Kell on kuus, uudistetoimetus võtab kokku kolmapäeva, 27. novembri olulisemad päevasündmused. Stuudios on toimetaja Evelyn Villers. Europarlament kinnitas 461 poolthäälega ametisse uue Euroopa komisjoni. Ja see toetus tuli suurem seetõttu, et selle komisjoni programm kajastab päris mitme Euroopa Parlamendi grupi ootusi. Suursaarte vahel sõitvad laevad hakkavad tulevikus sõitma elektriga. Kaitseminister Jüri Luik kinnitas, et NATO konkreetset kaitseplaani toimivad. Põhiline on see, et NATO-l on kaitseplaan balti riikide ja Poola kaitseks ja selle järgi tegutsetakse. Türi lavastajana uksed, esmatasandi tervisekeskus, Loode-Eestis nõval asuv kohalik kauplus soovid saada erandkorras õiguse müüa käsimüügiravimeid. Eesti kaasaegse kunstimuuseum peatab ajutiselt tegevuse, sest jääb ilma oma ruumidest, mis on muutunud külastajatele ohtlikuks. Kahjuks ei ole lepingupartner oma kohustusi täitnud, mis võib-olla oleks seda paratamatut korda edasi lükanud. Kuuekordse autoralli MM-sarja meistri prantslase Sebastian Užihe liitumine Toyotaga sai ametlikuks. Ilm püsib pilves ja sajune, sajab nii vihma kui lörtsitemperatuur on öösel miinus üks kuni pluss viis päeval pluss üks kuni pluss seitse kraadi. Euroopa Parlamendi saadikud kinnitasid täna toimunud hääletusel ametisse uue Euroopa komisjoni. Uku Toom teeb ülevaate. Poolt hääletas 461 saadikut, vastu 157, hääletamata jättis 89 eurosaadikut. Toetus oli ootamatult suur. Pehanud küsis Eesti eurovolinikule Kadri Simsonile, millega seda põhjendada. Ma arvan, et see toetus tuli suurem seetõttu, et selle komisjoni programm kajastab päris mitme Euroopa Parlamendi grupi ootusi ja lisaks meile osaks saanud täiendav kuu enne seda hääletust andis võimaluse kõigi gruppidega veel kord rääkida, mis on nende lühimas perspektiivis suurimad mured ja mitmeid neid muresid ka president under laienadresseeris, mida te tegema hakkate esimeste asjadena, et energeetika seal on üsna oluline selle komisjoni agendat silmas pidades tõepoolest on ja juba detsembris saab olema ka energeetika valdkonnaga väga tugevalt kokku puutub Euroopa roheline kokkulepe meie päevakorras, nii et eelkõige mehed siis töötame selle algatuse kõigi detailidega, aga minu jaoks esimene töönädal tähendab ka seda, et mul on võimalus kohtuda kõigi Euroopa Liidu energeetikaministritega, sest juba neljandal detsembril kogunevad nad nõukogu formaadis ja päev hiljem on mul esimene kuulamine Euroopa Parlamendi ees, rääkides siis nendest investeerimisprojektidest, mis saavad lähiaegadel võimaluse Euroopa Liidu rahast kaasfinantseerimiseks. Ja nüüd mõned intervjuud Eesti eurosaadikutega. Andrus Ansip on rahul. Mul on hea meel, et see uus komisjon nüüd kuuajalise viivitusega ametisse saab, sest et Euroopas on põletavaid probleeme üksjagu ja selleks, et neid probleeme lahendada, on kindlasti uut komisjoni vaja. Komisjon hakkab välja töötama seadusandlik initsiatiiv ja see annab ka tööd Euroopa parlamendile, ehk siis ka mina siin leian rohkem rakendust. Aga mul on hea meel ka sellepärast, et Eesti saab üle pika aja jälle oma volinik. See on patuasi, et viis kuud pole Eestil oma volinik Euroopa komisjonis olnud. Ursula von der Laien rääkis päris paljuga digiteemadest, mis teie tähelepanu tõmbas. Kas või Euroopa Komisjoni president teab digiteemasid oluliseks, kui Euroopa Komisjoni president peabki küberkaitseteemasid oluliseks meie tööstuse digiteerimise oluliseks, et siis küllap see valgub laiali ka siis teistele Euroopa Liidu institutsioonidele. Need tegevused leiavad piisavat rahastust. Initsiatiive võetakse hästi tõsiselt. Ning Marina kaljuranda, kas jääb midagi kripeldama? Muidugi, protsessi osas jääb küsimusi üles küsimusi üles veel ka volinike portfellide osas veel ka täna muudeti seal paari portfelli nime. Ursula von der Leyen lubas, et nädala lõpuks saadab ta volinikele uued töökirjeldused, nii et sealt nad siis lõplikult, milline, millised saavad portfelli tulema. Muidugi, selliseid küsimusi on. Aga mis oleks teine lahendus? Teine lahendus oleks, et me lükkame veel edasi. Euroopa Liit on ilmakomisjonilt, nii et selles mõttes ma arvan, et seal õige komisjon saab alustada tööd. Me alustame tööd nende volinikega, kindlasti me kohtume nendega ja kindlasti need küsimused, mis kuulamistel jäid üles ja mis seal täna üles jäävad. Me hakkame nendega tegelema. Jaak Madisson oli nende hulgas, kes hääletas vastu Kahjuks praegune komisjoni president esiteks ei ole osalenud Euroopa Parlamendi valimistel, ta ei ole saanud otsemandaati rahvalt tema ametissepanek oli nii-öelda kokkumängija diilitamine erinevate poliitparteide vahel, et leida nii-öelda enam-vähem kandidaat, kes nii-öelda partei juhtidele sobib. Teiseks loomulikult põhjus see, et puudub igasugune realistlik nägemus Euroopa Liidust, mis on pigem vastuolus praeguse tendentsiga, kus Euroopa Liit hakkab lagunema eelkõige Suurbritannia lahkumisega suured suurt rahulolematust, seda ka Euroopa liidus ja seetõttu tema nii-öelda nägemus Euroopa Liidust vaid kütab tuld juurde. Kahjuks olgu selleks siis täiesti ebarealistlik. Kliima hüsteeria õhutamine Euroopas, mille, millega hakatakse pigistama majandusi, hakatakse survestama riikide rahalisi võimekusi ja rääkimata muidugi föderaliseerumisest. Türgi teatas, et kui tema isa NATO-lt tugevamat poliitilist toetust sõjategevusele Põhja-Süürias keeldub riik toetamast NATO balti riikide ja Poola kaitseplaani. Mall Mälberg küsis kaitseminister Jüri Luige käest, millega tegu, mis on Türgi eesmärk ja kas sel avaldusel on mingit arvestatavat mõju NATO kaitseplaanidele? Konkreetset kaitseplaanid on olemas, kehtivad nende järgi kõiki NATO liikmesriik kaitstakse ja selles mõttes ei ole siin mingiks eriliseks mureks põhjust. Loomulikult pidevalt ka NATO kaitseplaane uuendatakse, see on niisugune tavapärane regulaarne tegevus, selle ajal on ka kõikvõimalikke vaidlusi, arutelusid, aga need ei ole kuidagi seotud Türgi vastuseisuga, Baltimaad ja Poolale. Türgi ja Eesti suhted on väga head ja meil ei ole mingit kahtlust selles, et Türgi on igati hea NATO liitlane. Ma usun, et põhiline on see, et nad on kaitseplaan balti riikide ja Poola kaitseks ja selle järgi tegutsetakse. Kõik arutelud NATOs lõppevad mingisuguse kompromissiga. See kompromiss tehakse ühiselt kõige liikmesriikide vahel ja ma muidugi loodan, et me selleni jõuame. Epp ehand küsis selle teate kohta ka endiselt kaitseministrilt Sven Mikserilt. Kindlasti on tegemist ebameeldiva arenguga, no näiteks Türgi suhted Küprose ka on pikka aega ju olnud üheks takistuseks NATO ja Euroopa Liidu koostöö edenemisele, seda me teame seda, et nii Euroopa poolsetele kui Ameerika poolsetele NATO liitlastele on olnud pinnuks silmas Türgi laskmata ühepoolne sõjaline operatsioon Süürias, aga samuti ka Türgi otsus osta relvasüsteeme Venemaalt, et need on kindlasti erimeelsusi süvendanud kui nii-öelda kaasnevaks. Kahjuks on tõepoolest edasimine just nimelt Balti ja Poola kaitseplaanidega, noh siis kahtlemata see on teema, millele ka Eesti valitsus peaks diplomaatiliselt, et kiiresti ja otsustavalt reageerima, mida hästi teha saab. Eks suur osa selles diplomaatias toimub kindlasti kaadri taga ja kaitse planeerimine ei ole üleüldse ülearu avalik protsess. Aga noh, kahtlemata on Eesti valitsus ju üks riikidest NATO laua taga ja NATOs teadupärast otsused sünnivad konsensuslikult. Nii et kõik need hoovad ja hädapidurid, mis on teiste NATO liikmesriikide käes, on kahtlemata ka Eestil kasutada. Eesti suursaarte vahel sõitvad laevad olid algul kavandatud ka võimalusega kasutada LNG kütust. Nüüd on sellest loobutud ja leitud, et kasulikum on akude kasutuselevõtt. Esimesena tehakse vajalikud ümberehitused põllul, need algavad juba järgmisel kuul ja laev peaks osaliselt agudega sõitma juba järgmise aasta veebruaris. Mida see tähendab, räägib Margus mullale TS Laevade juht Jaak Kaabel. See tähendab seda, et akupangad on installeeritud, kõik on seadistatud vastavalt, et diisli akupangad saaksid koos töötada sujuvalt laev on valmis reisijaid teenindama. Akupank läheb siis tööle nüüd millisel hetkel ja kuidas akupank ja siis nagu laaditakse, et kas diiselgeneraatorid laadivad kakupanka või saab ta nii-öelda kalderalt elektrit? Jah, see tehnoloogiline küsimused, et kuidas seda tehakse, et antud lahendus on, on tõepoolest selline, kus laevamootorite pealt laaditakse ka akupankasid, ehk siis üleliigne energia salvestatakse akupankadesse, mille me täna piltlikult öeldes laseme korstnast välja, kas te panete ka siis diiselmootoreid nii-öelda võimsamalt tööle ehk et et aga diiselkütust rohkem, et mis sellisel juhul kasutegur saab üldse olla? Ei, vastupidi, me saame just kasutada ka selle võrra vähem diiselmootoreid, kui kuna me saame võtta nii-öelda tipuhetkedel energia akupankadest, nii et, et näiteks üks diiselmootor saab olla üldse vähem töös. Me näeme umbes seda, et diiselkütust Me Tõllu puhul siis oleme umbes 20 protsenti üldsegi vähem aasta keskmisena, kui suur see tasu see aeg on? Me oleme ise mõelnud niimoodi, et meil on täna riigiga lepingute järgi kuni 2026. aastani ja selle aja sees me tahaksime selle tagasi teenida ja kõik arvutused näitavad, et, et nii see saab olema. Kas see Tõllu projekt on katseprojekt või tee hakatega juba planeerima teistele olemasolevat suurtele laevadele, neidsamu süsteeme teiste laevade puhul võiks vaadata nagu kaugemale ja see akupankade osakaal võiks olla suurem. Aga kindlasti on Tõllu projekt, et see, mis annab meile teadmise, kuidas just siin Väinameres see akupankade tehnoloogia töötab, selliseid laevu on ju maailmas eelkõige Skandinaavias juba tehtud. Aga kõik liinid on ikkagi oma profiili poolest millegipärast erinevad. Ja meie kõige suurem erinevus on ju see, et meil on talvel jää, mida näiteks Norras või Taanis ei ole enam. Ma tean, et tegelikult needsamad ruumid, kuhu praeguseks paigaldatakse laevadel akud olid algselt mõeldud hoopis gaasimootori gaasireservuaarid jaoks. Kas see mõte on tänaseks maha maetud? Jah, Judge LNG tankidest ja praegu tundub küll, et, et taastuvate energiaallikatega on, on selline lugu, et igaühe jaoks on oma. Kui me vaatame seda liinim profiili Virtsu-Kuivastu näiteks antud juhul, siis siis siin on elekter efektiivsem kui LNG LNG sobib rohkem pikematele liinidele. Et aga siin rannikusõidus, elekter tundub kõige kõige atraktiivsem praegu. Türi lavastajana uksed esmatasandi tervisekeskus, kus lisaks kuuele perearstile on tööruumid Järvamaa haigla eriarstidele, kahele hambaarstile, silmaarstile, prillipoele ja apteegi-le. Eraldi maja sai kiirabi. Tegemist on Eestis unikaalse tervisekeskusega, kus väga paljud kohalikele inimestele vajalikud teenused on ühes majas. Olev kingi kaastöö. Türi perearstikeskuse juhataja Toomas Tamm ütleb, et piirkonna inimesed ja ka tervisekeskuse töötajad said maja, millest unistati vähemalt kaheksa aastat. Praegused kabinetid on natuke suuremad, kui meil eelmises kohas olid. Ma arvan, et eelkõige just patsiendid on just võitnud. Loomulikult on ka töökeskkond oluliselt paranenud, ei pea enam trügima Kolmandale korrusele kitsast trepist. Ta on kindlasti väga palju külastajasõbralikum. Siin töötavad nüüd kuus Türi perearsti, aga mitte ainult Gesel. Siin töötavad ka Järvamaa haigla eriarstid, kellega meil ka varasemalt on olnud hea koostöö. Siin on meil olemas ka apteek, siia tulevad ka tegutsema, hambaarstid on olemas ka silmaarst, on olemas prillipood ja lisandunud on ka taastusravi füsioterapeut, mis on kindlasti suur edasiminek. Tartu kiirabi Türi kiirabibrigaadi juht Sirje Reinumets ütleb, et Jüri on saanud Eesti ühe paremini läbi mõeldud kiirabijaama, mis arvestab ka selle töötajate vajadusi. Uus maja on nii suur, positiivne üllatus, meil ei olnud ka seal vanas noh, väga midagi nuriseda, eks ju ka kõik oli olemas, aga meil oli väga vilets protseduurituba, seesama tuba, kus me praegu viibime, oli noh, koridori peal ja kui tuli patsient, siis nad vaatasid alati nii ärevil sinna noh, tehnikutega, autojuhtide poole, et miks nad nagu ära ei lähe, aga neil ei olnud kuskile minna. Ega me siin ju mingit operatsioon ei saa teha, ega niisuguseid, et asju, mis nõuavad röntgenit, kompuutrit, aga esimese abi inimene, kui ta siia pöördub näiteks mingi kõhuvaluga või mingi kukkumisega puhastame haavad või niisugust abida meie, kes saab. Kogu kompleks maksis pisut üle nelja miljoni euro, millest suurem osa tuli Türi valla eelarvest. Valla arendusjuht Üllar Vahtramäe kiidab ehitajat, kelleks oli aktsiaselts Paide MEK. Ehitaja sai. Tõepoolest väga lühikese aja ehitamiseks, et 809 kuuga pidi olema hoone valmis ja tuleb võtta müts maha. Väga tubli töö on tehtud ja seda enam, et see on esimene liginullenergiahoone Türi vallas. Ja nüüd ootame siis ise ka põnevusega, et millised on need nii-öelda energiasäästutulemused. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Olev Kenk, Paide. Loode-Eestis Nõval asuv kohalik kauplus soovib saada erandkorras õiguse müüa käsimüügiravimeid lähimasse apteeki on praegu nõvalt ligi 40 kilomeetrit. Ravimiameti hinnangul seda luba anda ei saa, kuid ravimite kättesaadavus ääremaal on laiem arutelu koht. Juhan Hepner jätkab. Nõval ja selle ümbruses elab ligi 340 inimest. Nõva pood soovib saada eriloa, et müüa lihtsamaid käsimüügiravimeid, sest juba aastaid ei saa koha pealt rohtu osta ja apteeki tuleb sõita kas ristile või haapsallu jätkab nõva poe omanik ja nõva osavallakogu esimees Aivar Oruste. No jutt on ikka ennekõike just kõige elementaarsematest käsimüügi ravimitest alates palavikurohi lõpetades peavalurohuga nii välja. Ehk siis me ei, me kindlasti ei pretendeeri mingile retsepti ravimile. Ravimiameti peadirektori asetäitja Katrin Kiisk ütles, et kehtivate õigusaktide järgi pole ravimiametil võimalust eriluba anda. Müügipiirangute taga on tema sõnul nii see, et suurem osa Eestist on apteekidega hästi kaetud kui ka professionaalse konsultatsioonivajadus. Kiisk soovitas nõva inimestel kasutada internetiapteeki. Tema sõnul antakse ka seal vajalikku nõu. Millised on ravimiga seotud riskid ja tavapärased kõrvaltoimed, ka see, kuidas ravimit tuleb õigesti säilitada. Posti teel tellimise miinuseks on Aivar Oruste hinnangul, et rohukohale jõudmiseks läheb aega. Oma hädale tahab haige aga leevendust saada ruttu. Oruste sõnul on paljudes teistes riikides käsimüügiravimid müügil toidupoodides ja tanklates. Ta ei usu, et käsimüügiravimi ostja saab praegu Eestis apteeki minnes põhjalikku konsultatsiooni. Ma ei ole küll ise apteegis käies kordagi kuulnud, et kui ma lähen, ostan paratsetamooli, siis apteeker hakkab mulle rääkima mingeid näidustusi ja võtmise ettekirjutusi teinud, et igal ravimil on ju olemas ka kasutusjuhend. Katrin Kiisk möönis, et ravimite kättesaadavus ääremaal vajab laiemat arutelu. Konkreetsed otsused sõltuvad juba seadusandjast ehk riigikogust. Kui me võtame selle, et linnades on apteegid väga hästi kättesaadavad, siis jah, võib-olla need üksikud piirkonnad Eestis. Selle puhul tasuks mõelda, kuidas seda olukorda saab lihtsamaks teha inimestele. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Juhan Hepner Läänemaa. Tallinna kultuurikatel lõpetas erakorraliselt üürilepingu kaasaegse kunstimuuseumiga, sest nende ruumid on külastajatele ohtlikud. Muuseum ei pea ka olukorda nii halvaks. Kadri Põlendik räägib lähemalt. Eesti kaasaegse kunstimuuseum otsustas peatada ajutiselt tegevuse alates sellest laupäevast. Muuseum lõpetab ka ennetähtaegselt tänavuse näitusehooaja, sest nende ruumide omanik on üürilepingu erakorraliselt üles öelnud. Näitusemaja omanik on Tallinna linnale kuuluv sihtasutus Tallinna kultuurikatel. Tallinna abilinnapea Eha Võrk ütles, et mure muuseumihoone seisukorra pärast on olnud juba suvest saadik ja tekkis kahtlus, et territooriumil võib olla ohtlik. Kultuurikatel telliski eksperdihinnangu ja kahjuks seal on tõdetud üheselt, et seal on ohtlik ja et igal juhul selles hoones ei tohiks olla inimtegevust. Kaasaegse kunstimuuseumi juht Marten Esko suhtub ekspertiisi kriitiliselt ja leiab, et hoone olukord pole nii hull, et seda peaks lammutama. Ehitusekspertiis põhines suuresti vaatlustel ühtegi uuringut läbi viidud sealsamas ekspertiisis on välja toodud, et hoone konstruktsioonid on rahuldavas kuni heas seisukorras. Ja samas need detailid, mis on ennast ohtlikuks üldjuhul ei puuduta. Näituse ruume võib ka öelda, et see kõik on selles mõttes nagu hinnanguline. Eha Võrk ütles ekspertiisi kriitika kohta, et selle pädevuse üle saavad otsustada ainult eksperdid ja tema auditit usaldab. Veel rõhutas võrke üürilepingus on võtnud muuseum kohustuse hoolitseda hoone ja selle ümbruskonna eest, kuid seda ei ole piisavalt. Tehtud vähemasti kultuurikatla juhtkond on mulle siin kirjutanud, et kahjuks ei ole lepingupartner oma kohustusi täitnud, mis võib-olla oleks seda paratamatut olukorda edasi lükanud. Esko ei taha spekuleerida, kas otsuse taga võivad olla ärihuvid. Eha Võrk kinnitas, et muid argumente üürilepingu lõpetamiseks praegu ei ole nii, aga see ei tähenda, et kunagi tulevikus linn areneb ja loomulikult ükski tükk ei saa lihtsalt niisama seisma jääda. Marten Esko lubas, et Eesti kaasaegse kunstimuuseum ei lõpeta tegevust kuid millistes ruumidesse jätkub, pole selge. Me ei ole tulevikus kindlad, et meil on praeguse hetke kantud kolm kuud etteteatamist tähtajaga 29 veebruar 2020. Kui samas ongi küsimus selles, et EKKM sellisena tekkis tänu sellele majale esmalt oli see maja, mida siis kunstnikud esialgu hõivasid, selles majas tulenes soov asutada näiteks asutusi ja nüüd me oleme siin üle 13 aasta juba tegutsenud. Kas linn saab kuidagi aidata neil uusi ruume leida? Linnal sellised võimalused puuduvad, aga usun, et võib-olla riigil võib olla selliseid hooneid, aga ega selline moodsa kunsti muuseum ei pea ju olema tingimata kesklinnas, ma arvan, Tallinna lähistel on ka selliseid hooneid, kus saaks seda tegevust jätkata. Ja ilmast räägib nüüd sünoptik Helve Meitern. Eestis teeb ilma jätkuvalt Briti saartelt üle Põhjamere homseks Taani lähistele jõudva madalrõhuala idaserv. Ilm on jätkuvalt niiske ja õhutemperatuur tõuseb. Nii sajab eeloleval ööl kui ka homme päeval mitmel pool vihma ja lörtsi ning öö hakul võib Ida-Eestis ka lund sadada. Kohati on udu ja püsib jäiteoht. Puhub lõuna ja kagutuul viis kuni 11, rannikul puhanguti kuni 15 meetrit sekundis. Õhutemperatuur on öösel nullilähedane, saartel ja läänerannikul aga plusskraadides Kesk- ja Ida-Eestis. Libeduse oht teedel püsib. Homme päeval on ilm pilves, sajab vihma, kohati ka lörtsi. Kagu ja lõunatuul tugevneb veelgi seitsme kuni ja 13 rannikul puhanguti kuni 18 meetrini sekundis ja sooja tuleb homme üks kuni neli, saartel ja läänerannikul tõuseb õhtuks õhutemperatuur seitsme kraadini. Spordisõnumid võtab kokku Ragnar Kaasik, palun. Kuuekordne ralli maailmameister, prantslane Sebastian Nožeeemm liitus Toyota rallimeeskonnaga. Viimastel nädalatel on liitumist Toyotaga tugevalt spekuleeritud ning nüüd on asi ametlik. Lisaks osi le esindavad järgmisel aastal Toyota meeskonda ka Walesi piloot Elfyn Evans ja soomlane Kalle Rovanperä. See tähendab, et kogu Toyota koosseis on vahetunud. Kui Ott Tänak liitus Hyundai meeskonnaga, siis tema endiste kolleegide Jari-Matti latvala jaak rismiki tulevik on hetkel lahtine. Korvpalliliigas NBA lõpes Dallas Mavericksi viiemänguline võiduseeria, kui ööl vastu tänast jäädi alla Los Angeles Clippersi 90 914. Dallase mängumootor sloveen Luka Doncic kogus enda jaoks tagasihoidlikud 22 punkti ja võttis kaheksa lauapalli. Teises mängus oli Denver Nuggets 117 104 parem Washington Wizartsist. Läänekonverentsis asub Denver 13 võidu ja kolme kaotusega Los Angeles Lakersi järel teisel kohal. Klipperson 13 võidu ja viie kaotusega kolmas. Dallas jagab 11 võidu ja kuue kaotusega neljandat kuni kuuendat kohta. Jalgpalli meistrite liigas algas eile õhtul alagrupifaasi eelviimane voor. Grupi saa mängisid Madriidi Real ja Pariisis ängher mäen kaks. Kaks viiki. PSG kell on nüüd 13 ja Realil kaheksa punkti ning pääsevad kindlasti edasi. B-alagrupist pääsevad edasi Müncheni Bayern ja Tottenham, kellel on vastavalt 15 ja 10 punkti. Bayern võitis lausa kuus, null, Belgradi Trueenatus restad Tottenham võitis Olympiakos neli. Kaks. C-alagrupist on enne viimast mängu edasipääsu taganud Manchester City, kes viigistas Donetski Šahtar igaüks üks. Cityl on 11 punkti, Donetski, Zagrebi dünamol ja Atalanta on vastavalt kuus, viis, neli punkti. Igaüks neist võib veel edasi pääseda. D-alagrupis võitis Torino Juventus üks. Null Madridi Atletico ja tagas endale alagrupis esikoha, olles kogunud 13 punkti. Atletico lon teisena, punkte seitse, Leverkuseni Bayer võitis kaks. Null Moskva Lokomotivi ja on kuue punktiga kolmas. Eestis peetakse täna õhtul põnevat võrkpallimatši. Tallinnas selgub Eesti võrkpalli karikavõistluste esimene finalist, kui kell 19 algavas mängus võõrustab Tallinna Selver poolfinaali korduskohtumises Saaremaad. Avamängu võitis kolm. Üks Saaremaa. Pärnu Võrkpalliklubi võõrustab Agatsev Challenger kapi teise eelringi korduskohtumises Rootsi meistrit Lyncherpingut. Avakohtumise võitis Pärnu kolm. Üks. Ka see mäng algab kell 19. Selline saigi tänapäevakaja kena õhtut ja kuulmiseni.