Kahe orkaan ja Kristjan Port. Tere. Kristjan portaale tehnoloogia kommentaari esitab Kristjan Port. Autoriõiguse seadus sätestab kirjandus-kunsti- ja teadusteoste autoritele spetsiifilise õiguse ehk autoriõiguse kaitse oma loometöö tulemustele. Autoriõiguse seadust kohaldatakse teostele, mille autoriks on Eesti vabariigi kodanik või Eesti Vabariigis alaliselt elav isik. Seadusest võib veel välja lugeda, et see kaitseb kautoreid sõltumata teose looja kodakondsusest või alalisest elukohast. Käesoleva kommentaari puhul aga on oluline ära tunda. Autoriõigus kehtib inimesest loojale. Olgu meenutuseks juhtum 2011. aastal inimese käest fotoaparaadi haaranud Macaagist, kellel õnnestus end sedavõrd väljendusrikkalt fotografeerida, et pilti saatis surkopeerimise menu. Pildikasti omanik tabas peagi, kuidas tema kraanil voolab raha, mida ta ei saa isegi puudutada. Ta kaebas pildi levitajad kohtusse väites end pildi omanikuks. Vastaspoolega pidas omanikuks makaak Narvutut ega tahtnud raha maksmisest midagi kuulda. USA madalama astme kohtud lugesid seadusest, et loom ei saa pretendeerida intellektuaalse omandi omaniku staatusele. Nii võis siis fotoaparaadi omanik sellesse tekkinud pildist asuda. Raha küsima. Loomakaitsjad kaebasid otsuse edasi, väites, et nüüdsest esindavad nemad happy huve. Järgmises kohtuastmes said nad kohtunikult teada, et kui USA kongress või president oleksidki õigustatud laiendama omandiõigusi loomadele. Pole nad seda kehtivas seaduses ette näinud. Loomakaitsjad püüdsid korra veel ahvi huve kohtus kaitsta. Argumentatsioon jõudis ikkagi järelduseni, milles kohtunik tõdes, et tahvlil on omad institutsionaalsed õigused aga kuna ta ei ole inimene, puudub tal loomingut käsitlevas seadusest tulenev kaitse. Kuna lugu venis, äratas enamasti emotsioone afi kaitseks photography kahjuks. Lõpuks kohtuvälise kokkuleppeni, milles fotoaparaadi omanik lubas jagada tulusid loomakaitseorganisatsiooniga. Vahepeal oli aga möödunud seitse aastat. Need on oodata uut vaidluste lainet, milles seekord on loomingu autoriks tehisintellekt. AI loometöös puudub ja samuti inimene sest isegi kui inimene on nimetatud masina valmistaja, on ta sama pähe näiteks pildi autor, kui seda on fotoaparaadi valmistaja. Intellekt toodab juba sedavõrd palju uut, et USA patendi ja kaubamärgi amet alustas kommentaaride kogumist küsimuses kui suur peab olema inimese osa masinõppe ja tehisintellekti tekitatud loomingus. Küsimuse null versioon tahab teada, kas ilma igasuguse inimese sekkumiseta tehisintellektist sündinud teosel on seaduse mõttes olemas autor ja sellest tuleneb kaitse. Juhul kui ei ole siis, kui palju oleks vaja inimese osalust, et tekiks kaitstav autorlus. Näiteks kui masin tegeleb loomega ja koristaja puudutab oma töö käigus märja lapiga seal elektroonikat, mille tulemusel sünnib väljundis midagi. Kunstiliselt põnevat, kas koristaja oleks kunstnik, kunstnik, kes kasutas tehnoloogiat. Millegi kunstilise loomiseks, noh, tõenäoliselt oleks vastus eitav, sest inimene ei olnud teadlikult kunsti valmistamas, vaid tegeles koristamisega. Aktuaalse omandiomanikult eeldatakse kunstilist loomet põhjustavate otsuste omamist, see tähendab teadlikku tegutsemist. Sama peaks kehtima ka masina puhul. Selle algoritmid teevad tõenäoliselt kümneid, kui mitte miljoneid loomingulise tulemiga seotud otsuseid. Ainult et masinal puudub teadvus ja masinates läbib protsess suure hulga juhuslikke kombinatsioone. Mis võivad, kuid ei pea tekkima ja võivad, kuid ei pea sisalduma lõpptulemis. Masin õpib midagi, kuid abstraktsem loome puhul keegi ei tea, mida. Isegi juhul, kui masina sisendist tegutseb klaviatuuri, vajutab inimene ja tema osa mõistatuseks. Nii tema kui masinaehitaja oleksid loomingu tekitamises. Kaugel, kui koristaja, kes võib väita, et ka teda oli vaja, kuna hoidis masina puhtana. Asjade seis muutub huvitavaks, kui selgub, et masin uuris ja õppis näiteks 10000 inimese loodud maalide sisu ja tehnikat enne kui asus ise midagi tegema. Siin on inimesest autoril selgelt olemas võimalus oma osa eest raha küsida. Järsku tuleks. Inimeste loomingut ekspluateerib masin vangi panna ehk sisuliselt välja lülitada või siis vastupidi. Kui masina loomingul puudub seaduslik autor ja kõik võivad seda vabalt kasutada, siis jäävad ju inimesest loojad hätta ja nemad tahavad masinad välja lülitada. Või siis teeb seda masina omanik, kuna ta ei saa selle toodangust mingit kasu. Järelikult võib tehisintellekti kunstiline õhin lõppeda maka aknaruudust kehvemini kes siis kaitseks tehisintellektiõiguseid. Kuula varasemaid portaale. L2.