Kamina jõutud. Möödunud saates oli siin juttu libamised õigesti paga. Valdo tõi esile selle niisuguse veetava vooruse trio puhul mis on üks põhilisi jooni trio mängimisel trio koosseisude puhul üldse. See oli see, et kõik Rio liikmetele on äärmiselt suured interpretatsioonis, vabadused ja üks trio liige täiendab nagu teise mängu ja siit tekib niisugune vaba improvisatsioonivorm selle ansambli puhul, kus iga trio liige on nagu solisti eest, eks ole. Nojah, see on see esimene kammeransambel, kus siiski liikmed peavad olema kõik solistid. Aga mul on niisugune ettepanek meie tänase kamina õhtul. Tule juures on üks Nõukogude Liidu suuremaid ja pikaajalisemaid trio mängu viljelejad pianist Moskvast Igor Žukov kes on ka meil tuntud koos vendade säiginite Valentin ja Grigori feiginiga aastaid käinud meil külas ja mängu nende väga kõrge taseme saavutanud ja vanus ka ettepanek, et võib-olla selle vestlusringi, mis meil siiamaani on olnud kombeks, muudame täna õhtu monoloogiks, kuna teatud tehnilised raskused tekivad, vestleme selle, kuna meie räägime eesti keeles ja tema vene keeles siis võib-olla ta vestleb üksinda ja jagab oma rikkalikke kogemusi populaarses vormis. Kuulajatega. Esimesena pääses saate funktsioonist siia üle hiljem tšello veel nagu varju seda näha Haydni ja Mozarti teostesse ja arvatavasti on instrumentide areng ajalooliselt selline. Ja sellest tingitult usk nende võimalustesse, no praegu klaveriareng algab Mozarti Haydni sonaatidest Stari. Ma olen näinud Lenini raamatukogus väljaandeid, kus Haydni triot on nimetatud sonaatideks klavessiinileht, viiuli ja tšello saatel. Hiljem tegeles sellega Beethoven, kelle ajal toimus suur hüpe arengus. Ei usu, et tema ajal toimus ka tšell arenenud sooloinstrumendiks. Oma fookuses 70 annab ta tunduvalt iseseisvam partii tšello. Klaver aga taanduks saateplaani, mida varem nagu polnud. Haydni juures võib üles lugeda momendid, mil klaver saatis. Klaver kui löökpill vabandage väljendust. Kuni passi tugevdav ja harmooniat esile tõstev instrument Promandikute juures on prio kui klaverikontsert. Võin vaid faktiliselt kombeks. Rohkemgi trio muutus, kui kaheks osaks koos oleks kompleksis. Esiteks klaver ja teiseks keelpilli. Noorevanialise. Teisest küljest võib seda trakteeridega niimoodi, et kujunes välja keelpilligrupp ja nendest eraldi iseseisev klaverigrupp, mille ülesandeks oleks tsementeerida ühtseks ansambliga. Kemis täiendab ansamblit harmoonilise ja ornamentaansantiguratsiooniga. Sümfooniline areng ongi üheks ansambli žanri demokraatlikkuse tunnuseks on, kuna trio kui žanri mastaabid on kõige kaamerlikumast sümfoonilise Sisveeemmast läbi. Ja tõepoolest ongi tegelikult kuid palju suuremate mastaapidega kui keelpillikvarteti muusikaalsetakse veidi muudetud Ross. Trio areng romantismi ajal tuligi sümfoniseerimis arvelt kasutades neid kolm instrumenti kõige erinevamates kvaliteetidest. Lisades sellele sümfoonilise arenduse, saamegi arenguprintsiibi kätši. Tulemuseks on nagu väike sümfooniaorkester mille võimalused on väljendatavad matemaatilises valemis. Emmist kui enini jumbu. Võõrastada vabriveremondlikkused Swed toriga. Romantikud ajal toimus Trio õitseng Imre lähemalt žanri mõttelise kuluse modifitseerimise õitseng Kruses tuntud koduse musitseerimise jaoks loodud arranžeeringuid. Trio koosseisus kindlustas ja õigustas ennast kuna arenesid välja instrumentide kõige erinevamad väärtused, mis sulasid kokku Triyoxcul tervikuks. Tänapäeva kõrgele tasemele arenenud instrumendi valdamise kunstiansambli kunst on loonud võimalused. Sellised trio sünniks nagu Ravellid riiul, kus eriti keelpillid ületavad juba oma näilised väljendusvahendite piirid. Ja koos klaveriga näitavad neid piiramatult võimalusi. See ongi selle ansamblit tulevik. Merejäljed. Tänapäeva muusika seliti klaverimuusikas on see harilik nähtused. Näed teost nagu partituuris on. Et helilooja nägi kõike seda nagu orkestraalselt mõeldes. See tõuge, mille andsid heliloojad näiteks Rowell seab tänapäeva trio ansamblite ette ka uued ülesanded. Kokku kõlab ansambli, kelle erinevad väärtused täiendavad 11. Romantilise muusika interpreteerimise raskused tänapäeval seisnevad näiteks selleks et ühendada keelpillidele iseloomulikult väljendusvahendeid klaveriväljendusvahenditega õppide klaveril, vahetama poognad ja keelpillidel, tõstma kätt õppima klaveril, mängima pikka näiteks koos tšello ka, nii et ei ole arusaadav, kumb mängib kumba kätt ja nende uute väljendusvahenditega stimuleerida heliloojaid, kes nagu tunneks tänapäeval, et vanamoodi kirjutada ei saa, aga uutmoodi ei oska. Ühest küljest on see väga raske, teisest küljest hakkab võimalik ja väga tänuväärne. Selle tagajärjel sünnib midagi uut. On lähenenud oma väljendusvahenditelt klaverigrupile. Šostakovitši riius on toimunud vastupidine. Klaver on koondanud oma täiendusvahendid keelia puhkpillide lähedaseks. Sellega ongi seletatav tänapäeval riiude areng suunaga ühendada instrumente, mitte kriipsutada alla erinevusi. Selles tendentsis peitub kogu žanri arengupotentsiaal mille pearaskus seisab interpreetide. Kas see on väärtused, erinevad instrumendid püüavad ühineda sel puhul võiks mängida kogu partituuri ühel instrumendid. Ja siis ta ei ole ju kriya. Näiteks Tšaikovski iga instrumentaalne lõik kõlab kui vokaalmuusika ja Prokofjevi, vastupidi, milles, nagu peituvadki nende heliloojate omapärastele rikkusele. See on tendents otsida instrumentides uus ja talle mitteomaseid väärtusi. Tänapäeva instrumentalistina ülesandeks ongi tõestada trio, kui ansambel ei ole surnud. Siin ei tule mitte ainult töötada, vaid lõpmatuseni töötada. Tänapäeval on uued ülesanded ka interpreetide. Kui omalajal istusid Riiasse kolm solisti, erinevate kvarteti stiku pidid istuma 40 kvarteti mängijat kui sündinud ansamblimängijat. Ja need olid siis kolm solisti, kes tulid lihtsalt kokku ja musitseerisime. Ja kõik, see oli väga meeldiv kuulata, kuid märgata oli see, et kõik need väljendasid iseennast. Kõik Nad armastasid muusikat erinevalt, tõestasid kõikidel, kuidas tema seda muusikat armastab. Tänapäeval aga on vaja leida aritmeetiline keskmine kolmi individuaalsus vahel ja sel moel, et kõigi tugevad küljed oleksid esiplaanil. Eesmärgiks tuleks siis võtta autori loogiline mõte. Tekib põhiline küsimus, kas mängida ennast või autorit. Selle võiks üle kanda trio probleemi. Kas mängida tuginlast? Triljoni? CD viis peaks olema otsiv ansambli eesmärgiks, sest on olemas otsivaid, ansamblit ja on olemas mängivaid ansambleid, kes lihtsalt mängivad vanade kaalu näitaja järgi. Aga millised siis need on? Meid on õpetatud varasest noorusest, et klaver on tugev ja robustne instrument, viiulon õrn, laulab pill. Seda enam veel tšello, nii et kui on kirjutatud klaveripartiis forte tuleb mõelda metsa, forte. Hea orkestri näide räägib sellest, et kui orkester on hästi diferentseeritud, siis ka kõige massiivsem porte juures kõlevad köiega. Iga instrument mängib oma portett. Trioson klaveril see probleem olemas, kuid klaver mängib trios oma naturaalset Fortett Sist aimata kunagi teisi. Kui pianist siiski püüab üle koormata seda Fortett asuda võistluse kee Bildega kõla jõus, siis on tasakaal rikutud. Teine kaan on, on see viiul mängib alati esimest häält mida laiendatakse ka kõlalisse tasakaalu. Konkreetselt meie ansambli juures oli juhtumeid, kus me teisejärgulise materjali juures andsime viiulile ka teisejärgulise kõlajõu, mille peale, kus ligidalt riiulit ei ole kuulda. Sel puhul me lasime viiulil lihtsalt vaikida ja osutus, et seda siiski märgati. Millega oligi tõestatud tema kuuldavus. Teisejärguline, materjalil peab olema mittekuuldav kaid juures olev. Põhiline viga, mida on tehtud ansambli tasakaalus. Et pianist tahtis ennast kuulda läbi oma kolleegide. Kui nemad mängivad tugevasti, siis mina mängin veel tugevamini. Siis ma kuulen ennast. Praegu interpreetide selgelt probleemid on uued, isegi natuke selgusetud. Sellest ongi tingitud viimasel ajal huvi tõus. Selle ansambli võistlusest tuntakse intuitiivselt et siin on veel palju teha, mille tulemusel ansambel võiks veel rohkem meeldida saavutada sellist naudingut, keda soolomängus kunagi isa kui interpreedid trios hakkavad tunnetama pahuse ühte mu tädi mäed sest minu arvates saavutatakse täielik Siin ongi Triiule erinevas kvartetis. Ansamblil lised harjumused tulevad välja töötada sooloharjumuste kõrvale, mitte asemele, nii häid, väljakujunenud dogmasid prio mängus. Veel ei ole tekkinud. Suur tänu teile, Igor Žukov. Ja palume meie jutu lõpetuseks mängida koos oma kolleegide Grigori ja Valentin Freygeniga üht Rio muusika tippteost Pjotr Tšaikovski triot. Oopus 50 laaminul.