Mulle endale lähevad kõige rohkem korda ikka need reisid mis mitte lihtsalt ei hästi meelde vaid mille jooksul midagi minu sees muutub. Reisi ette valmistades siis endale või teistele ei ole seda võimalik kindla peale ette näha. Saab ainult luua eeldused. Kuid mulle meeldib, kui külastatav kultuur või mõni isiklik läbielamine reisil poeb sedavõrd hinge, et inimene oma elus selle mõjul teeb teatud korrektuurid reeglina ju alati paremuse poole. Või veelgi enam, kui pärast reisi tundub, et mitte miski ei ole enam endine. Minuga on seda tihti juhtunud ja retkekorraldajana on mul olnud õnn ja au seda kõrvalt vaadata. Võib-olla olen ma liiga sinisilmne hipi, ehk on olemas ka selliseid elumuutvaid reise, et reisid näiteks Monacosse näed seal, et kõik sõidavad vabaõhuferaaridega, mõtled, et tahaks ka ja müüd siis koju jõudes vanaisa talu ja metsad maha. Aga noh, ei ole minu asi kedagi hukka mõista ega hinnanguid anda. Tere kaunis päev. Hea ja kallis raadio kahe kuulaja. Aitäh, et kuulad tänasel sügispäeval rännusaadet reispass, mina olen, igatsed, Berkin. Jõudsin tagasi üle kuu kestnud rännult Peruus, tervitan teist kõiki ja igaüht siit sügisesest Tallinna kesklinnast soojade ja pehmete valgete seintega ruumist. Ärge saage valesti aru, see on siiski raadio kahest stuudio. Aga rääkida tahaks täna nagu tihti kombeks. Mitte ühest ja kindlast sihtpunktist maakaardil, vaid just reisidest, maadest, kohtadest või hetkedest mis senist elu ja arusaamu sellest rohkemal või ja pigem just rohkemal määral mõjutavad. Minu reiside eristus hiljuti ühe lõbusa rännumehega, kellel nimeks Toomas Laigu. Ta on reisinud läbi üle poolesaja riigiga kuningriigi ning olnud oma noorest elust teel kokku mitu aastat pere. Toomas, tere päevast. Me leppisime sinuga kokku, et räägime täna, mitte ühe või teise kultuuri köögist, oskusest eriskummalisel moel väiksemaid või suuremaid kive erineval eesmärgil üksteise otsa laduda või nende ammu surnud esivanemate iidsetest kommetest vaid just sellest, mismoodi sinu reisid sind ennast on mõjutanud. Kas sa võiksid mind palun mõttes viia mõnda kohta või hetke või olukorda ja proovida kirjeldada, milline on ümbrus, kus me alandamist toimub ja mismoodi see hetk või koht sulle südamesse puges? Muidugi ma arvan, minu kõige siuksem, sügavam ja kõige võibki öelda raskem hetk, see oli ikka päris raske oli siis ületades ühte mäeahelikku ja ma olin siis paigale tardunud, tegelikult isegi istusin mingisuguse kivinuki peal, mis oli juba lumega kaetud. Kõrgus oli võib-olla viis ja peaaegu viis pool 5400 meetrit. Istusime seal ja olin kõik oma sõbrad, lähedased või noh, ütleme sõbrad, kelle tee pealt olen siis leidnud. Olin ära kaotanud ja mul ei olnud ei vett, et süüa ega, ega mingisugust sellist tahet edasi liikuda, et ma olin kuidagi sattunud sellisesse punkti elus, kus ma tundsin, võib-olla nüüd on nagu aeg läinud, minu aeg on tehtud või, või ma ei teagi, kuidas seda nägu kirjeldada, aga aga see see tunne valdas mind nii sügavalt, iga raku sees. Et ma olin valmis nagu teeraja kõrval olevast kuristikust, kus tegelikult oleks võinud nagu lihtsal moel nagu libisedes ka alla veereda. Aga ma olin valmistuda hüpet tegema. Oma mõttes ma kogusin jõudu, jõudu, jõudu ja siis minna, kui mingi asi nagu segases eri, nagu see tunne, et mis teeb sinu vanaema, kui ta peaks mõtlema selle peale, et sa oled, ma olin siis 19 üheksateistaastased lihtsalt lõpetab oma elu ilma ühegi mõjuva põhjuseta, et elu oleks kuidagi kinni jäänud või, või kõiki tööta või kedagi ei ole sa elus, et sa oled lihtsalt kuskil reisil ära ja sul tekib selline tunne. Ja siis 100. sisse, 100. siis ütle minutit olustiku mõttes ka selline, et sa oled tohutult paksud riides, väga külm on olla. Sul on, nägemisraadius, on võib-olla viis meetrit, täielik udu, sudu, torm heas mõttes ja, ja siis 100. ühte rada pidi üks giid minu juurde ja siis ta küsis, et no mis ma siin istun ja ja siis ma minged, nad, ma ei tea, mõtlen elu üle vee niimoodi ja, ja siis ta ütles mulle, et aga ma ei näe, mõtle seal kohvikus. Kohvikus kuskil 5400 meetri peale ja Nalijani no ma muidugi välja enesest tundus nagu väga imelik. Ja, ja siis ta ütles, et tule minuga kaasa, siis mõtlesin, et ei, ma istun veel natuke, mõtlen edasi ja, ja ma, ma tulen ja ja siis ma ei tea, kas sellest sai see lubadus, et ma tulen või oli sellest, et pigem hiljem tagasi, et oli see, et ma tahtsin talle tõestada, et miks ta mulle valetavad kuskil 5400 meetri peale mingi kohvik. Ja, ja siis siis ta ütles, et jah, et see on siin järgmise künka taga on ju, et kui sa natuke kõnnid, sa kohe näed, seal on mingi okei, okei, mõtlesin, mõtlesin. Ja siis mingisugune adrenaliin, tuli sisse ja mõtlesin, et okei, aga noh, ma võin järgmise nuki tagasi siis oma elu lõpetada, et ma lähen siis lähen edasi. Jõudsin järgmis nukkidega nägin, ei olegi teda, ei ole kohvikut, mitte midagi ei ole, see oli puhas vale ja siis ma mõtlesin, et okei, ma tõstan siis tempot, püüan kinni ja siis ma ei tea, kas raputan teda või, või sõiman või mis ma tahtsin teha kõike. Ja siis kõnnin, kõnnin mingi kolm-neli tundi, lihtsalt kõnnin ja kõnnin. Ja kuidagi nagu see, see kogu Allandmise vaib, oli nagu ära kadunud ja lihtsalt oli niisugune mingisugune uus jõud sisse tulnud. Ja siis vaikselt nagu ka olles siis Nepaalis, annab Burna siuksel. Söök Jackil paistavad mingid lipukesed marinaad, see on tavaline seal Tiibeti mägedes lipukesed, et lähen vaatan ja siis seal oligi grandioosne silt, sa oled jõudnud kõige tippu, kõrvale oli kohvik. Minastasin kohvikus sisse, nägin kõik mu sõbra taotlesid aplaus, kohvi, tee, küpsised, kõik, mis seal saadaval. Äriyali mulle kohe lendas lauda ja ja oli niisugune nagu väga õnnelik hetk ja sain aru, et selliseid madalates hetkedest tulev elus nagu lihtsalt edasi minna ja, ja selle väikse nuki taga missipea olla kohe nagu iga sammu tagant kohe. Võib-olla selline nagu soe vastuvõtt ja rõõmsad, kallid inimesed. See on väga, väga Siuke power, follugu, mida oleks rääkida ja väga ma tänan sind selle siiruse eest, kassa. Ma ei tea siis kui sa peaksime siis mõtlema selle peale, mismoodi selline sellise loose kindlasti kogu eluks võtad kaasa. Kas sa mõtled näiteks niimoodi, et see oli juhus, et see tüüp seal oli või et see on mingi kuskil keegi ikkagi nagu natukene kuskil natukene juhendas ka siin sinul mingi sisemine kaitseingel selletüübilisi sulle sellel hetkel sinna etta viskas kohviku jutuga. Kindlasti, et minu nägu sihuke sisemine usk iseendasse oli kadunud, sellepärast et ma nagu ei näinud ühtegi positiivset märki, et kõik oli mu ümber nagu kõnest kadunud noh, levi mitte midagi olnud, juba kaks nädalat on ju, et sa olid kuidagi jäänud täiesti üksinda oma näguseks siserännakutesse ja kuidas sellest valust ja mul olid kõik jalad katki ja puruks, inimesed ütlesid, nad pole kunagi nii suurt haava näinud, sest mul olid mingid vana sakslase mingid kossid. Kuna ma olen nii suur jalg, siis need ei leidnud nagu ühtegi normaalset kassi katmandust. Ja siis ma pidin kasutatud ostma. Et kui sa ennem rääkisid ettevalmistusest, siis mul polnud nagu mingit, et tavaliselt ma läksin Nepaali, ma tahtsin näha Himaalaja mägesid ja, ja ma ei mõelnud mingist rännakust mingist matkast matkaasju ja et selles mõttes ma läksin tegelikult üldse Indiasse nagu reisile. Aga võib-olla, sest kaitseinglist ka, et ma usun, et kõik inimesed meie elus on mingisuguse noh, ma ei tea, kas suunitlusega, et aga või nad on mingisugune nii-öelda perspektiiv, neil on sinu elule või sinu elusuuna suunamisel. Et selles selles mõttes kindlasti temal oli väga suur roll ja olles nagu siiralt tänulik tema sihukesele väiksele nagu siis tõukele, mis ma arvan, et me kõik tegelikult üksteisele igapäevaselt ka jagama Väga cool, kas see rännak sinna Nepaali majanduses tahtsingi küsida, et kus ja mis ja kui pikalt ja, ja niimoodi ruumidesse siis välja, et kus see kaardi peale okei peali mägemad, kas sa läksid siis üheksateistaastaselt lihtsalt läksid reisile või läksid sa sellisele pikemale mingile ränduri SEB nii-öelda ma ei tea elama siis kuskile palmi alla ja, ja seljakoti pikemale matkale. Ja tegelikult see, see rännak tuli mul ütleme 12. klassi ära, lõpetasin Tartus koolis. Et siis ma sain aru kuidagi. Ma ei tea, miks ma torman sinna ülikooli, et ma pole maailma näinud, ma ei tea, kes ma olen, mis ma tahan teha ja kuidagi sihuke nagu selguse klaarusele täielikult puudu. Ja siis ma saingi aru, et kuna ma olin juba sel ajal taimetoitlane et India ja selle Kagu-Aasia võiks olla selline sihtkoht piirkond, kus on see väga nagu toetatud. Et ma saan hästi süüa ja saan nagu nautida täielikult seda reisi. Et siis ma võtsin, jah, ma arvasin, et ma lähen üheksaks kuuks, aga pidasin vastu seitse kuud, nii et siis ma tulin täpselt enne oma sünnipäeva aprilli alguses tagasi, septembris alustasin. Ja kõigepealt siis olin Indias kuu aega üldse, ma olin teeli linnas, olin kolm nädalat kõige siukses saastatumas linnas ühes kivis astumas linnas maailmas. Ja kuidagi proovisin nagu aru saada, miks mingid asjad toimuvad, ma ei olnud kunagi käinud kaugemal kui Euroopa ja Vahemereäärsed Egiptus, Türgi ja, ja nii see on. Et ma ei olnud kunagi aru saanud, et miks inimesed tulevad mingi vankriga, mäed karjuvad nad tahavad seal müüa kohaliku nagu turukaupa ja sina lähed õigud vastu ja lähed alla ja ta paneb sulle valmis ja nad raha, onju. Aga ma ei saanud üldse sellest aru, mitu päeva ja siis ma läksin nagu vaatavad, toimub ja järsku lõi nagu klaariks, kõik siuksed, väiksed detailid, mida India ühiskonnas nagu märkab, oli väga nagu väga huvitav. Siis nii-öelda vaadelda ja mõista ja kuidagi nagu aru saada, et meie siin eksisteerime ühtemoodi, aga seal on hoopis mingi teine kultuur ja see on väga normaalne. Hea, see India on minu jaoks alati, ma olen teinud sellest reispassi saateid mitmeid mitme erineva nurga pealt siis proovinud com pida seda India. Seda sügavust psühhet teha ja seal, et miks inimesed nagu, mida nad sealt leiavad ja ma ei ole ise mitte kunagi seal käinud, et ma küsin siis nagu sinu käest kaaslasega. Klišee ma küsimuse, et kui paljude jaoks on seal räpane ja vastik Ajad, kole mudane, haiseb vaesus, et miks ma peaksin sinna minema. Mida sa nagu sellisele küsimusele nii-öelda vastaksid. No, ma arvan, kindlasti peaks seal ära käima, et see ei pea olema selline ei pruugi olla selline koht, kus sa, kus sa lähed tagasi, mina olen neli korda käinud ja, ja, ja viimane kord andis mulle väga, väga mõnusa, nagu siukse komplekti nagu tervikusse kaasa. Et ma praegu tunnen, et ma kohe sinna võib-olla tagasi ei läheks. Mitte et mulle see ei meeldiks lihtsalt näha, näha teisi kohti ka. Aga kindlasti ta anda pane must ja, ja see on võib-olla selline nagu osake nende kultuurist, mida peab natuke aktsepteerima. Samas ma arvan, et seal oleks vaja kindlasti siukseid, Eesti. Teeme ära tüüpi inimesi, kes läheks sinna kogukondi, ühendakse, tõmbaks nagu selle asja käima. Et seal on väga palju sihukeses mentaliteedi moodi osa ka. Aga noh, see on samamoodi, et neil ei ole lihtsalt tänavapuhastust, nad viskavad kõik tänavale ja õhtul igaüks pühib oma nagu ukseesise ära ja on jälle puhas, on ju, et see on täpselt see, millal sina näed seda räpast ja, ja teine pool on kindlasti must ja ei ole nagu kõige hügieenilisem. Hetkel sain mina sealt omale kollatõve ja, ja noh, et elasin ära, kui silmad olid kollased ja puhkasin rannas ja ei olnud hullu midagi. Et nüüd ma tean, et ma igalt poolt seda üles korjata, et mõni on siin Peterburis käinudki ja läheb haiglasse intensiivi ja täpselt sama asi, et et noh, see on niisugune, ma ütleks, niisugune ka sisemaailma nagu peegeldused. Kuidas see sisemaailm on, täpselt nii, sa need väljastpoolt, et seal on tohutult ilus loodus, seal on nii mitmekesine mäestikud, rannad, igasugused kõrbed siis igasugused suured jõed, seal on teeistandused, kohviistandused, et noh, kõikjale ja kindlasti, et see on väga maagin kohta, et sa pead lihtsalt võib-olla ka teadma, mis sulle endale rohkem meeldib, et näiteks olles munnaaris Lõuna-Indias, siis seal on täiesti imelised siuksed, teepõllud lihtsalt sa vaatad, sa oled nagu mingis muinasjutus, onju et ja seal sa ei näe mingit prügi, mingit mustust seal on, pigem elevant kõnnib kuskil vabalt istanduste vahel ringi ja naeratad talle ja ja nagu elu on ilusat. Kui nüüd mõelda, siis me noh, nii-öelda mõttelise selgroo peale selles saates, et kui me räägime elumuutvatest hetkedest, Pereisi hetkedest, et kas siis ma võin nagu siit välja lugeda seda, et selleks, et Indias et Indias maagia jõuaks sinuni, sa pead siis õppima nagu läbi noh, jõudma läbi sellest esimesest kihist, et sa pead nagu selle mõttelise haisulukk Roman linast peale panema ja neid ei tohi häirida, et siis sa jõuad selle maageni, selle tähistanduseni, selle elevandina ja selleni, mille pärast see maa on ilusa, sinna tasub reisida. Absoluutselt et ja teine pool on ka see, et mina, esimesel ja esimesel kuul, kui ma olin seal, et siis mul oli ka väga raske ja siis ma läksingi paali ära, võib-olla see oli ka niisugune hea põgenemiste. Käisin Nepaalis ära ja tegelikult hakkasin mingit moodi jälle igatsema India nagu siukest, inimeste siukest uudishimu ja siirust ja külalislahkust ja siukest heldinud olekut. Et, et see väga nagu puudutas mind. Ja võib-olla ma olin ka seal esimesel korral nagu neli kuud, et sellega sa jõuad nagu kuidagi sisse elada, õppida tundma neid inimest kultuuri ja mõistma hakata, et seal on hästi raske aktsepteerida. Ma mäletan ühte seika, kus kus taksojuht tõi meid valesse nagu hotellidesse, et me olime ühe kahe, mina olin siis kahe saksa neiuga reisisime koos ja siis neil oli, nagu nad läksid otsima ja ma läksin ka otsima, et kus õige uks leidsime ülesse, siis taksojuht ütles, et et siin on nüüd arve, mis ma ootasin, nagu me leppisime kokku ühe summa ja ta pani kuskil pool või noh, täpselt sama palju juurde. Et siis ma küsin, et kas sa ise meid valesse kohta. Aga tema ütles, et tema aeg läks, on ja siis me vaidlesime, kaklesime seal. Ja hiljem ma sain aru, et noh, et aga, aga see ongi sellise kultuuri osa, et sa peadki aktsepteerima ja mul ei ole raske tegelikult maksta üks EUR lisaks oli noh, üks eksisid, ühesõnaga ei, mina eksinud, tema eksis nagu vale. Mõtlesid sellega, et, et tema või noh, ühesõnaga, et kas tavaline praktika siis on see, et et kui taksojuht eksib uksega hea, peab suure tiiru tegema. Just siis nii ongi ja sina oled valge inimene ja sa maksavadki selle üks euro rohkem ära ja sul ei olegi midagi hullu, et mina olin väga kramplikult, hoidsin sellest kinni ja sellest õigusemõistmisest, aga noh, seda ei pea igal pool kogu aeg otsima seda õigust, aga et kui ei tee neile liiga, siis siis pigem nagu toetada ja hoida seda kohalikku kultuuri. Ma olen sinuga 100 protsenti nõus, ma olen oma rännakutel erinevates paikades. Esiteks ma olen täpselt samasuguse mentaliteediga, et isegi kui ma pean. Ma olengi see turist, ma ei tea, kuubalane umbes mina ei teeni 30 dollarit kuus, ma saan aru, et teil on tarvis, neil on tarvis seda raha, mitte et ma tahaksin loopida seda vasakule, paremale. Aga et sa pead aktsepteerima, et sina ei ela seal. Et sina, et sa oled välismaalane teinekord maksma, pluss üks kõige hullemaid asju, mida saab teha, ongi see, kui sa nagu võtad kaasa oma mingisugusele, noh ma nimetan seda siis pool halvustavalt siukse gringo mentaliteediga. Pealegi mujal ei oska paralleele tuua ladina ameeriklasega. Ei, miks, et mina olen harjunud, see peab nii olema, onju, ja tuled reisile, et mõtte juurde reisimise mõte ongi oma lasta lahti senistest mentaliteeti. Täpselt. Kuule, me oleme nüüd Indias paras aeg oleks mängida ära, kui ma seda saate nüüd aega ka vaatan, oleme siin jutustanud veerand tunni jagu, siis esimene sinu poolt kaasa toodud laul tšiknitšameli. Oskad sa paar mõtet selle selle palaga kaasa anda, mida me võiksime siin kuulda või mida me võiksime mõelda? Muidugi, et kõik kindlasti teavad hinde Pollywoodi, et see on väga suur filmitööstus ja väga võimsaid asju teevad seal produktsioonilised. Et me läksime ka siis kahe endise printsiga, läksime kinno vaatama seda filmi ja, ja kui see laul tuli, siis kõik mehed saalis hüppasid püsti ja enamus on seal mehed, kes käivad kinos, sellepärast et naistel ei ole kas võimalust luba või või mis muud takistused tere. Et siis kõik mehed tõusid püsti aplodeerisite, et ma loodan, et te tunnete seda või näete sedasama hetke siis seda laulu kuulates ka. Vot nii kallis raadio, kahe kuulaja, me oleme koos Toomas laiguga. Hetkel Indias ja reispassi teemaks on, või noh, selliseks väikseks mõtteliseks selgrooks. Elu muutvad reisijad käed ja just selle laulu ajal, mida tegelikult mängisime Youtube'ist ja sealt videost on nagu näha siis selline Pollywoodi kirev elu ja Toomases teadis mainida et osales ise ka siis paaril paaril filmivõttel Pallywoodis, räägi, kuidas sellised asjad juhtuvad seal ka iseenesest selline asi, mida nagu natukene teistmoodi reisihetk, lihtsalt lähen, ma ei tea, kaamera käes, teen kuskilt vaateplatvormilt pilti. Just et, et seal on siuksed, vahvad nagu värbajad, kes käivad ühe kindla tänava peal seal nagu Lonely Planetis oli kirjas, mina näpus, läksin õigesse kohta, vaatasin ringi, suhtlesin mingite kohalike tänava peal inimeste kauplejatega ja siis järsku tuli minu juurde üks pakkuja ütles, et kuule, et sa näed sinna tore välja, et kas sa tahaks meiega kaasa tulla ja pakkus seal kohe palgaga välja. Hiljem muidugi sain aru, et turisti jaoks oli see palk kuskil viis-kuus korda kõrgem. Et, aga noh, mis tundub loogiline, sest võib-olla ühe euro eest ma ei oleks nagu oma päeva seal kuskil seisnud, istunud, karjunud, vaadanud ja siis tuligi telli või siis nii-öelda hosteli juurde, kus ööbisin, tuli siis hommikul auto järgi, võttis peale ja viis siis suurtesse nendesse filmipaikadesse, kus siis filme tehakse. Kohe Mumbai ma arvan, mingi poole kolmveerand tunni kaugusel kesklinnast ja ei, ma osalesin siis kahel erineval nagu Ühel osalesin siis kaks päeva, üks oli selline mingi reklaamklipp, kus kõik pidid istuma sellises mediteerivas rätsepistes ja, ja siis jah, mediteerima põhimõtteliselt, kui seal ees keegi siis räägib, et see oli üks selline koht. Ja ma mäletan ühte seda hetke, kus, kus ma olin siis meditatsioonis nii-öelda silmad kinni ja siis naeratasin, sest mu sõbranna oli öelnud, et, et see võiks nagu alati mediteerides naeratada, et kui sa ei lähe sinna nii-öelda sügavasse meditatsiooni sisse, seal ilmselt võimalik teha ilmselgelt. Ja siis ma naeratasin ja siis järsku karjatas üks, ma ei tea, kas resi abi ütles, et kuule, et see poiss teab väga hästi, tehke teiega kõik, naeratage teiega kõik, et see sobib väga hästi sinna. Et see oli isegi esimene nagu puudutus niisugune, et ma teen nagu õiget asja ja tore, teine niisugune selgus oli, oli siis teise, kus oli üks film, mis on niisugune suur märul ja siuke hea ja halb olid siis läinud nii-öelda boksi sihukesele Arenale ja siis me olime kõik selle ümber ja ja siis, kui üks peksta, siis tulid ühed püsti ja olid nagu rõõmsad ja siis kui teine selleks, siis teised tõusid püsti. Ja, ja siis nagu harjutasime seal paar korda läbi. Aga siis ma läksin ka väga nagu emotsionaalselt sinna sisse, siis hüppasin ja kargasin ja karjusin, vehkisin ja läksin nagu täitsa segaseks seal ja siis täpselt täpselt see oligi see, mida vaja oli, ja siis ma sain jälle järjekordselt kiita, mis oli niisugune huvitav nii-öelda arusaamine, et kui sa lähed nagu väga emotsionaalselt mingisse asjasse sisse, mis ma nüüd hiljem aru saanud, et siis see ongi see võlu, mida inimesed, kes otsivad, näha tahavad, leiavad et, et siis oli too jublanboe Joweri kuud jõdu very well. No näed nii, et selles suhteliselt Lynne yangan tasakaalus, et ühel hetkel maksed taksol euro peale ja teisel hetkel antakse sulle neli euri vastu sellepärast et, et oled välismaalane, külaline. Sa tahtsid rääkida veel ühest Himaalaja käigust, enne kui me nüüd tsitaasiast vahetame Mannert teemat. Tyhjate liigume edasi Aafrikasse. Et mul viimane sihuke in reis oli väga niisugune, ma ütleks ka sügavale nagu enda sisse selline rännak. Et me läksime siis teelist ülespoole Himaalajade poole, peatusime seal taramsa ala, kus on siis. Nii-öelda buda sihuke nagu keskus on ja, ja Tiibeti nii-öelda asuma asum tegutseb ja, ja siis sealt edasi Me läksime monaalisse ja sealt juba siis 24 tundi. Hääletasime, mis Indias ei ole, väga tavaline. Ja kuna see niisugune nagu eelarve oli väga piiratud, siis jah, me hääletasime 24 tundi üle üle üle siis selliste kõrgete mäeahelike me jõudsime siis Leela ataki, mis on siis indisin kõige kaunim sihuke org, kus saab siis hinduse jõgi alguse ja kus on selline väga vaik keskne ja kuidagi kerge olla, et seal nagu sellist müra ja sellist nagu häält nagu hindas tavaliselt ükskõik, kus sa oled, siis on alati kas inimesed või alati mingi müra siis seal kuidagi õhk ja siuke hääl nagu vaikus ja seisis, et see oli võib-olla sihuke hästi mõnus, et seal ka üritasime hääletada, aga ega mingi poole tunni tagant tuli võib-olla mingi auto vahend, et kõik võtsid muidugi peale, aga aga sihukest ootamist oli. Ja seal me kuidagi sõbrannaga saime nagu hästi siukse sihukse sisemise rahu nagu kätte, et me olime ka Eestis hästi palju jooksnud ja teinud, et siis kuidagi niisugune nagu aeg maha võtta ja olla täielikus nagu idüllis ka samamoodi, et näha neid kõrgeid mägesid ja lihtsalt lasta seest nagu kõigel puhata, oli väga-väga värskendav, et seda ma väga. Tundes sind põgusalt aga nii palju kui siiski nagu ütleme, sinu puhul juba niimoodi, et okei, mingi buss jääb 40 neljaks silme ees, nagu istub kivi. Tegelikult see tänapäeva, kui ma näen reisijaid eestlasi, siis siis välismaal, kus ma noh, ütleme või Lõuna-Ameerika salatiga, hoiatan, et ka, et noh, et sa pead juba ette teadma, et see buss jääb hiljaks ja lennuk ei lenda ja laev ei sõida ja see kõik käib selle asja juurde ja see ongi kõik osa protsessi õppimisest. Ega see alati nii elementaarne ei ole, nii lihtne nagu sa räägid, et ah, mingi istusin siin kivi peal ja chill on ju täpselt nii ongi. Et sul on. Jah, võib-olla ongi vaja, et neli tundi oleks korra hästi pikka aega, et sa saaksid aru, et käime. Täpselt hetkes elamine ja nägemine neid hetki, sest noh, kui sa jäädki kuskilt maha, siis sul on võimalus tegelikult vaadata enda ümber, et sul on võimalus, võtke see hetk ja liikuda ringi seal või või mõelda neile teemadele, mida sa muidu nagu ette võtta ei saaks, et see on sulle kingitus. Kool kas me kuulame ära enne, kui me vahetame Mannert ja mõnes mõttes ka natukene teemat selle teise india loo ka sa kaasa tõid, kulgun, kuna Läti mingi mõte sellega ka veel juurde. Tähendab sellest samast filmist ja see selle videot ma soovitan ka vaadates on hästi südamlik ja kuidas siis peategelase tehakse nagu sünnipäeva sihuke üllatus ja kuidas nende India naised seal tantsivad ja ja ümber siis tema keerutavad, vehivad, et hästi kaunis oma olemas, et see lugu ja selle videole. Paneme siis R2 passi Facebooki lehele, vaadake sealt. Jaa, kallis reispassi kuulaja. Liigume nüüd koos Toomas laiguga Indiast teisele suurele mandrile Aafrikasse. Räägime reisidest, reisihetkedest, mis noh, mis võiksid minna korda, mis muudavad Udad elu või mudad aru saama mingist kultuurist mingist hetkest või iseendast. Ja ma ei tea Aafrika jällegi täiesti teistsugune nagu selline kultuur ja manner, et et nüüd kui alustada viimasest reisist, siis me käisime kolme sõbraga tegemiseks Aafrika auto, ringreisi Reutrid või siis kolmes riigis alustasime Lõuna-Aafrika Vabariigis käisime seal kõige kuulsamas rahvuspargis, Kruger kus me nägime siis kõiki peale lõvi kõikide nägu loomade, nende enda siukses keskkonnas Jaagult niukses muide kultuuriruum loomadele võib-olla natuke teistsugune mõiste, aga, aga sihukses hetkes, kus nemad tundsin ennast täiesti vabalt, võib-olla natuke lehvitasid kõrvade ja sabaga, aga täiesti siukses kerges voolavas olekus, autost väljuda ei tohtinud. Ja selline hästi nagu mõnus aafrika tunne tekkis siis nagu väga soovitan vaadata loomi nende enda siukses elupaigas ja keskkonnas. Et sealt edasi liikusime siis ülespoole, siin tahtsin minna siin Pavesse, aga kuna see on nii vaene ja sihuke ohtlik riik, siis meie autorendifirma ei luba olnudki tegelikult sinna minna, nii et me ei saanud piiri ületada. Me käisime vist edasi-tagasi ühe piiri juurest teise, mingi kolm-neli korda. Et kogu aeg saadeti mingit paberit tegema, lootsime, et saab ja siis kõik läks nagu niimoodi, et me pidime sealt piiri pealt tagasi tulema Lõuna-Aafrika vabariigi poole. Ja, ja siis me läksime hoopis Botswanasse, me mõtlesime, et okei, et me ei hakkagi võib-olla minema Zimbabwes, et seal on siis Aafrika üks suuremaid siukseid vaatamisväärsuse Victoria Falls juga ja siis läksime hoopis Botswanasse ja seal nagu õhtuks jõudsime, siis päike hakkas loojuma, mõtlesin, et okei, et me sõidame siis lihtsalt kuskil ringi ja vaatame, kuhu jõuame. Ja see ringisõitmine lõppes sellega, et me jäime keset siis jõeorgu, kus see on siis nagu kunagi kuiv hooaeg ei olnud, vett, oli väike sihuke juga mingi poolemeetrine vähem Jevgeni kinni, enne kui me üldse vette jõudsime, nimelisel liiva sees kinni, ühtegi autot kuskil midagi ei liigu. Ja siis kõik paanikasse, mina muidugi paanikavastase reaktsioonina hakkasin nagu rõõmu tundma sellest, et noh, nüüd me oleme siin, hüppasin paljalt sinnapoolemeetrisesse vette ja olin nagu õnnelik, et soojast soojast saab korra siuksesse külmemasse vette. Ja siis muidugi hakkaksid inimesed kuskilt tulema. Eks me ise tõmbasime neid ka oma ja hea energiaga ja siis tuldi appi ühelt poolt teiselt poolt äärt. Jaa jaa. Tiriti meid siis nii-öelda tiriti, selles mõttes tegime nii-öelda augud sisse ja rataste järgmise, kuhu poole tahtsin minna ja saime niimoodi täpselt välja pärast mingit. Ja, ja siis pärast üks, kes meile hullult aitas, võtsime enda juurde, elasime tema külas, Tal oli siuke emaga koos, nagu jagas maiader juba. Ta oli muidugi sihuke giid, kes teeb krõbusamatkasid. Ja ta oli sihuke nagu pisikene maja, ütleme meie sihuke tavaline magamistuba ja siis oligi kaks tuba seal üks maja ja vetsud olid seal kuskil kuivkäimla kuskil laiali, teises nurgas ja süüa tegid sa õues, kuna seal nagu väga sademeid ei ole ja ja, ja siis selline nagu kohalik kohaliku elukogemus, käisin pärast seal baaris veel ja jalutamas ringi küla peale käisime seal kohalikus nii-öelda kirikus või siukses kirikulaulu laulutunnis. Ja laulsime ka eesti ja inglise laule, omalt poolt, mida siis kõik teised järgi laulsid, et see oli päris sihuke vahva kohalik, nii-öelda hetke kogemus. Tallad elule võimaluse kohe toetab vastu. Nii tasapisi tead, räägime natukene sellest aafrika brannist omas kuidas ma nüüd seda siis sisse juhatanud reispassi püsikuulajale ehk on teada, me tegime seitsmeteistkümnendal veebruaril Ivo nariesega saate pööning, männist tolling männ siis muide liikumisest, festivalist sündmusest Nevada kõrbes ja selle hooaja avaosa siis kaheksandal septembril juba jõudis teieni sellelt samalt sündmused koha pealt saate neid soovi korral Spodcastinovi raadio kahe kodulehelt järele kuulata ja Toomas on selgub vana pöörner ja tegelikult temaga lähemalt tuttavaks saimegi sealsamas sellel, sellel, sellel sündmusel. Ja, ja ma saan aru, et lisaks nüüd sellele põhiBronile seal Nevadas kord aastas, augustis toimuvad ka regionaalset tonnide üks neist suuremaid neist on Lõuna-Aafrika vabariigis ja sa oled seal kolm korda käinud. Just et ma tegelikult isegi sattusin sinna ennem kui sinna põhi nii-öelda paninganile. Ja, ja noh, mul sõbrad rääkisid eesti siuksest sündmusest nagu bling ja siis ma käisin seal ka, aga isegi ma jõudsin sinna Aafrikasse ka nagu püünile ennem kuna see oli täpselt niisugune hetkel ma tahtsin minna Aafrikasse Keeniasse reisile kolm aastat tagasi ja siis sealt Keeniast, nagu ma vaatasin, et mis sinna Lõuna-Aafrikasse sära lennata kolm tundi ja olengi kohal ja lähen teen sõbrale üllatuse, aga siis mulle öeldi, et see pole päris hea üllatus, kui sa ütled sõbrale, et me näeme kõrbes, nüüd siis venelased kõrbes näedel ja et seal on mingi hull suur ettevalmistus ja kõik asjad, ma ei saanud üldse aru, mis etavalisest nad astuvad, mingid asjad kaasa ja lähedal ja ja siis, kui ma nagu sõbrale ütlesin, et okei, et ma ikka tulen nüüd siis me hakkasimegi ettevalmistus hakkasingi kaks-kolm kuud varem pihta, et sa pead otsima endale nagu kämbi, kellega sa saad elada, kui ei taha üksinda kõike tavaari kaasa võtta, et et siin nii-öelda köögipoolist. Et sa ikkagi pead seitse päeva siis seal nagu hakkama saama iseenda elushoidmisega ja et siis ma läksingi sinna kohale ja, ja olin täiesti šokeeritud, ma ei osanud, nagu magasin vist esimestel päevadel mingi üheksa tundi ka vähemalt üheksa tundi, kui isegi mitte lõuna nakatega rohkem sest me ei suutnud seda nägu sisse ahmida, seda nagu kogemust, et seal oligi niimoodi, et see on nagu siukses nagu lapsena sihukses Disneylandis, et seal on nii palju kunsti installatsioone, seal on nii palju sõbralikke toredaid inimesi, kes igaüks on sulle nagu sekundiga kohe inspiratsiooniks mingis osas, et kas tema, tema olek, tema tema käitumine, tema mõtted, tema väljanägemine, see, mida ta teeb või on teinud, et see on kohe nagu niisugune plahvatus käib ära sees. Ja siis ütleme viimastel kolmel päeval ma jõudsin ka nagu tantsupõrandale, seal on peamiselt elektrooniline muusika, jõudsin nagu seda hakata nii-öelda kogema ja õppima. Aga sellega läks mul parasjagu poolteist aastat aega, et enne kui üldse kohale nagu jõudis ja võib-olla sellest nagu Aafrika tunni nagu eripärast ka rääkida. Ta on selline nagu väiksem kui pööning mannil. On kokku tulnud siis kuskil 80000 inimest, siis seal on sellel esimesel aastal 14000 inimest ja ta on oma suurused siis maa-ala suuruselt on ka oluliselt väiksem, sul ei olegi mõtteliselt ratast vajasin, sa jõuad igale poole jala jalutada, muidugi rattaga mõnusam, kiirem. Ja kuidagi nagu oma olemuselt oli ta ka sinna nagu soojem ja vahetada. Ja, ja niisugune kuhukondlikum, et see mulle väga meeldis, sihuke nagu siiras ja hea nagu emotsioon. Aga jah, et seal võib olla viimasel päeval, mis juhtus siuke huvitav seikalised, hakkasime siis ära pakkima ja valin siis oma viimased nagu siukesed tantsupõranda. Olemiselt nagu tulnud tagasi jõudsin kuskil kella kümneaegsest tagasi hommikul ja mõtlesin, et võtan siis viimast ja siis jõudsin tagasi, buss läks kell 12 ja mul oli kõik käisid pakkimata. Hakkasin neid asju pakkima seal ja, ja siis tuli üks siis kämbi kaaslane tuli siis minu juurde, ütles, et noh, et sa pead aitama meil trumpi ka maha võtta ja siis ma mingi jääd, ma küll ma ütlen, et kui ma jõuan, onju. Ja siis ta läks ära, siis tuli uuesti, et sa tuled ka veel appi või ei tule. Siis ma juba panin kõik asjad kokku, olin enne ära pandud, ma hakkan nüüd minema. Ja siis, siis tema läks selle peale närvi, et ma üldse ei aidanud, siis võttis mult siit rinna juures sellest koti Baltis kinni, raputas mind, lükkas tõukasin selle peale maha, õnneks mõnele koti peale, et ma üldse nagu viga aega midagi saanud, lendasid kõik teised tema kaks venda olid ka seal, mis on eriti eriti ebamugav, neile ma annan, lendasid talle peale ja tõmbasid ära ja hullult vabandasid, aga, aga see oli võib-olla sihuke ainuke kogemusele Kuuekorra jaoks ja kus ma olen käinud siis nendel sündmustel, kus keegi nagu reaalset negatiivset või, või väga vägivaldselt käituvad kellegi teise osas, et ei osata nagu lahendada ja temal oli ka see esimene kord, et ta juba tunnistada mingit vastutust ja siis ei osanud nagu seda hetke nii-öelda ära klaarida. Oleks huvitav kuulda, et iseenesest nagu noh Ma ei tea, keegi kuskilt rinnust võtab kinni Eestis kõrtsis vetsujärjekorras igareedene, juhus võib-olla. Aga nüüd kuulda, et kui sa ütled sealt kolm korda seal aafrika Bernil käinud ja et kui ma nüüd mõtlen siukses Aafrikas mingid 15000 inimesega muusika- ja kunsti mingid festival, siis, siis kui sa nüüd ütled, et sa oled kõige Reidsim kogemuse ever, mis on seal nagu juhtunud, siis see tegelikult väga hästi ja siis kirjeldab seda. Noh, nagu sa ütlesidki, kui turvaline, kui hooliv, kui armastav see keskkond võib-olla, et see on mõnes mõttes mulle kui ma esimest korda tegelikult kuulsin, et eksisteerib selline asi nagu aafrika põrinat. Noh ja tunnistan ausalt, et nagu ei, ei ole esimesed mõtted, mis pähe tulevad, turvalisus, hoolivus ja et kõik on chill nagu ikka ikka, tuleb nagu teed nagu natukene nagu mõtleta. Ärevaks. Ütleme nii, et jah, et Aafrikas endas, et on väga palju piirkondi, linnaosasid, et kohti, kuhu ei soovitata kindlasti minna ühelgi valgel inimesel ja, ja lihtsalt selline nagu selle riigi nagu vaesus on nii tugevalt nagu mõjutatud inimeste psühholoogias, et seal väga nagu tugevalt kandub see vägivald edasi. Aga ütleme, kui sa hoidud nendest kohtadest, oledki kindel oma teadmistes, et kus, kus käia, koos olla, et siis see on väga turvaline, väga soe ja, ja, ja ei ole vahet seal, milline rahvus või milline nahavärv siin vastu võtab kuskil poes või, või tänava peal, et kõik on nagu hästi soojad ja sõbralikud. Ja võib-olla aafrika pöönist veel teine aasta, kui ma läksin, siis ma sattusin ühte kohalike nii-öelda suurde b, mis oli üle 100 liikme ja seal oli küll täpselt see tunne, et, et sa jõudsid täpselt koju, et see kodutunne oli nii võimas, et et kuidagi seevastu võtta see, see igahommikune, tervitus ja igahommikune kallistus nende 50 100 inimese, kui palju sa nägid neid sel hetkel on ju. Ja, ja kuidagi nii siiras olek, et kõik jagavad ja mis neil on ja mis neil ei ole, nad ikka tahavad sulle leida anda parimat, et et see soe tunne tegelikult on see, miks, miks ma kindlasti käin ka sellistele sündmustele, et seda kogeda, seda võimalikkust näha ja siis tagasi Eestisse tuua, ise jagada. Ma olen selles mõttes ka ja jällegi taaskord sinuga nõus, et see. Vaada Running Man siis kui seal esimese asjana öeldakse, kas sa jõuad sinna sisse, öeldakse tere tulemast koju. Koju, et kõrb, tuul liivalt vette ei ole midagi, mis asja nimetada tähendab ellujäämist hüppasid. Et tuled tagasi tegelikult hoopis. Ja jällegi võtad midagi kaasa terveks eluks ja vaatad, et tõesti, et, et on, on võimalik selline maailm, kus on 80000 inimest ja mitte keegi nagu noh, siis ütleme ei ole sellise näoga, et ta võtaks sul rinnust kinni. Saateaeg on piiratud, sa oled seotud selle pööning, männikorraldus toim karvaga, mutant autossiiliga, millest oli juttu meie hooaja avasaate reispassis kui ka vahepeal siin mujal meedias, et et nüüd on see aeg, kus rääkida, ära see lugu, et need väikese tüki või sina või meie või siis see kogukond selle väikese tüki seda pööning männi soovib siis taasluua siinsamas Eestis, et millal ja mismoodi aset leiab. Ja et meil taustalugu Loonas nii palju, et meil on siis sihuke vahva kreatiivselt inimeste kogukond tulika tänaval, üheksa, 11 klubi kõrval on, kutsume teda loovruumiks ja, ja seal sealsete inimestega me siis ehitasime kevadel ja enne siis jaanipäeva valmis sellise toreda nagu tegelase nagu siil ja panime ta siis rõõmsalt konteinerisse, saatsime Ameerikas, avasime, panime sellesama konteineri, panime ta uuesti tükk tüki haaval kokku ja näitasime siis kogu Groningeni kogukonnale, et millist ägedat asja saavad, et väga erineva taustaga inimesed koos luua. Ja see kogemus selle aasta pööningu ja neil oli nii inspireeriv, kuidas tulime Kubija ligi 50 ja kuidas me koos seda, seda kämpi nii-öelda ehitasime ja oma kodu nii-öelda rajasime ja siis selle siiliga nagu mööda mööda kõrbe ringi käisime ja, ja nii-öelda inspireerisime, et see valguslahendus, mis siin ülesanne on täiesti võrratu. Ja nüüd ta tagasi konteineris jõuab peatselt mõne mõne päeva jooksul nädala jooksul, siis Saksamaa ühte sadamasse, kus ta siis tuleb järgmise laevaga tagasi Eestisse jõuab siis kuskil pooleteist nädala pärast Eestisse. Ja kõigil Kodanikel külalistel on võimalik siis tulla tegelikult vaatama seda siili tema täies hiilguses. On siis seitsmendal detsembril Telliskivi loomelinnaku vastas ühtedest toredatest angaarides siis pandud püsti, nii see meie kõnnime kui ka siis siin ja on seal kohapeal siis väga palju mõnusaid tegevusi, sihuke hästi mõnus, hea atmosfäär, toredad inimesed ja hästi palju kunsti, kunsti installatsioone. Et selline tore päev, avame uksed kell 11, et kõik on väga oodatud, aga see on niisugune pere pereüritus ka, et et saate tulla koos perega ja oma lähedaste, sõprade või vanaemaga mina kindlasti oma vanaemaga kohale. Coulson ja sedasama kämp ma saan aru see, kus me olime kõik, kogu kogu see struktuur ja kõik see, kogu see värk, kus me seal, kus me seal kõrbes elasime, nagu saime, taastoodetakse taasluuakse seal, kus selle kohta infot saab. Selle kohta saab infot reisiva siili konto pealt või siis meil olemas inglise keelne lehekülg Travelinghatšokk kes kindlasti reisija Facebookis just et need kindlasti saame need lingid jagada ka, et siis leiab, need leiab nüüd üles ja sealtkaudu siis selline avalik üritus on, et saate kõik kohale tulla ja tasuta sissepääs on ka, niiet. Väga cool, kuule, kui nüüd juba läks, läks nagu sinna ratta, siis ma küsin sult ka sellist asja, millega sa, mees oma sellist lahedat lõbusat chipi ränduri elu finantseerida, et kuidas sa saad endale lubada nii et sa reisid maalt maale ja muutke põrniektornile ja käid kuude kaupa ära, et mida sa siis nagu millega sa mulle vorsti leiva peale paned? Vegani vorstid erinevad, aga, aga ütleme niimoodi, et mul on jah, mitu projekti koguaeg soolaset aktiivse inimesena, et praegu nüüd tulebki, neljapäeval on Eesti suurim statsionaarne konverents nimega lahe koolipäev, et see on üks niisugune nimetataks ma oma tööelu selliseks hobi eluks. Kõike ma teen niisuguse suurima nagu armastusega ja tehes seda nagu justkui nagu oma hobi. Et see on üks asi ja teine on vanalinnas tegutsev kohvik. Elamusi väga on maailmas ja kolmanda projektina tegelikult, mis käivitamise, mis ei ole veel kuigi tulutoov, on siis Travel Faizer, mis on uus reisivaldkonna äpp, mida me siis praegu ehitame, et loome siis kõikidele reisijatele sellise toreda keskkonna, kus on võimalik oma reisi planeerida, hallata koha peal, selle abil siis toetudes mareisi läbi viia, kui ka siis hiljem kogu infot salvestada, hallata, et kui sa oled käinud Peruus, siis oled hea meelega saad kirja panna oma kogemuse Peruus ja mul on võimalik seda lugeda. Et kõik siukse nõu, kogemuse jagamised on võimalik siin üles panna peatselt, et praegusele sellega toimet on väga aktiivselt, et just võtsime endale kontoriga, et et seitsmeliikmeline tiim pluss meil on arendajaid üle maailma, kes tahavad panustada, et et see on päris siukene, tahaks öelda, suur ja võimas ja mind ennast võib-olla motiveerivad sellised kauged ja, ja vahest tunduvad kauged, aga suured unistused, et nende elluviimine on niisugune põhipõhine. Tore paar minutit on meil veel saateaega jäänud, me tahtsime rääkida pikemalt natukene vaatemaalast, selleks ei jää enam nüüd palju aega, aga kui sa siiski mingi, kui see mõte nüüd siit lõpetuseks teele, nüüd põigatasid olmest argisest Facebook idest äppidest korraks siis sinna kuskile loodusesse või mäe otsa, et mingisugune mingisugune hetk või koht, kus sa, kus sa Guatemalas tundsid, et et elu on. Elu on täiega elamist väärt ja tegelikult kaks hetke, et üks võib-olla isegi kiirem, mida kõike kergemini ette kujutada, on seista kustunud vulkaani otsas ja vaadata, kuidas kõrval väga-väga lähedal käib sihuke paugutamine, et iga viie kaheksa minuti tagant viskab sul laavat vele tossu, et et see pani nagu loodus vastus väga tugevat austust tundma. Ja kui võimas ta tegelikult on ja teine oli Katemaalasse oli siis jaanuarikuus, sellel aastal oli siis siukene nagu naturaalne basseinideala, kus loodus lokkas ja ja see uks on peen nimi ja kust tõesti saidki aru, et meie maakeral ongi siukseid paradiisikohti veel alles ja need on olemas ja saab nautida ja kuidagi hingata seda, seda rahu ja paradiisihõngu, mis meil on siin. Ja siis tulles tagasi Eestisse, saab tegelikult aru, et meil on siin Eestis ka neid kohta nii palju, kõik reisid on nii vapustavad ja nii ägedad, need kohad. Aga meie see kodu, meie kodu, loodus on ka väga võimelised, seda tuleb avastada ja käia ringi Eestis samamoodi. Need on mõnusad mõtted, millega saadet saate otsi vaikselt hakata kokku tõmbama. Suur tänu sulle, Toomas et põikasid läbi raadio kahest ning võtsid reispassi kuulajatega jagada elamusi ning hetki, mis sulle südamest kõige rohkem korda lähevad. Ma usun, et me kõik võiksime proovida reisil keerata seda oma sisemist võtit, mis avab kohalikule kultuurile kohatud inimestele läbielatud olukordadele otsetee meie südamesse. Et need hetked siis kaasa võtta mitte ainult mälukaardi peal, vaid hinges päriselt ja kogu eluks. Aitäh, kallis kuulaja, et olid sellel tunnil meiega lõpulooks, kõlab hiljuti Eestiski käinud Hollandi DJ ja muusikaprodutsent Elke Klein. Ning loo pealkiri on sama, mille kohta hea kolleeg vikerraadiost Hendrik Relve on ikka öelnud, et see on kõige kaugem koht, kuhu on võimalik reisida sest asub tsirka 40000 kilomeetri kaugusel. See pealkiri on hõmm ehk kodukülas, oli Toomas Laigu. Mina olen nimatused, tõrken, saadan reispass. Värske aba on raadio kaks ning kauni või nagu toomas oma meilide alla ikka kirjutab inspireerivate kohtumisteni juba järgmisel pühapäeval.