Kell sai kuus, uudistetoimetus teeb kokkuvõtte laupäevast, 23.-st novembrist. Mina olen toimetaja Reene Leas. Peaminister Jüri Ratas ütles Keskerakonna volikogul, et koalitsioon soovib vaatamata probleemidele koos püsida. Selle asemel, et võõbata ruum punastes joontes kirjuks ning ajakirjanduse vahendusel ultimaatumeid esitada oleme pidanud õigemaks nendesse probleemidesse süveneda. Arstide liidu presidendi hinnangul oleks Maale arstide saamiseks vaja riigi regionaalpoliitikat. Praegu ulatub väljaspool tõmbekeskusi puuduolevate arstide arv sadadesse. Neid arste on puudus ikkagi võib-olla isegi mõned sajad, et täita ka need töökohad, kus praegu inimesed on küll olemas, aga töö käib meeletu ülekoormusega pole vaba aega, pole puhkeaega. Betti Alveri kirjanduspreemia võitja on norralane Evil rangei. Kuressaare jalgpalliklubi kaotas üleminekumängude korduskohtumise Pärnule üks kuid tänu avamängu neli. Üks võidule säilitas koha Premium liigas. Ilmateenistuse teatel võib öösel Lääne-Eestis saartel veidi sadada, Lääne-Eestis on õhutemperatuur miinus kolm kuni pluss kaks, mujal miinus kolm kuni miinus kaheksa kraadi. Homme päeval võib kohati vähest lund sadada, õhutemperatuur ulatub miinus neljast pluss ühe kraadini. Peaminister Jüri Ratas ei osanud täna veel öelda, kas esmaspäeval toimub valitsuse erakorraline istung, kus arutatakse maaeluministeeriumi kantsleri Illar Lemetti ametist vabastamist. Sellesisulise taotluse on teinud maaeluminister Mart Järvik ning ta põhjendas kantsleri vallandamise soovi koostöö mittelaabumise. Ka Lemetti on öelnud, et kui ta töölt vabastatakse, pöördub ta kohtusse. Jüri Ratas. Täna on seda lõplikult kindlasti keeruline öelda, seda välistada ei saa. Mis on teie seisukoht kantsler Illar Lemetti vabastamise koha pealt? Eks seda teemat tuleb valitsuspartneritega lähimatel lähimatel 24-l 49-l tunnil aru pidada. Minu jaoks on oluline see, et kõik ministeeriumid ja kui mina olen peaminister, skan mina vastutan selle eest, et kõik ministeeriumid saaksid edasi töötada mitte ainult täna, vaid ka homme ja ülehomme. Et loomulikult on vaja ministeeriumites taastada töörahu ja see on tegelikult ühel hetkel ka peaministri ülesanne, kohustus. Jüri Ratas ütles täna Keskerakonna volikogule peetud kõnes, et tema hinnangul püsib praegune valitsusliit koos maaeluminister. Mart Järviku edasine saatus sõltub valitsuspartneritega peetud kõnelustest, ütles Ratase Tiina Jaaksonile. Aga mida on Mart Helme, teile näiteks vastanute, ütlesite, et olete kohtunud, et, et miks nad Järvikust nii kangesti kinni hoiavad, kui raport on olemas, kõik on seda lugenud, see on ainult 20 lehekülg. No ma saan aru, et ühelt poolt on see, kas seda usutakse, kas seda või seda ei usuta. Samas on EKRE esimees ja öelnud, et ta kindlasti on seisukohal, et riigisekretäri aruanne on erapooletu, et ta ei ole saanud kuskilt mingisuguseid sisendeid. Ja nii see on ka olnud, vähemalt minu poolelt. Ja teiselt poolt on öelnud ju Mart Helme ka seda, et või nende erakonna juhid, et on läinud juba mittu ministriteks, erakonnad olegi rasked. Maaeluminister Mart Järvik kritiseerib koalitsioonikaaslastele saadetud kirjas tema tegevust uurinud riigisekretär Taimar Peterkopi komisjoni ja kaitseb oma endiste õigusnõustajate vandeadvokaat Urmas Arumäe. Järvik toob läkituses välja, et sai arumäelt väga mureliku kirja, et teda on meedias laimatud ja mustatud ning uut hoogu andis sellele riigisekretäri komisjoni aruanne, mis on Urmas Arumäe hinnangul üldjoontes faktide osas korrektne, kuid kirjutatud kohati halvasti, andes pahatahtlikele võimaluse tõlgendada seda, kuidas soovitakse. Järviku saadetud kirja faili infost nähtub, et see on algselt tulnud Urmas Arumäe advokaadibüroo aadressilt. Eesti arstide liit pidas täna üldkogu teemadest käsitleti uue kollektiivlepingu tingimusi ja läbirääkimiste alustamist järgmisel aastal. Arstide liidu presidendi Jaan süti sõnul on järjestikused lepingud on töö- ja palgatingimusi viimasel seitsmel aastal pidevalt parandanud ja arstide väljarännet tublisti vähendanud. Kuid maal teeb nii pere kui ka eriarstide puudus ikka muret. Sütt ütles Jane Saluorule antud intervjuus, et tervishoius oleks vaja regionaalpoliitikat. Arstide poolt vaadates on regionaalpoliitikat vaja just nimelt selleks et inimesed saaksid endale vajaliku abi enda kodu lähedal. Et meil on kõigile teada, et suurtesse tõmbekeskustesse Tallinnasse Tartusse meil töötajaid suhteliselt lihtne leida. Aga väljaspool Tallinnat ja Tartut on arstide põud ikkagi suur. Nii esmatasandil kui ka eriarstiabis. On teil endal mingeid konkreetseid mõtteid, lahendusi, kuidas nii-öelda siis arste linnast välja ja? Maapiirkondadesse elu on kahjuks näidanud, et senised meetmed või toetused ei ole olnud piisavad ja kui me oleme üritanud läbirääkimiste laua taha saada ka regionaalministrit, varasematel kordadel, kui me kollektiivlepingu läbi rääkisime, oleme pidanud, siis ei ole riik seda vajalikuks pidanud. Et järgmisel aastal me alustame uuesti läbirääkimistega ja ma loodan, et see regionaalpoliitika teema saab nagu sellel korral ikkagi ikkagi rohkem kajastatud ja sest et vajadus on ka ikkagi tegelikult ilmnenud ja kõigile selge. Ehk et probleemiga ei peaks tegelema mitte ainult sotsiaalministeerium, vaid see on ministeeriumiteülene ja kahel ministeeriumil on vähemalt Siin oma rai jah, sest ega ega arstid ja, ja haigekassa ei saa kuidagi välja mõelda seda nippi, kuidas elavdada elu maapiirkondades, et, et selleks on vaja ikkagi meie kõigi ühist pingutust. Põhjanaabritel on see näiteks nii, et mida kaugemal keskustes, seda kõrgem on arsti töötasu ja see ei ole mitte ainult nagu haigla probleem või ministeeriumi probleem, vaid ka kohalikud omavalitsused panevad õla alla, et see spetsialist endale leida. Ma arvan, et neid arste on puudus ikkagi võib-olla isegi mõned sajad täita ka need töökohad, kus praegu inimesed on küll olemas, aga töö käib meeletu ülekoormusega, pole vaba aega, pole puhkeaega. Et isegi kui mingi teenus kuskil on, siis tähendab seda sageli, et seal on väga palju täitmata töökohti ikkagi olemas, et, et ma arvan, et see võib olla ikkagi sadades. Pärnu vanas pargis asuvale mälestusmärgile, mis on pühendatud töörahva vabaduse eest langenud võitlejatele tuleks leida uus koht. Kuna tegemist seal hauatähisega, tuleks sinna maetud säilmed kalmistule ümber matta ja sinna viia ka mälestusmärk, on Eesti sõjahaudade hooldeliidu seisukoht. Ester Vilgatsi lugu. 1958. aasta üheksandal mail püstitatud mälestusmärk, mille autor on skulptor Juhan Raudsepp, on unustuse hõlma vajunud. Siia ei too isegi üheksandal mail keegi lilli ja suur osa pärnakaid lihtediaagi selle olemasolust. Aga 1997. aastal tunnistati mälestusmärkmikud tuuri kui ka ajaloomälestiseks. 2007. aastal aga kanti haud, mille tähis mälestusmärk on sõjahaudade nimekirja Eesti sõjahaudade hooldeliidu tegevjuht Tiina Tojak. Sõiduautodega tegelevad organisatsioonid maailmas on seda meelt, et surnutega ei sõdita, aga Surnute koht ei ole maantee veeres teeristis mõisapargis, linnapargis ja nii edasi, et surnu kohta on ikkagi kalmistul ja kui on olemas kalmistut, kuhu on võimalik taktika sõjaohvrid, siis nad peaksid oma asukoha leidma seal ja maailma tavapraktikas ei ole midagi eriskummalist. Igal pool tänasel päeval maetakse sõjaohvreid, on see siis esimese maailmasõja, teise maailmasõja ja nii edasi, ikkagi viiakse nad vastavatele kalmistule. Pärnu muuseumis on fotod selle kohta, et juba 1940. aastal püstitati siia ajutine puidust mälestusmärk. On ka fotod 1941. aastal väidetavalt mõrvatud Nõukogude inimeste ümber matmisest. Sellesse paika on aga arvatud, et kirstudest ei pruugigi säilmeid olla. Tiinaftojak. Päris täpselt saame teada siis, kui juhul kui peaks see aud avatama siin ja toimuvad ümber matused, on teada, et siia on tõepoolest paigaldatud kirstud. Noh, väidetavalt on siia maetud õigeusu kiriku juurest 2009 seitsmeteistkümnendal aastal maha lastud garnisoni sõdurid, kelle siis garnisoni ülemmäsu katserajal maha lasi. Väidetavalt on siia maetud 12. Kui mu mälu nüüd ei peta, kas 1924. aasta ohvrit ja, ja siis kusagil üle 60 kirstu, siis teise maailmasõja ajast. Mälestusmärgi asukohaga rahulolematud on pöördunud linnavalitsusse ja sealgi on küsimusega tegeldud. Pärnu linnapea Romek Kosenkranius. Seal on ka sõjahaudade kaitse ja ümbermatmist saab otsustada kaitseministeerium sõjahaudade komisjoni ettepanekul. Sõjahaudade komisjon seda teemat pole arutanud. Linnale on teada informatsioon, et seda on plaanis teha järgmise aasta kevadel. Ester Vilgats, Pärnu. Euroopa Liidu globaliseerumise ka kohanemise fondi kasutamise reegleid leevendatakse Epp Ehandi lugu. Suurkaupluste kett Carrefuur koondas Belgias üle 1000 töötaja, neist 400 niigi suure tööpuudusega Valloonias. Belgia riik taotleb nende ümberõppe toetamiseks abi Euroopa Liidu globaliseerumisega kohanemise fondist. Töökohtade kadumise põhjuseks peetakse Euroopast väljastpoolt pärit internetikaubandust. Euroopa Liidu nõukogu ehk liikmesriigid kahtlevad, kas Belgial on põhjust abi anda. Ehk on Carrefuur lihtsalt kehvalt äri ajanud või on ostjad tõepoolest internetti liikunud, aga ei osta kaupu mitte globaliseerunud maailma teisest otsast vaid nendesamade Belgia ettevõtete netti platvormidelt. Euroopa parlament toetas Belgiale raha eraldamist Euroopa Parlamendi Belgiaga. Refouri toetuse taotluse raportöör José Manuel Fernandez. Küll kosseilõiku puldis ju ma loodan, et nõukogu mõtleb ümber, sest äraütlemiseks ei ole põhjust, miks nad keelduvad. Keegi ei seletanud, ei ütle, miks. Carrefouri soov on sel aastal ainus fondile esitatud taotlus, millel on lootus saada heakskiit. Eelmisel aastal, rahuldati kolm taotlust. Fondi vähese kasutamise põhjus võib olla suhteliselt kõrge riikide omaosaluse kohustus või keerukas asjaajamine ja koondamise põhjuste tõestamine või asjaolu, et koondatuid peab korraga olema 500. Uuel eelarve perioodil kavatseb Euroopa liit reegleid muuta. Sotsiaalministeeriumi tööhõive osakonna nõunik Annika Sepp. Kui täna on see arv 500, koondatud töötajad, pik, uue rakendusperioodil peaks olema 250. Teine asi, mille osas fondid tingimused tõenäoliselt järgmisel perioodil muutuvad leebemaks on seesama globaliseerumise mõju tõendamine või põhjendamine järjest raskem. Pigem on seda mõju selliselt hinnata, et neid muutusi tööturul on nii palju. Neid töökohtade kadumist ja tekkimist ühes või teises majandussektoris valdkonnast põhjustavad. Eesti kasutas fondi 2016. aastal Ida-Virumaal koondatute toetamiseks sotsiaalministeerium, praegu üheski valdkonnas fondi abi järele vajadust ei näe. Ilmselt on ka tulevikus Ida-Virumaa kõige tõenäolisem koht, kus meil selline vajadus võib esile tõusta. Euroopas on alates 2007.-st aastast fondi asutamisest sellest toetatud kokku rohkem kui 100 viitkümmet tuhandet inimest. Parimale ilukirjandusliku debüüdi antav Betti Alveri kirjanduspreemia žürii kuulutas täna võitjaks norralase evin Rangoi luulekoguga sisikond. Jane Saluvarulugu. Värvikad, kuulid ja lipud, poid ja võrgud seintel ja diisli magus suits oli tulevikku selles mida polnud. Nii kõlab lõik Betti Alveri kirjandusauhinna tänavuse laureaadi, norralase öiwin range luulekogu sisikond. Avaluuletusest esitaja ei pin range, ei igapäevaselt töötab rangei praegu kalatööstuses ja just seal eesti neiu kõrval lühetrookides õppis ta 1998. aastal selgeks ka oma esimese eestikeelse sõna, milleks oli sisikond. Seega on laureaadi sõnul loomulik, et esimene eestikeelne luulekogu kannab sama pealkirja range ei sõnul, räägib sisikond kõigest. Sest ma arvan, et luule räägidki kõigest, aga kuidas ta seda räägib? Et seda teemana sõnastada, võib-olla kõlab natukene väikselt, võib-olla on pigem mingisugune ärevus, tung, mingi igatsus, mis, mida ma igatsen, võib-olla võib-olla lepitust ja ma arvan, et iga inimene mingil tasandil seda teeb. Aga see ei toimu nagu tühjas ruumis, see toimub konkreetses kohas. Ja just sellest keskkonnast lähtudes. Võib-olla saame asju elusaks kirjutada. Küsimusele, kui kerge või raske on üldse eesti keeles luuletada, vastab rangei, et ei tea, sest tema näitel on nii lihtsalt juhtunud. See juhtub vajadusest võib-olla see, mida ma kirjutama ei ole, kindlasti välja mõeldud ei ole, ei ole konstrueeritud, ei ole planeeritud. Aga ta on, need on struktuurid, mis on hinges kuskil olemas ja nad puhtast vajadusest tulevad siis kirjaska välja. See, et Betti Alveri kirjanduspreemia laureaadiks sel aastal just range ei on, on ka norrakas sõnul tema enda jaoks suur üllatus ja alguses tundus teade uskumatuna. Žürii esimees Rauno Alliksaar ütleb, et tänavune laureaat ja tema luulekogu oli kuuest ülejäänud nominendist millegagi peajagu üle. Millega täpsemalt, seda on Alliksaare sõnul aga keeruline sõnadesse panna. Alveri kirjandusauhinda annab igal aastal välja Eesti Kirjanike liidule osakond luuletaja sünnipäeval ehk 23. novembril. Poetess testamendi järgi pälvib kirjandusauhinna parim debüütteos luule või proosa vallas, mis ilmunud hingedepäevade vahelisel perioodil. Ilmast räägib sünoptik Ele Pedassaar homme tõsine Venemaalt ulatuva kõrgrõhuala lääneservas, kus jätkub külma õhu juurdevool. Ilm on vähese ja vahelduva pilvisusega ja peamiselt sajuta. Tuul puhub kagust kaks kuni kaheksa, saartel enne südaööd iiliti, kuni 12 meetrit tundis. Külma on öösel kolm kuni kaheksa, Kagu-Eestis kuni 10 kraadi. Saarte rannikul on õhutemperatuur null kraadi. Ümberpäevane õhutemperatuur jääb miinus nelja ja pluss ühe kraadi vahele. Spordiuudised võtab nüüd kokku Ragnar Kaasik Tennise Davise karikaturniiri esimeses poolfinaalis on vastamisi Venemaa ja Kanada. Esimeses üksikmängus kohtusid omavahel venelane Andrei rubleow ja Kanada tennisist, vastaseks Bospižil. Mängu võitis rubljov kuus. Neli, kuus. Neli. Teises üksikmängus alistas Kanadat esindav Deniss Sapovalovaga kolmes setis kuus. Neli, neli. Kuus, kuus. Neli Karenhatšanovi ja viigistas seisu üks. Ühele. Samad neli meest läksid väljakule Pole ka paarismängus, mis on veel käimas. Avaseti võitis Kanada Margus kolm, teise seti aga sama tulemusega venelased. Otsustavas kolmandas setis on käimas kiire lõppmäng, teises poolfinaalis lähevad vastamisi Hispaania ja Suurbritannia. Kuressaare jalgpalliklubi kaotas üleminekumängude korduskohtumise Pärnule üks. Kaks. Tänu avamängu neli. Üks võidule säilitas enda koha Premium liigas. Kuressaare asus tänast mängu kodus Marcus Pajunurme 23. minuti penaltist üks. Null juhtima. Teisel poolajal lõi Pärnu poolt kaks väravat Kristen Saarts. Kahe mängu kokkuvõttes oli Kuressaare Pärnust aga koondskooriga viis. Kolm parem ja võistleb ka järgmisel hooajal kõrgliigas. Inglismaa jalgpalli kõrgliiga 13. vooru avamängus võitis Tottenham uue peatreeneri Jose Morina juhendamisel kolm kaks Westholmi Unitedit. Tottenham tõusis võiduga ajutiselt kuuendaks, olles kogunud 17 punkti. Hetkel on käimas kuus inglise liigakohtumist. Aitäh sellega on tänane Päevakaja lõppenud rahulikku õhtut ja kuulmiseni.