Värvikad, kuulid ja lipud, poid ja võrgud seintel ja diisli magus suits oli tulevikku selles mida polnud. Nii kõlab lõik Betti Alveri kirjandusauhinna tänavuse laureaadi, norralase öiwin range luulekogu sisikond. Avaluuletusest esitaja ei Win rangeid, igapäevaselt töötab range ei praegu kalatööstuses ja just seal eesti neiu kõrval lühe trookides õppis ta 1998. aastal selgeks ka oma esimese eestikeelse sõna, milleks oli sisikond. Seega on laureaadi sõnul loomulik, et esimene eestikeelne luulekogu kannab sama pealkirja range ei sõnul, räägib sisikond kõigest. Sest ma arvan, et luule räägibki kõigest, aga kuidas ta seda räägib? Et seda teemana sõnastada, võib-olla kõlab natukene väikselt, võib-olla on pigem mingisugune ärevustung, mingi igatsus, mis mida ma igatsen, võib-olla võib-olla lepitust ja ma arvan, et iga inimene mingil tasandil seda teeb. Aga see ei toimu nagu tühjas ruumis, see toimub konkreetses kohas ja just sellest keskkonnast lähtudes. Võib-olla saame asju elusaks kirjutada. Küsimusele, kui kerge või raske on üldse eesti keeles luuletada, vastab rangei, et ei tea, sest tema näitel on nii lihtsalt juhtunud. See juhtub vajadusest võib-olla see, mida ma kirjutama ei ole, kindlasti välja mõeldud ei ole, ei ole konstrueeritud, ei ole planeeritud. Aga ta on, need on struktuurid, mis on hinges kuskil olemas ja nad puhtast vajadusest tulevad siis kirjaska välja. See, et Betti Alveri kirjanduspreemia laureaadiks sel aastal just range ei on, on ka norrakas sõnul tema enda jaoks suur üllatus ja alguses tundus teade uskumatuna. Žürii esimees Rauno Alliksaar ütleb, et tänavune laureaat ja tema luulekogu oli kuuest ülejäänud nominendist millegagi peajagu üle. Millega täpsemalt, seda on Alliksaare sõnul aga keeruline sõnadesse panna. Alveri kirjandusauhinda annab igal aastal välja Eesti Kirjanike Liidu Tartu osakond luuletaja sünnipäeval ehk 23. novembril. Poetess testamendi järgi pälvib kirjandusauhinna parim debüütteos luule või proosa vallas, mis ilmunud hingedepäevade vahelisel perioodil.