Tere õhtust, kell on kuus, Päevakaja võtab kokku reede, 22. novembrini. Olulisemad sündmused stuudios on toimetaja Margitta. Otsmaa. Maaeluministeeriumi kantsleri Illar Lemetti sõnul pole mitte üks mitte ükski maaeluministri poolt välja toodud koostöö mittelaabumise põhjustest tõsiseltvõetav ning kui ta siiski töölt vabastatakse, vaidlustada selle kohtus. Proviisorid äraootaval seisukohal, kas nad saavad aprillist ise apteegi omanikuks, pööratakse apteegireform tagasi. Eesti apteekidele oleks kõige parem teatav stabiilsus ja ennekõike on siiski apteegid kohad, kus tegeletakse inimeste tervisega ja kus inimesed peavad saama väga objektiivse erialaspetsialisti nõuannet. Lõuna-Eestit räsinud tormi järel on Elektrilevile esitatud umbes 100 kahjunõuet, mille lõppsumma on veel selgumisel. See 16000 eurot, mida praegu elektrilevi on hüvitanud nendele 48-le kahjunõudele. Kindlasti ei ole summa, mida paljud ettevõtjad kannatasid, kui me räägime siin näiteks toiduainetööstustes, puidutehastes. Soome riigifirma postitöötajate streigile pole praegu lahendust näha, küsimus on tööandjate ja töötajate edasistes suhetes ja seetõttu ei saa kumbki pool järeleandmisi teha. Briti konservatiivid lubasid valimisvõidu korral hakata välismaalastelt ja välisfirmadelt kõrgemat elamukinnisvaramaksu nõudma. Narvas valmistutakse Peeter esimese maja taastamiseks ja tegemist on sõjas hävinud Narva vanalinna märgilise hoonega. Tennise Davise karikaturniiril pääses teisena poolfinaali Venemaa, kes alistas veerandfinaalis mängudega kaks. Üks Serbia. Ilm on öösel ja homme päeval vahelduva pilvisusega ja olulise sajuta. Õhutemperatuur langeb öösel miinus seitsme kraadini. Homme päeval on null kuni miinus viis, saartel kuni pluss kaks kraadi. Ja nüüd kõigest järgemööda. Maaeluministeeriumi kantsler Illar Lemetti saatis täna õhtul peaminister Jüri Ratasele kirja, kus teatas, et mitte ükski maaeluministri poolt välja toodud koostöö mittelaabumise põhjustest pole tõsiseltvõetav ja kui ta siiski töölt avastatakse vaidlustada selle kohtus. Lemetti kirjutab, et ministri ebakohase käitumise varjamine ei kuulu ministeeriumi kantsleri ametiülesannete hulka. Seega ei saa teda karistada selliste andmete avalikustamise eest, mis on küll õiged, kuid võivad jätta avalikkusele ministrist halva mulje. Lemetti sõnul pole ministrit härra Järvik talle oma ametisoleku aja jooksul teinud ühtegi suulist või kirjalikku märkust, mida oleks saanud käsitleda, ette heita tena. Lemetti esitab ka küsimuse, kas oleks võinud oma üheksanda novembri kirjutisi ja kaasnevad materjalid avalikustamata. Muidugi, kui minister ei oleks jätkanud tõele mittevastavate väidete avalikku levitamist, ütleb Lemeti. Minister kantslerit Lätist vabastada ei saa, seda peab tegema valitsus. Peaminister Jüri Ratas ütles täna Kuku raadiole antud intervjuus, et maaeluministri Mart Järviku tegevuse uurimiseks kokku kutsutud komisjoni raporti järeldused andsid kinnituste senistele kahtlustele, kuid Järviku suhtes. Otsuse langetamine eeldab mõlema erakonna esimehega silmast silma kohtumist. Võimalik, et juba esmaspäeval toimub valitsuse erakorraline istung, kus ministrid võtavad maaeluministeeriumi kantsleri Illar Lemetti vabastamist. Toomas Sildami kommentaar. Maaeluminister Mart Järvik lahkub ametist järgmisel nädalal, aga mitte üksinda. Ta tahab tõmmata kaasa ka kantsler Illar Lemetti, kelle vabastamine on osa plaanist EKRE nõustuks enda kolmanda ministri vahetamisega. See ongi põhjus, miks minister Järvik sai sahtlite tühjendamiseks ajapikendust. Kuigi riigisekretär Taimar Peterkopi komisjoni eile valminud raport andis tema tegevusele kriitilise hinnangu. Peaminister Jüri Ratas lükkas otsustamise uude nädalasse sõnadega, et soovib järgnevate päevade jooksul Peterkopi kahekümneleheküljelise raporti läbi töötada ja konsulteerida teiste valitsuserakondade juhtidega. Tegelikult on ebapädevuse ja ebatõeste sõnumitega nii meedia kui ka Keskerakonna ja Isamaa juhtide meelepaha alla sattunud Järviku lahkumine sama hästi kui otsustatud. Aga EKRE juhid vajavad süüdlast. Süüdlase nimi ei saa olla minister Järvik ent selleks sobib maaeluministeeriumi kantsler Illar Lemetti. Tema saatis ajakirjandusele enda selgituse ja ministeeriumi kirjavahetuse, mis näitasid, et minister Järvik ei ole käitunud ministrile kohaselt. Kantsler Lemetti on EKRE le liiga iseseisva, liiga tugeva selgrooga riigiametniku kehastus. Ise lahkumislävel seistes saatis minister Järvik valitsusele ettepaneku kantsler Lemetti vabastamiseks põhjusel et ministri ja kantsleri koostöö ei laabu. Sama tahavad ka EKRE juhid. Kui minister Järvik lahkuks ametist nii, et kantsler Lemetti ei ole vabastatud, siis hakkaks kantslerile tiksuma uus seadusest tulenev kuue kuu pikkune periood, mille jooksul ei saa teda ametist lahti teha. Selle sätte eesmärk on vältida või vähemalt vähendada valitsuse ja ministrivahetuse järel ametnikkonna politiseerimise võimalust. EKRE juhid tahavad koos uue maaeluministriga panna ametisse ka uue maaeluministeeriumi kantsleri. Võimalik, et juba esmaspäeval toimub valitsuse erakorraline istung, kus ministrid arutavad kantsler Lemetti vabastamist. Siis annab Jüri Ratase valitsus vastuse kogu Eesti avalikule teenistusele, et milline on tippametniku võimalus jääda ausaks ja iseseisvaks olukorras, kus ta näeb, et tema arvates käitub poliitiline minister hämarate motiividega või avalikkust eksitades. Minister Järvik aga kinnitas ka pärast riigisekretär Peterkopi raporti läbilugemist, et ei näe mingit põhjust tagasiastumiseks ja seda veel vabatahtlikult. Ka EKRE esimees Mart Helme arvas, et maaeluminister ei astu tagasi. Mida see tähendab, et Järvik jäädki ametisse? Ei, lihtsalt seaduse järgi on nii, et kui minister lahkub ise, siis ta lahkumishüvitist ei saa. Aga kui ministri vabastamise ettepaneku viib presidendile peaminister enda algatusel, saab vallandatud minister kompensatsiooniks poole aasta palga. See on veidi rohkem kui 30000 eurot. Sellepärast Mart Järvik vabatahtlikult ei lahkugi. Ahjaa, aga mis saab EKRE aseesimehe Martin Helme lubadusest, et kui peaminister ratas otsustab Järviku tagandada, siis meil ei ole enam valitsust, mitte midagi ei saa. EKRE tahab jääda valitsusse. Eesti apteegisektori esindusorganisatsioonid arutasid tänasel kohtumisel apteegireformi sõlmküsimusi. Apteekrite liidu juhatuse esimehe Ülle Rebase sõnul oli kohtumise eesmärk leida viisid ja võimalused, kuidas apteegireform saaks vastata kõige paremini patsientide ja tervishoiusüsteemi vajadustele. Täna milleski kokku vitud sellest hetkest, kui suvel tuli sõnum, et apteegireformi tuleb võtame, seiskusid ka kõik senised tegevused. Nii ütleb ravimiameti peadirektor Kristin Raudsepal. See on ka arusaadav, ei tänased ettevõtjatega, uued proviisorid sellises ebakindlas olukorras, kes ei taha enam ühtegi muutust ette võtta, vaid jäävad äraootavale seisukohale. Nii et aega on tõesti kaotatud, praegu palju, esimese aprilli tähtaeg on lähedal. Täna veel ei ole teada ühtegi kindlat seisukohta, mis sellega saab, see on veel võimalik, kahtlemata, aga läheb iga päevaga keerulisemaks. Aga mis teie arvates parem lahendus on? Mulle tundub, et Eesti apteekidele oleks kõige parem teatav stabiilsus nendel otsustel, kõigil on väga suur ja oluline mõju. Ja, ja ennekõike on siiski apteegid kohad, kus tegeletakse inimeste tervisega ja kus inimesed peavad saama väga objektiivsed erialaspetsialisti nõuannet ja nad ei tohi tunda, et on mõjutatud omaniku müügisurvest ega midagi sellist. Nii et ses mõttes apteegiteenus peab olema arenev, innovaatiline, väga hästi kättesaadav erialaselt kõrgel tasemel. Ja kui seadus sellele kaasa aitab, siis see olekski kõige parem ja see seadus võiks olla stabiilne. Apteegireformiga lahutatakse alates tuleva aasta aprillist ravimite jae- ja hulgimüük ning kehtestatakse omandipiirang, mille järgi võib enamusosalus apteegis kuuluda vaid proviisoritele. Seadus võeti Riigikogus vastu viis aastat tagasi ja praegu kuni esimese aprillini kehtib üleminekuperiood. Proviisorite koja juht Karin Alamaa-Aas ütleb, et kuna praegu seadus kehtib, elatakse usused. Kevadel lähevad apteegid proviisorite omandisse. Mina seda ei karda. Et meil ei ole neid proviisoreid, kes tahaksid olla ise oma apteegis otsustajad, neid meil on piisavalt, et see, et meil neid ei ole ja me ei taha ja me ei ole ettevõtlikud. Tegelikult see on selline propaganda, et kui, kui vaadata kas või neid majandusaasta aruandeid Tamra ja magnumi majandusaasta aruanded, mis apteeke puudutavad, miinuses või siis nagu suhteliselt väikeseks pluss siis, kui ma õigesti mäletan, Tomral 94000 pluss siis 2018 aruande järgi oma 70 üheksate egiga. Ma olen täiesti kindel, et enamus proviisoriapteeke on palju parema majandustulemusega, aga needsamad proviisorid, kes täna omavad või, või neil on osalus apteekides, neid on umbes 200. Ka nende hulgas on selliseid, kes hea meelega omandaksid juurde mõne apteegi. Täna on olukord, see on need läbirääkimised suurte apteegikettidega pandud pausile, sellepärast oodatakse, et äkki hakatakse seadust muutma. Lõuna-Eestit räsinud torm liigitub seaduse mõistes vääramatuks jõuks, mistõttu pole enamikel ettevõtetel võimalik Elektrilevile esitada kahjunõuet. Praeguseks on elektrilevile esitatud umbes 100 kahjunõuet, mille lõppsumma on veel selgumisel. Mirjam Mõttus. Kui tavaolukorras peab elektrileviriket kõrvaldama 16 tunni jooksul, siis eriolukorra puhul, nagu oli seda ka Lõuna-Eestit räsinud oktoobritorm, tuleb riket kõrvaldada 72 tunni jooksul. See tähendab, et viimatise tormi järel saavad kahjunõude elektrilevile esitada üksnes need kliendid, kes olid ilma elektrit ja üle 72 tunni. Praeguseks on elektrilevi saanud 100 kahjunõuet, millest 48 on juba rahuldatud. Edasi räägib elektrilevi käiduvaldkonna juht Andres Tõnissaar. See 16000 eurot, mida praegu elektrilevi on hüvitanud nendele 48-le kahjunõudele siis kindlasti ei ole summa, mida paljud ettevõtjad kannatasid. Kui me räägime siin mingisugustes näiteks toiduainetööstustes, puidutehastest. Nopri talu oli ilma elektrita 45 tundi ning nende otsene kahju oli 5000 eurot. Tulenevalt eriolukorrast ei ole neil aga lootust kahju hüvitamisele. Nopri talu peremees Tiit Niilo. Olen oma aega ja närvi. Hindab rohkem sellega ei maadle. Kahjunõue jääb esitamata ka suurematel puiduettevõtetel, aga ka näiteks Valio Eesti Võru tehasel. Seal oli elekter ära üksnes loetud tunnid, mistõttu ei pea valijaga mõistlikuks esitada kahjunõuet. Elektrilevi käib seejuures välja idee, et tegelikult peaksid nii kodanikud, omavalitsused kui ka ettevõtted edaspidi olema valmis iseseisvalt toime tulema vähemalt 72 tundi. Veel kord. Elektrilevi käiduvaldkonna juht Andres Tõnissaar. Ka see ettevõtte enda valmisolek toime tulla 72 tunni jooksul mängib olulist rolli. Valio Eesti tegevdirektor Maido Solovjov ütleb, et sellele tõepoolest ka nende tehases praegu mõeldakse. 10 lähevad suured summad ostma ja teistpidi on ka oma elektrisüsteemiga, nagu ettevalmistamine ka igal juhul me tõsiselt kaalume seda, et olla tulevikus valmis sellisteks katkestustest. Nopri talu peremees Tiit Niilo ei pea aga võimalikuks teha erakorralisi investeeringuid, kahjustanu ei saa oma tähtsamat investeeringutega. Elektrilevi ettepaneku puhul jääb selgusetuks aga see, et kui miljoneid teeniv telekommunikatsiooniettevõte, nagu näiteks Telia ei suuda elektrikatkestuse puhul tagada päevi kestvat tagavaravarianti siis kuidas peaks seda tegema väikese kasumimarginaaliga ettevõtted või hoopis vaesuspiiril majandavad pered? Soome postitöötajate streigikõnelused on ummikus, lahendust oodatakse peaministriparteilt sotsiaaldemokraatidelt lähemalt Kai Vare. Tüli sai alguse sellest, et riigifirma boss tahab töötajatele rakendada mitte teenindustöötajate ametiühingu kollektiivlepingut, vaid hoopis teist, mis tähendaks praegu 700 töötaja palga vähendamist ja töötingimuste halvendamist. Laiemalt tähendaks aga seda, et kollektiivlepingutel pole enam erilist tähtsust, kui tööandja hakkab ise vaatama, kas ja milliseid lepinguid täita. Soome traditsiooniliselt tugevad ametiühingud ei saa seda kuidagi lubada. Tööandjate huvi on muidugi, et postijuhid oma otsusest ei taganeks, sest postivõit annaks ka teistele võimaluse kollektiivlepingutest mööda hiilida. Kõnelused riikliku lepitaja vahendusel pole tulemusi toonud ja esmaspäeval on oodata, et toetusstreik laieneb ka bussireisilaevaliiklusesse, lennujaama turvakontrolli ja mujalegi. Postitöötajate streik sööb Soome peaministripartei sotsiaaldemokraatide toetust. Transpordi jalatugistreik on sisuliselt mõeldud mitte niivõrd posti kui sotsiaaldemokraatide juhitud valitsuse vastu. Valitsusele avaldatakse survet, et nad sunniksid Posti juhtkonda ametiühingu seatud tingimustega leppima. Eile toimus parlamendihoone juures streik, kus nõuti valitsuse sekkumist riigifirma post niinimetatud kollektiivlepingute soppamisse ning ka ettevõtte nõukogu vallandamis. Paljud meeleavaldajad ütlesid otse, et kui sotsiaaldemokraadid tegutsema ei asu, pole neil järgmistel valimistel toetust oodata. Nagu kirjutab Iltalehti sotsiaaldemokraadid ei saanud teha muud, kui Eduskunna akendest pealt vaadata, kuidas opositsioonis olevat Perussuomalais protesteerijate hääli püüdma asusid. Astudes meeleavaldaja olete juurde ja toonitades, et nemad seisavad kogu jõuga palkade alandamise vastu. Sotsiaaldemokraadid ei saa heaks kiita riigifirma tegevust, mis tooks tõenäoliselt kaasa vähemalt kogu postijalapalk. Kade alandamise. Sotsiaaldemokraadid ei saa ka ametiühingutele järele anda, sest riigi kui omaniku maine saab kannatada. Kui riik asub pigem töötajate kui ettevõte poolele. Tema olid on teadaolevalt arutanud postinõukogu väljavahetamist, kuigi nad seda eitavad. Samuti ettevõtte kaheks jagamist. Kui need postitegevusse jõuliselt sekkuvad, peab olema ka nägemus ettevõtte tulevikust. Head lahendust pole ja mida muud sellisel puhul ikka teha, kui panna komitee asja arutama. Neljaliikmeline komisjon tuli täna kokku ja on lubanud lähipäevadel tõsist tööd teha, et n esmaspäevast streigi laienemist mingi lahendus leida. Ja Evelyn Villers võtab kokku tänased välissõnumid. Briti konservatiivid lubasid valimisvõidu korral hakata välismaalastelt ja välisfirmadelt kõrgemate elamukinnisvaramaksu nõudma. Praegu maksavad Ühendkuningriigi residendid ja välismaalased ühesugust kinnisvaramaksu, millel on erinevad määrad sõltuvalt tehingu väärtusest. Peaminister Boris Johnsoni partei plaani järgi tõuseks maks välismaalastele kolme protsendi võrra igas praeguses maksuastmes. Ühendkuningriigi nelja suurema partei liidrid konservatiiv Boris Johnson, leiboristid Jeremy Corbyn liberaaldemokraat, George Winston ja šoti rahvus parteijuht Nicolas tördion on täna õhtul BBC tele otse-eetris küsimuste tunnis. Kas kinnisvaramaksu küsimus debatil tõstatatakse, pole teada. Vaatlejate hinnangul tahavad britid enne valimisi pigem teada, mis on parteide täpset seisukohad sellistes küsimustes nagu Brexit, tervishoid või Šoti iseseisvusreferendum. Euroala majandus tammus novembris pärast mitut kuud töötleva tööstuse langust sisuliselt paigal, selgub ihaaess marketi uuringust. Ihaaess marketi. Euroala ostujuhtide indeks langes novembris oktoobriga võrreldes 0,3 punkti võrra 50 koma kolmele. 100 punkti sel skaalal viitab üle 50 punktine tulemus kasvule. See oli teine aeglase toodangu kasv tööstuses ja teenustes alates praeguse, kas valguses 2013. aasta juulis teatas iha. S-Market ootused tulevikutoodangule on aasta alguse tasemest oluliselt madalamal. See peegeldab kasvanud poliitilist ebakindlust, nende seas Brexit, kaubandussõjad ja autotollid lisaks ka üldine mure aeglustuma nõudluse pärast. Gruusia ja USA allkirjastasid kolme aasta kaitsekoostöö raamleppe, edastas gruusia kaitseministeerium. Ürik allkirjastati gruusia kaitseministri Irakli Caribašvili visiidi käigus Pentagonis. Leping näeb ette Gruusia USA kaitse ja julgeoleku koostöö tähtsaimad suunad kolmeks aastaks, et suurendada Gruusia kaitseväe valmisoleku taset ja gruusia väe ühilduvust NATO ja USA omaga, öeldi Gruusia kaitseministeeriumist. Ja tagasi koju elektrilevi taastas paides lai tänav kaheksa ajaloolisel kujul ligemale 100 aastat vana alajaama hoone. 2023. aastal möödub tervet Eestit katva elektrivõrgu rajamise algusest 100 aastat ja selle tähistamiseks tahab elektrilevi koos muinsuskaitseametiga taastada ajalooliselt väärtuslikke elektrivõrguobjekte. Tänases väljanägemises olev kliendile jagas selgitusi Elektrilevi primaarseadmete juht Raivo Rebane. See alajaam on üks vanemaid esiteks ja teiseks anda oma arhitektuurse väljanägemisega tegelikult väga huvitav jaa. Ta on ta ka muinsuskaitse all juba aastaid olnud ja tema seisukord oli ka selline, et oli vaja juba katusekonstruktsioone uuendada ja katust parandada. 2023. aastal müüdud 100 aastat ju üle-eestilise elektrivõrgu loomisest ja teil on plaanis veel korda teha ridamisi elektrivõrguga seotud objekte. Mis veel, on kindlasti üks alajaam Tallinnas veel lisaks. Ja peale selle on meil tegelikult mõned objektid siiamaani juba, mis on tegelikult täiesti korras ja on vaja neid väärtustada, läheb infotahvlit ja inimestele teha siis see ka nii-öelda kättesaadavaks, millega tegemist on ja paljud inimesed ei teagi oma kodukohas nende hoonete tegelikult. Aga kas see paide vanad rahva on siis ainult tühi kest või on siin ka tehnika sees? No praegusel hetkel on siin tegelikult sees see tehnika, mis siia enne selle tööst väljaviimist jäi, eks meie põhimõte on selles, et me üritame neid alajaamu ikkagi hoida töötavad vaata objektidena ja alajaama täna töös. See on alati kõige parem tagatis, et need alajaamad säilivad kaua. Narvas valmistutakse Peeter esimese maja taastamiseks, Jüri Nikolajev räägib sellest Peeter esimese maja, kus Vene tsaar peale Narva vallutamist korduvalt peatus, on üks kahest hoonest, mille taastamist täies mahus lubab Narva vanalinna üldplaneering. Kuigi hoone hävis teises maailmasõjas ja varemed lammutati 59. aastal on ehitise dokumentatsioon säilinud ning ka krunt kuulub linnale. Peeter esimese maja taastamist valmistab ette linnavalitsuse juures tegutsev töörühm. Töörühma esimehe, ajaloolase Eldar Efendijev sõnul võiks taastatud hoones olla muuseum, nagu ka enne sõda ja arheoloogia kompetentsikeskus. Ühelt poolt ja taastame muuseumi, seal oli unikaalne kollektsioon, teiselt poolt kompetentsikeskus, et noored võtavad osa arheoloogias, see on oluline narvakad Teie jaoks ja Eesti jaoks tervena. See juba võib ütelda, et Narva juured on ikkagi mitte ainult 50 aastaga seotud, aga põhjalikum. Eldar Efendijev sõnul peaks Peeter esimese maja kontseptsioon valmis saama lähima paari kuu jooksul ning samuti peaks selleks ajaks selguma, kuidas maja taastada. Töögrupis on erinevaid arvamusi, jätkab Narva muinsuskaitseinspektor Madis Tuuder. Kas me taastame maja üles tuhaplokist ja vooderda kiviga või lihtsalt krohvime või siis me teeme nii nagu kunagised ehitus, võtad seda ette, nägid, kui seda maja ehitati, sellest sõltub ju maksumus, eks ole, selles sõltub see, et kas me saame seda pidada lihtsalt seal selliseks nagu mahuliseks koopiaks või siis nii-öelda ka metoodiliselt sisuliselt taotluslikult kopeeritud professionaalses mõttes. Majaks Madis Tuuderi sõnul on riiklik muinsuskaitse Peeter esimese maja taastamise aktsepteerinud ja kooskõlastanud. Vaidlusi võib tekitada taastamise mõttekus. Narvas on küll ja küll veel objekte, mis on säilinud originaalkujul, aga mida me ei ole suutnud siiani korda teha, meil on sellega päris palju probleeme selle olemasoleva ajaloolise substantiiviga. Samas on Peeter esimese maja alati olnud Narva vanalinna taastamise kontekstis märgilise tähtsusega. Linna arengukavas on taastamise maksumuseks märgitud kolm miljonit eurot ja see raha leitakse linna eelarvest. Arvatakse, et kui kõik sujub, siis võiks Peeter esimese maja ehitus alata kolme aasta pärast. Uudistele Jüri Nikolajev Narva. Ja nüüd ilmast, sünoptik Kertu Sild, palun. Venemaa kohal laiub ulatuslik kõrgrõhkkond ning selle lääneserv jääb meie ilma kujundav man terveks nädalavahetuseks. Tuul rahuneb ning ilm võtab talvisema ilme. Öö vastu laupäeva tuleb vahelduva pilvisusega ja olulise sajuta, puhub kagutuul neli kuni 10, saartel puhanguti 15 meetrit sekundis, hommikuks tuul nõrgeneb. Õhutemperatuur on miinus kaks kuni miinus seitse, Lääne-Eestis miinus kaks kuni pluss kaks kraadi. Homme päeval on vahelduva pilvisusega sajuta ilm, puhub kagutuul kolm kuni üheksa, saartel hommikupoolikul puhanguti 13 meetrit sekundis. Õhutemperatuur on null kuni miinus viis, saartel kuni pluss kaks kraadi. Pühapäeval on pilvi hõredalt ning ilm sajuta, vaid Lõuna-Eestis on pilvisem ja kohati võib vähest lund sadada. Puhub kagu ja idatuul kaks kuni kaheksa meetrit sekundis. Õhutemperatuur on öösel miinus kolm kuni miinus kaheksa, kohati miinus 10, saartel, rannikul kuni pluss kaks, päeval miinus neli kuni pluss üks kraadi. Ja nüüd on jäänud rääkida veel spordist. Ragnar Kaasik. Poolas peetaval kiiruisutamise teisel MK-etapil sai Saskia alusalu 3000 meetri distantsi B-grupis 11. koha. Oktoobris sel distantsil Eesti rekordiks neli, null 7,43 uisutanud alusalu lõpetas Poolas sellest ajast ligi kaheksa sekundit aeglasemalt. Võitjale kaotas alusalu viie ja poole sekundiga. Kahe etapiga on alusalu MK-arvestuses kogunud 25 punkti. Tennise Davise karikaturniiril pääses teisena poolfinaali Venemaa, kes alistas veerandfinaalis pingelises vastasseisus Serbia. Esimeses üksikmängus läksid vastamisi venelane Andrei rubleoffaa, Serbia tennisist Filipp krainovitš. Selle mängu võitis kindlalt rubljov kuus. Üks, kuus. Kaks. Teises üksikmängus läks Serbia eestaga väljakule Novak Djokovic, kes võitis venelast Karenhatšanovit kuus. Kolm, kuus. Kolm ja viigistas seisu üks-ühele. Otsustavas paarismängus esindas Serbiat koos Djokoviciga Viktor Troitski Vene maadaga Hatšanov ja rubljov. Avaseti võitsid venelased kuus, neli, teise seti aga Serbia paar samuti kuus. Neli. Otsustav kolmas sett läks kiiresse lõppmängu, kus punktidega 10 kaheksa. Paremad venelased. Venemaa vastane poolfinaalis on Kanada. Ameerika jalgpalliliigas NFL kaotas Margus hundi koduklubi Indianapolis Colts napilt 17 20 oma divisjoni kaaslasele kiustonteksansile. Hunt sai kirja ühe palliga läbimurret üritava vastase mahamurdmise. Nelja kaotuse kõrvale. Hooaja seitsmenda võidu teeninud Houston asus nüüd FC lõunadivisjoni juhtima. Koltson kuue võidu ja viie kaotusega teine. Järgmisena mängib Kolts samas divisjonis kolmandat kohta hoidvat Hennessyt. Aitan siga seejärel põhihooaja raames pidada veel neli kohtumist. Korvpalliliigas NBA teenis ööl vastu tänast kuuenda järjestikuse võidu Milwaukee paks, kes võitis kodus Portland Trail pleier siit 130 729. Poksi ridades kogus eelmise hooaja NBA kõige väärtuslikum mängija Janis antenn kompu end arvele 24 punkti, võttis 19 lauapalli ja andis 15 korvisöötu. Võiduga tõusis paks Boston Celticsi ees idakonverentsi liidriks, olles võitnud 12 ja kaotanud kolm mängu. Bostoni numbrid on 11 ja kolm. Aitäh spordisõnumite eest ja selline sai tänane Päevakaja kena õhtut ja kuulmiseni.