Kaantelt kaante kõnelusi kandmata ka tööta kõneldes. Veerivale kivile ei kasva, sammal tõepoolest ei kasva. Kui Aleksander valge rada oma meresõiduteelt ja käidud riike hakkas kokku lugema saineid kõvasti üle tosina. Igale poole jõudis ta viia ärksa vaimuga kirjandust. Kõikjal jõudis äratada lootust paremale tulevikule. Algas see kõik aga üsna ammu. Kui oodatakse, tunduvad hetked aastatena. Kui aga meenutatakse, tunduvad aastad hetked lina Ligdorfigu. Igalühel meist on nooruke eas unistus, kelleks saada. No mina pean hakkama noored peale siis mu mälestused hakanud kolmeaastaselt. Ma mäletan seda aega neljandal aastal, kui hakkas Jaapani sõda. Sel ajal mobiliseeriti mehi, läksid sõtta, meie perekonnas läks, isa vend, olin noorem muidugi siis meil seda muidugi juhul, kui tema läks. Ma läksin kolmandal-neljandal aastal, eks ole. No siis ta kirjutas sealt teda oli Vladivostokis mereväes. No ei tea, kas siis sellest või? Muidugi sellest, et mina kasvasin sel ajal Kalamehe perekonnas, isa oli kalamees ja siis mul seal Pärnu lahe ääres. Ankur rannas, vaatasin merele neid laevu ja kuuli siis kui jälle mõned tulid tuttavasse meremehejuttu siia. Ja siis sellest saadik oli mulluta meriveres. Millal te esimest korda merele läksite või vähemalt mere ääres paadiga sõitma? Paadiga sõitmine alles või seal, samal ajal kui mälest hakkas kalapüük peale selle ja kavatsus oli merele minna. Sel ajal arvasin, et ma lähen 15 aastaselt, nii või teised läksid. Aga et 14-l aastal hakkas maailmasõda ja isa mobiliseeriti 16-l aastal ja mina jäin koju. Ja kui sõda sai läbi ja siis tuli revolutsioon. Ja siis ma olin ise kodanlus eesti sõjaväes ja käisin Landeswehri vastas, sõdime siis, kuni üheksateistaastane sealt ära tulin, siis oli. Mõisapõllul ja ja igatsus oli merel, kogu aeg tulid jälle tuttavad ja nii rääkisid ja siis oli väänalised, sain 23. aasta kevadel. See oli maikuus, kui läksin selle Pärnu laeva Lembitu peale. See laev siiski, Lembit oli jälle üks selline laen, neid oli kaks laev, ärme nende kompanii, aga nemad olid ühendus. Šotimaal telliksoniga helisse linde Kompanii. Laev kandis sinimustvalget lippu. Ja inglisrahast maksti palka naerdes aga siis poole vähem muidugi inglislaevades. Omamoodi päris kirju seltskond ja no meeskond oli peal. Rakkuses Heileriicmaksid. See oli selle niimoodi küll kaks aastat ma olin olnud juba laevases mandaks, saime kütteks. Võtsime kätte Saaremaapoisiga, kuskil enne oli plaanis juba jaanilaukõht, olime Itaalias savanas. Ja siis läksime maale, sõitsime ära geenoasse, seal öösel, sõbrad saatsid meid ja siis. No riiuli vaja kaasa võtta, muidugi panime selga nii palju, kui mahtus sisse. Mulle uus kohvri tähtsa maha ka jätta ja panin tühja viinapudelit sisse. See patrull küsis, kas te lähete viit tühjad pudelid, mingi eriline püha, tuleb, et meil on viina, too. Hea küll ja siis jätsime seal kuskil kohvikus East sõpradele läksime, sõitsime öösel kinosse. No siis ma sain sealt varsti norra laeva. Meresõidul tuleb alistada tüürimehele. Elust tuleb alistuda inimesele, kes on teistest arukam. Pythagoras. Läksime siis Inglismaale. Ja Inglismaal läks laev läbi Hiina lipu alla. Meeskond võetakse pealt maha ja tulevad hiinast peale. Ohvitserid ja siis Norras kaks aastat ma olin seal Lembitu peal, nii kui me kevadel läksin, 23. aasta kevadel 24 25. aastal oli seal. Ja siis oli juba 26. aasta siis kui need sündmused juhtusid metsade mahajäänud. Aga mina olen Norra ametiühingu liige ja mina sain sealt varsti jälle kuvasse Norra laeva ja siis selle Norra laevaga, tegin reisi Aafrika Teimiseltinud maapähkleid. Ja siis olime esimese mai, võtsime Aafrikas vastu seal midagi demonstratsiooni olnud seal kuskil jõesadamas, olime seal ja tulime Inglismaale, siis läks Inglismaal üldstreik lahti, laevad seisid kõik ja raudtee seisund ja nii et Inglismaal üldse seis. See streik kestis 12 kuud või 13 kuud, isegi. No ja nüüd me jäime siis ka seisma säilmete Taani laeva, seal oli karjalesi palju noorel soome keelt, mina oskan seda ka vene keelt ka ja et see on puhta kommunist, küll konstandi keelt oskab. Ja siis tulime tagasi Inglismaale, tas, mis lahti saada, õieti liivatekile läksime tühja laevaga märks. Läksime Sütuma, selleks et Euroopas meeldivus Veedotses Inglismaal juba hakkasid vabrikut seisma jääma ja taldu. Peale ja see oli kõik selle streigi tagajärjel Kõige taga on see, kes elasid 12 kuud seal pikka aeg, nii et inimesed said külmetada ja tehaseid, vabrikuid jäid seisma ja laevad ei sõitnud. Ja hakati ameeriklased tooma, sest need teised grafiti andsid Euroopast leitud solidaarsus ennast. No ja nüüd tuldi laeva ja küsiti ka, et mis, mis mina olen ja need paberid midagi olnudki. Sest ma salaja meeriks tulin, aga laevast saanud olid, need olid muidugi. Ja siis mind pandi kinni sinna, hütis vangist seal siis oli meid juba seal kuus-seitse rohkusele, Austraaliasse, siili, siia telki. Olime sellise Ailandis sellel pisarate saarel, seal kongis, kus mina olin, ma leidsin isegi seal eestidele kirjad seina peal. Teistest tervitusi. Olid seal eestlast, kaeba vangis orden. Ja kui laev välja sõitis, siis viidi meid jälle uuesti laeva. Politsei vaatab, Ellehitab kätt. Et minge ja tulge tagasi, Ella ütleb seda, et see on see mooniat, kus sibulat juuksuri juurest igalt poolt ikka kiri on Seenamisest tulge jälle tagasi. Juba vangimast välja. Ei, kõige rohkem hinge teised, tulge tagasi. Oska elada ka siis, kui elu muutub talumatuks. Teida kasulikuks. Nikolai Ostrovski. Kodustasin ära siin Soome, Soomest sain Lätti, laenuselega läksin Prantsusmaale. Aga siis oli juba jõunud kriis Prantsusmaale ka. Sest Ameerikas olime kriis, siis kui ma läksin, siis olid juba supikatlad olid tänavatel ja päästearmeelased andsid siis supluseks, seal järjekorras seisid, aga selle eest pidin jumalalt paluma. Liike nende liigestele igavesel ei anta. Töötaja oli väga palju. Sel ajal arvati seal, et see oli presidendi valimise aastat, seda on ennegi juhtunud. Aga niisugust presidendi valimist ja enne olnud aga palju töökohustus. Kriis läks lahti ja ta läks varem kui Euroopas. No kui ma siia roops jõudsin, hakkas tööd otsima, siis oli siin kõige priilaine kuningat kõvat. Aga juhuslikult sain siiski vahepeal jälle saksa laeva. Ja saksa laevaga olime parajasti rosaares. Kapten läks õhta maale, mees esimesel ankru peal. Ei tea, mis kapten maalt ära tulla. See oli 33. aastal. Ja tuli lahingulaev kell neli, et Saksamaal revolutsioon läbi läinud ja nüüd peame lippu vahetama. Suti vahetusel tõmbas mis lipuvärvi nurga peal seal nurga peal olid need värvid seal punaon kollane, tõmmati musta värviga üle slipi pealaagris lippu ei olnud. Tulime meresse, siis taheti meid päeval tööle panna, seal üle tunded laevas puhas tulema. Tulime Antwerpeni. Aga me hakkasime vastu tööle ei läinud. Et me oleme nii kui rasket tööd tehnikas, mis vili jõuame? Kaheksa tundi on juba tööd tehtud ja nüüd ikka ület pundivil tegema ei hakka vaadata selle asjaga viltusus kedagi, veendunud, et kommunistid olete, läksime sinna ja siis anti meile kotid. Ja läksime saatkonda mahamaks saamises. Kapten ütles, sakslased olid, ma tean küll, et sa kommunist oled, aga ma lasen sul minna keskkond Saksamaale saata. Võib, minnakse, tahad, sain raha kätte ja ei tea kus oleks. Nii, et sakslaste hulgas võis olla seal, kus mina tean üks kaks tükki, aga neid oli rohkem särkamast. Selles samas laevas sellesamas laes ja mina siis sul partei liige ei olnud selle. Me elame tõsiselt endale ainult siis, kui elame teistele. Leo Tolstoi. Ma läksin välislaevas selle vahepeal, ma Sunkoki punki, muidugi kirjandus mul oli siis ja niisama hästi kodangi lehti ja siis ma sain juba uut ilma Ameerikast ja oli kindel klubid kus käisid ametiühing, Rahvusvaheline ISA nimetati International Arbas kasutamine alla, käisid seal igasugu kirjandusest, kirjandus tuli eestikeelsed ja see oli nii kaua, sõitsin seal kuni 38. aastani, siis ma tulin Eestisse. Abiellusin, töötasin elektrijaam sisse ja kas ma suur maailmasõda? Kas te seda kirjandust, mida te saite maailma tööliste kohta ja ka Eesti kohta, mis eesti keeles ilmus? Tõite ka üle piiri Eestisse. Ja Eestis sai toodud niimoodi, kui ma laevaga siia juhtusid tulema. Ühe korra sõitsin rongiga, siis tõi ka niimodi, kaeva käies oli muidugi see asi lihtsam, päris seal on ka sel ajal oli selle kirjanduse pärast oli, ma teaks, isegi mahalaskmine oli kui veel partei liige. Ja aastat türmi ja kõik. Aga läbida läks ja kirjandust on vaja, meil on palju ja siis levitselise ja andsin seal mõnele ka. Ja lehes oli, et Pärnus on keeratud kirjanduses levitatud. Ja asja kohta on range juurdlus. Kerjus. Mul olid lehed siis otsas, ka ei olnud rohkem. Mis leebed olid kommunist? See oli niukse siidipaberi peale trükitud kommunist, lendlehed ja kommunistama paar uut ilm oli ka näinud kuskohalt kõige. Mina sain indel klubidust ütelda, Anther venis Londonis tund Türgis. Ja siis need oleks oli ka, oli panud Šaerus. Ega te ei mäleta, millest seal juttu oli, millest kirjutasid tolleaegset töölisja kommunistlikud ajalehed. Tööliste olukorrast ja nõidust. Testikeelsed olid. Aga kui mina läksin Lõuna-Ameerikas, siis ma võtsin antud vist kaasama, vahetasin prantsuse hispaaniakeelsed ka. Levitasin seal niidi, siis nende Indrek klubides, selle teadsid, tulid vastu laevaühendus, kellel oli Ants veel. Seal oligi, see keeld oli suurem Euroopas või ma ei vabane siis Argentiinas seal Moskvas väga rangilisi seas. Nii et niisugune tööliste meremeeste solidaarsus, omavaheline läbikäimine üle maailma oli, oli? Ja see oli eriti siis, kui juba nüüd endale klubid olid ja veidike julged ka seal, ma mõtlen ise, et meil oli väga salajane sai, ei tohtinud kuuludes, NRK-s oli sama kommunis, parteisse kuulumine loeti ka need, kes seal olid, need salaja, mina olen Esklesime inglislaevas maalingliseksus. Vahetasin ja selle ümber Essexi. No ja minule sama meetodil see, ma tahtsin enda laevas kellegile anda. Siis ma panin posti tema nimele, saatus lehe. Kui ta hakkas, küsisime seal, et näitamist, mulda, lehti. No mis sa sellest arvad? Seal kirjutab seal räägib, loeb läbi. Kui oli õilis, juba hakkas, selle mehega hakkasime, mine. Ükskord läksin ühte Eesti laeva ja viis neid uusi, ilmusid, nad väga õnnelikud ja näitel kaptenina. Läksin teine päev sinna ja et need olid väga head menetlus, bakterid ka, mõtlesime küll sesse vedama. Siit laevastust ei pääse enam maale, mehaanid? Jah ja kaptenile lugen ja kõrvadel põsk punaseks läinud, aga ütlen, et räägid ikka õigust tegevuses olid. Eesti kodukord, meeskond, see oli umbes 36. seitsmendal aastal või nii. Siis tulime eesti laevaga Soomest. Aga mul oli juba Prantsusmaalt, ma sain kirjandust, testi. Kommunisti see oli mul taskus. Aga panin nad õmblesin kokku ilusti, panin oma riiete alla just ihu ligidalt maale tuua. Need olidki 100 ligemale. Lukuga Nahkuubli seljas Ameituudi viidi kohe tollimehed ja politseid, ka ühtmeid, pedede valitsusse, sõrmetasid kohtadelt läbivaatust ja pealesõidud ka, võeti maha ja vaadati. Aga mul jäid ikka nüüd terveks teinud maale. Nii kaugele ei läinud. Mis siis oleks juhtunud, kui oleks kätte saadud? No ikka vangla kas oleks siin jutuajamise millestki rääkida? Vahemärkusena meenutan, et 1920. aasta sügisel kuulutas Venemaa Kommunistliku bolševike partei Eestimaa organisatsioon oma esimesel kongressil välja Eestimaa Kommunistliku partei kui Kominterni sektsiooni ja seega ajutiselt lahkus Venemaa Kommunistliku bolševike parteikoosseisust. Visas põrandaaluses võitluses kodanluse vastu arendasid tugevdasid eesti kommunistid vennalikku sidet Üleliidulise Kommunistliku bolševike parteiga. Samuti arendati tihedat koostööd teiste kommenterni kuuluvate parteidega. Neil aastail oli eesti kommunistidele suureks abiks üleliiduline kommunistlik bolševike partei. See väljendus Eestimaa kommunistlikule parteile kaadri ettevalmistamises NSV Liidu territooriumil poliitilise kirjanduse trükkimises, mis erinevaid teid mööda jõudsid ka nõndanimetatud interklubidesse ja sealtkaudu jälle kodanliku Eestisse. Konspiratsioonireeglid nõudsid ettevaatust, nõudsid justkui elamist omaette. Ja kui sideseltsimeestega katkes, tuli nende taasleidmisega olla eriti ettevaatlik. Ajalehed aga ilmusid. Tormi eelistaks ilma midagi kolmekümnendat aastat lisaks majaks ilmuma. Kus kohal need ilmusid, seda ma ei tea, kas ta trükitakse, trükitakse Ameerikas või nõukogude liidus või siis aga välja andides. Aadress oli, Kopenaad. No mina tellisin kaasas selle maalis sel ajal Inglisväes Liverpoolis ja siis minu nimel said remondi teada. Ja uue Ilmar Malin juba tuttav ja seal siis kirjutas mulle, et kas ma ei tahaks õppida parteikoolis. No ja ma olen sellega nõus. Ja ma olin aastal Moskvas leni koolis ja kui ma tagasi tulin, siis oli vaja Eestisse tulla. Aga et jälgi segada, siis ma läksin selle reisi tegin Lõuna-Ameerikas laevaga, tulin tagasi ja. Ja siis selle laevaga saadeti mind jälle priiküüdi Eestisse kukkus niimoodi välja, et kõva töökriis käis ikka edasi. Inglislaevad said toetus kuidagi muinsuskaks miljoni naela toetusega võid kanda enam välismaa meremehi, teatud protsent oli. Ja tulin Liverpooli ja siis mind taheti välja saata, saadeti ilmselt passiiv, tulin Hollandisse ja Hollandist, ei võetud vastu, saad Inglismaal tagasi. Ja selleerimins pokri siis nädal aega seal ja siis, kui uuesti muretseti Hollandi viisa, et Holland pidi läbi sõitma, laevad tulid Londonist Hollandisse, siis kell viis oli ja siis oli mul juba makstud raha läbi Berliini ja kuni eestlasi välja ma siiski Berliini sõitma sõitsin Taaniga. Ma tahtsin tulla Taani sellepärast, et seal ehk leida veel neid oma, ainult seltsimees tutus oli, ta on ametiühingu esimees, olisi Janson. See oli tutaja sidemed katkenud. Kate'iga ma tean, kus on küll. Taanis enam ei olnud meie seltsimehi olnud. Seisin seal Stockholmi ja olin seal ka paar päeva ja väike maa Eestiski enam kokku ei saanudki ja tuli siis nendele sealt Eestis, mis aastal see oli, õde Moskvas koolis olite nimetatud rahvusvaheline kool, kus kogu maailmast olid koos õppimisse Partei saatsin rool. Meie sektsioonis oli küll vähe seal, aga seal olid suured Sekson, solice neli, 50, prantslased ja inimesi oli väga palju. Meile mingi väike riik on, rahvas, kõva terror oli siin ju. Pillasin kooli ära ja tulin Leningradi laevaga, tulin talle salaja Stockholmi. Siis Kopenhaagen seal 34. aastal 34. ja mida teile, õpetajate, seal, mis aineid mäletate veel ja niisuguse õpetati muidugi partei ajalugu ja vot ei koosseisuametiühinguehitust ja siis muidugi konspiratsiooni kõige rohkem, kuidas turvalisust hoida ja kui me peaks õppima usk, võib-olla kergemisesse kukk on ka seal koituda igaühte mitte usaldada ja. Ideaal on teednäitav täht. Ilma temata pole kindlat suunda. Ja kui puudub summ, siis pole ka elu. Leo Tolstoi. Ja siis 40 aasta 21. juuni hommiku meie töötasime koogi peal, panime ühte uut katet kokku, gaasivabriku, seal kõrval oli ka need tulid enne neid, oli tropp ja jagasid seal lehtis, ütleb, et meid kutsutakse välja. Noh, aga siis meil hakkas rääkima, et jah, et linna elektrijaam ta on ja Ta ei ole mitte raamatriaan tähendab linnale elektrit ja et need, kes valves on elektrijaam seisma ei pane. Mina läksin siis välja ja läksin võidu väljakule ja meie koondimis kokku, muidugi seal võidu väljakul. Läbielektrijaamast läksime Kadrioru lossi, pettusin siis hakati kauplemisel kuule sihuke välja, see päts kauples siis selle kadakaga ametiühinguid, tegelenud selle pätsu tsiklite, olete poisikesed ja sina ei tea midagi, mina olen revolutsiooni teinud juba paremini, seeria poliitvangist vabaks ei lase. Siis öeldi, et kui teie ei lase, siis me läheme, teeme nad ise vabaks. Ja siis hakkasime marssima, tulime selle pataljoni tänavale välja. Kui hakkas juba pataljoni paistma, siis tuli see lennukooli õpilased. Kui palju võis olla, noh, 100 ehk oli oi kui palju need olid. Tulid sinna, nägisid tankid, punase lipu tegi suur hundi käikulise keerist kohe tagasi ja kadusid neid rohkem nominent. Ma siis läksin sinna mäe peale istunud patarei ette ja siis tulid vangid ja siis sealt Kruse autode peale seitsme Toompeale. Siis tulid juuli sündmused siis tuli Eesti vastuvõtmine Nõukogude Liit tulija vastasel augustil. Mina vastasin ka siis rahvama kaitsesse ja läksin tennisist Tõnismäel taaži käest, andsin kuus vintpüssi, võtsin selge, tõin elektrijaama orbiidi sees seal oma kaitse selle Pirlo osakonna veidi miilitsasse ja siis kui hakkas seda, siis tehti meist üks operatiivgrupp. Ja saadeti Narva. Narvas tehti salasillad üle jõeliselt ja siis me läksime silmade kaitseks. Suure isamaasõja tegite läbi Eesti korpuse võitlejana algusest kuni lõpuni. Kuramaal oli see viimane viimase lahingusse läksin ka, päike oli juba loojumas ja hakkas looja vajuma. Ja meie läksime ja siis suur til tõmmati kõrvale, tankid lähevad ette, sest ees oli näha juba suitsumetsas, seal lahing käis. Takistites tulid mehed välja, ütles, et ei tea, kas meil ongi vaja minna midagi teha enam, et sakslastelt tagasi löödud ja ja kogu aeg põgenesid meelest järgmine ei saanud, eks ju, kui kella üheni öösel kottpimedaks läksid. Mina jäin korrapidajaks öösse. Ei, pimedal käega katsun kõik suurtükid ja hobustik piinleb üle lugema, palju neid seal on, kas ongi käes. Siis juba tuli teadet. Berliinis on rahul, alla kirjutada. Sellega teie sõda lõppes ja siis tulime ära, tulime läbi Riia, kus meid lilledega vastu võeti ja siin eestimaal õllega ja piimaga ja munadega suundustega ametite pidama hakkasite. Sõda sai otsa ja siis neli aastat merd enam näinud ja riiale tulime, siis. Esimene asi oli minna merre ja pesta Silvi selle veega ja suhu ka võtta ja lonks alla lasta. Aga laevad olid meres juba sõitsid, siis kutsusid. Ja kui teise lennu ajal pinti mobiliseeriti, siis ma läksingi laevandus. Hakkasin jälle otsast peale sõitma. Esiteks määrjana ja pärast saadi kursustele ja õppisin ise ka kellelegi mehaaniku juures. Siis andsin, eksime sainik niux mehaanik diplomiga kätte. Kodanlikul ajal see võimalus saada ei olnud. Tuli raha teenida ja haridus oli väike. Jõuni kaugenema. Õnnelik on see, kes säilitab noorust, vanaduseni ega lase oma hingel külmuda, kibestuda kivineda. Vissarion Belinski. Mis ajaste kommunistliku partei liige olete? Aga parteitöösse muidugi tehtud, ennem juba kui ma Ameerikas olin siis uue ilma levitamine ja uue jumala teateid saada vaatlikul luues ilmus ilm on ka Nordic. Loomulikult, kui te uuesti Eestisse tulite, enne sõda, ma mõtlen 1938. aastal. Ega teie lähemad tuttavad ei teadnud, et te olete kommunistliku partei liige. Hiljem olete muidugi parteitööd teinud palju ja nagu ta praegu pensionil nüüd olete, siis huvi selle tegevuse vastu on ikka kogu aeg. Ühest küljest ma olen seotud vana meremeestega, nimetatakse meresõprade ring ja siis on kommunistliku partei poolt, on jälle meil vanade kommunisti sektsioon käime koolides kohtamas ja mina olen ka käin neegritel, käisin kohtumiseni koolis, siin Kuubast, kuponeerusin kalanduskoolis. Ja siis nende rääkinud nendel sellest elust, kui sellega mina seal käis, üks mu siis elasid ja need on vabada. Räägivad omalt poolt ka, et nende elu on parem ja kõik on lubatud sellel saicexailt. Väga vähest toitu ja iga kevadel käime metsaistutamis ja ja ühte või teist asja, mis õnnetu, tulebki jõudumööda. Kaante kuulsite kaanteta kõnelusi seltsist.