Tere õhtust, kell sai kuus ja uudistetoimetus võtab nüüd kokku neljapäeva, 28. novembri teemad. Mina olen toimetaja Kadri Põlendik. Rail Balticu ehitus sai täna nurgakivi. Henrik Hololei meelest vajab Rail Balticu koostöö parandamist. Raha on eraldatud, seda raha tuleb reaalselt kasutada ja tuleb tagada, et rahaeraldused muutuksid nii-öelda reaalseks raudteeks. Riigikogu liige, keskerakondlane Andrei Korobeinik soovitab vaktsineerimata lapsed lasteaiast ja lastetoetusest ilma jätta. Terviseameti hinnangul on niisugustele meetmetele mõtlemiseks vara. On kindlasti vanemaid, kes ei ole nii konkreetselt öelda vaktsiinivastast usku, sellised meetmed võib-olla nende puhul toimivad. Katuserahad said jagatud kõige heldavalt jagavad oma erakondlastele raha riigikogu Keskerakonna fraktsiooni liikmed. Prantsusmaa president Emmanuel Macron ütles, et tema kommentaar NATO ajusurma kohta oli vajalik üleskutse ärkamiseks. Homme avab külastajatele uksed uuenenud meremuuseum. Selle kodu paks Margareeta läbis põhjaliku remondi ja ka eksponaadid on kaasaegsele muuseumile kohasemalt vaatamiseks uurimiseks väljas. Muidugi meie teema põhiliselt on võimalik siis toimetada läbi erinevate sajandite sadamate alates siis keskaegsest sadamast ja lõpetades siis konteinersadamaga. Esimest aega laskesuusatamises võistlev Raido Ränkel täitis Norras maailmakarikanormi. Ilm on öösel ja homme lörtsine ja vihmane, sooja tuleb kuni seitse kraadi. Rail Balticu maaletoojate meelest on edenemiseks vajab paremat koostööd, keskkonnaühenduste arvates on aga projekti osas veel palju selgusetud. Teemat avab Sven Paulus. Täna sai nurgakivi rail Balticu trassil asuv sousti Nõmmennounte viadukt. Samal ajal on vastuolulise projekti ümber endiselt palju küsimusi. Veel eile saatsid RB Raili töötajad välja ühispöördumise, mille kohaselt on projekt kriisis. Mida arvab Euroopa Komisjoni liikuvuse ja transpordi peadirektoraadi peadirektor Hendrik Hololei, kas ettevõte on juhtimisega hakkama saanud? Ma arvan, et see kolme kohaliku rakendusüksuse ja selle ühisettevõtte vaheline koostöö vajab veel ilmselgelt parendamist, seda juhtimissüsteemi tuleb muuta efektiivsemaks, lihtsamaks ja läbipaistvamaks. Ja ma arvan, et kui kõik kolm balti riiki tahavad seda teha, siis on võimalik ka seda projekti ühtsena juhtida. Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi transpordi asekantsler Ahti kuningas aga ütles Postimehele, et projekti koordineerimiseks loodud Errbeeerreilis pole tegu mitte juhtimisvaid suhtluskriisiga. Samal ajal pole kolm balti riiki jõudnud rahuldavate lahendusteni. Tehniliste parameetrite osas jätkab majandusministeeriumi transpordi asekantsleri nõunik ja Erbereil nõukogu liige Anti Moppel. Need on väga sellised ütleme noh, põhimõttelised asjad näiteks alates sellest, kas ühes piirkonnas on koer, see ürgne tee, kas seal on looduslikud piirangud, kuidas sellest üle saada. Millised vertikaalset tõusunurgad kõike neid asjus paneb paika üldine borrekteerimis, juhend kõigi kolme balti riigi osas. Kas sa ka projekti eesmärgid suudetakse täita selle rahastusperioodi jooksul? Me töötame ka kogu selle kõigi kõikide kolme, kolme balti riigiga, kes on siis projekti kasusaajad, sel nädalal kutsusin ma k nad Brüsselisse, meil oli arutelu ja just nimelt minu sõnum oli see, et raha on eraldatud, seda raha tuleb reaalselt kasutada ja tuleb tagada, et rahaeraldused ka muutuksid nii-öelda reaalseks raudteeks. Keskkonnaühenduste hinnangul on praegu rail Balticule nurgakivi panna ennatlik, kuna projekti osas on veel palju selgusetud. Eesti looduskaitse selts, Eesti geograafia, seltsi ja kodanikuliikumine avalikult rail Balticust märgivad, et kohtuvaidlus pole praeguseks lõppenud. Valminud pole ka raudtee tehniline projekt ning puudub ehitusluba. Samuti on ühenduste sõnul algstaadiumis keskkonnamõjude hindamise protsess. Eile õhtuks pidid riigikogu fraktsioonide esitama, kellele nad soovivad jagada järgmise aasta riigieelarvest niinimetatud katuseraha. Neljalt fraktsioonilt laekus soove 4,2 miljoni euro eest. Reformierakond peab katuserahade jagamise süsteemi ebaõiglaseks ja loobus katuseraha soovist. Rahandusminister Martin Helme selgitas valitsuse pressikonverentsil, et proovis katuserahade süsteemist loobuda, kuid see ei õnnestunud. Ütlesin ju ka riigikogus esimese lugemise ajal ütlesin seda korduvalt valitsuses eelarve läbirääkimiste ajal tegin ettepaneku, et sellisel moel raha mitte jagada. Aga see on riigikogu saadikute hulgas väga soovitud viis raha jagada. Ja riigikogu on see, kes selle seadus lõpuks vastu võtab. Nii et kas see on mõistlik või mittemõistlik, selles osas, ma arvan, on arvamused kirglikult kahte lehte. Ma selles mõttes nagu nende nii-öelda katuserahade kaitseks ütlen, et et nad on kindlasti väga läbipaistvad eelarve mõttes, nad on väga läbipaistvad. Eelarve mõttes on kanad väga väikesed rahad kokku riigieelarvest natuke üle nelja miljoni ütleme siin iga fraktsiooni peale valitsuse fraktsioonide peal natuke üle miljoni. Nii et kui me nagu vaatame ülejäänud eelarve protsessi, mida me siin ka valitsuse siis ütleme, reservist teemia, teinekord otsuseid samas suurusjärgus, mis peaaegu mingit avalikkuse tähelepanu ei pälvi. Et noh, nad on ülemüstifitseeritud selgelt ja noh, sellist noh, mingisugust nii-öelda omakasu seal ma ei näe. See on tõepoolest riigikogu saadikute võimaluse viis oma valimisringkonda tuua siis nii-öelda, kes kassaraha ja kõrgelt hinnatud maapiirkondades mitte ainult saadikute, vaid ka valijate poolt, nii et elame poliitilise reaalsuse maailmas. Erakonna liikmetele jagab raha kõige heldamalt Keskerakond. Keskerakonna riigikogu fraktsiooni juht Kersti Sarapuu ütles Olev Gengile, et peamiselt jagavad fraktsiooni liikmed raha lastele. Meie iga fraktsiooni liige saab kasutada 50000 eurot ja loomulikult on ka meil piirkondi, kus meil puuduvad omad saadikud, siis me oleme sinna ka lisaks panustanud siis erinevaid toetusmeetmeid. Milline on keskerakonnas kujundatud selline üldine arusaam või suund, kuhu fraktsioon ja fraktsiooni liikmed seda raha kasutada tahavad? No kõigepealt on meil piirangud, kuhu ei saa ja kuhu ei saa, need on kindlasti mittetulundusühingud või siis sihtasutuses, kellel on võlgnevused, kes on seotud riigikogu liikmetega ja loomulikult äriühingud, kes siis ei saa toetusi, aga põhiline suund on ikkagi lastekaitseobjektid, põhilised on lasteaedadesse turvameetmete tagamiseks, peale selle mänguväljakud on spordiliidud, väga palju on ka eakaid puudutavaid ühendusi, rääkimata siis loomulikult ka erinevatest sotsiaalsetest ühingutest. Muide, väga paljud saadikud soovivad kirikuid toetada ka supikööke kirikute juurde, aidates siis rajada sööklaid, nii et tegevusvaldkond on ikka väga-väga suur. Kõik on ikka vaadanud just niisuguse pilguga, nagu selles piirkonnas, kus nad valitud on, on kõige enam rahavajadust. Riigikogu keskfraktsiooni liige Andrei Korobeinik usub, et vaktsineerimata lapsed peaks lasteaiast kõrvale jätma ja nende vanematelt tuleks ära võtta lastetoetus. Terviseamet loodab, et vaktsineerimisele saab meelitada kommunikatsioonitööga rangemateks. Meetmeteks on ameti hinnangul veel vara. Madis Hindre räägib lähemalt. Erinevate tõbede vastu vaktsineeritud umbes 95 protsenti Eesti inimestest, iga osta langeb nende osakaal umbes 0,2 protsendi võrra. Keskerakondlasest parlamendi liige Andrei Korobeinik usub, et nüüd peaks riik jõulisemalt sekkuma. Korobeiniku hinnangul ei tohiks vaktsineerimata lapsi lasteaeda lubada ühelt poolt selleks, et mõjutada nende vanemaid. Teisalt aga selleks, et kaitsta ülejäänud lapsi. Lapsed, kes ei saagi vaktsiini, sellepärast et neil on mingisugune immuunsuspuudulikkus, näiteks, ega nad on tegelikult kõige suuremat gruppi riskis, kuna nende teed ongi nõrgem kui tavalistel aastatel. Nemad saavad haigust koolikaaslase käest, siis. Immuunpuudulikkusega lastevanematel valikuvõimalust pole sel teemal varem sõna võtnud ka võrdõigusvolinik Liisa-Ly Pakosta. Ka tema hinnangul tuleks põhimõtteliste vaktsiinivastaste lapsed lasteaiast kõrvale jätta. Andrei Korobeinik pakub välja ka teise meetme. Selle puhul ei saaks vaktsineerimata lapsevanem riigilt lastetoetust. On kindlasti vanemaid ja see ei ole nii konkreetselt seda vaktsiinivastast usku, et nad lihtsalt kaaluvad, kas tasub teha või viite, siis tuleb mõni sõbranna külla, kes räägib, ta luges seda teist või kolmandat internetist ja sellised meetmed võib-olla nende puhul toimivad, et võib-olla nemad ikkagi teevad vaktsiini ja tõstavad selle protsendi üle selle ohtliku piiri. Vähemalt 95 protsendilist vaktsiinidega hõlmatus peab oluliseks maailma terviseorganisatsioon. Terviseameti peaspetsialist Hanna Sepp ütleb, et tegemist pole siiski päris kriitilise piiriga. Me ei saa väita, ja kui see nüüd 94 protsenti, et siis on kindlasti oht käes ja kõik, kes on vaktsineerimata, võivad haigeks jääda, ütleme nii, et 95 on siis soovituslik piir aidata ka need, kes siis rintsiinilistel põhjustel ei saa ennast vaktsineerida. Aga kui palju vaktsineerimata inimesi tähendaks kriitilist piiri. Hanna Sepp ütleb, et sellele küsimusele lihtsat numbrilist vastust ei olegi. Me peame olema kursis, missugune on siis selle vaktsineerimisega hõlmatuse protsent teistes riikides, kuidas sealne epidemioloogiline olukord mõne vaktsiin-välditava haiguse suhtes Seni on riik panustanud inimeste teavitamisel. Püüame siis nii-öelda pehmelt selgitada, miks on vaktsineerimine vajalik, meie siis lähtume sellest, et kui me neid rangemaid meetmeid rakendaksime, siis me sellega karistame last, kuigi tegelikult ei ole ju laps süüdi. Homme õhtul algab kogu nädalavahetuse kestev kaitseliidu õppus Orkaan, kuhu on tänavu kaasatud ka politseinikud. Politsei käib Saaremaal, Hiiumaal ja Läänemaal ja ka Pärnumaal laupäeval valgel ajal ukselt uksele, sest mängitakse läbi elanike evakueerimist. Tegemist on siiski õppusega ja kedagi kaasa ei viida. Margus Muld küsis Kuressaare politseipatrulltalituse juhilt matis sikult, millise sõnumiga võib politsei kellegi õuele ette teatamata sõita. Mis on teie see õppuse stsenaarium, et millise sõnumiga te kellegi õuele tuleb? Põhiline sõnum ongi see, et et on siis mingi kriisisituatsioon. Mis täpselt see siis selgub siis, kui me õue peale tuleme ja küsimegi, et kui kiiresti siis keegi oleks valmis selles kriisisituatsioonis lihtsalt siis evakueeruma oma elukohast ja ja siis juba vaatame edasi, see ajab ikkagi sõnademänguks kaasneda kedagi ja kedagi kodust välja ajada seekord, et, et see on jah, selline sõnum lihtsalt siis omavaheline kommunikeerimine seal ei tule mingisugust pühaliku ülekuulamist siis, et, et need on küsimused selles stiilis, et kui palju teie peres inimesi, kui kiiresti oleksite valmis kriisisituatsioonis pakueeruma, võib-olla veel mõni küsimus juurde ja mitte pikemalt, et me ei piira inimeste aega sellega väga pikalt, piirkond on hetkel teadmata ja teadmata on ka see kellaaeg, mis kell siis õppus politsei jaoks hakkab. Et see selgub tõenäoliselt õppuse päeval. Kas see on teada, et liigute ikkagi valgel ajal, et pimedas ei tule tee õhtul kell 10 kellegi uksel koputus? Ma usun, et me ei lähe kedagi pimedas nii-öelda hirmutama, noh, see on küll halb sõna hirmutama, aga, aga pimedus lisab alati oma faktori juurde, et pimeduse peale see asi Edasi välisuudised ja Evelyn Villers. Prantsusmaa president Emmanuel Macron ütles Pariisis NATO peasekretäri Jens Stoltenberg iga kohtudes, et ema poolt väljaandele Economist öeldud kommentaar, mille kohaselt on Nato liikumas ajusurma poole, oli vajalik üleskutse ärkamiseks. Macron ütles novembri alguses ilmunud artiklis, et NATO on praegu eelkõige USA-st ja Türgist tulenevate erimeelsuste tõttu liikumas ajusurma poole, vahendas Reuters. Venemaast rääkides avaldas Macron arvamust, et Moskvaga tuleb pidada otsekoheseid nõudlikke ja kainest mõistusest lähtuvaid läbirääkimisi. USA ja Venemaa vahelisest tuumajõudude leppest rääkides ütles Macron, et kui Venemaa ja USA peaksid kama uue leppe üle läbi rääkima, peaks lepi osapooleks olema ka Euroopa liit. President rõhutas ka, et Prantsusmaa on alati vankumatu, kui miski peaks Ida-Euroopa liitlaste suveräänsust ohustama. Järgmisel nädalal toimub Londonis NATO tippkohtumine. Saksamaa väljaanne Der Spiegel kirjutab värskes artiklis Briti USA investori Bill Browderi väidetes, mis puudutavad tema töötaja Sergei Magnitski surma 2009. aastal ja mille alusel on USA ja mitu lääneriiki kehtestanud Venemaa vastu sanktsioone, esineb märkimisväärseid vasturääkivusi. Sisuliselt süüdistab Der Spiegel artikli autor Benjamin Pieter Brauderid selles, et viimane on enda ja Magnitski lugu oluliselt ilustanud, nii et seda lääneriikide pealinnades rohkem kuulda võetaks. Näiteks juhi partikkel tähelepanu sellele, et Browder on korduvalt rääkinud sellest, et Magnitski mõrvati ja et seda tehti selge plaani kohaselt kättemaksuks võimuesindajate osalusega maksupettuse paljastamise eest. Inimõigusaktivisti soojas veetovi, kes on raporti üks autoritest, ütles ka, et Magnitski pakkunud Vene võimudele muud huvi peale selle, et temalt sooviti Browderi vastu tunnistamist. 230 miljoni dollari suurusest maksupettusest teatamine polevat tema sõnul saanud samuti kättemaksu põhjus olla sest sellest juhtumist olevat laiemalt teatud juba varem. Tagasi Eestisse Ida-Virumaal uuritakse, mis võis põhjustada 10 päeva jooksul ühes külas kolme elaniku surma. Kohtla-Nõmmel elavatel keskealistel meestel oli komme koos alkoholi tarbida, jätkab Rene Kundla. Politsei leidis Kohtla-Nõmmel lühikese aja jooksul kolme mehe vägivalla tunnusteta surnukeha. Sügise tänava eramust leiti 40 856 aastase mehe laip. Vastavalt 16. ja 18. novembril, 25. novembril leiti Männiku tänava korterist 45 aastase mehe laip. Ringkonnaprokurör Liina Pikma. Praeguseks saame öelda, et need kõik olid ühe küla elanikud ja omavahel tuttavad isikud. Kas jutt on ainult nendest kolmest või oli see ring laiem, kas võib olla veel teateid? Seda, kas see ring on nüüd laiem, kes koos alkoholi tarvitasid, näitab uurimine. Ida prefektuuri juhtivuurija Alexandra mürssepp lisas Praeguseks ei saa midagi ega kedagi konkreetselt kahtlustada, aga meil on erinevad versioonid ja uurimiskäigus, me kontrollime kõik absoluutselt võimalikud variandid. Alustame sellest näiteks terviserikkest ja ei välista ka alkoholi liigtarbimist. Versioonid on erinevad ja me üritame kõik need versioonid kontrollida. Uurimise käigus. Alustatud on kriminaalmenetlust ning asjaolusid arvestades palus prokuratuur teha ekspertiise kiirkorras. Vastuseid loodetakse saada juba järgmisel nädalal, räägib ringkonnaprokurör Liina Pikma. Ta ei välista seda, et tegemist võib olla alkoholimürgitusega tõepoolest määratud ekspertiiside. Antud juhul võtavad 20 tööpäeva kuni kuu aega aega kuid prokuratuur on pöördunud Eesti kohtuekspertiisi instituudi poole, et need ekspertiisid võimalikult kiiresti läbi viidaks. Ida-Virumaalt raadiouudistele Rena Kundla Eesti meremuuseum paksus Margareetas on homme hommikust taas avatud pea kahe aasta jooksul koliti vana ekspositsioon välja, lammutati vahelaed, kaevati torn tühjaks, süvendati ja kindlustati vundamenti. Meremuuseumi direktor Urmas Dresen ütles, et suurtükitorni ümbrus peidab endas ikka veel palju huvitavat Margitta otsmaa vahendab. See, mis seal nüüd praegune pilt avaneb, see on kardinaalselt teine võrreldes sellega, mis oli paks Margareeta siis, kui me uksed sulgesime, siis 2018 jaanuar. Selle ajaga anne muuseum saanud uue näo ja sisu kui kaasaegne muuseum on paljuski virtuaalne ja annab ka võimaluse eksponaate katsuda ja lähemalt uurida on eksponaate, millega saab mängida siis klassikalisest klaasitagusest vitriinis ikkagi pääsu pole. Muidugi meie teema, põhiliselt on võimalik siis toimetada läbi erinevate sajandite sadamate, alates siis keskaegsest sadamast ja lõpetades siis konteinersadamaga. Meil on olemas laeva juhtimissilda meenutav simulaator, nii et põhimõtteliselt, et on võimalik siis sõita liinil Tallinn-Helsingi ühe laeva kaptenisillas ja näha siis reaalselt, kuidas ilm muutub, kuidas erinevatel ekraanidel erinevad näitajad muutvad, positsioon muutub ja kui sellest tüdi pära, siis on võimalik minna väiksesse nurgatorni ja laulda karaoket. Kuue riigi kõige tuntumaid merelaulu jooksevad ekraani peal ja on võimalik järgi ümiseda. Ja muidugi on paks Margareeta laevamudelite koht eksponeerituna suurtes ringvitriinides. Kui varasemalt oli laevamudel eraldi ühes vitriinis siis praegu need laevamudelite laevastikud läbi korruste suurtes ringvitriinides ja see on selgelt selgelt jaotatud. Null seal, mida me süvendasime, siis ligi viis meetrit tänavapinnast allpoole. See kõik on keskaeg, kõik, mis seondub kogega, mis seondub keskaegse merekaubandusega mereliiklusega siis tuleb juba teine korrus. Seal on juba purjelaevade aeg, lähme edasi, kolmandale korrusele on aur. Aur muutis täielikult kogu maailma meresõit kardinaalselt ja järgmine viimane korrus, neljas korrus on mootorlaevad ja niimoodi on ka jagatud äraga mudelit. Nii et minge meremuuseumisse, siis ta saab juba homme hommikul kella 10-st ja esimesel päeval on muuseum järjepanu avatud 32 tundi. Muuseum on ligipääsetav ja ekspositsioon on kogetav nii nägemis-kuulmis- kui ka liikumispuudega inimestele. Homme avatakse Torinos Konrad Mägi teoste näitus, mille kuraator on Eero Epner. Vaatamiseks on väljas pea 50 maaliportreed ja joonistust. Korrespondent Ülle Toode annab Itaaliast teada 2014. aasta sügisel pakkus Itaalia presidendi muuseum, tuntud Viktoriana kompleks Roomas Itaalia 2015. aasta EXPO osalevatele riikidele võimalus paar nädalat asutama riiki esitleda. Kunstinäituse korraldamine riiklikul tasandil võtab aastaid Eestile ja eesti kunstile, aga vedas. Kunstikoguja, st ettevõtja Enn Kunila nõustus oma kuludega paari kuu jooksul 2015. aasta alguseks rooma kohale tooma oma kollektsiooni. Et igaveses linnas tundmatu riigi tundmatu kunsti vastu huvi äratada, oli tarvis head promotsiooni. Siinkohal tuli mängu itaalia-eesti selts, kelle ülesandeks jäi näituse nähtavaks tegemine maailma olulisema kunstipealinna kultuuriringkondades. Oli vaja luua nii-öelda nüüd Eesti kuldaja kunsti olulisusest kui mitte maailma, siis vähemalt Euroopa kontekstis pärast päevi kestnud tundidepikkusi, kohtumisi kriitikutega, kes aina nentisid, et eesti toonasest kunstis pole Euroopa jaoks midagi uut, nõustus Itaalia riigitelevisiooni rai kultuurikriitik Arnold Kulassanti viimaks Eesti kuldaja kunstikataloogi edasi-tagasi sirvides kirjutama artikli Konrad Mägi naise portreesid. Stereotüüp ses mõttes oleme itaalias alati oma põhiklikkuses mõelnud, et eesti kultuur seostub perifeerse identiteediga. Kui seda aastate eest uurima asusin, selgus, et eesti kultuuris ei ole vaid truudus 1900.-te aastate lõpu ja 20. pandi alguse kultuuripealinnadele Pariis viin, Genf Rooma vaid, et Eesti kunstis oli kindel soov ise esile tulla ja luua toonasesse ajastusse sobivat uut loomingut. Divimklarikum küll tore. Esimesele head kriitikat saanud näitusele Roomas 2015. aastal järgnes Enn Kunila erakogu näitus Firenze linnamuuseumis mu seonovetsentos ning 2018. aastal juba Eesti riigi rahastusel toimunud Konrad Mägi näitus Roomas. Nüüd siis uus riiklik näitus Torinos. Konrad Mägi edu tõestab selgelt kultuuri promotsiooni aabitsatõdesid. Esmatähtis on kohaliku hea kultuurikriitiku leidmine ja kaasamine. Just see määrab artisti või näituse edasise käekäigu selles riigis ja seega ka sealt edasi. Ülle Toode, Torino. Ilmaennustus lund veel ei luba, aga päris kuiv ka ei ole. Lähemalt, räägib sünoptik Merike Merilain. Saabuval ööl on pilves ilm, kohati sajab lörtsi ja vihma. Puhub lõuna ja kagutuul viis kuni 12, rannikul puhanguti kuni 17 meetrit sekundis. Õhutemperatuur on null kuni pluss neli, Lääne-Eestis kuni pluss kuus kraadi. Homme päeval on pilves ilm, mitmel pool sajab Vihma. Õhtul läheb sadu lääne poolt üle lörtsiks. Puhub lõuna ja kagutuul viis kuni 12, rannikul puhanguti 17 meetrit sekundis. Õhtul pöördub Lääne-Eestis loodesse ja põhja ning tugevneb rannikul 10 kuni 15, puhanguti 20 meetrini sekundis. Õhudel aparatuur on kolm kuni seitse kraadi. Õhtul Lääne-Eestist alates langeb. Spordiuudiseid vahendab nüüd Ragnar Kaasik Laskesuusatamise IBU karikaetapil Norras teenis Raido Ränkel meeste sprindis 44. koha ja täitis MK-normi. Ränkel eksis lamades tiirus kahel ja püstitiirus kõigil viiel lasul ning kaotas võitnud sakslasele Lucas Fratcherile kolme minuti ja üheksa sekundiga. Puhta sõiduajaarvestuses oli eestlane 25. Ränkel teenistada 13,51. IBU kvalifikatsioonipunkti MK-sarja pääsemiseks oli vajalik punktisumma alla 125. Johanna Talihärm jõudis naiste 7,5 kilomeetri sprindis 20 parema hulka, saades seitsmeteistkümnenda koha. Lamades tiirus eksis talihärm kahel püstitiirus aga neljal korral. Võitjale kaotas eestlanna pooleteistkümne minutiga. Suusasõidus oli talihärm kiiruselt 10.. Nõmme Kalju jalgpalliklubi andis teada, et ei pikenda lepingut peatreener Roman Kožuhhovski. Iga Kožuhhovski sai Kalju peatreeneriks aprillis, kui vahetas välja Sergei francevi. Tema tõstis Kalju liigatabelis hooaja lõpuks kolmandaks ning meistrite liiga esimeses eelringis alistati Põhja-Makedoonia klubi skendia. Nõmme Kalju määrab uue peatreeneri ametisse järgmise nädala alguses. Kaia Kanepi jõudis Tšehhis peetaval 15000 dollari suuruse auhinnafondiga ITF-i tenniseturniiril veerandfinaali. Turniiril esimesena asetatud Kanepi oli teises ringis kuus, kaks, seitse, viis parem tšehhi tarist Miriam Colotsi Iowas. Autoralli MM-sarjas valiti lõppenud hooaja parimaks kaardilugejaks Martin Järveoja. Esimest korda koos Ott Tänakuga MM-tiitli võitnud Järveoja valiti parimaks juba kolmandat aastat järjest. Sel aastal teeniti esikohad Rootsi, Tšiili, Portugali, Soome, Saksamaa Jaualsi etappidel. Korvpalliliigas NBA teenis oma üheksanda järjestikuse võidu läänekonverentsi liider Los Angeles Lakers, kes alistas 114 110 New Orleans Pelicansi. Võitjate parimana viskas Anthony rivis oma selle hooaja rekordi 41 punkti. Leicersil on nüüd 16 võitu ja kaks kaotust, idakonverentsi liider Milboki paks võitis 111 102 Atland hoogsi. Ka nemad on viimased üheksa mängu järjest võitnud. Milbookil on 15 võitu ja kolm kaotust. Aitäh sporditoimetusele. Selline sai neljapäeva, 28. novembri Päevakaja aitäh kuulamast ja mõnusat õhtut.