole ainult Tartu, vaid regioon laiemalt, et kuidas näiteks setomaale või Võrumaale kultuuripealinn võiks jõuda. Tegelikult me oleme kõikide nende maakondadega, mis on siis Valga maakond, Võru maakond, Põlva maakond, Tartu maakond teinud juba koos, praegu ettevalmistuseks eksis, meil on olnud nendes kõikides maakondades koos kultuurikorraldajad juba kandidatuuriraamat ettevalmistamiseks loomulikult vallavanemad ja linnapead. Aga meil on olnud ka sellised avalikud kokkusaamised kõikide maakonna inimestega, kes on soovinud tulla, ehk siis Põlva maakonna oma oli meil Räpinas Tartu maakonna oma oli meil Alatskivis, Valga maakonna oma oli Valgas ja Võru maakonna oma oli meile suure muna kohvikusse munamäe jalamil. Nii et tegelikult kõik need regioonid on juba praegu kaasata. Ja regioonide sellised ettepanekud ja soovid on seal kandidatuuri raamatus sees. Nii et niisamamoodi, kui ettevalmistus on kõik need maakonnad regioonil olnud kaasatud saavad nad olema kaasata järgmistesse etappidesse, kaasa arvatud siis sündmustesse, et kui tuleb mõni suurem sündmus, siis on juba praegu kokku lepitud, et üks suursündmus toimub Tartus, aga teine nendest toimub siis regioonis kas siis Põlva, Võru, Valga Tartumaal, et kuidas me siis otsustame? Kui ühtne või kui erinevad need maakonnad oma programmide soovide nägemusega Ka praeguses fosson, nad on selles mõttes teistes huvitavad, meil on väga eripärased regioonid ja maakonnad, et loomulikult setomaa tõstab esile seto kultuuri. Võromaa, Võru kultuuri, siis on meil Tartumaal on Peipsiveere, mis on, mis on omanäoline, Valga läheb kokku juba seal Lätiga kergelt, loomulikult meil on mulgid Tõrva vallas, ehk siis see ongi hästi selline mitmekesine ja selline huvitav pilt, mis ma arvan, teebki selle kultuuripealinna selliseks säravaks, huvitaks, mille pärast tasub ka väljastpoolt Eestit siia meile külla tulla. Lõuna-Eestisse. Mida siis ma ei tea näiteks setomaal kultuuripealinnana pakkuda on, kas see ongi see ehe seto kultuur, mis on elus ja olemas või siis selles seto kultuuriruumi tuuakse midagi? No ma ei tea, siin meil on saates juttu olnud ka sürrealismi. Näitusest, või, või suursündmusest, et et kuidas teie seda ette kujutada, selle lepimegi kõik Cyber regioonidega need kokku, et praegu, mis kandidatuuri raamatus on, on visioonid nendest põhisündmustest kuidas ta ühes või teises piirkonnas siis sündmusena aset leiab, selle Me lepimegi veel regiooniga kokku, et noh, näiteks toon näite, et meil on kokku lepitud, et kõikides maakondades toimub kollaste akende programm, ehk siis need kollased aknad saavad läbi kultuurisündmuste elustatud ja rohkem veel väärindatud, aga mis täpselt hakkab toimuma mõne selle kollase akna juures, see siis saab selgeks selle kollaste akende programmi kuraatori ja siis kohaliku kogukonna koostöös ja need saavad olema erinevad, et ei ole nii, et igal pool on üks ja sama vaided iga akna juures saabki olema eristub ja, ja põnev sündmus. Nüüd ma olen saabunud hoopiski raekoja platsi ja nagu Berk Vaher ega juttu oli siis ka raekoja platsil. Kahtlemata on oma roll kultuuripealinna ürituste sündmuste puhul ja Erni Kask Praegu kultuuripealinna meeskonna juht, projektijuht ja ma olen vastutav projektijuht, kui suur üldse praeguse meeskond on, kes kultuuripealinna kandideerimise ajal kogu selle ettevõtmisega tegeles ja kui palju te nüüd kasvama lähiajal peate? Algus? Ta oli väga tagasihoidlik, et umbes kaks ja pool aastat tagasi tulles kultuuriteenistusse peaspetsialistiks, oli see minu üks paljudest ülesannetest. Ja ta kasvas ja kasvas ja kasvas ja täna on meie päris kokku viis inimest kohapeal ja lisaks siis regionaalne koordinaator Annela Laaneots, sest Tartu kandideerib, kus 19-l Lõuna-Eesti omavalitsusega me tõesti tahame nagus lõõtsaga kohal olla. Aga tegelikult sellesama lõppur taotluse taga. Selle kultuuriprogrammi taga seisab umbes 100 inimest, kes on need projektid initsieerinud ja, ja sellele tasemele arendanud. See tiitel lõpuks tuli. Mis te nüüd eelolevatel kuudel eelolevatel aastatel peate tegema, sest pealtnäha on ju väga-väga pikk aeg selleni, mil Tartu siis ametlikult saab olla kultuuri Euroopa kultuuripealinn, aga tõenäoliselt nagu eksamiks valmistumise puhulgi, et alati jääb üks päev puudu või üks aasta puudu. On kasutatud kujundit kultuuripealinna kohta, et see ei ole mitte sprint, vaid maraton ja, ja ma arvan, et see on tõsi. Et ütleme, kuni möödunud kolmapäevani, siis kuni otsese väljakuulutamisele võis seda kõike võrrelda sellise keskmaajooksuga, aga jah, et, et nüüd on vaja vaja rahulikult tegeleda sellega, et praegusest faasist jõuda järgmisse, mis siis tähendab seda, et, et kõik need kaasatud inimesed peavad nagu selgelt mõistma mida see protsess endas kätkeb, mis see endaga kaasa toob ja, ja ütleme, kultuuripealinna kandidatuurimeeskonna ülesanne on põhiliselt sillata see protsess järgmisele tasandile, mis tähendab siis sihtasutuse loomist. Ehk siis raha ja inimesed ja kõik need projektid tuleb joosta käima niimoodi, et ühel hetkel, kui aeg saabub, on need valmis õitsema särama ja projektid on ka väga erinevad, on, on projekte, mis, mis vajavad kiiret algust mis vajavad sellist sellist kasvamist, et 24. aastal olla päriselt küpsed, aga on ka selgelt selliseid suuri tähtsündmusi, mis mis tuhandeid inimesi haaravad just nimelt sellel tiitli aastal, et tõesti-tõesti väga erinevad projektid on ja juba nendest nii-öelda suurte projektide sees on ka niukseid pisikesi all ettevõtmisi, millega saab oluliselt varem pihta hakata. Üks number on praegu ajakirjandusest läbi käinud, see on 20 pluss miljonit, et see on siis 10 miljonit umbes riigieelarvest 10 miljonit Tartu linna poolt ja siis natukene eraraha ja, ja partnerite ehk siis Lõuna-Eesti omavalitsuste või teiste omavalitsuste aga juurde, et noh, suurusjärk 25 miljonit, mis sellest saab? Jah, siin raamatus on kirjas number 24 ja pool miljonit, mis siis mis siis selgelt kätkeb kultuuriprogrammi loomist, võimestus, tegevuste tekitamist kahtlemata turundust ja nähtavuse kasvamist ja, ja loomulikult nagu me teame, et iga ettevõtmise puhul on, on ka on ka inimesed see just nimelt väärtust, kes seda, kes seda protsessi ellu viib, et loomulikult kuluka nende peale väga märkimisväärne hulk sellest summast midagi ehitama Tartusse. Et kuigi keegi loodab või kardab, et poe tänava kvartalisse sünnib see poliitikute poolt lubatud kultuurikeskus, siis see võib küll sündida, aga mitte kultuuripealinna raha eest. Ja et see on väga oluline, on aru saada, et Tartu on, on linn, kus ja need põhilised infrastruktuuri toetuskohad on olemas, et tõesti, see on, ma usun, et see oli ka žürii jaoks päris päris veenvalt aru saada, kui nad küsida, et nad näevad, et see on reaalne linn reaalsete hoonete, reaalsete institutsioonide ja kollektiividega, kes on võimelised seda ellu viima. Et kultuuripealinna eelarves on küll objekte, mis on seotud konkreetselt kultuuriprogrammiga, mis tekivad, olgu selleks siis toomemäele sellise interaktiivse installatsiooni hüppamine või võimendus. Sellisele kogukonna toidu kasvaks aitamisele, aga need on kõik sellised, sellised märgilised ja küllalt väikesed kulutused, mis on tegelikult osa sellest konkreetsest projekti eelarvest. Ma ei tea, kui palju teie mõtete selles kategoorias, mis teil on ja mida teil ei ole, et kuidagi eemalt vaadates tundub, et kindlasti neid asju, mida teil ei ole, on palju rohkem kui neid, mida on, et rahadel veel ei ole. Projekti ideed on olemas, aga seda sisu veel ikkagi põhimõtteliselt ju ei ole, inimesi veel ei ole kindlasti seda protsessi algust nii mustades toonides ei näe. Praegusel hetkel oleme me midagi suurt saavutanud ilmusele tiitlit ta Tartu kultuuripealinna projekti ei oleks, et ma arvan, et see on see moment, kus kõiki neid neid inimesi tänada, kes sellesse tõesti suure suure uskumuse unistusega on, on maksimaalselt pühendanud, see on algus ja ma arvan, et see maratonijooksu kujund on, on päris hea, et tõepoolest meil on, meil on, on hulk lubadusi, aga lisaks sellele on meil ka ette valmistatud see pinnas, et need lubadused saaksid elluviijad ja ma arvan, et, et see on, see on üks reaalne asi, mis meil nagu olemas on, et me tajume igapäevaselt, et inimesed näevad selles selles projektis potentsiaali, selle pealt saab ainult edasi minna. Mul on siiamaani Silmes stoppkaader sellest hetkest, kui kultuuripealinna Euroopa kultuuripealinna võitja välja kuulutanud Läti Postimehe fotograaf on selle hetke jäädvustanud fantastiliselt. Väga palju rõõmsaid inimesi rõõmu varjav kojamees ehk Tarmo Kruusimäe, aga Erni Kask, millal te hakkasite, kui otsus oli kõlanud? Emotsioon, esimene emotsioon lahtunud mõtlema selle peale, et osutatud, aga nüüd ju see suur töö hoopis algab, et see rõõm on küll oluline ja midagi olulist on saavutatud, aga, aga kõik on ju alles ees. Tegelikult ei ole see see mõte mind hetkekski maha jätnud, et tõesti, tegeledes selle projektiga praktiliselt 24 tundi ööpäevas, viimased poolteist aastat kindlasti. Seda teadmist on nii palju, et ma olen, ma olen nendel erinevatel sadadel kohtumistele, mis me oleme selle protsessi heaks korraldanud pidevalt kasutanud seda, seda, seda ütlust, et teadmine kultuuripealinna detailidest ei muutu mitte päevade, vaid tundidega. Sellel projektil on 35 aastane ajalugu. Seal on mõned üksikud, mitte edukad lood, aga üldiselt ta tähendab, on tähendanud seal lindude linnadele edulugu et igast kogemusest pida. Kui jätkata täpselt samamoodi täpselt samamoodi selge plaani järgi ennast ületades, siis on sellest sellest projektist nii Tartule kui Lõuna-Eestile ainult võita. Mis need riskikohad on, kui palju te näete poliitilisi riskikohti? Ma ei tea. Mingil hetkel võib linnavõim muutuda mingile, kel valitsus ütleb, et see ei ole prioriteet. Ma praegu spekuleerima ei tea, majanduskriis saabub, kõik on võimalik, et palju neid riske on, mille puhul tegelikult ikkagi peab arvestama seda, et see muudab sisu ja see muudab seda, mis selles rohelises raamatus on, mida te praegu enda käes hoiab, ta riskid on olemas, aga riskid on, on iga asja puhul olemas, et see on, see on selline suure suure protsessi juhtimine, mida, mida ma loodan, et loodav sihtasutus väärikalt. D, jättes alles ja rõhutades neid, neid väärtusi, mida me selles rohelises raamatus esioleme toonud, see on siis meie elukeskkond, meie inimlikud oskused, empaatia, loomingulisus, meie omapära Euroopas see on läbi töötatud ja toetuse saanud platvorm, mille pealt edasi liikuda. Et ja, ja loomulikult iga protsessi tuleb võtta jaokaupa. Teada on, et 24. aastal Tartu on Euroopa kultuuripealinn, selle suunas tuleb liikuda tehes pidevalt eneseanalüüsi ja mõeldes ette, et mis, mis saab ja nähes selle selle eduka projekti sündimise nimel vaeva. Aga ikkagi, kui nüüd raadio ees on inimesi, kes tunnevad, et nüüd on tulnud ka nende jaoks võimalused, neil on mõned head kunstiprojektid, mõned head ideed, et kui palju saab veel programmi muuta, kui palju saab neid ideid tulla teile anda ja kui avatute veel olete, selles raamatus on tõepoolest ära märg, keeritud 31 originaalselt omanäolist projekti. Ja selles raamatus on ka selgelt palutud vastata küsimusele, kuidas te lisaprojekte tekitada ja, ja me oleme siia need kirja pannud, et et loomulikult ei, ei, ei ole see, see kultuuripealinna protsess 31 projektiprotsess vaadata sadu sadu erinevaid erineva tasandiga ettevõtmisi, kogukonna tasemel, väga suuri, kuhu, kuhu tõesti tuhanded inimesed saavad, saavad kaasa lüüjad lööma tulla, et me oleme avatud, et iga iga suurepärane idee kindlasti leiab kuulmist. Loomulikult peab tingimused läbi arutama, selles suhteliselt ta peab vastama nendele põhimõtetele, nendele väärtustele, mis, mis ellujäämise kunstid endas kätkevad. Ma arvan, et ükski väga-väga eriline oluline idee, kui ta seda tõesti on, tegemata ei jää, mõtlesin selle Bergi käest küsimata, aga hea võimalus on ikkagi küsida, et see ellujäämise kunstid see ju sündis ikkagi sellisest tehasevastasest võitlusest, et see tehase teema ei ole aktuaalne, et kui palju see kontseptsioon seoses sellega on muutunud ja kui palju te veel olete valmis muutuma või see noh, selline põhimõtteline olelusvõitlus pealinnast kusagil kaugel transpordiühendust, et ta asukohas, need on küll olemas, aga mitte sellised ideaalsed nagu kusagil suuremas linnas, et kui palju te olete valmis muutuma kontseptsiooni mõttes? Ma olen sellega nõus, et osaliselt selle selle kontseptsiooni nime valik, nende teemade koondumine sündis läbi selle selle toonase kampaania. Aga mida rohkem edasi mõtlesime, seda rohkem me saime aru, et need ei ole Tartu küsimused päriselt ka, et need on, need on suured Euroopa küsimused tsentraliseeritud riikides nagu Eesti, kuidas selline keskmine linn peaks säilima, kuidas ta peaks ellu jääma, et milline, milline see tulevikuplaan peaks olema? Mul on seda kahju öelda, aga ma arvan, et need kitsaskohad, mida selles kontseptsioonis oleme tõstatanud, et pigem ei lahene, vaid süvenevad. Olgu selleks siis vaimne tervis millega meist igaüks kokku puutub, millest, millest peaks julgelt rääkima ja püüdma nii-öelda ühiselt mõelda, kuidas, kuidas nende küsimustega toime tulla, et ja ma arvan, et selles kriitiline osa sellest kontseptsioonist tõenäoliselt ei muutu, ehkki me oleme loomulikult valmis selleks ka, et et lähemalt neli aastat toovad esile mõned teemad, mida, mida veel selles raamatus ei ole, ei ole kajastatud ja mingis mõttes on see isegi hea, see tähendab, et me ei ole kuidagi valmis, vaid me oleme alles protsessi alguses. Ma lõpetuseks ikkagi tuleks veel programmi juurde tagasi, et kui Berk rääkis meile suudlus aktsioonist lootes, et sellest saab siis üks tipphetki kultuuripealinna sündmuste seeriast, siis mis see, kui nüüd see aktsioon välja jätta, siis mis teie jaoks võiks olla selline kultuuripealinna tipphetk? Ma olen püüdnud olla sellises positsioonis, kus ma keskendun igale konkreetsele projektile eraldi, et et nad on minu jaoks kõik tähtsad ja olulised, vastasel juhul nad seal raamatus ei oleks. Aga kui ma peaksin ühe välja tooma ja see kindlasti ei haara tuhanded, ehkki parimal juhul Ta võib seda teha tuhandeid haarav, tõenäoliselt on sürrealismi kunstivoolu tähistamine sellise suure suure rahvusvahelise näitusega Tartus siis ma samast valdkonnast valiksin ühe teise projekti, milleks on autsaider kunst. Nende sadade väga eriliste loojate looming meie meie hooldekodudes erinevates astudes Dustes, mis, mis väärib avalikkuse ette toomist ja mis juba praegu on vastavates ringkondades ja väga hinnatud kaasaegse kunstiringkondades tähelepanu väärinud. Ida-Euroopa on selles mõttes täielik Terra Nova, et et mina kui kunstnik minus ootab väga-väga selle näituseprojekti sündivus, viljandi Tartu ja Pärnuga. Erni Kask, suur tänu. Me jätkame juba mõnest järgmisest kohast. Isegi raekoja kellad nüüd vaikisid nii, et need ootavad Tartusse kuulama ja aastani 2024 on veel päris palju aega, nii et jõuate käia ja kuulata. Kalle Paas kui nüüd rääkida kultuuripealinnast ja rahast, siis see summa on saates korduvalt välja kõlanud, et üle 24 miljoni on projektis või plaanis kulutada, et mis selle raha eest saab. Kultuuripealinn on kindlasti selline ettevõtmine, mis toob tagasi, et iga kulutus, mis teevad siis kas kohalikud omavalitsused, Eesti riik kui eraettevõtjad, eraisikud, et sellel kõigel on ikkagi nagu mõtte ja sihipära, et see peab tegema Tartut ja Lõuna-Eestit rikkamaks ehk siis kultuur tooma siia inimesi, kes seda kogevad, kes ööbivad siinsetes hotellides kasutavat transporti, toota teenuseid, ostavad siin meie loomemajanduse näiteks disaintoodangut ja nii edasi, et seda on hästi oluline meeles pidada, et see on ikkagi publikule ja see peab nagu kõik välja paistma ja sellepärast ongi siis tegevuse eelarvest, mis on 24,5 miljonit eurot seitsme aastase perioodi peale ja sellest tegevuseelarvest ongi siis üks osa konkreetse kultuuriprogrammi loomiseks elluviimiseks see on siis kunst, aga mitte ainult seal on ka sotsiaal- ja haridusprogramme tegevused siis üks osa on konkreetselt siis palgad, tegevuskulud otseselt personaliga seotud ja üks osa on ka turundus, ehk siis kuidas me oleme siinsamas, üle terve Eesti Balti riikides ja kaugemalgi Euroopas nähtavad, ehk siis kuidas publik siia jõuab, et tegevuskulud jaotuvad kolmeks protsentuaalselt on need vahekorrad umbes nii, et kultuuriprogramm on 65 protsenti, turunduskulud on 20 protsenti ja siis palgad ja sellised personaliga seotud tegevuskulud on siis 15 protsenti eelarve projektist. Kui suur see inimeste ring võiks olla, kes siis kultuuripealinna aastal ongi täiskohaga hõivatud kultuuripealinna tegevustega ja tegemistega kui palju neid täisajaga palgalisi töötajaid võiks siis olla? Kui me panime kokku enda projekti, siis me vaatasime meiega võrreldavaid linnu ja meiega võrreldamatuid linnu ja, ja see, mis on meile jõukohane, on, on üsna väike kultuuripealinn. Et Kaunasel näiteks on tegevus eelarveks seitsme aastase perioodi peale planeeritud 30 miljonit eurot, seal on ka palgad oluliselt madalamad ja nii edasi. Aasta-aastalt siis elluviivate Eluiva tiimi suurus kasvab ja tiitli aastal on siis täiskohaga, aga ka osalise kohaga umbes sadakond inimest hõivatud ja seal on siis nii konkreetse programmi loojad, elluviijad, produtsendid, kui siis ka turundusega sõnumiseadega seotud inimesed, aga ka näiteks raamatupidajad ja, ja ka siis reklaamimüüjad, kes siis teisest otsast peavad ka nii-öelda asju kontrolli all hoidma ja sissetulekut otseselt tooma. Aga kuidas sündis just see teadmine või soov, et see eelarve võiks olla 24,5 miljonit eurot, et ma saan aru, see võib-olla veel muutuv suurus, et kui keegi leiab lisaraha, siis tõenäoliselt ega vastu võtmata ei jäeta ja samas tuleb valmis olla ka selleks, et võib-olla tuleb napimates tingimustes hakkama saada, aga miks just see, ligi 25 miljonit? Meie jaoks oli hästi oluline aru saada, et mis teeb ühe Euroopa kultuuripealinna õnnestunuks ja mis siis võib-olla toob kaasa raskusi. Me vaatasime hulkasid eelnevaid kandidatuuri dokumente, käimasolevaid kultuuripealinnu. Me vaatasime nende elaniku elanike arvu, nende elatustaset, me vaatasime ka Tartus Lõuna-Eestis Eestis kultuuriprojektide eelarveid, nii et see projekt tegevuskulude kogusumma tuligi kokku siis tõesti mitme näitaja pealt ja seega ta on ka teisest küljest näiteks meist sõltumatult eesti riik ka kaalus, et mis on siis Eesti riigi võimalik panus kultuuripealinna. Ja kui nemad ütlesid välja, et kuni 10 miljonit eurot, siis meie olime nii-öelda kõikide nende nii-öelda võrdlemis meetoditega jõudnud. Oletasin, et riigi panus võiks Eestis olla kuskil 10 kuni 12 miljonit eurot. Nii et kui kaks otsa kohtusid, siis me nägime, et tegelikult see ongi sihuke väga realistlik eelarve suurus. Kui palju vähem, aga te olete valmis tegema, on see nagu mõeldav, et ühel hetkel noh, vaadates kasvõi tegelikult majanduskonteksti, mis praegu on toimumas maailma majandus valmistub järgmiseks kriisiks ja ma ei tea, mis 2024. aastal see majandusolukord on, aga, aga olete valmis veelgi napimate vahenditega hakkama saama. No Euroopa kultuuripealinna tunnetatavus, haare ja nähtavus on seotud eelarvega nii nagu selleks, et Tartus teha 50000 inimesega Metallica kontsert, seda ei saanud teha 5000 euroga, vaid selle eelarve üüratult suurem. Samamoodi on ka kultuuripealinnaga, et kui sa tahad kvaliteeti suhteliselt programmi, väga paljusid kaasatud sihtgruppe, kui sa tahad nähtavust, siis seal on piir ees, et, et sa ei saa lihtsalt seda eelarvet väiksemaks teha. Kui on kriisiolukord, siis loomulikult tuleb teha mööndusi ja alles jätta see, mis on. Ma usun, et põhiväärtuste mõttes kõige olulisem tuleb alles jätta ka kindlasti mõned sellised suured hittüritused, et sa pead leidma selle tasakaalu. Ma tahaksin öelda, et Tallinn 2011 me oleme ka nende kogemusi küsinud ja ja nende esialgne kava oli hoopis midagi muud kui see, mis lõpuks õnnestus ellu viia. Ja mul on hirmus kahju, et, et inimesed, kes nägid hästi palju vaeva ja tahtsid teha nagu midagi uskumatult ägedat, pidid tegema nii palju mööndusi, see on hästi valus ja mitte ainult Tallinnale, vaid mitmele teisele linnale, kes lihtsalt nii-öelda eestvedajatest linnas sõltumatult põhjusel on pidanud midagi ümber arvestama. Vastu ei olegi ju rohtu tegelikult, et peab olema lihtsalt väga hea arusaam, mida me teeme, kuidas me teeme ja siis sul on võimalik ka nii-öelda tüki küljest ära võtta või juurde panna. Mäletate te seda numbrit ka, kui kallis oli lõpuks või milline oli siis Tallinna kultuuripealinna eelarve? Nende esialgne tegevus eelarve oli suurem kui siis Tartu praegune välja käidud projekt, aga see, millega lõpuks siis kultuuripealinn tuli ellu viia, jäi mõnevõrra üle 10 miljoni euro peast. Ütlen selle numbri, aga seda kindlasti võiks, võiks üle kontrollida. Kas vahepeal lihtsalt elu on läinud nii palju kallimaks või siis Tartu plaanid on kaks korda ägedamaks. Kui vaadata, et eelmine kord kandideerite aastal 2006 igaüks võib mõelda, et mis oli keskmine palk aastal 2006 ja mis on keskmine, palkas või aastal 2019 või aastal 2024, ma ütleksin, Tartu eelarve on, on neid proportsioone arvestades väike Ma tahaksin, see oleks suurem. Aga me näeme, et et see, mis me oleme kirja pannud, on realistlik, see nõuab meilt kõigilt pingutust. Aga see ei ole ulme valdkonda kuuluv. Teisest küljest, et kui kõik partnerid löövad kaasa, siis me saame midagi hästi kihti. Majanduskriisi vastu ei ole kaitstud, aga me saame nii-öelda enda asjad, mis meist sõltub, me saame nagu korralikult läbi mõelda ja nii hästi kui võimalik teostada. Me oleme tänase saate jaoks intervjuusid salvestanud, nii raekoja platsis, nii aparaaditehases asume holmi pargis Tartu linnaruumil ja parkidel kultuuripealinna kontekstis. Milline see roll on? Tervel Tartu linnal ja Lõuna-Eestil on, on roll selles mõttes, et see on otsiku kangas. Inimesed ei tee kultuuri ainult majade sees, vaid kultuur on ka see, kus me praegu oleme, ehk siis park. Mulle isiklikult on hästi südamelähedane liigirikkusega seotud projektid ja suund. Nende projektide eestvedajate sõnum on, et linn on ka looduse koht ja ka linnas saab olla sellist liigirikkuse mitmekesisust ja, ja ka parki sa olla ainult nii-öelda madalaks niidetud muru ja kõrge puu, vaid sinna võiks proovida vahele panna tasandid, mis teevad ta põnevamaks. Sale muutukaid, putukaid lindusid rohkem, aga ka küsimus, et kuidas parke teha inimestele atraktiivseks aja veetmise kohaks, et holmi pargis? Ma ise elan siin lähedal ja mulle meeldib siin suvel käia sulgpalli mängimas ja ma olen alati üllatunud, kui ma näen veel kedagi pargis midagi sellist sportlikku ägedat tegemas, piknikku pidamas, et seda võiks Tartus kindlasti rohkem olla. Kalle Paas, ma tänan ja jõudu jaksu kultuuripealinna ettevõtmiste vedamisel, sest töö alles algab. Töö alles algab ja minu poolt hästi suur aitäh nendele inimestele. Kui žürii käis Tartus, siis 100 inimeste esitlesid seda linna ja Lõuna-Eestit. Meie kaheaastase kandideerimis taga on 1000 inimest, kes on käinud kuskil öelnud sõna sekka saatnud e-kirja osalenud ideekorje, ütles, et, et see on hästi kihvt emotsioon, et Tartu ja Lõuna-Eesti saavad koost ja kihvte asju ja ma loodan, et et meil on sellist head taganttuult ka järgnevateks aastateks. Ja nüüd on järg jõudnud Tartu linnapea Urmas klaasini ja kui alustada Urmas Klaas ikkagi rahaasjadest, siis kas kultuuripealinn 2000 et 24 võib jääda raha taha? Kindlasti see toimub mingisugusel tasemel isegi kui väga rahajant. Aga, aga kui kindlad võivad olla tartlased ja, ja korraldusmeeskonna inimesed, et raha taha see asi ja kui me Tartu volikogus üksmeelselt otsustasime, et Tartu kandideerib Euroopa kultuuripealinnaks ja see otsus on ju kaks korda nii eelmise kui praeguse volikogu poolt langetatud siis me oleme selles vaimus ka Tartu linna eelarve strateegiat teinud. Valitsus on ka kinnitanud omapoolsed, et kümmet miljonit, mida ka Tartu linn teeb oma oma osas ja me töötame selles vaimus, et see kõik niiviisi ellu viia. Aga mille arvel tuleb Tartu linna 10 miljonit, et kas midagi jääb tegemata? Midagi ei jää tegemata. Lugu on ju selles, et me oleme juba ette näinud, me teame, mis aastal, kui palju summasid tuleb rakendada, see 10 miljonit ei ole korraga, see ei ole nii, et nüüd järgmine aastal 10 miljonit ja kõik see on programmis ette nähtud, kuidas siis aasta-aastalt järjest need summad avanevad ühel aastal 1,5 ja kaks miljonit ja ja kokku tuleb see see 10 miljonit, midagi tegemata. Ta, aga fookuses on loomulikult ellujäämise kunsti, selle kontseptsiooniga seotud tegevused. See ei tähenda seda, et ellujäämiskunstivormiks saavad lasteaiad ja koolid mille siis ütleme, remont või mingisugused investeeringud lükkuvad veelgi kaugemasse tulevikku. Need on kõik vajalikud tegevused, kellele on kultuuripealinn 2024 mõeldud Once lastele, lõunaeestlastele, eesti inimestele, lätlastele, soomlastele, eurooplastele, maailmale, mingi fookus peab ju olema kõige suuremas üldistusastmes. Kultuuripealinn 2024 on vajalik Tartule, tartlastele ja lõunaeestlastele. Et me püüame edendada neid kohti, kus me ei ole täna nii head, kui me võiksime ja peaksime olema kultuuripealinn 2024, ei ole auhind ajaloo olümpiaadi võitmise puhul. Ega ei ole ka seniste saavutuste eest. Öeldakse niiviisi. Et eelmise päeva aplaus ei aita sind enam homme elus edasi ja see kehtib ka kultuuripealinna kohta, et see on ikkagi meile võimalus, me oleme väga palju saavutanud, teinud ühistranspordi arengus kindlasti meil on maailmatasemel rattaringlus ja nii edasi, aga see kõik on tehtud see peaaegu et uusi kõrgusi. Aga teie teadmine, uued ühendused, Riiaga rongiliiklus, bussiliikluse tihendamine samamoodi ka Tallinnaga, et kas kui eelmine kord Tartu kandideeris kultuuripealinnaks, siis üks argument oli see, et teil on ühendustega probleeme, nüüd on natukene parem, aga endiselt, et see ei ole selline noh, maailmakvaliteet kindlasti, et me oleme näinud seda, et kultuuripealinnast on just nimelt teised riigid ja ka teised riigid, kus on kultuuripealinn olnud nii-öelda teine linn on väga palju võitnud ja ongi saanud näiteks ruume Rootsis endale siiani toimivad lennuühendused. Ja tuletame meelde näiteks Orpheus Taanis aastal 217, kõik võiks öelda, no kuulge, no mis seal orbusid, viga on, miks ta peaks kultuuripealinnaks saama, mida seal veel annab teha, küll praegu öeldakse. Orpheus on rahvusvahelisem oma kultuuri haarde mõttes kunagi varem käib turiste rohkem ja kindlasti need väga selged arvulised. Tead on ka argumendiks ka transpordiühenduste arendamisel ja teistpidi, kui Tartu on kultuuripealinn, kuidas siis vabariigi valitsus, riigikogu vaatavad silma Nendele Euroopa arvukatele turistidele, ütlevad, et väga tore küll, aga kuidas me siis saame sinna tänases saates ainukene poliitik seetõttu kõige õigem inimene, et küsida, et kultuuripealinna teel, millised on poliitilised riskid, et me oleme rääkinud majanduslikest rahalistest riskidest eelnevalt arvestades majandus mööblit ja samasuguseid ohte, nagu oli Tallinnal. Aga millised on poliitilised riskid, et ühel hetkel linnavõim muutub, sest valimised on ju vahepeal? Me ei tea, kes on järgmine linnapea kunagi ei tea. On oht, et ühel hetkel öeldakse, et kultuuripealinn on tore asi küll, aga liiga kallis, et meil neid vilesid ja kellasid ei ole tarvis. Ma väga loodan, et see koosvaim, mis Tartu volikogus on, et see jätkub ja üldiselt ju saame Tartus väga hästi kõik ühtemoodi aru. Suurtest probleemidest ja väljakutsetest kehtib Tartuga Lõuna-Eesti osas ja, ja siiani oleme üksmeeles neid ka püüdnud lahendada. Millised on riskid, kindlasti on poliitilised riskid olemas, et nad ei saaks mõjutada. Kultuuripealinna teemat on ellukutsumisel sihtasutus Tartu 2024 kuhu valitakse nõukogu ja juhatus, mis hakkavad kultuuripealinna ettevalmistust nüüd juhtima. Need on lähikuude otsused ja selles nõukogus igasuguse nõukogus hakkab olema viis inimest. Tartu linnal on seal ainult, kas ei ole enamust. Lisaks on Tartu ülikoolide esindajatel üks koht, üks koht on Lõuna-Eestil, üks koht on riigi esindajal seal. Niiet et Tartu Ülikooli ja Lõuna-Eesti poolt kindlasti tuleb, sinna tuleb sinna, mitte mitte poliitilisi inimesi. Loodan seda, et valitsus oma sõna peab, kui ka aeg-ajalt me näeme, et ta ei pea oma sõna, aga ma loodan, et ta peab oma sõna ise, 10 miljonit tuleb sellesse programmi ja, ja ka teised, nii et ees seisab suur töö jätkuvalt Lõuna-Eesti omavalitsustega. Et kõik need plaanid, ka rahalised plaanid saaksid teoks. Lõpetuseks Tartu Ülikooli panusest rollist tuuri pealinna puhul. Me ei olegi tegelikult veel saates rääkinud, et kui võrr, kui tihedalt on kultuuripealinna sündmustes kaasa tegev Tartu ülikoolist, Tartu on ülikoolilinn ja oleks vist selge rumalus või lühinägelikkus mitte seda potentsiaali kasutada. Ülikooli roll on selline ja ka teiste Tartu kõrgkoolide roll, aga ülikooli roll kindlasti keskne, aga maaülikooli roll väga oluline, kui me räägime siin elukeskkonnast ja bioloogilisest mitmekesisusest ja kõigist nendest teemadest. Väga paljud ettevõtmised on ülikooliga seotud või ka ülikooli enda poolt katatud, tulemas on näiteks üle paine tudengite arvamusfestival Tartus ja, ja Lõuna-Eestisse. Me läheme väga kandva, väga tõsise programmiga, see on maailma ülikool kuus Lõuna-Eesti erinevates paikades. Paikadesse kutsutakse üle maailma suured nimed, teadlased ja kultuuriinimesed, kellega koos arutatakse sealsete probleemide üle, püütakse leida neile lahendusi ja ma usun, et selline suhtlemine maailma ülikooli kaudu Lõuna-Eesti erinevates paikades on väga inspireeriv ja kindlasti, mis on väga oluline kogu kultuuripealinna teema juures. Et see peab kasvatama ja kindlasti kasvatab ka meie inimeste eneseusku. Sellist väljaastumise jõudu annab juurde ja, ja kindlasti ka head inspiratsiooni piirkonna turundamiseks. Selline sai tänane Reporteritund, mis salvestatud Tartu tänavatel 2024. aastani on veidi üle nelja aasta. Euroopa 2024. aasta kultuuripealinnas sünnib kindlasti veel mitmeid saateid ehka reporteritunde, seega kuulmiseni. Reporteritund. Reporteritundi saate järelkuulata meie koduleheküljelt vikerraadio.