Reporteritund külaelu. Tervist loodus on praegu sügiseselt värvikirev ning ka algav saade käsitleb Eesti külaelu selle meeldivas mitmekesisuses. Draghi väiketalunik, suur teraviljatootja ning külaelu kujutav küla kirjanik. Kõik nad esindavad külaelu omal erilisel moel. Ma olen eluaeg masinatega tegelenud ole olnu, autojuhtjalu, haigja, Esidki kombainer ja Mirjam Mõttus uudistas Võrumaal, kuidas edeneb väiketalupidajal proua Milvisiilil sügiskünd ajaloolise traktoriga T25. Keerulist mitte midagi. Nad keerukalt. Mina Arp Müller käisin aga Lääne-Virumaa suurimas teraviljakasvatusettevõttes aru põllumajandusosaühingus, kus mikrofoni ees olid peremees Andres ja perepojad Jakob ning Karl Lindam Kristise õlid, rekordsaagid siin kuni 10 tonni või niimoodi, aga meil olid kuivaperioodid. Juttu tegime nii tänavusest teraviljasaagist kui ka tehnoloogilistest uuendustest. Meie kasutame oma põllumajanduses minimeeritud harimist, et me üritame mulda liigutada ainult vajadusel. Eva Luigas aga otsis Ida-Virumaalt kotinuka külast üles küla kirjaniku Anneli lampi. See raamat võeti väga hästi vastu ja pärast seda, kui ma jalutasin koeraga mööda külateed, siis ühest õuest igati mulle, et näsiniin joovad mehed õlut, pane see kirja. Head kuulamist. Külaelu. Ja kuule ja mina olen oma mikrofoniga jõudnud Võrumaale Urvaste kanti Ruhingu külla. See on selline väike armas hajaküla, mis jääb kohe Antsla ja Kanepi vahelise maantee äärde, majakesed asuvad tee ääres hajali ja siin on ilus vooga maastikus. Me näeme kaugele-kaugele siledaid põllulappe, aga ka väikseid künkakesi ja me näeme, et siinsed inimesed on väga tublid, kõik põllud on ilusasti tehtud, söötis maade haarab silm vähe. Vilja ta muidugi koristatud ja põldudel käib sügise kõige põhilisem töö, sügis, künd. Ja kui maanteel sõita, siis võib muidugi näha uhkeid, suuri tänapäevaseid Euroopa traktoreid, aga mina olen oma mikrofoniga tulnud külla Milvi siilile. Ja praegu ongi Milvil pooleli sügiskünd. Siit ta tuleb oma pisikese punast värvi põkaga, nagu seda minu lapsepõlves kutsuti. Aga võib-olla on tal õige nimi T25 ja Milvi jõuabki kohe oma künnivaalu käsi ja minu juurde ja ja seal talli armsalt. Must müts peas, lilla job, telefon kaelas. Nonii. Tere kummakost, no vot seal vaatepilt, meil alles vaatepilt on ilus. Puu amma puha värvilise särlan, nuia, must maa ja siia järgi ja elus. Ja kõik see põld on sinu oma või? See on ikka õige mitu hektarit, ma julgeks silmaga ütelda kolm hektarit ja muist osa on juba küntud ka. Nojah, eila sai kõltus. Ma vaatan, ma taluniku tütrena julgen nagu natukene Ta justkui mitte nüüd küll spetsialisti seisukohta, aga ma julgeks öelda, et silma järgi paistab kündiga väga ilus. No peavad ikka varem palju halba tööde taastada. Mul ei ole nii palju jõudnud need lääne traktorid osta, mis selle traktori lugu on, mis traktor see on ja kust sa said selle? Selle ma eelmine üle-eelmine aasta ostsin Kambjast keegi müüs ja mulle oma kah, aga too on juba vana ja tahab remonti kõvasti ja ei ole sellist aega, et remonti vaata kas sa ise nagu oskaks muidu remontida? Vahi värki. Milvi, sa oled ikka vast naine alles. Ma olen eluaeg masinatega tegeleda, ole olnu, autojuht, elu, haige, Esidki kombainer ja ma ei oska nüüd remonti, tulen mõni jutt. Kui palju siis eurodes raha kulub? Nafta peale, et üks selline kolmehektariline põlde kevadeks ette valmistada, ärk kündava ei oska ütelda, varvad katusega ühendeurot äkki. Aga sul on siin olnud suur viljapõld, mis saagi sa siis koristasid? Siin on mul kõik. Traažinal mul nisu kõik oma loomadele hektari saak ei, tuleb palju selle pealt siis pead vääga palju väetist ostma, aga mul ei olnudki nii suurt saaki vaja. Baasi, et ma oma loomadele oma lehmadele mõeldud jahu ja kui teravilja sa sellel kolmel hektaril kasvatajad ära ära ikka jah, vahest ülegi kahvamaia kanadele nisu ja kus sinul on alles kord siin nagu vanadel headel aegadel, sa oled kohe nagu mõni muuseumieksponaat siin peab sind vaatama sellise pilguga emale nagu mõisnik siin ääremaal. Omaette õelad käsutad ennast ja keegi ei tule mind käsutama. Teed nii palju kui jõuad. Kui vana sa oled, Milvi? No ütleme, 73, mis sul need naabrimehed siin arvavad, kes oma nende uhkete traktoritega põldu mööda lasevad, aga sina, eriti naabrimees, seal ei olnudki põllu, mis siin on, ma ei näe ma kõik välja renditud ja too rentniku hoopis Vaabinast enne ma ei ütle midagi, enetlus, atlas käija, sulle istet aga selga, et ikka rendi oma maad ka välja ja mis sa siin jamad, oi helistada palju, et kas müüa ei taha ja rentimise peale ei ole nagu ütelda, aga osta vahetus põllumaa, ma kuulsin, et Põlvamaal pidi juba ligemale 7000 eurot hektar massma. Jah, no mulle pakuti selle tüki eest 32000, et mõni aasta tagasi kõige selle 14 hektarit, mis mul üldse on aga müüma ikka jakk, osta tagasi saanud kuskiltki, sõnniku laotamine algab pritspäi käsil, jah, tol nädalavahetusel sõnniku laotamine seal tütre Pilsa laiali. Et siis ikka oma lehma käest ei lähe midagi kaotsi, et saad piima ja maale väetist kah. Ei kao Sheila midagi. Kõik tule põllu pääl, aga sõnnikut paneb aiamaal, et siia suurele põllule yks nakai vedema ainult kartulile ja siis ka jälle oma väikse traktoriga laseb maa sisse ja. Aga ega lihtne töö ei ole, ilma peab vaatama, ilma pead vaatama, jah, nagu sõnnik väelam, siis ta latt libedas, kui vihma, tule. Sest pead kuivaga kündma. Me teeme veel ühe tiiru ja ma vastu olen ka sulle siia traktorile sisse seltsiks, siin ruumi on küll napilt, on aga küll. Kuidagi mahub peenikesed tüdrukud. Nii korstnast tuli ilusti suits suitsu. Milvi, aga ma näen, et sul on õnne ütte hõlmaga Adrakene, et sellega ei kannab künda sul seda. Ja traktori jeva rohkem vedada saab varasel ajal traktorile. Kui mitu päeva sa pead siin lõkatama? Näete, lai kuum, mättale haigu künnad kolme hektarit. Või jummal küll. Aga kuna ei kohanud, aga ma aamikus ära, kuni ma küll mõne tunni ja lähe timu. Kuidas sa ikkagi kündma õppisid, et seda ma kuulen, et põllumehed ütlevad, et see on kõige keerulisem töö. Minu isa alati ütles, et põllumees hindab selle järgi, kuidas tal künni Oad keerulist, mitte midagi. Puhasenatseerukalt. Ainult adra pead seal jah, päevaga nii ilusta külmuda. Ja ilus must maa jääb järele ja künnivagu on ka ikkagi üsna sirge. Mõned võnked on sees, aga need on nii väikesed. Väike platvorm nühkis niiviisi vahet lihtsalt ise tegema sealse valdsuses. Noh, jälle sai kaks tiiru tehtud nagu naksti. Millest sa mõtled, Milvi, kui sa siin lased niimoodi edasi-tagasi edasi-tagasi noh, igasuguseid kitsam mitte Albimate tühjadel, kus eluga edasi minna ja mis järgmine aasta saaja mis kus üldse toime tulla ja kõik saanud, kuidas sa tuled toime? Tule ikka tänu sellele, et ma siin saalis oma maa balt välja seal neid lehmi jam lehm ja mullikas praegu andva piima ja. Jah, Lehman piinaja, aga lähme, ei anna, elab palju piimale, tõmbas piim. Ma ei tea, miks seal oma oma kunde ja. No on väha jah, mõni üksik jäänud. Ja läbime. Lähemalt veel midagi viga. Aga kui nii läheb, kas siis ikka uue lehmaga muretsed või mullikas naist astmes kevadest saama lehm? Kuidas tundub, et kuidas siis selle elu läheb meil siin maal ja Eestis ja kui tahab, eristavad veristajaga Taima Tropica. Algusaasta, ma arvan, oli raske väega, aga nüüd enam ei ole nii hull kui pensioni saaja ja siis siis on raske. Kas hakkab ühel naisterahval kõik jõud peale talupidamisele, seal on ju kogu aeg midagi katki vaja remontida ja teha ja putitada ja tasakesi ikka nokitseja aitas. Nii Mil toime tulemine, sinul süda vist laulab, kui see siin mööda põlde lased ja ja kas ta just laulab, aga nukrutsema ei tasu. Mis siin ikka kõige hullem on, kui hakkad virisema ja nukrutsema, ma ei tule toime ja ma ei saa hakkama, aga seda mõtet ei tohi pähe lasta, kõigega peab hakkama saama. Ma pean muide remargi korras ütlema, et ma nii toredasti näen, et sul ei ole telefon millegi moodsa paela külje sõitlusama, heinapaki nöör, selline sinist värvi, väga äge päendusegaa laadses ma kuule, kui keegi helistas tihtipeale, kui ma tule põllu peale ja telefonituppa mitu helistajat olnud, aga kui ma ta panen siia sõrma, kuule, aga ma Tasklas, ma vaheslik kuulas sellepärast Murisus nii kõvasti, et ma lihtsalt ei kuule, kui Elisus. Moodne oled sa ka, et sul on kõik sotsiaalmeedia konto ja seal suhtled inimestega ikka toom õhtul, kui muidu igav. Kui palju sul on siis seal teid, sõpru ja kellega sa läbi käid? Üle 100? Enam kui tead ka kõiki või on nii, nagu siin juhtub olema pool ei tunnegi? Jah, umbes nii küll, et pool ei tunnegi. Kuidas sisestatava pikad õhtud ära nüüd kui saavad need kõik sügistööd tehtud, et tuleb tubane aeg, mis vanasti oligi selline näputööaeg ja rahulikum ja koldepaistel istumiseks ja mis sina siis teed, suurem osa olen internetis, telekat vaatab, tan šokikoon sealgi õhtu läbi. Mis see internetis veel teid peale selle Facebookis suhtlemise? Ega ma seal eriti ei oska midagi muud tehagi. Noh, eks ta Facebook välja mõtelda, Ladze panivata sisse lai laseb, panime sisse, jah, ja suitsu või muud kodakaga arvutiga ja hakka arvutiga maandusin, mina ei oska ja ma ei hakka arvutiga. Lappas ikka hakkas ja nüüd on päris selge. No mitte selge, aga väikseid asju ikka sa. Ta on tore ka, et kui sõbrannat sul üldse on siin rühingu külas mõni sõbranna, keda sobiks kohvile kutsuda või? Ikka mõni. Et siis Facebookis seal saab iga õhtu olla kohviõhtu. Või ka nii. Nii tore küll muretsetakse, kuidas ikka ka nagu vanema generatsiooni rahvas hakkaks seda internetti kasutama ja mis nõuandeid sina annaksid kõigile teistele jah, aga julgelt pihta hakata Ta haiguvatsaga, aga selges sai seal see väiksepäev või noh, lihtsabaasi, mis see kõige keerulisem oli, mäletad ka? No panga üle kanda netipanga kaudu taguas julge algul teha, aga nüüd läheb kõik, ei ole enam katust vallamineku vaja, mõni maksvaks saamine. Poodi ma nõkskelt poodi ma nurkse, mis seal üldse poest on vaja, kui sul kõik oma tootmine on savast leivajahu, Kaise, Valmei leib ja, ja no ikka vaja osta kommi ja jäätist, kes sa oled nii sale, et kus on need kommid ja jäätised paned ühe ei ole. Ma olen nii paks, ülekaaluline puha. Mina saan öelda vaatajale Milvi kuulajale, Milvi valetab, praegu ei vasta üldse tõele. Nii et kui nüüd see kolm hektarit saab küntud, siis on kõik selleks sügiseks? Jah, põllutöödega on siis köik vajamine metsa puid saagima järgmiseks talveks seal. Milvi kasse käsisaega, üksinda saed metsas ikka mootorsaega, mis sa räägid ikka kohe nagu Husqvarna võtad selga ja lähed ja heinanaisterahvas üksinda ikka. Mis seal imelikku on? Ma ei tea, ma olen paar korda proovinud mootorsaega saagida ja mul oli kogu aeg selline tunne, et see kass kargab mulle kohe jalga või näkku ei karga ta kuskile kinni pead hoidma, kata käega. Ja siis sa ise langetab puid või? Jah, mul on siin silla kraav ja sinna maletaja pani ta selle poole kaldu mugulaga lõike alt lahti, kukub maha, siis õppendad ära ja. Oh sa poiss ja siis, kui abijõudu Tulases märka, muidu vedamine on kõige raskem laskepakku ja nii saagi pilvi, mis sa soovid, nüüd kõigile tuleb üteldakse, juba kurdetakse, et kaabase aeg ja pime aeg ja väga kurb on olla ja mis sa soovitad inimestele, kuidas ikka siis mitte kurb olla. Kurb ikka ei tasu olla, too mõjus halvasti tervisele. Aga pead olema ikka. Optimistlik Milvi, ma soovin sulle palju jõudu ja jaksu, et sügiskünd saaks ilusti tehtud, et ilm pisikesed vihma ei tuleks ja et kõik see rõõmus meel sul püsiks, aitäh. Seda lugu tulin mina tegema Lääne-Virumaale Lääne-Virumaa suurima teraviljakasvataja juurde, ehk siis aru põlumajanduse osaühingusse. Oleme siin Hulja alevikus. Minuga on siin peremees Andres Lindam ja kaks perepoega, kes samamoodi samas ettevõttes töötavad. Karl ja Jakob, nii vaikne on teil siin, me oleme siin teie suurel territooriumil, siin on viljaele vaator, hetkel seisame suures angaaris, kus on üks, kaks, kolm neli suurt traktorit aga ainult ühte töömeest nägin praegu siin tunkedes möödumas, mis on, kas puhkuste aeg on jõudnud teraviljakasvatajate jaoks kätte, kas lõikuspidu on juba peetud ja kõik tööd tehtud? Ei ole kahjuks, kas niimoodi, et lõikuspidu tegemata ilmad on sellised, et mõned mehed saavad rakenduspõldudel veel? Praegu käib ladude korrastamine ja hooldustööd ja kui me näeme mõned mehed ka tööl, et territoorium on suur, põllud on laiali, kõik on kuskil ametis nõukogude ajal, lõikuspidu pidi, igas sellises põllumajandusettevõttes, toona olid need kolhooside sovhoosis lõikuspidu pidi olema. No kuidas tänapäeva eraettevõttes on, kas kus pidu peetakse ja alati teeme ja kui meil on ta sellises formaadis, et me sõidame kollektiiviga koos peredega terve suur buss, Google eesti kultuuri kajastus kohta, kas muuseumisse, näitustesaali, eelmine aasta näiteks käisime Narvat külastamas, sel aastal on plaanis võtta, noh siis Tallinna Rotermanni kvartal sellel aastal on plaan, muidugi nüüd ütlen välja põhjala poisse külastada seal nende tootmises Tallinnasse üle õlletootjaid. Ja loomulikult on korralik õhtusöök päeva lõpus. Millal see lõikuspeo aeg kätte jõuab oktoobri lõpus või novembri alguses, sel aastal, ta on meil teisel novembril. Mis saal see praegu siin on ja mis uhked traktoritel siin seisavad? Antud hetkel me oleme töökojas. Töökojas seisavad meil vihmavarjus, pritsid ja väetisekülvik. Meil on kolm, 36 meetri pritsi ja väetisekülvik, samamoodi viskab kuni 36 meetrit, et need meie ühed tähtsamad tööriistad. Millega siis tehakse kõige rohkem tööd, nendega tehakse tööd kevadel, suvel, sügisel, taimed vajavad hooldust, vajavad toitu. Tegeleme täppisviljelus, aga mis ühtlasi ühelt poolt aitab meil kulusid kokku hoida, teiselt poolt loodust hoida ei anna midagi liiga palju. Me teeme kõike väga täpselt. Me anname minimaalses koguses taimekaitsevahendeid minimaalses koguses väetist, näiteks siin ees seisab väetisekülvitraktor, mis paneb GPS-i järgi sõidab viie sentimeetri täpsusega tal on peal oma arvutis tee, millel on sees etteantud kaardid. Kaardid on käinud läbi Saksamaa, labori võetud mullaproovid ei anna kuskile liiga palju. Kui mullas on teatud elemente juba piisavalt, siis sinna rohkem juurde ei anta. Kui kuskil on vähe, siis antakse sinna just täpselt, kus vajan. Perepoeg, Jacob, nagu teie amet ütleb, olete sellesse ettevõttesse agronoom ja vastavalt erialaga põllumajandusülikoolis õppinud. Kas teise venna juristiks õppinud venna jutt vastas tõele ja absoluutselt siin võetakse meil iga kolme hektari kohta, eks mul euro ja siis selle kohta siis joonistatakse need mula kaardid, siis me näeme visuaalselt, kus mingit elementi rohkem või vähem on, arvestatakse seda, et mis taim seal kasvab, palju te siis selle aasta jooksul sealt ära võtab ja siis täpselt niipalju siis antakse, kui vaja on, et sinna keskkonnareostust vähendada. Kust võetakse sellise masina juht või kuidas, kes on see, kes programmeerib, kuidas see masin sõidab? Ma kujutan ette, et see mees, kes kolhoosi ajal bella rossi roolis töötas ma ei tea, kas ta on võimalik ümber õpetada või tuleb kusagilt IT-mees võta seda traktorit. Tegelikult kolhoosimehed saavad väga hästi hakkama ka tänapäeva traktoritega, sest meil on kõige kauem on olnud tööl 25 aastat juba mehed ja needsamad mehed olid kolhoosist tee 150 mölarullide peal, täna nad teevad Jondiiridega tööd ja GPS-i töödelt. Nüüd mehed on, meeskond on meil väga hea ja õppimisvõimeline, et see on väga tähtis osa, et kui nad ei suudaks seda õppida, et siis siis jah, kahjuks ei saaks meil tööd teha. Aga kõik on võimelised kõiki asju tegema. Lähme, vaatame siin teie päris suurel territooriumil edasi ukse lahti ja nüüd me jõudsime siia, minu, mina ütleksin ilusasse sooja ruumi. Kus siis julgen öelda, et Karl Karl silu tahe, et see nii läksin kuivati opereerimise ruum ja see näeb välja nii, nagu teinekord näeme. Kas aktuaalses kaameras, kus näidatakse Eesti põlebki tootmise staapi, kus mehed istuvad arvutiekraanide taga, kus on tehnoloogia kirjeldatud, siin on ta väiksemas mahus, aga ma julgeksin öelda, et midagi sarnast. On välja küll või suur tabloom ka seina peale pandud, üks suurt tünn on tähistatud kirjaga tühi, siis on nisu kuiv, raps kuiv ja soe nisu, kri ter nisulatt toidunisu täis, oder täis oder, puhas, mida nähtsin, telg ehk tähistavad? Mülgasid kunagi kaks kolm aastat tagasi külalised, sakslased ja siis nad küsisid, et mitut sorti viljade kasvatate, et nendel on keskmiselt kaks sorti, siis me saime siin 15 erinevat sorti asja kokku, et rapsi tuleb meil kolme erinevat sorti, aga me käitume teda kui ühte nisu ta tuleb kolme nelja sorti, aga neljale erinevad kvaliteedid siis neid tuleb erinevalt käidelda mõnin toidunisu, munni, söödanisu, neid kuivatatakse erinevatel temperatuuridel. Neil erinevalt kvaliteeditingimused, mis ka muudab nende hinda, siis me hoiame neid lahus või vastavalt võimalusele segame, et saada paremat kvaliteeti. Osad viljad on läinud soojana tünni, nüüd tuleb tagasi tuua, jahutada ja nii edasi, et siin ringe paras logistika on siin jah. Aga räägime siis tänavusest saagist. Uudisteagentuuride jõudsid rääkida, et et Eesti teraviljakasvatajatele oli tänavu rekordiline saak aga me teame, et Eesti on ju hiiglasuure territooriumiga riik, kus rattalised olud võivad ka oluliselt erineda. Kas siin ka Lääne-Virumaal Rakvere kandis, vastab tõele ja tõesti nii on, et Eestis olid rekordsaagid siin kuni 10 tonni või niimoodi taga, meil teatud perioodidel olid kuivaperioodid näiteks siis kui külvasin eelmine aasta ja nüüd kevadel ja kui see taim teatud hetkel ei saama Niiskust, siis ta kaotab oma sellest potentsiaalist, siis mida ta hiljem ei kompenseeri. Ja siis seetõttu meie saagid jäid teraviljal sinna viis gram peale tonni hektari kohta ja rapsil selline kolm, et kui teistel olid seal võib-olla seitse ja neli needsamad arvud, millal turustamiseks läheb ja kuidas üldse põllumehed tänapäeval turustavad. Meil on rõõm ja suur au olla Kemili liikmed ja Kevili, põllumeeste, ühistu ja enamuse vilja Me realiseerimine Tõnu keevili tublidele töötajate oskustele, kus meid aitavad siis organiseerida ekspordi valdavalt viljad, me ekspordime siseturule läheb vähem. Nii et selle turustuse probleeme pole. Kõik, kõik on võimalik müüa, küsimus on ainult hinnas. Teravili on selline likviitne toode. Ja ma ütleksin Jakopi jutule just juurde, saakidele võib olla huvitav, okei, et sõita siis viis tonni või peale, et kuidas ta siis välja tulete. Me saame kohustused kaetud, aga me ei saa põhimõtteliselt investeeringuid me teha ei saa, kõik oma kohustused tarnijate pankades täidame töötajate palgad, aga mingeid arenguid, suuri praegu hetkel võimalus teha juurest. Me hõlbime veel eelmiste aastate puudujääke. Nii ta on. Aga kui saak on hea, kõigil on palju vilja, mis hindadega teeb. Hinnad on maailmaturuga seotud, Eesti on noh, maailma mõistes väga väike traalia tootja ka mujal maailmas olid head saagid sel aastal nii ettehinnad on, mina ütleksin kesised, et nii ta on, nii kui on saaki maailmas vähe, hinnad üleval ja on olnud aastaid, kus koopas kuiv ja meie oleme saanud vihma ja me oleme tõesti teeninud hästi, see oli 2012. Mis ma ikka oskan öelda, hinnad on turuhinnad ja me peame oskama toota lihtsalt rohkem veel. Kogu see teraviljakasvatus ja äri on nõnda volatiilne ja neid mõjureid on nii palju küll ilm, soe, külm, teravilja hind. Kas närvid läbi ei lähe kogu selle? Nii keerulise maailma keskel töötades Ma julgeks öelda, et Eesti põllumees ja ma arvan, et valdavalt ei ole vinguja Kadaldaja ta on ikkagi väga ettevõtlik ja, ja, ja, ja probleeme lahendab. Me teame ju, mis arismi oleme ja kui me paneksime oma närvide tõttu või hädaldamise Tutuma oma ettevõtmised kinni, siis ju siis toitu ei tule lauale, järelikult lõpuks me ikkagi peame välja tulema, mõtlen, et pikas perspektiivis nii on tuldud tuhandeid aastaid välja ja me peame seda tööd ju tegema, et ma arvan, et selle närvidega niimoodi, et on väga pingelised perioodid, aga sa tead, et järgmisel kuul sa saad hingata ja võtad jälle uued uued sihid, et järgmine aasta paremini. Kust see teie ettevõtmine Aru Põllumajanduse OÜ üldse alguse sai? Siin kõrval on näha ka selliseid vanemaid nõukogude perioodist pärinevaid hooneid. Suurem osa kompleksist moodustab loomulikult ei lähe täiesti uus ja tänapäevane tehnika ja hoonestust. No mina olen selles olevikus sündinud ja kasvanud ja olnud terve oma teadliku elu ära käinud vahepeal nõukogude armees ja Eesti põllumajanduse akadeemias ja jälle tagasi. Ja kui ma olin Nurs põlves siin majandi vahel nägin mõju liikumas tehnikat, nägin seda elu ja meie tegelema ei kujutanudki ette. Omal ajal, et me läheme siis oma kodukohast kuhugile kaugemale tegema, ei tea mida ja väga paljud sellised kompleksid üle Eesti on varemetes, keegi ei tee midagi, vanadele vaatorid on, on kokku vajunud, põllu peale on võsa kasvanud. Kuidas teil õnnestus siin tootile tegevusaktiivsust säilitada? Niimoodi, et 1989. kulutatest taluseadus välja, nii et kui ma seda kuulsin, siis minu isa ja vanaisade talu, muide, kas me oleme seitsmendat põlve põllumehed, see on täpselt teada, need pojad on nüüd seitsmendat põlve seitsmendad põlve põllumehed. Siit 25 kilomeetrit eemal oli võimalik siis alustada taluseadusejärgselt talumaade harimisega ja, ja kui see võimalus avanes, ma tegin seda kohe. Sestpeale oleme aasta aasta kõrval väikest viisi kasvanud needsamad majandi kompleksid, mis mujal on tõesti mõnes kohas lagunenud, meie ei saanud reformi käigus midagi niisama, me oleme oma töö ja toimetamist tulemusel ostnud teatud, mis hooned, nii ta on läinud, et astasta kõrvalt oleme praktiliselt selle Yaleviku kõikide tootmispõllumajandustootmiskompleksid omanikud seitsmes põlve põllumehi, aga kas kogu aeg siis sama koha peale? See samane talukoht, kus mina alustasin taluseadusjärgselt täpselt nii liiguste külas, Aru talu, sellest ka ettevõtte praegune nimi Aru Põllumajanduse OÜ. Ja tõesti, 49. nagu paljud testi pered küüditati äraniga sealt minu isa tagasi teda sinna lubatud, et nüüd me oleme selle koha täieõiguslikud peremehed uuesti tagasi, siis 20 90.-st datest aastatest. Ja see on praegu ka meil ilusti hooldatud ja põllumajanduslikus käibesse see koht kuhu poole need suunate note kaks aastat tagasi otsustasime, et teeme oma teraviljakuivati kompleksis kapitaalse parenduse ja Karl, kes on olnud minu kõrval siis aastaid varem nii-öelda D brigadir või jooksupoiss noorena ütles, et isamaa ei taha terve elu enam käia seal pooleööde ajal need siibrid käsitsi liigutamas ja vaidlesime, mis me vaidlesime ja ja investeerisime siis ma ütleksin, et kaasaegselt ja kvaliteetselt tehtud Quijote vastu võtta do osasse ei saanud loota selle peale, et me saame teenusena selle kuskilt sisseoste, me peame selle kõik ise ära käitlema, meil oli ennem seda oli kujuti, oli nimivõimsusega 40 tonni, siis täna on meil 150 tonni tunnis, mille eest me siis suudame kõik autod, mis tulevad otse vastu võtta, et meil tuleb siin üks poola rekka arvutuslikust, et iga 15 minuti tagant sisse päevas kuni kuni 1000 tonni. Et me peame selle kõik kõik vastu võtma. Kui me saadaksime 1000 tonni kuskile terminali, siis see terminal peakski ainult meie päralt olema, et siis teised põllumehed ei saaks midagi teha. Nii, aga praegu ma ei kuule mingit mürinat siin, kas, kas läbi kõik hooaeg läbi ja nagu ma ütlesin, see kõik juhtub ühel ajahetkel just augustikuus sel aastal, põhimõtteliselt augustikuuga meil kõik kõik läbi saigi vili kuivatatud aga näiteks 2017 aastal, me kuivatasime oktoobrikuu lõpuni. Ja noh, see on ka ikkagi väga suur, väga suur kulu, on see kuivatamine, seda tehakse ütleme siis väga vähestes riikides üle maailma üldse, et see on, see on Eesti põllumees võib-olla ei mõtle selle peale, aga see on kümneid protsente, mis läheb kuivatamise kuludest, kuludeks. Kas tasub ära, kas tasub ära ikkagi põllumajandusse ja viljatootmisesse nii palju investeerida? Just tänu sellele, et pojad tulid kampa, on perspektiivi, aastakümnete nüüd lõikestab, noh, on see tasuvus siiski garanteeritud. Me peame nüüd kohustuste vanga pankades vastu pidama. Lähiaastad. Kui vaadata viimast viit aastat, siis ilma toetusteta oleks ainult ühel aastal olnud see asi kasumlik. Tänu toetustele on siin võimalik ka teinekord investeerida. Jõuamegi poliitikateemade juurde top-up'i vähendamine 15 miljoni tasemelt viiele miljonile. Kuidas see teid mõjutab või ühe ettevõtte tasandil, millise pilguga neid sõnumeid jälgite? Me oleme siis selles regioonis, kus siis Euroopa Liit on põllumajandust otsustanud toetada et konkureerida siis eelkõige Ameerika mandrilt ja, ja ka Venemaa toodetud viljahindade osas. Kuna me oleme suhteliselt põhjas, kõik transpordihinnad on kallimad kui teistel. Meil on antud kõige vähem sooja võrreldes teiste põllumeestega Euroopas. Nii et nii kargu Jakob on öelnud seda, et meil on nii lühikene aken toota põllumajandussaadused ära. Kuna lumi, lumi tuleb kohe nii-öelda siis me tahaksime, et oleks me enam-vähem võrdselt koheldud teiste Euroopa põllumeestega. Nii. Me jõudsime nüüd teiega Tarja hoonesse. Hoolimata sellest, et ma saan aru, et teil on hästi palju kõik siin arvutipõhine ja traktorid sõidavad GPSiga siis ikkagi seina peal on üks suur valge paber ühest seina äärest teise. Mis on siis nagu selline visuaalne kalender või ma vaatan siin kusagilt hakkan augustist vaatama otra, järgne mullaharimine, rullimine, rapsi. On rukkikoristuse lõpp, mullaharimine, niitmine, nii kus me praegu oleme see tulema septembri lõpukivikorjamine. Nisu külvi lõpp ja siis tulevad haned, haned on juba kohal, loene suviraps, laane, rünk, ristiku niitmine, miks, miks sa seda tabelit veel siia seina peale on vaja? See on lihtsalt visuaaliks ette, et näha, kui palju ühes ajahetkes samal ajal erinevaid töid on, et siis saab töö planeerimist paremini korraldada. Töö üldse ei lõpe veel, et ei saagi veel lõikuspeole minna, jah? Ei veel ei lõpe, taimed tahavad veel toitaineid suhkruid talveks koguda ja siin lägavedu toimub ja, ja haigustõrjeid vaja teha, et ikka ikka on veel teha. Kuidas teie kodu kandsin, huli alevik üldse elab? Ma sõitsin teie ettevõtte juurde. Nägin autoaknast, et tegemist ei ole sellise väikse külaga, vaid neid inimesi siin ikka elab. See alevik on tsirka 600 inimesega olevik ja ja kuna me paikneme logistiliselt ikkagi päris heas kohas, Karina viis kilomeetrit, Rakvere kuus, seitse, Narva maantee, Tallinn tund aega, vabu kortereid ei ole. Koolid, ringid lähedal, sa oled hea koht elamiseks küll. Kui me siia kuule, alevikku sisse sõitsin, siis mind võttis vastu vaatepilt keset rohelist põldu seisis üks vana nõukogude aegne punane ilma kabiinita kombain. Mina isegi sellist ei ole näinud kaheksakümnendatel, kui mina, laps olin, ikka niivad seitse kabiinidega ringi ja ma saan aru, et see on ka teie. Mine olete justkui pannud siis monumendi teraviljakasvatusele küla äärde püsti või? Võib nii öelda jah, tõesti, tegu on teraviljakombain SK neljaga. Mul on üks tuttav metsavaht, kes teda veel viis aastat tagasi oma väikesel põllulapil käimas hoidis ja, ja aga siis oli tal plaan see vanarauda viia, mul õnnestus ta siis ära enda juurde tuua. Metsavaht raha ei küsinud, ütles, et see on väärt tegu, mis sa teed? Igal juhul me meeskonnaga keevitasime mõned kohad kinni, et tuul plekke Äradiks, värvisime ta uuesti üle, natuke parem välja näeb ja panime tõesti emale maantee äärde põllu peale, et oleks natukene vahvam pilk põllule vaadata, et austuseks siis ka varasemate aegade põllumeeste vastu. Nõndaks, kui aru põllumajanduse tootmiskompleksis oli suhteliselt vaikne ja tegevust vähe, siis kui me tulime veidi eemale põllu peale, siis ta siin on näha, et maaelu käib suur roheline. Night firmation piiri traktor sõidab ja see töö, mis teeb siin on siis. Põllusügiskünd Jakob Lindam agronoomina kohe astusid sinna küntud mullale peale, hakkasid toki maja katsuma, mida agronoom tunda tahab, tunda tahab, et pilt jääks ühtlane ja need vaalud kataks üht-teist ära. Aga siia juurde peab ütlema, et Meie kasutame oma põllumajanduses minimeeritud harimist, et me üritame mulda liigutada ainult vajadusel. Siin konkreetsel põllul on siuksed sügav juures umbrohud, mille pärast me oleme sunnitud sind tegema, sest et see üheaastane, kõrvaline kultuurtaime ei saanud üksi jagu sellest ainult asja vastu sellele ora seinale. Ja me künna sellepärast. Meil esiteks meil on sellised mullad, kus meil mullakihti ainult 20 30 sentimeetrit ja seal all tuleb juba kõva rähk või siis paekivi. Ja siis meil tekib selline kinni tihes, ehk siis meie veerežiimi lähevad paigast ära. Ja teiseks, me usume, et liigne mulla liigutamine suurendab CO2 emissiooni. Et me küll kulutame fossiilseid kütuseid ja siis mulla liigutamisel vabastame siis atmosfääri CO kahte, et me pigem üritame olla keskkonnasõbralikud, kasvatada taimi, mis püüavad siia kahte, et siis mullas kasvatada seda süsinikusisaldust, mitte siis seda taevasse lasta. Kündi kasutate võimalikult vähe, nii et see on erandlik vaatepilt, mida ma üldse teie põldudel praegu näen. Jah, jah, just nii seda juhtub aastas võib-olla kokku neljal päeval. Et see on selline haruldane pilt. On teil meeles see situatsioon, millal te ise esimest korda koos isaga koos perega põllule? Mäletan küll seda, et lapsepõlves on neid kordi olnud, kus siis on ostetud uus traktori, siis on võetud kohe põllule vaatama ja sõitma ja tehtud seal pika õhtutundideni tiire. Et selliseid eredaid mälestusi on küll jah, kõige esimest ei mäleta. Karl, mina olen selles suhtes lapsest peale isa niivas kaasa sõitnud, ma arvan, et kolmeaastaselt kajastus saati, et minu jaoks oli, on kogu aeg olnud väga põnev. Mäletan väga hästi, kui meil esimesed talu hektarid, esimesed 50 hektarit oli, siis isa jättis mind päevaks bella russi taha, ma istusin tagaakna peal päev läbi. Lihtsalt nautisin seda masinamüra nagu tempel praegu mööda läheb. Tehnika. Ja koos looduslähedusega ongi see kaks võtmesõna, et miks me, miks me seda teeme ja kolmas on muidugi see vaheldus iga päev on täiesti erinev, üritad alati teha endast parima, aga ei ole sellist kuldset reeglit, et nii on õige teha. Sest kogu aeg on selline loov mõtlemine, et see on põnev. Aga nüüd, kui isa ei ole juures, mis ikkagi poni noored mehed järgima seda isa eeskuju ja põllumajanduses jätkama ja Jakobi puhul siis ka lausa agronoomiks õppima minema. Väga sageli noored ju maalt kipuvad linna, jäävadki linna ja jätkama vanemate eludega. Noh, eks põhiline asi on olnud see, et ei ole olnud survet peale, et te peate sellega tegelema, et see on alati olnud vaba valik ja on antud ruumi ja hingamisruumi ja meil on olnud isaga selline suhe, et meie võime öelda üksteisele konkreetselt, kuule mina tahan nüüd sellega tegeleda või tollega tegeleda. Anna mulle nüüd võimalus, et ma tahan oma annet ära kasutada ja tema on seda meil võimaldanud. Ta ei ole näinud meid ainult kui ränka tööjõudu, keda lihtsalt ära kasutada. Ta näeb meis lootust ja seda me hindame. Nonii, aga Karl ei leinud agronoomiks õppima. Et vahepeal oli ikka mõtet tegeleks millegi muuga kui põllul. Andres, aga jah, kuna mina olen Väiga väiksest peale kogu aeg siin lähedal olnud uue aastasest saati kuivati juures luuda, lükanud kogu aeg traktorite peal istunud, siis ma korraks arvasin, ehk on elul midagi põnevat pakkuda ja see oli siis jura, jah, jah, käisin, õppisin vahepeal juurat. Lõpetasin selle kusjuures ära ja siis ikkagi sai selgeks, et siin minu jaoks liiga kuiv. Mina tahan vaheldusrikast vaheldusrikkust ja siis oli selge, et põllumajandus on see, mis seda pakub. Lisaks on see looduslähedus, tehnika, mis mind alati paelunud. Et sellepärast me siin oleme. Jacobi käest küsisin sama küsimust, et kas oli vahepeal ka mingi teise valikuvõimalus, kui minna maaülikooli agronoomina tema ja oli küll. Olen mõelnud minna lihtsalt bioloogiat õppima või filmindust või midagi muud sellist, aga lõpuks ikka sidusin ära, et see on väga tihedalt seotud siin bioloogiaga ja ma olen ka loodusesõber ja, ja ikkagi kaalusin selle kasuks. Niisiis, head kuulajad, need jutuajamised peremees Andres Lindam ja perepoegade Karl hindami ja Jakob Lindamiga ehk siis Aru põllumajanduse suurima teraviljatootja Lääne-Virumaal. Eestvedajatega said aetud siin Kadrina vallas Olja alevikus. Muide, kui seistasin Olja olevikus Kadrina Rakvere tee ääres siis paistavad selle ette tootmisseadmed viljakuivatid lausa kaugele silma. Tere kõigile külaelusaate kuulajatele, mina olen Eeva ja tulnud seekord Ida-Virumaale külla huvitavale naisterahvale Annely lambile. Tere, Annely. Tere. Anneli elab kõigepealt hästi armsa nimega kohas, sa elad tee noka külas ja teine põhjus, mis on märksa olulisem, on see, et Annely, sina oled, et selline Maal elav kirjanik ehk saad nagu maainimese kombel künnad küll põldu, aga mitte sahaga. Nojah, ma nimetan kenast küla kirjanikuks. Sa oled olnud pikka aega õpetaja, õpetaja, maa, sool. Siis ma olin väljaõppinud muusikaõpetaja, siis õppisin ma ennast algklasside õpetajaks ja siis inimeseõpetuse õpetajaks, nii et ma olen nagu igasuguseid asju koolis teinud, ütleme nii, aga külaelu on natuke teistmoodi kui linnaelu. Mina elan nii linna lähedal ja üldse maa ja linn on siis jõhvi, linn, jõhvi ja. Külaelu viimati oli minu lapsepõlves, kui elas mu vanemate põlvkond veel, vot siis suhtlesid küla inimesed omavahel, tänapäeval me enam ei suhtle meie elu, kõik igapäevane, mis me toimetame, toimub linnas ja siis oleme me kodus ja vahel käime mõnel perel külas, kes meie külas elab, aga mingit tihedat külaelu nii nagu mõnedes muudes külades, mis on suurtest keskustest kaugel, kus on rahvamajad ja kiigeplatsid ja meil ei ole sellist, sest see on pisike küla hästi linna külje all. Ja siin ei olegi kunagi olnud sellist aktiivset külaelu. Võib-olla aastakümneid tagasi küll jah, kui oli palju väikseid lapsi või noh, mängujas lapsi, siis oli enne minu aega, siis oli neil oma pallibledže kiigeplats ja sellised asjad meie. Ees laual on 10 raamatut mis on sinu kirjutatud ja enne seda, kui sa need siia kõik lauale ladusid, ütlesin ma nagu uhkelt, et ma olen veidi eeltööd teinud. Ja siis selgus, et ega ikka ei olnud, et ma ei teadnud, et neid 10 on. Ja viimane raamat Ta oligi võib-olla see, miks, miks ma hakkasin mõtlema sinu peale, Ta peaks sulle külla tulema, Joosepi naised mis räägib ju ka külaelust ja naise saatusest ja kuidas ajakulg on, on meid räsinud ja millised, millised huvitavad lood tegelikult sellistes pisikestes kohtades võivad Hargla Taeta. Millest siis juhtub see, et üks inimene hakkab kirjutama? Peab olema ilmselt mingi geen, mis tuleb emaliini pidi. Ema kirjutas mulle väga palju ja ilusaid luuletusi ja mälestusi. Ja siis see geen, ma pean etteruttavalt ütlema, läheb ka edasi minu tütardele. Nii et peab midagi viga olema. Kõigepealt. Ja see oli nüüd konkreetselt see, kui mu ema suri. Selle sõjaeelse põlvkonna inimene külas ja siis ma tundsin, et ma tahaksin oma küla jäädvustada ja see pani mu esimest raamatut minu kottinud ka lapsepõlve kirjutas tema, see oli ema äraminek võib olla ka see, et ma otsisin kusagilt lohutust ja tuge ja ja ma ei osanud kuhugi minna, kui ikka lapsepõlve tagasi, ma ei ole sealt õieti välja saanudki, kuna ma elan oma lapsepõlvekodus. Ja kui seal lapsepõlvekodus siis ilmselt ei kasvagi päriselt suureks või emotsionaalselt täiskasvanuks ei saa. Kui nüüd ühes külas elab kirjanika, kuidas külarahvas suhtub, et külajututa järsku valgele paberile saavadki jahvatatud. See raamat. Väga hästi vastu ja pärast seda, kui ma jalutasin koeraga mööda külateed, siis ühest õuest igati mulle, et näe, siin joovad mehed elut, pane see kirja. Ja Ma ei ole saanud halba tagasisidet otse näkku, pole öeldud. Kuigi kaudselt olen, olen kuulnud sellesama külaraamatu kohta, et kuidas ta siis nii niimoodi niimoodi kirjutabki siis kohe noh, niimoodi kirjutasin tõesti nii, nagu mäletasin. Ütle, et kui sa sinna armsa nimega külas elad, et siis ja otseselt põllumajandusega Joide käele, aga kas selleks, et maal elada, kas tänapäeval üldse on vaja mingit peenramaad pidada? Ma vaatasin, sul ikka on kolm korda neli meetrit väike põllulapp. No ei pea olema ja ma tahtsin ka endal vähendada, aga mu tütred sündisid. Et ma panin siis suvi uuesti kõrvitsad ja, ja siis on mul kartuleid ikka pupp, peeti ja porgandit, et natuke võiks ikka olla, sest et maad ju, kui sul on maa, siis sa ju kasutad teda oma maad ju tuleb siiski korras hoida, päris päris niisama rohtu ja võssa kasvada ei lase. Et ja ma tahan ikka käe mulda panna kindaga käe küll, pole sakslastele armastanud, kui muld kuivab, kuivab sõrmede ümber. Aga mullast tuleb hea energia ja rahu ja. Tasakaal, kas vahepealne selline mullas natuke sonkimine ja mullaga ühenduses olemine aitab ka kirjaniku teel? See sa teed mitut asja korraga, sa Merohhid näiteks oma lillepeenart, võtad päikest samal ajal ja mõtled ka nii, et nii nimedki luuletused on tulnud mul rohides ja, ja mõnedki jutud ja. Esimene raamat oli seal, siis kandis pealkirja, mis minu kotinok, minu laps, minu lapsepõlve kottinuga, mis see järgmine oli? No siis tuli yks luulekogu oli, olen iseenda õde ja sellest järgmine. Paneme nad niimoodi jupiti kohe järjekorda, siis oli vist raamat Jõhvis ja siis ma kirjutasin jõhvi, mu arm, linn ja inimesed. Me teeme pilti ka neist pärast, raadiokuulaja võib vikerraadio kodulehelt neid vaatama minna. Aga käes on meil Joosepi naised. Jah, Joosepi naised on ka imetillukene killukene raamat, aga lugu iseenesest on ju väga suur. Sest ühel hetkel ma avastasin, et jumal küll, mu oma kõrvalmajas paarkümmend sammu astuda eelmise sajandi kahekümnendatel ehitatud talus. On olnud, on nii suur lugu nagu maast üles korjata, sest minu arvates no iga inimene on, iga elu on suur, iga inimene on raamat. Ja siin on üks mees ja tema kolm naist. Ja üks enesetapp, üks mõrv üks elumis kestis 100 aastat. Nii et materjali on hästi palju. Ja selle raamatu pärast selle raamatu ilmumist, kuna see raamat oli nagu üks õnge väljaviskamine, jooksis minu juurde kokku väga palju infot, et ma sain nendest inimestest palju-palju rohkem teada. Kas sa pead järje tegema? No ma pean jah. Sest konkreetselt ütles mulle üks endine ajakirjanik, praegune raamatukogutöötaja, ta ütles mulle, et talle see raamat väga-väga-väga meeldis. Ja et ta ootab nüüd kolme raamatut veel pealkirjadega Iida õlide ja miili. Ja siis ma küll algul ajasin sõrad vastu, aga siis ühel hetkel lihtsalt see hiide hakkaski mu peas elama ja mitte enam, see ajalooline iidasest selles väikeses raamatus on nüüd põhiliselt ajaloolised faktid, natuke minu fantaasiat. Aga see ida on siis nii-öelda minu ida, mis on sündinud minu minu kujutluses. Et ma tundsin, et kuna Ma tean seda tausta nüüd See on täitsa tore, sest kui sa ei kirjotaks, aga mis sa siis teeks? Siis ma teeksin rohkem aiatööd inkeeltest, mis seal läks ju ka tore. Jah, aga. Võib-olla on juba. Ma ei tea, võib-olla on nii palju tehtud aiatöödelt. Aga ennist sa ütlesid, et, et aiatööd on sellepärast kirjanikud hea teha, et et mõte on ju sinuga kaasas. Nojah, mitte igasugust tööd, vaata, kas sul on murupinda nii palju. Sest noh, lillemuru ei saa ka igal pool olla, sest ma tahan kõndida ümber oma maja ja kui isa-ema on juba kordsele Klondi nii suureks ajanud siis no ma ei saa päris lasta, et mets kasvab uksest sisse. Kui ümberringi metsad, siis natuke peab olema silmapiiri ja ma isegi tunnen, et kui ma tulen kusagilt oma esivanemate Põhja-Tartumaalt sealt voorte vahelt ja kus silmapiiril paistavad metsad ja põllud, siis tulen siia alla soosse, siis ma tunnen, kuidas ma tulen nagu ummikusse või tupikusse välja. Ka siit ei saa minema. Sest see soomuld on juured nii tugevasti endasse imenud. Aga mis ma tahtsin öelda, et las siis robot niidab, sest ma lihtsalt käsitsi ei jõudnud enam. Vahel see lõppes. Ma pidin niitma kolm päeva ja lõpuks juba siis kolmas päev oli nutmisega. No nii ta siis natukene vähem. Nüüd ma niidangi vähem ja, ja, ja siis on mul veel see ala, mida ma niidan käsilgat ikka suvel. Et noh, seda ma lihtsalt naudin. Neid asju, mis seovad inimesi esivanematega tihti oleks ju mõistlik järeltulevatele põlvedele edasi anda, saledama, niidukunsti, õpetanud ka. Ja mu lapsed. Vikatit käes hoidnud ja see vikat on mu oma poja tehtud veel pealegi kui ta oli varateismeline. Praegu on sügis ja seal on aias sügistööd lõpetatud või? No ei, mul on ebaküdooniad veel põõsa küljes ja siis tuleb hakata lillevarsi ära lõikama. Vahepeal olid nii halvad ilmad, et ja polk vaarikas polka on täiessaagis veel. Käin teda igal hommikul söömas koos koeraga, koer sööb. Kui nüüd juhtuks nii, et kohe üldse ei saaks kirjutada mis sa arvad, kas sa nende kõigi maatöödega, mis tegelikult oleks vaja elus hoidmiseks teha? Tema toidaksin ennast ära, et ma peaksin lehma, jah, vaata kunagi, ma arvasin nii. Kui ma olin noorem, et kuma pensionile jään, siis mul hakkab olema lehm. Siis ma arvasin, mulle hakkab olema kaks kitse emmeline osast siine. Ei ole emelived, sest sina ütlesid selgus, et nokitsen maitse absoluutselt ei sobi mulle. Ma ei saalselt loomadega hakkama, ma, sest nad vajavad nii palju hoolt. Mul on iseendaga nii palju tegemist. Ja võib olla ka see, et ma olen lapsena ja nooruses väga palju pidanud tegema rasket tööd. Heinatööd, ma mõtlen. Et kindlalt mõõt täis. Aitäh sulle, Annely ja jääme ootama siis uusi raamatuid ja palju õnne sulle, sinu lapsepõlvekodus. Kuuldud saates kõlasid usutluse Võrumaa väiketaluniku Milvisiiliga, temaga rääkisime Irja Mõttus aru põllumajandusosaühingus Lääne-Virumaal andsid intervjuu peremees Andres ning perepojad Jakob ning Karl Lindam ning kottinuko küla kirjaniku Anneli lampiga rääkisi Eva Luigas. Kuulmiseni selles saates taas novembrikuus.