Lugupeetud seltsimehed, lubage mul kogu kolhoosi kollektiivi nimel tervitada Eesti raadio, muusikasaadete toimetuse kollektiivi meeskvartett enam ühte ja kõiki saalisviibijaid. Mul on hea meel, et Eesti raadio muusikasaadete toimetus leidis võimaluse ja et külastada meie kolhoosi. Ma usun, et meie tänane ühissaade peaks kõigi meie kaasabil tulema huvitav ja et me kõik tunneme täit rahuldust. Lääne kaluriesimehe otu suplase tervitusele vastab Eesti raadio muusikasaadete peatoimetaja Toomas Velmet. Kallid Kalameeste naised, lugupeetud kalamehed ehk ühise nimetajaga, kallid kuulajad. Kõigepealt lubage öelda Teile suur-suur, aitäh küllakutse eest. Siin me siis nüüd oleme silm silma, hammas hamba vastu. Raadio tegemine koosneb kolmest komponendist. Esimene komponent on raadio ehk tehnika. Teine komponent on raadiokuulajad ehk need, kes seda tehnikat kasutavad. Ja kolmas komponent, need on raadio töötegijad. Teatavasti oleme jõudnud nii kaugele, et päevas läheb eetrisse rohkem saateid, kui ööpäevas on tunde. Meil läheb üle 30 tonni saateid eetrisse sellest 30-st tonnist umbes kaks kolmandikku tänab Eesti raadios muusika. Veel kord, tänan teid küllakutse eest. Loodame, et see silm silma ja hammas hamba vastu läheb korda. Ja jõudu nii kuulajatele kui ka saate tegijatele Edgar Selbergile, Helve võsamäele ja Vello Mikule. Annan ohjad üle Viljar viljamäele, kes juhatab kolhoosi taidluse osa. Eesti Raadio rahvas andis tänase õhtu muusikalise vahepalade tegemise avaõiguse meie isetegevuslaste kätte ja nüüd mängib siis kolhoosiorkester Paul Säreli juhatusel. Ma palun esimest siia veelkord, et tutvuda natukene lähemalt meie võõrustajate. Kui me bussiga keerasime siia sisse, siis siin oli stend, seal oli neli niisugust suurt arvulist, mis kõik 76. aastal kolhoos korda saatma. Kuidas teil nende arvudega need lood olnud? Aasta hakkab lõppema? Täna on meeldiv siin ütelda Eesti raadiole oma rahvale, et meiega koos on aasta ülesannetega maha saanud. Nii et juba väikese ületamisega, tänase kuupäevaga on aasta plaanid täidetud. Ja mis nüüd edasi saab, nüüd võid puhata kuni aasta lõpuni. Ei puhkused muidugi põhjust ei ole ja me kavatseme plaan ületada, mis on täiesti võimalik ja töötempo ei ole tänase päevaga mitte raugenud, aga vastupidi, tõuseb ja põhiline on muidugi kalapüük. Teisel kohal võib nimetada kala töötlemist ja kolmandal kohal abitootmist, mis peavad tagama nii kalapüügikala töötlemise normaalse kulu. Erilist headmeelt valmistasid meile tänavasta meie Atlandi laevad ja selle esirinnas SRT 42 50 meeskond Läänemere laevadest võiks esile tõsta kahte, laevas on TV 106 Teebinud seitse. Kui kalameestele ei alla ka muidugi meie kalatöötlejad. Kalatöötlejate esirinnas sammub meil Ristnas reservid ja kalatöötlemise laev. RK. Head ja tublit tööd on teinud meie kõik abitootmisettevõtted. Nendest võiks esile tõsta ja peaks esile tõstma esmajärjekorras pühiste tsehhi kollektiivi ja teiseks platvormi tsehhi kollektiivi kuid seda rida võiks jätkata ja ma tahan ütelda, et meie rahvas on kõik tublid. Ja nüüd astub teie ettekvartett RAM üks koosseisus Georg Metssalu köster Evald jaansoo, Raimond alango. Neil on kolm saatjat, Riho Joonase õige väikesel pillil Picolol venda Tammann akordionil ning Riho Mägi tuubal. Lennufirmade. Käive saab. Ja. Meil on paljude helimeestele tegemist olnud, kuid Harri Kõrvits sõjalise meile väga varases perioodis, kuna lapsepõlves ühe laulu, mis on meiega käinud kõik meie koosseisud ja kõik meie aastad, mis varsti saab 30 meiega kaasas ja see laul on Eesti rahvalaul, virulaste tants. Nüüd me peaksime vist paluma lavale meie helimeistri, Harri Kõrvitsa. Mul on väga hea meel kohtuda ramm Ühega kvartetiga, kelle hälliks oli raadio varsti kolm aastakümmet tagasi. Mõned mehed on küll muutunud, aga Eevald Jaanson neid, kes oli ise hällis tol kanalil ja algasime meie külmas stuudios praeguses merekoolis võidu väljakul. Ja rõõm on vaadata, kui palju on tänapäeval mikrofone meest. Tol korral oli meil ainult üks mikrofon. Aga ka selle kaudu jõudsid laulumeeste laulud kuulajateni. Tookordne nimetus oligi alguses Eesti raadio meeskvartett. Raadiol oli tol korral vähe esinejaid, kõik toimus ju otse mikrofoni ees, ei olnud meil helilinte ega mannetu foone. Ja ma mäletan, et kõige armastatumaid lauljad nendel aegadel olid Georg Ots, Viktor Gurjev ja ainukese lauljana naislauljana esialgu ja Uudele. Varsti tuli ka üks teine naishääl, võib-olla vanemad raadiokuulajad mäletavad, oli meil üks säärane solist Vaike Toomik, seda nime me ei või leida kuskilt sünniregistrist. Sest selle nime panime meiega raadio omalt poolt. Kuna aeg oli väga noh, nii-öelda lange meie muusikakoolides ja konservatooriumis ja kuna see noor laulja õppis veel siis oli õppejõu poolt keelatud temale esinemine kergemeelsete lauludega, nagu neid tol korral nimetati estraadilaulud. Kõige toredam oli muidugi see, et et laulupedagoogi ei tundnud oma õpilast ära. Nii aga oma jutu lõpuks ma kasutaksin juhust ja katsuksime teha ühise laulu. Laulame laulu Karepast. No. Mina ei vaata ka. Õrnroosa oli Aegviidus järvi, algu tallilaadi, kaaneski. Me. Ei käi. Ikka. Need tegevad. Laava. Lavale. No see on toonud Salme. Need vägevad. Kolhoosi kunstiline juht Viljar Williamson. Ma tean seda teie kolhoosis ja tegelased on vist Raunis, nagu öeldakse, esimesed poisid. Kui vaadata asjale käimasoleva üleliidulise esimese taidlusfestivali kokkuvõtete tulemuste põhjal, siis võib öelda, et siiamaani on asjad päris normaalselt läinud. Nimelt esimeses ja teises voorus meie naisansambel tunnistati rajooni üheks parimaks ja läks vahevooru. Siis solistid Ants Tulvik helkal Roberg, Aarnes võistleb, Tiiu Harje, laulavad samuti edasi vahevoorus, samuti esinesid tublisti ka meie varietee põhitegelased karaktertantsijad. Ka nendel seisab vaevu. Ja väga hästi esinesid ka meie kolhoosi. Virtsu klubi isetegevuslased esitasid festivalil laululis mängulise temaatilise kompositsiooni karm meri, mis andis neile esikoha ja tänu nii meie haapsalu klubi kui ka Virtsu klubi taitlejate tublile tööle. Meie majand tunnistati siis rajoonis parimaks majandiks isetegevuslaste kõrge taseme poolest. Ja nüüd esineb siis Aarne Suislepa, ta laulab teile kaks laulu. Esiteks ei meelest läe Siin siiski la. Käsi kuu. Kõik. Sellist? Teist ei tule. Kädi kuu. Käisin. Koha üür, kus laeva ja valge pilve Ning hädal kõlgasin. See kriis ei tule. Arne Suislepa, kes esitab teile ka järgmise laulu töötab kolhoosis raadiotöökoja juhataja asetäitjana. Teine laul on laul kloonist. Teine nüüd laulu vahele jälle pisut juttu, aga seekord mitte intervjuu korras. Meie palusin endaga Tallinnast kaasa Tõnu Aava kes lubas ühtteist. Mõnusaks lugeda? Tere õhtust, lugupeetud raadiokuulajad. Alustame saadet, tere, muusikud, kus, nagu eelmistel kordadel, püüame vastavalt meile saabunud kirjadele tutvustada kuulsaid heliloojaid. Meile saatsid kirja Johan meri väikelinnast. Ta kirjutab. Minu isa oli talupojast, pagar tab olnud rikas, see-eest aga heasüdamlik ja tööarmastaja. Tema elus oli vaid üks suur kiindumus muusika. Ka mina armastan ennastunustavalt muusikat. Pühendan sellele kogu oma jõu. Kui ma lõpetasin gümnaasiumi, oleksin astunud ülikooli, kuid kas võis mõelda õppimisele, kui polnud millestki elatuda? Kõigepealt oli vaja otsida soodne teenistuskoht. Ma vahetasin linnast linna rännates aina teenistuskohti, leidmata niisugust, mis mind oleks rahuldanud. Ometi ei kustutanud igapäevase eluraskused minus elavat loomingu sädet. Kallis toimetus, palun jutustage mõnes oma saates helilooja Johann Sebastian Bachist. Austatud Johannes meri. Me täidame teie soovi. Niisiis. Bachi isa oli talupojast pagar. Ühes Saksa väikelinnas ta polnud rikas, see-eest aga heasüdamlik ja tööarmastaja. Tema elus oli vaid üks suur kiindumus muusika, nagu kõik pahhid, nii armastas ka Johann Sebastian ennastunustavalt muusikat, pühendas sellele kogu oma jõu lõpetanud lütseumi, oleks saanud astuda ülikooli. Kuid kas võis mõelda õppimisele, kui polnud millestki elatuda? Kõigepealt oli vaja otsida soodne teenistuskoht. Johann Sebastian vahetas linnast linna rännates aina teenistus, kohtik leidmata niisugust, mis oleks teda rahuldanud. Ometi ei kustutanud igapäevase eluraskused temas elavat loomingu sädet. Mitte. Meri peaks olema ta nimi, ütles Bachi kohta Beethoven. Kallis seltsimees meri, Bach tähendab saksa keeles oja. Võtame järgmise kirja. Muusikasõber Hans Karla kirjutab pikalt iseendast ning palub tutvustada raadio teel helilooja Joosep Haydlit. Kuulakesi sans Karla. Nii noores eas kui ka päris vanana kutsuti Joseph Haydni papa haigliks. Muide, nagu kirjast loeme, on raadiokuulaja Hans Carlad eluaeg hüütud papa Carlakse. Aga läheme edasi, Joosep Hain käis riides kui lihtne muusikamees, mitte nagu kuulus helilooja. Lihtne oli ta oma jutus lihtne, oli ta söögilaud. Muide, Hans Carla kirjast selgub, et ka tema ise käib lihtsalt mitte nagu mõni kuulus helilooja. Lihtne olevat oma jutus lihtlabane olevat tema söögi laudki. Kuid lähen edasi. Kord kutsunud Joseph Haydni kõik poisid tänavalt oma aeda õunu maitsma. Ent läheme edasi. Kui poleks olnud õnnelikku juhust, oleks Joosep haidmist isa eeskujul saanud tõllameister ja ta oleks nagu isagi teinud eluaeg seda tööd laulukesi ilmisedes. Muide, Hans Carla kirjast selgub, et temal ei olnud õnnelikku juhust ning isa eeskujul sai temast tõllameister, kes teeb seda tööd laulukesi silmitsedes. Nii näeme, et suured heliloojad on lihtsad inimesed nagu meiegi ning kõik sõltub vaid juhusest, mitte mingist välja valiti. Kujutle vaimust, nagu mõned ideoloogid püüavad tõestada kuid lõpetame Haydni eluloo Tšaikovski sõnadega. Kui poleks olnud teda, poleks olnud ka Mozartit ega Beethovenit. Muide, Hans Carla kirjast selgub, et kui poleks olnud teda, siis poleks olnud ka piirmanni kotti. See on tema poega. Ega huuga metsa kollad, see on tema vennapoeg. Lähen edasi järgmise kirja juurde. JÜRI pruntad, huvitab Franz Schuberti elukäik. Kallis Frans. Me täidame teie soovi. JÜRI Bronda oli lühinägelik, väikest kasvu, tagasihoidlik ja häbelik. Ta armastas väga ema isa, vendi, õdesid. Tänu heale häälele pääses Brunda liini õukonnakoorile. Oi vabandust. Ma tahtsin öelda. Franz pääses Viini õukonnakooris jõli Bronta. Nagu kirjas selgub, pääses rajooni kultuurimaja segakoori. Lugupeetud Franz Schubert. Jüri Bronda kirjutas ainuüksi 1815. aastal õpetajatöö kõrvalt 150 laulu. Oi ei, see oli Schubert, jaajaa, see olite teie ise kahe peale Brundaga, niimoodi suur parteil endal ei olnud tihti rahatoa üürimiseks, tal puudus rahaga ülikonna ostmiseks ja tuli ette, et ta vahel mitu päeva järjest sõi ainult kuivikuid kohviga kohviga aisis, siis see oli ka Subelgist kohviga. Muide, meie ajani on Schuberti sümfooniat tuntuim imekaunist lõpetamata sümfoonia, kallis Jüri, Brunda, kui te selle ükskord ära lõpetate, kirjutage meile jälle. Ja veel üks kiri, kui sa iseeneses rõõmuallikat ei leia, vaata teisi inimesi, mine rahva hulka. Vaata, kuidas rahvas oskab lõbutseda, jäägitult rõõmule anduda. Kellelgi pole mahti ümber pöörata ja sind vaadata ega märgata, et oled üksik ja kurb. Kui lõbus neil on. Süüdista iseennast ja ära ütle, et kõik maailmas on kurb. On olemas ka lihtsat, kuid tõelist, tugevat rõõmutunne, rõõmu teiste rõõmust elada on siiski võimalik. Oi vabandust. See kiri ei ole meile. See on adresseeritud Nadežda fon mekile. Aga nagu näete, ei kirjuta, ega heliloojat mitte ainult noote segreemsetav veel kord alle meie väidet, ühesugused lihtsad inimesed, oleme kõik. Ütles Rossini. Vaata, kui sa veel proovid muu pasteedi, siis alles näed, missugune geenius olen. Head kuulajad, kui teil veel pasteedi pardon küsimusi peaks tekkima, kirjutage veel. Ja nüüd laulab meile Tiiu haarie kes töötab kolhoosis raadiotöökojas, Montöörina. Ta laulab kaks laulu. Ja mõlemad seekord soome keeles. Teeme nii nagu ilmajaamast tehakse, et kõigepealt parandatakse eilse ilmateate sisu ja siis alles minnakse täna silmaga edasi. Ma teeksin parandused oma eelmiste teadvustuste juurde. Nimelt Tiiu haarie ei laulnud mitte kahte laulu soome keeles, vaid nagu Tõnu Aav ütles, tema tunneb paremini ilma ja inimesi pidi esimene laul olema läti keeles. Et me juba täna oleme andnud mikrofoni Viljar viljamäe kätte ja ta sellega väga ilusasti toime tuleb, siis Viljar Viljamäe intervjueerib nüüd meie toimetuse inimesi. Nonii võib-olla saame siis teie kollektiiviga kõikidega korraga tuttavaks. Ma olen valmis olema tutvustajaks. Toomas Velmet, siin teie lauanurga vanemtoimetaja Harri Kõrvits. Tema on juba ära nähtud. Siis Silja Vahuri. Tema on väga paljude populaarsete keskprogrammide muusikaline kujundaja ja teeb väga palju teni kergemuusika, kontserte. Tema kõrval veel üks Vahuri, Aarne, Vahuri peatoimetaja asetäitja, juhib, suunab, koordineerib, juhatab ansamblit kollaaž. Ja üldse jõuab paljuht Helga element. Meie. Masinamuusika eetrisse toimetaja, sest kuigi raal on väga tark, aga toimetajat on isegi raalile vaja. Laua otsas on virve pulber, meie muusikaoperaator, kelle kätte jooksevad siis kokku kõik need lindid, mis meie kusagil kellegagi kokku räägime ja kes selle asja ilusasti sirgeks ja siledaks teeb. Tiiu Kruus, tema põhiline ala on Nõukogude kergemuusika on käinud ise paljudes kohtades teistes liiduvabariikides muusikat Toomas ja väga palju muusikat nii meie kuulajale tuttavaks teinud ja populariseerinud. Siis on anne parijõgi. Kena käes on Nõukogude muusika tõsisem pool ja laste muusika praegu. Valitseb kaasaegse välismaa muusika valda see on raske ja huvitav vakamaa. See on see muusika, mis on sageli nagu uudne ja võõras ja mis eriti vajab võib-olla head sõna juurde, ta võlux ennast kuulama. Ja teine, Ülle, Ülle Kilvet. Soovikontsertide perenaine. Nii, nüüd jätan ma selle ristaku teie valdusse. Suur aitäh. Ma küsiksin kõigepealt vast ise niisuguse võib-olla natukene traditsioonilise küsimuse. Kui vaadata raadiolehe soovikontserdikavasid aasta lõikes, siis torkab silma, et väga paljud ilusad asjad korduvad nendes saadetes kas siis üle nädala või kahe nädala või üle kolme nädala. Ja niiviisi saavad paljud ilusad Kerge muusikapalad aasta jooksul maha käinuks. Ja võib-olla muusikasaadete toimetus kuidagiviisi on selles suhtes ka kaasa aidanud. Kuidas te ise jääte rahule oma kuulajaskonna muusikalise maitsega? Mul on väga raske isegi intrigeeriv küsimus. Kas alati ongi halb, kui mehe loo noh, kas nüüd tuttu maha käia, aga siis paneme ta mõneks ajaks seisma ja vahel on jälle väga hea see mõne aasta pärast uuesti üles võtta mida me oleme ka teinud? No nii suur aitäh. Me peame oma kontserdikavasid tegema kaasaegsemaks nõukoguliku maks. Aga kust siis lõppude lõpuks me saaksime seda kaasaegset, populaarsed nõukoguliku muusikat, mis oleks samal ajal hästi lauldav ja ka populaarne. Tuleb kuulata raadiot väga palju, viimasel ajal oleme lätlasi toonud. Paulsi nime ei tasu vist teile tutvustama hakata, tema on muidugi teile kõikidele kindlasti väga tuttav oma lugudega. Väga palju on tema lugusid heliplaatidel olnud, Moskva autoritest on tuhmanov, talvitub maa annab ju väga tuntud. Ja tema lugusid laulavad küll, meie vabariigi solistid ja orkestrid on neid omale seadnud väga paljud. Jevgeni mart lõhnavad möödunud aastal oli ta oli hästi suur tähelend kuigi loodame, et ta ei ole ennast ammendanud ja temalt tuleb väga palju ja uut ja huvitavat Nõukogude autoritest. Nii palju, mis me oleme ise komandeeringutes käinud ja oleme püüdnud just luua eriti nendega kaasaegset ja meie noortele midagi pakkuvat. Aga repertuaari suhtes jah, ei oska muud öelda, kui kuulake meie raadiot, sest ega meie ju ei aval teinud teiega laulude sõnu ja tuleb ainult helilintide vahendusel püüda omale leida meeldivaid lugusid ja jõukohaseid lugusid, millest üle suudetakse olla. Ja kindlasti ma usun, et neid on küllaltki palju. Suur aitäh, vastus oli täiesti ammendav. Ja nüüd laulab kolhoosi haapsalu klubi juhataja Helga Roberg. Laulu pealkirjaks on ikka ja jälle. Mida ma võiksin öelda oma ülemuse kohta, kes laulab päev otsa, ma võiks öelda ainult ühte, annaks jumal igale ühele niisugust ülemust. Nosid kolhoosi julgemate meeste käest mehaanikatöökojast tuleb üks küsimus. Nad küsivad naiste kohta muidugi, ja see küsimus on siis, et palun kes vaike daamid ikka oli? Võib ütelda. Vaike Toomiku kodanikunimi on praegu elli jalajas. Tema on laulupedagoog, õpetab konservatooriumis laulu ja ei ole mitte vastu, et tema õpilased vahest laulavad ka kergemat repertuaari. Suur aitäh Harri Kõrvitsale, miks. Ma vastan väga lühidalt, ütlen ainult niipalju, et teatavasti talvel on päevad Lühemad. Väga kena. Tavaliselt hommikul tõuseb, siis tahaks alati kuulata niisugust meeldivat hästi lõbusat muusikat, et oleks hommikul hästi reibast tuju tööle minna. Kuid pahatihti keerad raadio lahti, kuuled õige kellaaja ja muusika, niisugune kurva meeleline. Kas ka seda ei annaks meie Eesti raadiol reguleerida? Ja kes vastab siis reipa muusika küsimuse kohta palun. Selle hommikumuusika kohta võib nii palju öelda, et esiteks see, kuidas hinnata, kas muusika meeldib, kas ta on hoogne Gaston rõivas, see on väga subjektiivne, samuti erinevalt on seda hinnanud need inimesed, kes on muusikat programmeerinud meie arvutusmasina jaoks. Seetõttu ütleme, masin hindab erinevalt Hoogsa ja elurõõmsa muusikapuudus on üldse terve maailma muusikast küllalt suur sest me oleme teinud statistikat, et kui suur osa on, ütleme meie fonoteegist esse, hoogne ja elurõõmus muusika, mida meil hommikuti oleks vaja. See on küllalt väike protsent, ma ütleksin, et seal on umbes 15 protsenti meie muusikavarust. Ja kui me ainult sellega piirduksin hommikuti, siis kuluks ütleme kolm korda kiiremini, kui ta praegu kulub. Me muidugi püüame sellist muusikat ise rohkem salvestada talvestele plaatidelt ringi ja tuua teisteltraaliotelt vennasvabariikidest ja mujalt. Siis muidugi me loodame, et see olukord järjest paraneb. Suur aitäh teile, võib-olla kolhoosi varietee administraator, ettekandjat ja puhvetipidajad on valmis mõelnud ühe küsimuse. Suur aitäh, nad leidsid, et raadiol ei ole pretensioone, ka see on suur asi. Kuidas kalalaevastik raadiosaadetega rahulejad muusikasaatega? Kui palju kaluritel, kes siis iga päev merre elan suurtel laevadel aega õitsenud muusikat kuulata. Palun, Eino Kuusk. Ma ise pole nii ammu merel olnud, et ei oska öeldagi. Ega seal suurt aega üle ei jää. Seal laevajuhid räägivad ise raadiga. Pole aega kuulata muusikat. Aga eks seda tehakse rohkem kaldale. See on umbes niiviisi, nagu Eesti raadio kunagi küsis, siin saalised, kuna kalurid ujumas käivad. See on ka imelik küsimus, sest et kalur on siis merel, kui ilm on ilus ja kui tormine on, siis on ta kodus ja siis ei ole mõtet jälle ujuda. Kas on veel küsimusi? On tulnud ettepanek sõnavõtud lõpetada, suur aitäh vastamise eest. Ja nüüd laulab milja huul, mille huul töötab meil kolhoosis kaadrite osakonna juhatajana ja tema kartoteegikastis on siis kõigi kolhoosist töötavate töötajate kaardid ja neid on üle 7000. Need küllaltki, andke andeks, 1700. Ja nüüd ta laulab teile, kuid ma julgegi öelda, mida sest suures kartuses, et ma ütlen jälle valesti. Ma paluks natuke ettepoole siia tulla, orkestri juht Paul Särelil, Paul Särelona nähtavasti oleks väga mitme tahuga mees ameti poolest ehitusosakonna juhataja asetäitja, see tähendab, et teie kolhoos vist hästi palju ehitab. Lõpetame sel aastal vürtsosakonnas kauplus-söökla tsentraalkatlamaja siin oma keskuses püüame lõpetada. Graz söötak ja teie tegevuse teine tahk, see on siis muusika. On teil mingi muusikaline eelharidus või Harrison? Isegi mitte algharidust. Nii et olete ise kõike õppinud, küllap ikka, aga kuskohast oma repertuaari võtad vaid ka Eesti Televisioon, nende nende saated, nende muusika võtame renti, siis kirjutab Mölder lihtsalt midagi vist annavad ka siiski kogumikud, mis meil ilmuvad natuke lisarepertuaarile. Ma ei kiidaks seda ööd, hiljaks ilmuvad siis, kui need lood maha laudad praktiliselt. Ja teie kolmas tahk on see, et te olete ka ise kirjutanud laule. Kunagi küll, aga mitte viimasel ajal. Praegu teil on vist üldse natuke vähem aega, sest üsna varsti seisab niisugune vastutusrikas esinemine jällegi ees. Me alustame USA otsast uue varieteeprogrammiga. Ja, ja muidugi hästi, hästi kiire tempo loomulast peol. Palju edu teile ja teie kõikidele esinejatele, aitäh eski raadiole. Aitäh. Täna õhtul lõpetab meiepoolse esinemise naisansambel, keda juhendab Aade Nurme.