Oleme siin stuudios koos Teaduste Akadeemia meeskoorilauljad, TPI dotsent Enn Soonurm emakeele seltsi teaduslik sekretär Heino Ahven ja meie koorijuhid Peeter Berends ja Arvo Ratassepp. Vestleme natukene nendest aastatest, mis me oleme koos töötanud. Mõte tekkis 1958. aasta jaanuaris, kui TPI meeskoori vilistlased kokku tulid, siis selgus, et neid on nii palju, kes momendil ei laula. Arvati, et võiks Tallinnasse luua uue meeskoori. Kolmandal märtsil 1958 kogunes hulk lauljaid kokku. Ja selleks päevaks oli juba käidud nõu küsimas ka muuseas professor Ernesaksa käest tema seda mõtet tuliselt toetas. Ja kuuldes, et lauljateks on endised repress meeskordes laulnud mehed mitmel elualal töötavad mehed leidis tulevase kuri patrooniks. Peremeheks sobiks ehk kõige paremini Teaduste Akadeemia kui hästi soliidne asutus. Ja professor Ernesaks oligi siis kohe mõne päeva jooksul tolleaegse akadeemia presidendi seltsimees Äifeldiga ka seda juttu rääkinud. Sealt pott leidis mõttega väga sooja toetust. Ja nii juba 10. märtsil 1905 kaheksa oligi esimene korjeharjutus, kuhu kogunes 78 meest. Mis siis, 58 77, varsti 20 aastat ja see arv on vist kroonika meeste rääkida, kas see on enam-vähem jäänud samaks, nüüd on ligi 100 vist praegu? Eks natuke kõigub 90 100 vahel, kui meie kooli koosseisu nüüd praegu vaadata. Värske kõrvaga mees Peter Berend, kuidas tundub? Mehed lähevad aastatega ikka targemaks ja kogenumaks, aga peab ütlema, et üliõpilaskoorib tema teises, aga mitte paigal, et nemad on ka tugevalt paremaks läinud, nii et siin on raske midagi nii absoluutse kindlusega öelda, aga minul on sihuke tunne, et nende aastatega kuur on ka vanimaks läinud. See vanadus annabki niisugust laulu kogemusi palju juurde. Ja küllap vist midagi muud peale kogemuste ka veel. Kui nüüd neid paarikümmet aastat vaadata, siis on minu arust nende meestega ka sellepärast tore olnud laulda, et nad kogu aeg on tagant ajanud meid koorijuhte midagi uuemat, välja mõtlema kavades ja, ja töös, nii et ma mäletan esimestel aastatel kolli õige tõsiselt koorijuhi kallal sellega, et mis järgmisel aastal midagi uut teha, et mida teised enne veel välja mõelnud ei ole. Seal kroonikas on vist nüüd olemas nüüd esimeste kavade põhitemaatika, seal oli rahvaste laule ja praegu, kuna on tulemas kappide, kõige kolme kapi juubel, kõige tähtsam juubel muidugi Artur kapil tuleva aasta 78. aastal 100 aastat tema sündimisest siis maid, tea, mis aastal meil oli see kolmekapi kontsert 60960 kappide kontsert. Ja selleks puhuks vist olid, kui need uued lootki, kas Eugen Kapi laule ja Eugen Kapp kirjutas oma laulja ja väheori lauldud seni itaanist Artur Kapi vaikne paik. Ja selle mehed olnud ja siis oli veel värske palaga William põhjarannikul, see oli ju päris päris nagu alles hakkas käima nii-öelda, ta ei olnud laulupeol olnud. Kas kappide kontsert oli vist ka esimesi väljaastumiseni kammerkoosseisud? Ja oligi niimoodi ja meeskoori kõrval on töötanud ka-sugune väike koosseis juba sellest aastast, see on siis 60.-st aastast peale. Ma mäletan, et see väike koosseis laulis Artur Kapi mängu põlve mähedaga. Mul on üks detail meelde jäänud selle lauluga te olite mõlemad kuskil ära momendil ja külalisena käib tegemas, meeldis ühte proovi Olev Oja. Ja siis ta nähtavasti nägi seda laulu esimest korda ja mängis mitu korda klaveriga läbi ja sattus vaimustusse sellest laulust. Ja ta pani selle laulu hiljem oma koostatud kogumikku. Seda ma nüüd mäletan ta, nii et ta on jah, suhteliselt vähe lauldud, aga väga väga huvitav laul, väga südamlik laul. Üks naljalaulude kontsert oli? Jah, sinna kirjutati ka uusi laule. Siis tulid suurvormid selleni tegime vist koos sümfooniaorkestriga. Aa ja, ja kaks saarlast orkestrile jah, meie õigus, me pöördusime veel, ma mäletan Tubina pool, et, et see on niisugune tore ballaad meeskoorile klaverile, sinna sobiks hästi orkester ja huvitav, et ta paari kuuga saatis kohe orkestri partituuri siia. Nii et see on meil tõesti orkestriga tehtud. Neeme Järvi tol korral juhatab tervisele kontserti, see oli 62 62, no siis tulid Ungari autorit 63, sealt ma mäletan, puutusin esimest korda kokku partokkija koday muusikaga. Ja garadi laulud olid, noh, see oli juba varem tuntud, aga siis me leidsime veel ühe toreda koda laulu, keda naiseks võtta. Mulle meenub see, kuivõrd uudsena tol ajal koday partabki muusika meie koorimuusika taustal tundus päris samal ajal oli ka ju akadeemia naiskooril koday partok kava, see andis kuidagi väga uusi värve juurde meie koorimuusika ellu. Mulle jättis väga sügava mulje Tõnu. Nendel aastatel hakkas meie Eesti koorimuusika ka kuidagimoodi mitmekesisemaks muutuma ja minu arust ühe tõuke näiteks tormi selle 60.-te aastate algul andist koorimuusikaga teiselaadselt tegelema hakata just tema, tema külaskäik Ungari rahvavabariiki ja sealt tagasi tulles ta tuli. Ma mäletan suure vaimustusega tagasi, tõi hulga noote ja plaate Itaali väga vaimustatud sellest tähelepanust, mis seal pööratakse koorimuusikale. Siis tuli juba Meie esimene koostöö naiskooriga vist 65. See oli Orphakas siis meil nagu kavas sellele karmile kartuli karmile ma mäletan, selle Orphy soovitas jälle tormis pärast seda, kui partokke koda ei ole olnud siis tema soovitas meile kahele koorile koos teha niisuguse loo nagu kattulli karmine. Kui ma seda plaati kuulasin, siis ma mõtlesin, et see käib nagu üle jõu, aga pärast oli vist see töö kõige huvitavam. See on omapärane teos, sellepärast minu meelest, et ta on nagu kirjutatud segakoorile ka ometi selles segakooris peitub just nagu eraldi nais- ja meeskoor. See sobis väga hästi siis, nagu selleks esimeseks ühistööks. Tormis oma kalendrilaulud minu meelest kirjutas ka nagu selle arvestusega siin, et justkui naiskoor ja meeskoor eraldi nagu liituvad segakooliks. Jah, ei tahaks nüüd öelda, et meie nüüd ütlesime tormis sellelt, kellelt Eesti kalendrilaulud, aga seda ma pean küll ütlema, et kui Orssay lauldud, siis ma küsisin, aga mis sa nüüd soovitad? Ja siis ta ütles, et midagi peaks tegema nii nais- ja meeskoorile ja need tsüklid hakkasid järjest tulema, kõige esimene oli kiigelaulud. Siis tulid meestele mardile mardilaulud. Et mardilaulud olid meil üsna niukesed omamoodi laulda jälle polnud niisugustega kokku puutunud. Millel oli meelset terve kalendrilaulude kontsert? Kuus 68 ja no siis sai kõik see raamat, mis nüüd trükis on ilmunud, sai läbi lauldud ja meil olid seal veel rahvalikud tekstid või rahvaluulet seal vahel rahval naljandid ja jutt seal vahel need lugesid, ma mäletan Karl Kalkun dist, Jeliz Lindau, jah, nii et see läks niimoodi tekst ja muusika koos ja ma just paar õhtut tegime seid kalendrilaule see segakooriosa, mis nüüd seal on kirjutatud, see on kirjutatud tormisel niisuguse mõttega, et naiskoosseise mees koosseis, nii ta ongi siiani jaanilaulud, mäletan, et nendega oli kõvasti murdmist, eriti selle viimase jaanilauluga. Sealt edasi läks siis üks kontsert, nagu veel, laulud läbi aegade üks niisugune eesti muusikale, tagasivaade, see oli juubelilaulupeo aasta jajah. Juubelilaulupeo eel, siis oli see nagu aktuaalne, näidata neid laule, ma ei mäleta, kas me just valisime just need laulud, mis laulupidude kavas on olnud igast laulust laule, niimoodi oli haritud ja ja sealt läks siis juba edasi, on jälle suurvormide juurde, siis tuli esimest korda 70. aastal pateetiline oratoorium naiskooriga, koos me laulsime seda üks kümmekond korda. Kõigil puhkudel laulis meelika Teo Maiste, Urve Tauts, Teo Maiste, Urve Tauts, osa neid kontserte sai tehtud Estonia teatrisaalis kuus Estonia kuriga. Jah, ja see oli üks omaette programm inimene, loodus ja koduma. Siis edasi tuli, eks tagasipõige ana muusikavaldkond. Siis tuli Mart Saart meil üks kava. Ja 73. aastal me jõudsime jälle Tormise juurde. Siis temal oli juba päris palju uut kirjutatud ja ma mäletan, et me saime kõvasti vaeva näha, selleks kulus ikka praktiliselt kohe pool aastat ära tormise maarjamaa ballaadiga. Ma ei tea, kuidas nüüd laulumehed ise arvavad, aga mul jäi niisugune tunne, et enne kui lugu päris selg sai, enne väsitas ta meid härraks, oli. Selles suhtes, kui me nüüd võrdleme seda teost, mida me tänavast õppisime, piksel itaania siis maarjamaa ballaad minu arust nõudis hoopis suuremat tööd. Ma arvan ka niimoodi, et eks selle maarjamaa ballaadi õppimisega Me saime jällegi päris põhjaliku kooli, nüüdse lepiks elitaarne laulmiseks. Kuigi jah, titaani on lihtsam. No selle püksi litania juures peab ikka suure aitäh ütlema ka koori solistile. Ma arvan, ilma Johansoni ja siis Merilata poleks usaldanud seda teha, aga juhansonil oli kattulli Garmin, aga kogemusi me juba nagu teadsime, milleks ta võimeline on ja see partii misel piksel itaanias, seda tuleb ikka lihtsalt läbi tunda ja ma mäletan, kui murelikult Johanson sellega ringi käis, enne kui tal see hakkas tõesti tornidesse tulema, elas sinna sisse. Ei olnud vist kedagi, keda ta poleks nagu noh, teritamata jätnud ei Tormis, Arvo rattasse või mina iga jõgestega küsis, et kuule, et kas see ikka peaks olema nüüd natukene niimoodi ja et kas seal on sellest vihmas jutt, et kas see vihmika juba tulema hakkab või või tuleb ta selle koha peal või kas kas härg selle koha peal olnud juba surnud või ei ole, et ta elas seda tõesti nagu isikliku härja ohverdamist üle. Seda teost kuulates peaks kindlasti natukene teadma, millest tekst räägib ja mis see kõik tähendab selle pärast pidevalt kordav see Wooda pikne isegi jääb mõistatuseks, mis sellega tahetakse öelda, aga kui loed läbisel Kaalepi selgituse ja selgub, et Talumees suures hädas lihtsalt palub vihma ja et see on omaette niisugune rituaal ohverdada oma viimane härg ja ometi hakkaks taevast vett tilkuma. Tsewooda pikne tähendab kuidagi tuulevooga, tule toomile bet ja too meile viljasaaki siis kuidagi pääsetele nagu lähemal. Nojah, peab ütlema, et see vihmapalumine oligi meil kuidagi vist väga õnnestunud ka nii tõsiselt võetult lauldud, igatahes vihmapuudust pole kevadel küll olnud. Aga näiteks koorilaulja seisukohast, kas oli seda küllalt igavest laulda? Leida igav ei olnud, aga võib-olla seetõttu, et seal on suhteliselt vähe nihukest, kantileeni meloodiat ja, ja rohkem olnuid igasugu häälitsusi, ühiskamist ja noh, mõnikord kippus natuke tüütama hakkama. Ja ega ta vist enne selget pilti õppimisel ka ei saanud, kui solistidel selge oli, nii et meil oli kaua aega tegemist juga niukse pooliku. Teosega, ja kui hakkas juba nagu tervikut kuulma, järgne, siis tekkis suurem huvi. Niimoodi, 74 75 tulid meil Lelle Orph žüriid of mõlemad olid juubilarid, Sviridovi sai 70, jorfil oli 80 80 ja nende puhuks oli üks kontsert. Siin oli esimene suurem vastutusrikas ülesanne pette pelenud, sa tegid seal kontsentraadi, Woodsid minu arust see on ka üks küllalt suur pähkel. See oli omamoodi krõbe tükk ja peab ütlema, et on ka teisest küljest väga huvitav. Ja ega siingi ei saa just see teos hiilata rohkete kantileensete meloodiatega, aga noh, just võru komansse motoorse pulsiga Aga kui nüüd näiteks lauljate käest küsida kolmorfi kontsentraadi, Woodsi kattulli karminna ja siis veel aasta hiljem lauldud koorid, Aphrodite triumf vist missugune tundus olevat kõige huvitavam neist kolmest. Kartuli karmina Me tegime tervikuna seetõttu mulle tundub, et see jättis kuidagi nihukese kõige terviklikuma mulje. Ja nüüd me siis oleme jõudnud tänavu aastasse ja nendesse tegudesse, mis praegu on kahtlemata see kaastöölist kõigile kontsertkooridele oli eriti põnev sügisest alates laululahingut siin kuuride vahel olid ikka tõsised ja minu arust siin on juba ajakirjanduses sellest juttu olnud. Seal tipus on need vahed hästi väikesed olnud ja, ja minu arust need koorid, kes nüüd on seal laureaatidele kohe 100., need on võimelised iga hetk sulle kanna peale astuma mööda minema, sest ta oli kohe esinemistel tunda. Vot see viimane vool minu meelest näitas seda, et laureaatidele ollakse tihedalt kannul, aga nendel kannul olijatel on ka tihedalt kannul veel üks grupp, et see viimane voor oli kuidagi tõesti väga väikeste vahedega, minu meelest see lihtsalt on rõõmustav, et nii palju on järeletulijaid. Aga nüüd anname küll sõnalistele kroonika mehele, ahven räägib, kuidas siis Eskor eestikooril kultuuri väljaspool on viinud meie. Koorisõidud on olnud üsna kaugeleulatuvad. Alates Soome lahe põhjarannikult Helsingist Turust kuni Armeeniasse välja need kõige kaugemale lõunasse. Sinna vahele mahub eri aastatel voolama Ungari. Tšehhoslovakkia Saksa demokraatlik vabariik ja aasta tagasi just Rumeenia ja Jugoslaavia. Niisugune väike detail selle juurde, et te kõik mäletate neid pilte, mis näidati sellest Rumeenia maavärisemised, siis üks pilt läks eriti südamesse, c hotell, kus me Bukarestis ööbisime Tsee hotell oli päris rusudeks. Ja see kesklinn, kus me seal ringi käisime, see oli, sai ikka väga kõvasti. No see oli nüüd aga, aga möödunud aasta võime jällegi ära sõitsime, see oli, mis lennuväljalt nähku tõusimegi saab läbi, siis seal just ülejärgmine päev oli jälle kõva maavärisemine, see oli Itaalias, eks ole, ta Itaalias, aga ta ulatas just nendesse meie käidud paikadesse sama. Aga eks laulumatkad on nüüd kõige arvukamad kontserte, kaldust põhjasin Armeeniasse. Ega vähem vastu tulid ja see ei olnud ka 67. aasta kontsert Helsingis. See oli Eesti kultuuripäevade raames. Siis oli täiskavaga kontserdi Helsingi Ülikooli aulas. Kui mul tuleb veel meelde, siis see Turu muusika festivalil oli kavas rohkem kaasaegne muusika, me siis olime seda vähe veel laulnud, aga aga kuidagi sai kahva pandud seal ka ussisõnad, mida me hiljem Tartus laulsime nagu võistulaulmise laulu. Aga üks laul, mis on vihmasõnadest, oli Läks meil käest nii natukene viltu, ma mäletan nii, et me ei saanud õieti keskelt hääli kätte vihmasõnad ja siis keskmine osa tuli. Iga hääl laulis seal kuidagimoodi ise helistikus, pärast öeldi, et teil on ikka kaasaegset muusikat ka hulgas. Kui minult küsitaks, missugune on kõige põnevam päev koori elus olnud selle ligi 20 aasta jooksul, siis mina tõstaksin esile. 13. juuni 1969. Päev algas meil varahommikul siis Turu linnas päikesetõusu ajal umbes tõusiimile sõitsime bussidega Helsinkisse, et paar tundi hiljem laeval asuda. Laevaga jõudsime keskpäeval siia Tallinnasse, siin olid abikaasad. Vastasesinemisi ülikondadega rõivastusime kiiresti akadeemia saalis kohelak bussidega sõit Tartusse, kus käis parasjagu juba hommikust peale võistulaulmine. Me jõudsime ülifil aulasse. Laulmine kestis ja meie olime viimased, kes lavale astusime. Too võistulaulmine läks meil pikast päevast hoolimata hästi korda. No vähemalt esimese nelja hulka tulime, seda ma mäletan. Aga me oleme ühte teist teinud peale laulmise, no võtame meie maleklubi tegevust või seal on vist üks seitse, kaheksa niux pidevat pärast proovi maleentusiasti. Või jälle teine tore üritus saunaklubi. Mina ei tea, kust nad kõik leiavad toredat lõunat, vahest on väljasõit sauna ja see on niisugune omamoodi tervisesport. No siin on spordipealegi lausa peetud ja kaks aastat järjestanud suusad. Suusapäevad ja need võistlused meestele häbiks küll naiseta suusatamise mehi võitnud, minu arust ühed niuksed, toredamad üritused, need ei toimu küll nii väga regulaarselt, aga Need on oma tegevusest niisugust väikse ülevaate andmist, et ma mäletan, niisugune asi, kui Klaamann rääkis sellest Osmussaare maavärinast või kui Jaak Lemmik Sirk rääkis, kuidas ta näitusega Kreekas oli või või Kanadas või USAs, need on kõik niisugused toredad oma töödest ja tegemistest rääkimised. Villu Astok rääkis Läänemerest ja tema probleemidest. Viimased rääkimised on veel selles mõttes erinevad olnud varasematest, et sinna juurde on kutsutud ka koori endisi lauljaid kes mitmel põhjusel on pidanud koolidest eemale jätma, et see töökoori, vilistlaste aega või kuidas neid nimetada, on ka hakanud lisanduma koori tavalisele tegevusele. Mina kui koolikroonik küsiksin Ennosool nurmelt kui kooli asutajaliikmelt, kui keskealised mehed mis hoiab sind kooris, et sa juba kahekümnendat aastat käid siin. Ja edasi käid? Ei jäta kõrvale, mis on see stiimul? See on üks mingisugune ebamäärane segu vajadusest pisut muusikat teha, kuna aeg ei võimalda ulatus lihtsamate ülesannetega tegeleda, siis koorilaul on niisugune mida suhteliselt niisuguse väikse vaevaga saab kaasa teha. Teiselt poolt on kõik nad väga toredad inimesed, kellega, et kaua aastaid oleme koos laulnud siin ja teinekord on lihtsalt tore toredate inimestega koos olla, nii et siin on terve rida momente, mis summeerituna kutsuvad Suite jälle korjeritusel. Aga kas need paljud tunnid, mis aastate jooksul oled ära kulutanud kooliharjutustel käimisel ka nendel lisaülesannetele, mis on olnud ei ole pahandust toonud kodus või töö juures? Ei ole, mul on peres nii juhtunud, et kõik neli perekonnaliiget on koorilauljad. Et sellel pinnal arusaamatusi ei ole. Aga kui nüüd, et nii-öelda raamatupidaja silmaga seda vaadata, ei hakka need kaotsi läinud tunde summeerima siis ma ütleksin, et eks neid tund läheb katsuma teinekord teinekord võib-olla hoopis kergemeelsem oli eesmärgil. Me vist täna vastan, nii vara veel laulust hingama ei saa, nii ees ootab Saaremaa, siis tuleb ju veel. Laureaatide kohtumiskontserdid ja see on vahetult enne koolinoorte laulupidu. Koolinoorte laulupeole on kutsutud kõik Tallinna meeskoorid koos poistekooridega laulma. Nii et see on siis nagu laululaval esimene kokkusaamine meie tulevaste laulumeestega.