Kahe orkaan ja Kristjan Port. Tere. Eetris on portaal tehnoloogia kommentaari esitab Kristjan Port. Tunded ja mõtlemine peegeldavad ajutegevuses kahte tinglikult eraldatavat Tööriista. Anatoomilised tasub tunnetega seotud otsustusprotsesside raskuskese Linbilises süsteemis evolutsioonilises arengus suhteliselt hilises aju osas. Arvatakse, et limbilist süsteemi moodustavate struktuuride kujunemine algas imetajate kujunemise varajases faasis. Keerukamate loomadega puhul oli ju vaja juhtida partnerite kooselu uue põlvkonna sünnitamist ümbritsevat ja järglaste toitmist tabavaid käitumisi. Enne seda oli kõrgemas närvitalitluses olemas replektoorsed algoritmid elu korraldamiseks enam-vähem sisalike tasemel. Imetajaid võib pidada elusaine edulooks, kuid edu kulu pooleks võib pidada keerukuse kasvu iseenda ja elukorralduses. Õnneks oli neist üle saamiseks olemas läbiproovitud lahendus. Ajju lisandus kõige komplekssemaid uuema täiendusena veel üks struktuur jogortneks inimese oma need üks suurimatest, võttes enda alla ligemale kolmveerandi jäädes õigena natukene alla vaid mõnelejatelfiinile. Juhul kui seoses delfiinidega pole jäänud midagi kahe silma vahele on inimese aju arenenud. Võistujooksus sooritamas arenguhüpet. Esmalt peab aga uued reeglid kokku leppima ja siis uskuma lubadusi. Reeglist rääkides oleks vaja kokku leppida, kas aju külge talituslikult ühendatud masinat võiks lugeda näiteks digitaalseks. Per New korteksiks ehk kas inimese enda aju abil leiutatud masinavõimekuse võiks lugeda inimese osaks, nagu see oleks pikaajalise evolutsiooni loogiline jätk. Raamatus kiire ja aeglane mõtlemine kirjeldab psühholoog Daniel kaanemann terviku talitust, milles käitumist juhivad kiired ning robustsed tunded. Mida omakorda siis aeglasem kulukam mõtlemine püüab talitada seda. Inimesed teevad suure hulga otsuseid, teadmata nende tegelikke tagajärgi. Et tunne on õige harvemini ratsionaliseerivad, miks ei peaks olema õige või siis õigustavad pärast ebamugava tagajärjega kohtumist, miks neil ikkagi natukene õigus oli? Igatahes jõuab enamusel juhtudest neeter näiteid leiab riiete valiku kergusega argistest juhtumitest kuni küsimusteni, kas alustada sõda? Alles päeva lõpuks selgub, kas riided sobisid ilma või sündmusega ning kui õige oli sõdimine. Kummalgi juhul puudub inimesel piisavas koguses andmeid ja nende analüüsiks piisav suutlikkus. Enamasti ka viitsimine. Aga järsku õnnestuks alutada kiire ja aeglane mõtlemine veel ühele juhtstruktuurile. Suurandmete analüüsi tulemusi võib inimese aju toimetada silmade ja kõrvade kaudu, aga sellides on suhteliselt ebatõhus ning pahatihti nõuab arusaamiseks küllaldast koolitust. Pealegi ei suuda arvutid lahendada enamus sotsiaalse elu väljakutseid. Sest see ei tea midagi inimese tunnetest, vihjetest, tegevuse kontekstist ja nii edasi. Parem oleks otsustamine inimesele aga tuunida tema võimekust täiendava analüütilise kihiga. Seda eriti olukorras, milles masinad hakkavad omama argielu korraldamises suuremat. Trolli tehisintellekt võtadele kasvava osa tööülesannetest. Sellelt oodatakse analüütilise võimekuse kombineerimist omasugustega. Sarnaselt inimestele, kes suhtluse keerukuse kasvades lisavad kommunikatsiooni uusi sõnu eeldusel et inimesed saavad nendest aru, on masinate suhtlusarengus samuti loomulik. Uute inforikaste tähenduskategooriad. Desrind kuni selleni välja, et masinad saavad omavahel paremini läbi võrreldes inimesega sest inimene ei mõista nende suhtluses tärkavad keelt. Seni, kuni masinad on meile kasulikud, soovitab tunnete aju osa asjal olla märkamata kuidas inimese enda roll tema elu korraldamises muute teha ka avatumaks. Siit pole raske oletada, kuidas ühel päeval osake mõtlevast ajust ärkab ehmatusega et magas maha päeva, kui pidanuks oma aju pursseerina. Millegi sellisest hoiatas hiljuti hiilanud mask rääkides motivatsioonist, miks tema juhitud arendusettevõte neurolink teeb pingutusi ajumasinaga liidestamisel. Seda tegemata. Ähvardaks inimkonda eksistentsiaalne risk. Nutikate masinate ajastul muutuda elu ebastabiilsemaks ja tulevik ette unustamatuks. Moskva näeb olukorra kontrolli säilitamise lahendusena inimese aju võimestamist juba mainitud uue digitaalse juhtimistasemekihiga. Ta pakub, et tulevane tehnilise lainele rajatud superintellekt ületab kordades neokordeks limbilise süsteemi ühist talitlust kuid oleks mõlemaga sujuvalt ühendatud. Isegi kui masina komponendid kommunikeerivad omavahel meeletu kiirusega ja arusaamatute signaale ega kuuluks kõik inimese olemisse ja sumeeruks meie nutikusena. Huvitav, kas kunagi kaasatakse anatoomia õpikusse ka siis peatükk masinaehitusest? Kuula varasemaid portaale. L2.