Tummfilmide festivali korraldaja Antsiin ütleb, et põhjuseid, miks kavas on just 1920.-te 30.-te aastate filmid on mitmeid. Esiteks Tartu kirjandusmaja saal, kus festivalile valitud filmid linastuvad, kannab Eesti filmiajaloos olulist kultuuriloolist tähendust nimed. 1900 kahekümnendatel aastatel tegutses majas Oskar Lutsu venna Theodor Lutsu filmistuudio, kus teiste hulgas valmis sõjaeelse Eesti filmikunsti üks tippteoseid noored kotkad. Teiseks põhjuseks ütleb aga Siim, et 1900 kahekümnendatel kolmekümnendatel valminud Eesti mängufilmid on seni teenimatult vähe tähelepanu saanud. Kui näidatakse kogu aeg meile viimsed, reliikviad siin me oleme ja selliseid filme, et siis need tummfilmid Nad võivad küll olla sellised noh, Eesti puhul just, et võib-olla veidikene jaamad, pöörlikumad, veidike sellised lihtsamad, aga samas nad on ikkagi väga ilmekad ja nad on ikkagi meie enda filmid. Ilma nendeta ei oleks ka hilisemate olnud. Tummfilmide võluna nimetaks siin teistsugust näitlemisstiili, head miimikat ja väljendusoskust. Tummfilmide festival avatakse filmidega laenatud Noone ja karujaht Pärnumaal, mille valmimisaastad jäävad vahemikku 1000 913914. Ja siis edasi kahekümnendad, kus siis näiteks noored kotkad ja CK komissar, milles tšenko sealt edasi kolmekümnendatel juba noh, näiteks on meil kire lained kavas, aga ütleme nii, et Eesti filmikunstile kolmekümnendat mängufilmi jaoks põhimõtteliselt 32. aastaga olid kõik mängufilmid tehtud ja pärast 30 teist aastat, et ei tehtud enam ühtegi mängufilmi siin Eestis ja pärast teist maailmasõda alles seal 40.-te lõpupoole, siis juba Nõukogude Eestis valmis siis mängufilm. Kuigi tegemist on küll eelkõige tummfilmidele ja kinokunstile pühendatud festivaliga, jõuab publikuni ka muusikapalasid ning proosa ja luuletekste, mis annavad linastuvatele filmidele juurde heli ja sõna siin toob mõned näited. Näiteks Valdo Prausti, kes muidu on tuntud näiteks jalgrattamuuseumi eestvedajana, et tema tuleb kohale kahe originaal želak plaadimängijaga grammofoniga, mis on üleskeeratavad, ei vaja elektrit ja siis tema seal nii-öelda moodsatiitseid lasevad kahelt elektrooniliselt mängijalt, aga tema siis helindab paar filmi siis just nimelt kahe Sherlock plaadimängijaga, et tal on ka suurkogu näiteks Tartu vana kino tsentraali plaadi kogustanud alla osa olemas, mis raekoja taga asus jagamispuruks pommitatud ja noh, lisaks on veel kirjanikud, kes siis ütleme nii, et kirjutavad sellise põneva jätku stsenaariumi, näiteks Mika Keränen on lubanud kirjutada siis Eesti esimesele joonisfilmile, kutsu Juku seiklusi, jätkus stsenaariumi, kuidas siis Vana-Antsla kutsekooli õpetaja siis saab sõnumi, kutsu Juku tulevikust ja siis kuidas asjad edasi lähvad.