See oli seitsmeteistkümnendal juunil 28 aastat tagasi Nõukogude armee kaheksas eesti laskurkorpus jõudis suurest isamaasõjast koju Tallinna tagasi. Meie lootused ja tõotused olid teoks saanud. Olime tagasi sünnimaal ja võitjatena. Tallinn tervitas oma kangelaslikku kaardina, korpust oli sirelite õitsemise aeg. Neid jätkus isadele, poegadele, meestele, sõduritele ja ohvitseridele. Neid oli sülemina ühe pikakasvulise rõhika kindralimundrit kandva sõjamehe tumedaverelise ratsu turjal, kes kõiges linnaga. Kas see mees oli korpuse komandör, Lembit Pärn, Lenini ordeni, kahe punalipu ordeni, Kutuusov, esimese järgu ordeni kavaler, kõrgema ülemjuhatuse poolt hinnatud väepealik, oma sõjameeste poolt armastatud komandör. Selle nädala pööripäeval saata. 70 aastaseks. Kui nüüd vaadata seda pikka elu, mis te elanud olete, ega, ega kerget elude külviste lähemalt ei olegi. Mina loen iked, Alria ja kerge seal, iga loll oskab elada rasvase osalevad seal paremini. Ja, ja nagu sa juba endale valib noorusest, peale sõjamehe elukutsest, sa juba tead, mille peale välja lähed. Seal pole midagi teha, aeg-ajalt nii raske ei ole logari sõnul raske inimene, kes saarlikke tööd teha ja veel, kui sa tead, mis ta töötab, see igal pool sõjaväes essorteeslases igal pool on raske. Aga raskus pole siis, kui ise teadseedee tead. No ja siis ongi, siis on sellel töö nagu mõte ja siis on ka need raskused rõõmuks ja ongi nii, visati, isegi pensionipõlves ei hakanud teie kerge elu peale, vaid mullo käes praegu raamat, mida meie kuulajadki kindlasti paljud lugenud on, see on Lembit Pärn sõjakeerises. See on õieti ju teie pensioniaja töö. No paljud asjad juba meelest ära ei mäleta. Seepärast oligi viimane aeg kirjutada, nojaa, no siis pole enam midagi teada. No igatahes, ma teenisin sel ajal ka juba maa, ainult üks aasta on nii vähe töötanud amma peale pentsemi läks jälle sõjaväe uurimisinstituut on seal, oli nagu konsultant noori poisse on vaja ikka aidata ja ma ikka oma seitse-kaheksa aastat veel teenisin ja nüüd taevas, Veldi on vaja töödelda veel, selge see ongi oluline, et sõjaväelast töötab ja et vorm hea on ja tervis korras, asepärast on päris rõõm teid näha ja kuuldagi. Nii et päris pensionil olemist ei ole sugugi eelnõu seletus, ei juhtugi ennupolate alust vajagi. Tasaval käin olnud, järv on küljes, on vara üles. Teen kõik, mis oli vanasse teenischen, nii et Narva läheb ainult aasa, naasia meil sõjas on, korded on vaike, et nooremad inimesed hakkavad tööle, armees on üle 50 aasta vanuseid ainult kaks protsenti, kõik on juba kesk ja ülikooliharidusega. Muutus on muidugi, mis aja jooksul on ta jäänud, aga te ütlesite, et olete vormis ja elate ja töötate tegutsete nii nagu vanastigi. Eks üksjagu, sellest raipusest tuleb kanda lihtsalt sõjamehe elukutse arvele, mis sandid vormis hoidnud. Aga aga kui võtame lahti siin sellesama raamatu ja siin on Lembit Pärna isa ja ema küllap midagi on ka nendest teil seda niisugust visadust ja mehisust ja ehk vastupidavus katki. Isa oli vanas, selles. Poeg talle 270 aastane, siis aga rändama juba sinna Venemaale ja siinsamas raamatus on, on kirjutatud ka vanematest, nende muusika ja kultuurihuvist ja see on muidugi, ma isegi ei saa aru, kus ta neid asju moondas ja vot oskas ta mängida. Rätsep oli. Oli vaja ris, selge oli vaja, see mõtestab elus nii paljusid asju lahti, kui inimene tunneb endal seda sotsiaalset kohustust, et tema peab tegema seda, mida on tarvis teha. Jah, aga kui nüüd mõtleme teie peale, kuidas teist sai sõja mässis, sest see oli eestlaste küla seal. Kõik tegelesid maaharimisega ja eeskuju, nagu poleks olnudki. Siin vist oli see mina õppisin et siis meid ees 10-l 207-l aastal Stavropoli gümnaasiumis. Seal oli palju sõjaväge. Revolutsiooniline pareeningus räägivad, meie poisid jäidki meisse vahetama, neid minu kannes meelde siis kui need solvasid, nii vahvalt rääkisid, seal olid alati miitingut iga päev, seal tulid sisse bolševikud number kolm, võeti siis Esseeris, kuuled, kui kuulsin ikke polsicuse sõna, see oli nii meeldib, kui teed põllule ja poja lugu, ütleme nii, talu valakseeris olite te varsti ka juba ju seal revolutsiooni vallakomitee sekretär ja seal hakkas Hagaasi peale siis ma olin seal bandiitide hävitsuse atriaadi ülem, abi siis päält, parteisse hakkasin, millal astusite parteisse juba. 1904. aasta pöördelised päevad tõid Eestimaale uue elukorralduse. Rahvas ise võttis ohjad. Esimest korda saab. Saab Eestisse ka Lembit Pärn. Ma tsiteerin tema mälestusteraamatut. 1940. aasta augustis võtke mind Tallinna kaheksanda armee staabiülema asetäitjaks, kusjuures mul oli riigikaitse rahvakomissariaadi-lt saadud eriülesanne olla esimeheks endise kodanliku armee kindralstaabi ja sõjaministeeriumi asjaajamise vastuvõtmise komisjonis. Peab märkima, et see töö tuli mulle hiljem suure isamaasõja ajal suureks kasuks, kui mõisti korpust juhatasin. Sellest ajast sai alguse tutvus ja hilisem sõprus kahe sõjamehe Nõukogude armee ohvitseri ja siis sõjaministeeriumis töötanud Jaan Luksi vahel. Tellisin korralisse Eesti sõjaväes sõjaministeeriumis ja minu ülemus oli kolonel. Tookord tuisk kutsus mind oma juure ja ütles, et teid on määratud alampolkovnik Pärna kästusse. Tema on komisjoni esimees, kes võtab sõjaministeeriumi eesti sõja. No mis mulje sellest mehest sellel ajal jäi oliivide mõlemad noored mehed, siis olid noored mehed. Jah, mina ei olnud 40, ei mulje, kuma temaga töötasin jäi väga hea. Ja veel parem mulje. Hiljem, kui me jälle kokku saime sõjaaeg, mis kohapeal sarnasus seal, narr siis diviisi ülema kohal seitsmendale diviisile. Aga peatselt oli pärnast korpuse komandör ja mind pärn määras. Siis aga lõdvemaks. Suur punnimine oli küll leiutada, et ei julge suurt rasket ja vastutusrikast kohta vastu võtta ja ei olnud mitte midagi. Palvedega ega vastavad sõjaväe korteri isegi ja ja tuli vastu võtta. No Pärn oli ju ka selle aja kohta väga haritud sõjamees, küll oli küll tema intelligentsus, tema. Nii, ütleme, läbisaamine inimestega oli suurepärane, pat räägivadki vanad sõjamehed ikka seda, et kui hiljem lahingu retkedelgi pärn sageli armastas just sõduritega koos juttu ajada ja pärida nende elu ja käekäigu järele ja ikka ikka iga kord iga kord. Pluss see, et oskas inimesi valida vormile ja neid kohti, kes oma tööd tundsid ja armastasid ja tahtsid teha tööd ja mitte mingi sunni korral, vaid vaid nii vabatahtlikud, nii läks nii sõbralikult töö, et et ei oska isegi kirjeldada. No räägitakse seda, et isegi see esialgne õppuste periood, mis küllaltki raske oli Pärnus, kas seda väga huvitavaks teha, et igasuguseid spordivõistlusi mõeldi välja ja mis mehi tegelenud karastasidki ja siis oli ka antud ja, ja kõik, kõik, mis asjad olid, mis meestel meeleolu ja tuju hoidis. Meile Üliv. Millal ise viimati kohtusite? Möld aastal langeb alati olnud minu hullus kostiveres ikka. Ja ongi niiviisi, et tema on ametis rivis ikka veel ja ka teie, te töötate kostivere sovhoosi asedirektorina? Lõi nägu nüri noaga kostev läbi tankide mürina. Takslaste ai no aasta. Eelvaate. Karjuva kaarna tõusis näljane viha hirmutas küüsi haarama, pesadest upuvad liha. Oleks kui jookseks hull lahtise noaga happess Jabistest tuld täis, kõik elavad toa. See oli aasta 1941 22. juuli. Suur isamaasõda Nõukogude oma rahvaste ühtekuuluvuse ja ennastsalgav proovikiri. Eesti sõjamehed osana paljurahvuselised Nõukogude armeest. Rahvusväeosade formeerimine, sõjameeste esimene koht. Kohtumine Lembit Pärnaga reservpolkovnik, Paul litaja. See oli 42. aastal, meie olime Uurali õppelaagris, kui sõdurite hulgas läks niisugune jutt lahti, et tuleb uus diviisi komandör ja see oli vist nii. Maikuu alguses just olid suured kontroll lõpused, kui polgukomandör polkovnik mullas ütles, et vaata, homme tuleb polk üles rivistuda ja uus diviisi komandör tuleb polku vaatama. Ja otsi moment, kui kindral Pärn sõitis kohale ratsahobusega tuli hobuse seljast maha, nii noore mehe moodi. Ja siis esimest korda meie nägime, kindralid, ta jättis väga niisuguse esindusliku rivi kindrali mulje. No kõik meie inimesed on teda nüüd näinud, on pikk sihvakas mees, oli kindralivormis, ordenid olid rinnas. Kuid tol ajal suure isamaasõja siiski veel algperioodil ja eriti Uuralis Meie korpuse korrigeerimise ajal niisuguseid mehi, kellel juba kaks lahinguordenid, neid oli vähe. Ja vot see moment, kui ta meie ette ilmus, jäi meelde. Ta käis rivi eest läbi, tervitas mehi väga niisuguserivimehe noorusliku rühi, iga sellest ongi minule jäänud esimene mälestus temast. Kui meie 249. diviisi komandör-ist. Pöörduge me siinkohal tagasi Lembit Pärna enda mälestuste meenutuste juurde. Missugune oli Stavropoli külast pärit eesti nooruki tee silmapaistvaks sõjame. Ega neid mehi ei olnud ju palju rajal veel, meil akadeemias väänukaks. Missugune on komandöri osa, et eesti väeüksusest sai kaardiväekorpus Paul lite? Ta oli hakanud sõduri elu peale nii nagu öeldakse reamehest ja juba enne seda, kui ta meile tuli, oli suure isamaasõja rinnetel küllaltki vastutusrikastel ametikohtadel teeninud. Tal oli suured lahing, kogemused. Me teame, et suur osa meie kutsealustest, kes läksid Nõukogude Liidu tagalasse, neil ei olnud ju mitte mingisugust sõjalist ettevalmistust. Need olid noored võib-olla seal 19 20 aastat, noored poisid, kes olid ainult koolis käinud ja neis tuli ju ääretult lühikese ajaga võib-olla peaaegu nii poole aastaga sõjaolukorras valmistada ette sõdurid. Siis ühtlasi samal ajal tuli ka komplekteerida allüksused siis väeosad ja väekoondised, kes kohe pidin lahingusse minema ja minu arvamus järele. Korpuse komandöri, osa, selle nii nende väeosade ja väekoondiste ettevalmistusel oli väga suur ja samuti ka muidugi korpuse juhtimisel, Jubaga lahingus. Eesti sõjameestel oli õnne, et nad said endale lahinguliselt karastunud ja targa komandöri. Aga kui vaadelda sedasama nähtust Lembit Pärna isikliku sõduride seisukohalt juhtide armee staapi ja siis tulla korpuse komandöriks palun kindralil meenutada, kuidas kõik arenes, alates tollest mälestusväärsest tema sünnipäevaõhtust. 21. juunil 1941. Naljakas kokku seal mina olin siis Poola piiri ääres, no me teadsime, et muidugi selle hakkab täna-homme peale. No see laupäev. No ja siis meil olid need sõjaväeõppused, läksime Bielski linna peale õppusi ja Poola linn kahekordne võõrasse maja oli ja seal ma käin mehedakse salminedasidki sinna kasarmute, see naisma, kurtsin oma poisid seal ligemalt, mis sul operatiivosakonnad, luureosakonna mehed kokku tunnistasime, nees paar tundi, null kaheksa, 10 hoolisse oli seal. Ma mõtlesin, nõiad tervitasid mind ja siis Telegram Solstrajevlimus kõrgema valitsuse poolt ja ta jääb magama ainult siin veel, mis on vaja teadu, oma hommiku, olge valmis jälle, hakkame tööle kell 12 sandile sepassennis, veeessi jää, magasin üks, kaks, kolm, neli tundi. Hakkasid need pommituslennukid. Sõda hakkas peale, kui ära esita, siis oli juba seadis möll seal lennukite sõitsin, anti mulle suuride ülesannetes. Sa oled kindral akadeemia lõpetanud, aga mine sinna, käisin selle preeski linna vaatamas lennuke, kuna seal oli ja siis läks veel aasta ja 1942. aastal olite te väga vastutusrikka koha peal, Te olite armee staabiülemaks? Pärast mind saeti Volkonski nende peale ja seal Poroševoli parasse seal. No ja see oli üks kuu aega meil seal 50 üheksandas armees, kus ma olin staabiülemast teie isiklikus sõjamehe karjääris, oli see ju tulla armee staabiülema kohalt korpust juhtima. See oli tagasitulek, aga see oli ääretult vajalik, mitte korpus Marjäägase diviisi ette peale Eeveetseewises seisis tsiviilno, mina juba teadsin, et mulle öeldi, et teeme seda ka korpusesse. No ja mul on hea meel Eeessima. Kodune, kodanlik Armeenia olid jälle, mis armee see oli, kuivõrd kaks diviisi. Ja mis on peaasi, kõik kaardiväelast vaadake seal muidugi eesti rahval uhkus, Eeess emadele, isal uhkus ja kui tähtis oli see ka meestele nende võitlustunde tõstmiseks, et ühise väeüksusena üheskoos teiste vennasrahvastega niiviisi minna kodumaad vabastama, oma koduvabariiki vabastama. Livia relvastusime, tahtsime saada punaarmee vääriliseks meie esimesed lahingud politseiriiki Luki all. See oli esimene katse läbi murda teed Baltimaades, sealhulgas ka meie sünnimaale kangelaslike lahinguid aastavahetusel 1942 43. Detsembris-jaanuaris alustas Eesti rahvuskorpus oma suurt vabastusmissiooni. Vaenlane garnison hävitati, vabastati Velikije Luki linn. Velikije Luki oli ränk mehisuse proov. Kunagi ei unusta Eesti sõjamehed seal langenud võitluskaaslasi. Nii nagu Velikije Luki elanikud ei unusta meie sõjameeste kangelasmeelt helidokument Eesti raadio arhiivist. Velikije Lukist kuramaani kindral Lembit Pärna juhtimisel. Missugune oli see komandör? Kurb olime Veliki Luki all. Kindral Pärn oli oma staabiga seal ühel teeristil me parajasti läksime rännakul ja liikusime polgu ees oli küllaltki kaugel tagalas polgu komandöriga ja äkki näeme, et kindral on teeristil. Sõitsime siis ratsahobustega sinna kindrali juurepolgu komandör kandis ette, tark küsib, et kapten, miks teil nii väike hobune on? Mõtlesin, et kandsin etet, vot kapteni liituja, eks kahekümneiseks polgu staabiülem. Hobune on tõesti väike, ütles, et vaadake tukkuma, jää hobuse seljas, et teie jalad jäävad kuskile mätta peale kinni. Jobul läheb kuulajale, et seltsimees liituja täiesti pike, kas on eeskujulik ega palju kahest meetrist puudu ei ole. Lembit Pärn kui komandör kui strateeg, kui taktik sõjas korpuse seitsmenda diviisi staabiülem polkovnik Harri Lessel tee mälestused, Kindel Pärna lahingukäsud olid erakordselt selged. Konkreetsed jaapanisõnaliselt. Kahtlemata oli selle juures suur teene tema staabiülemal kindralmajor Lukasel. Kuid eriti märkasime seda joont pärna juures lahingute dünaamikus antud käskude osas. Tavaliselt andistaneed suuliselt. Tahtekindlate värvilise pliiatsijoontega. Oma memuaarides on Lembit Pärn kõnelenud, et tema joonistamise külg oli nõrgavõitu kuid tema joonistamisoskust oma töökaartidel kogesime meie. Ettekannete eriti suulist osas oli seltsimees Lembit pärnal eriline vaist nähe läviga kõige pisemaidki ja ütleksin oskuslikult varjatud ebatäpsusi. Ta pigistas luust välja iga viimasegi mustadeks päevadeks varuks jäetud asula hajutas iga udujuttu külast. Kuuse veel polnud jõudnud. Oma komandöri tunnetasime kõikjal. Ka siis, kui magasime jälle riie tagasihoidlikuma sammu. Kavandamisel, mõtlesime kuidas oleks küsimuse lahendanud Lembit Pärn. Me tuletame meelde tema julget otsustavat tegevust, kui tema saatis välja dessandi Tallinna vabastamiseks. Eks siin tuleb välja siiski tema loomusega, selline külgeta läks riskile tarvis, sest seda operatsiooni võiks ikkagi niiviisi nimetada. See oli väga tõsine risk. Sellepärast et Tallinnast oli meil siis veel 150 kilomeetri kaugusel. Rinne oli meie meie ees veel päris pidev kuid saata selline suur grupp võitlejaid Vassili võrguga tagalasse. Vuri tõsine samm. Ja see samm veel kord kinnitab Lembit Pärna usku oma alluvatesse Vassili võrgu. Tema polgu võitlejad valis tema ise ei olnud mitte diviisi komandöri poolt määratud. 21000 sõdurit seersanti ohvitseri ja partisani autasustati suures isamaasõjas ordenit ja medalitega. 13-le eestlasele on antud Nõukogude Liidu kangelase nimetus. Rahvuskorpus oli mitte ainult sõjalise mehistumise kooliks lahingus karastus ja kassas, poliitiliselt kaader rahupäevade loovaks tööks. Ka selles on korpuse ja tema komandöri aegumatu osa Nõukogude Eesti ajaloos. Ja kas pole ka see üks põhjusi, miks korpuse võitlejad nii hoiavad oma komandöri? Ja tahaks vastata selle viimase küsimuse, vot see on väga raske küsimus, et mikspärast meie korpuse mehed armastavad kindral Pärna tõenäoliselt vist sellepärast, et temal olid kõik need niisugused omadused, mis ühele õigele komandörilt peab olema. Ta oli hea sõjamees. Kuid sealjuures ka väga niisugune inimlik ja tähelepanelik inimene. Ja lõpuks ka hästi niisugune lõbus mees, tema oskas meeste käest nõuda, aga kui tarvis viis meestega koos ka tantsu lüüa, palli mängida ja niisugust toredat sõdurit nalja teha. Võib-olla seda seepärast tundagi nii meestele väga lähedaseks saanud ja ka väga lähedaseks jäänud. Kindral Eesti laskurkorpus, endine komandör, korpuse veteranid tervitavad teie isikus kogu korpuse kangelaslikku lahing tema isikkoosseisu ja mälestuseks. Lubage teile anda üks väike vimpel. Nii on juhtunud kümneid kordi, kui korpus ja tema komandör kokku saavad ja poisid oma kindralit õhku pilluvad. Kõlagu need Hurraatamised ka täna õnne soovina korpuse komandörile Lembit Pärnale. Kõigi tema endiste poiste poolt.