Tere päevast in toimetaja maris Johannes ja stuudiokülalised vallivooria Urmi Jürjens. Jätkame oma vestlust IT-tehnoloogiast keele kontekstis. Kui loominguline võib üldseks spetsialist olla, mõtlen ise oma sõna välja, kui tihti seda ette on tulnud? Seda tuleb üsna tihti tegelikult viimasel ajal, et kuna ikkagi see IT olnud, kui nii võib öelda, on ikkagi hästi laia spektriga. Mis tähendab seda siis, et neid seadmeid ja tehnoloogiaid tuleb väga erinevatest valdadest mis jäävad nagu sellesse tehnoloogia valdkonda, et siin võib tuua kas või selle, et meil aipu tuli müügile näiteks siin on jälle suur uus asi koos sellega kohe uued terminid tulekul sidemeid kasutama. On ju kaubamärgi nimi, nagu on Honda näiteks ei hakka seda tõlkima. Autotootja on selle nime pannud ja, ja nii ta siis on. Teised tehnoloogilised uuendused on seotud igasuguste mobiilsete lahendustega kohe-kohe tulekul vaimaksi mobiilne versioon, mis siis peaks internetti veel kiiremini ja veel lihtsamalt iga mehe taskusse nii-öelda tooma. Et sellega seoses on hästi palju tehnoloogilisi uuendusi, hästi palju selliseid köögipoolel tehtud uuendusi nimelt, mis tavatarbijale küll eriti võib-olla ei paistagi välja. Ja kogu aeg käib selline paralleelne töö, nende uute tehnoloogiate, igasuguste modulatsiooniviiside, pöördus skeemide nimetamisega Eesti keelde. See on tõesti väga loominguline töö ka ise oma loengute ettevalmistamisel, küsin tehnikaülikooli õppejõududelt nõu, vahest kui ma ei tea mõnda valdkonda, et kõiges ei suuda ükski inimene ennast põhjani harida. Asi on lihtsalt nii keeruliseks läinud ja paraku see teeb ka keele keeruliseks. Midagi ei ole teha. Keeletuks ei tee, vahel oled jõuetu külg, näiteks mul tuleb meelde üks niisugune viiruse laadne kahjur, kes võib pääseda meie arvutites hästi palju paha tegema. See on inglisekeelse nimega Rutkit külme proovisime talle ka panna need administraatori tasandi õigustega mingisuguse pahalase nimega, aga ta jäi nagu hästi kohmakaks, sellepärast et noh, meil oli nagu vaja seletada ära, mida ta teeb. Aga see nimi ja eesti keeles väga kohmakaks, et me oleme nagu tagasi tõmmanud, siis selle ingliskeelse ruutkiti peale. Nagu ma eelnevalt mainisin, et see on globaalne teema, et see esine ainult Eestis, vaid üle maailma ja kui sul nüüd see probleem esineb, siis kus sa seda abi kõige tõenäolisemalt saad ikka internetist. Ja kui sa nüüd sõnaid ja seda algsetki, kui sulle eesti keeles öeldakse sulle hoopiski mingi ma ei tea, siis tõesti administraatori õigustega mingisugune pahalane, eks tuleb sulle ekraanile, et on, on nakatunud teie arvuti näiteks selline teade tuleb tõrketeatena kuvari. No mis sa sellega peale hakkad, eks? Nende viirusti nimedega on meil niimoodi, et liigi nimetab meil ikka aja jooksul välja mõeldud ja kasvõi seda läinud, aga neile ju pannakse pärisnimesid ja neid me jälle ei tõlgi. Küll aga tahtsin meenutada veel niisuguseid asju, et siin Agurismide kulda pärast, kui nende uudissõnadega välja tuldi, siis vaimustati päris paljudest eestikeelsetest ID terminitest ja üritati neid ka igal sammul propageerida. Küll on aga nüüd üle 10 aasta tublisti mööda läinud. Me oleme nii palju uut tarkvara eestindanud, paljud terminid läbivad, vaadanud kas nad sobivad või ei sobi või teisest küljest, kas inimesed vastu võtavad või ei võta. Ja näiteks võin tuua mõned sellised asjad ka, et kui parool kooli asemele pakuti välja salasõna see leidub isegi tavast Hansoni arvutikasutajasõnastikus parooli kõrval, siis tegelikult on nagu selgunud, et ikkagi IT-kontekstis kõlab liiga luuleliselt see salasõna, et oleme nagu ikkagi sõnast loobunud ja parooli olete jäänud siis teine selline asi on näiteks brauser pakuti omal ajal välja veebilehitseja veebi sirvijad ka nendel sõnadel on jälle see paha omadus, et nad on need ja lõpulised näitavad tegija nime, nagu oleks tegemist inimesega, aga siin on väga selgelt mõeldud seda tehnilist lahendust brauserisse programm millega siis Interneti veebilehti saab vaadata. Oleme pakkunud ikkagi brauseri kui sellise spetsiifilise eriala termini kasutamist mitte segamini minna sellega, kas tegemist programmi või, või kasutajaga, siis paar on väga ilusasti ellu läinud minu arvates ja nüüd oleme ikka väga selget vahet teinud ja püüdnud nagu inimestena ka selgeks teha, et. Ma arvan, see asi, mida vanasti monitorist nimetati, aga tänapäeval nimetatakse monitoriks rohkem spetsiaalseid jälgimisaparaat. Vaata, need on kas haiglates näiteks seal telemeetriaseadmed ja patsientide jälgimise monitorid. Need võivad olla televisioonis need kontrollmonitorid, mis paralleelselt jälgivad, milline tegevus parasjagu kaamerasse jääb ja aga kõik need kuvaseaded, mis on arvutiga kaasas, arvutiasjade vaatamiseks kuvamiseks, need on ikkagi kuvarit. Et see on nagu päris hästi levinud ja inimesed on selle päris hästi omaks. Et mis mulle on silma hakanud kasutusjuhendites hästi palju, mis, mis tegelikult on minu arvates valesti tõlgitud ja see on seesama väljend resolutsioon seostub selle kuvariga, mõistetakse seda resolutsiooni inglise keeles Action ekspunktide arvu, mis siis see kuvar suuteline kasutajale esitama pildi suurust ehk formaati väljendatakse siis punktid arvuga sellel ekraanil ja siis loetakse neid ridu ja veerge pidi neid punkte nagu see ei ole mitte resolutsioon, vaid see on eraldusvõime. Eesti keeles on väga ilus sõna selle kohta olemas ja seda võib kasutada ja see oleks täpne, sest tegelikult sõnal resolutsioon on hoopis teistsugune tähendus. Vaadake, kui te kohtadesse peaksite sattuma ja teie kohta mingi otsus tehakse, siis seal on resolutsioon, kus kohus ütleb, mida tema sellest asjast arvab, aga kui me räägime kuvari minutitest ja, ja ka skanneritest, siis seal on kas kas eraldusvõime või lahutusvõime. Olenevalt sellest, kas seda pilti siis loetakse või see pilt kuvatakse kasutajale. Mina tahtsin lisada veel, et siin aastat viis tagasi veel võis kohata päris palju seda, et kui me tellisime inseneridelt tõlke või küsisime nende käest nõu, et siis nemad olid sõnast display hirmsasti kinni. Asi, mis inglise keeles oli display, oli nende arvates eesti keeles ka ainuõige displei. Aga nüüd vaatan, et õigekeelsussõnaraamat on selle ebasoovitavaks tunnistanud, üleüldse parem oleks ikka kasutada kas ekraani Taani või näidikud. Tihtipeale kasutatakse seda baaritähenduses hoopiski kuvari ekraani, neil on ka omad jälle väike vahekuvar on see seade ise, aga ekraan on ainult üks osa sellest, sest siis tabloo on natukene unustuse hõlma vajunud, aga olen kohanud keeleeksperdina seda võõrast tõlkide töid kontrollides on ka kasutatud mõnel puhul just nende näidikute tähenduses, aga kui me vaatame jälle õigekeelsussõnaraamatus, see ütleb, et tablool kaob kaugelt nähtav teadetetahvel. Kui meil on näiteks suurprinter selle pisikese näidikuga, kuhu tulevad need põhiandmed ainult kui kaugelt see ikka neid näed, ei sobi ilmselt see tabloo sinna jääb siis rohkem nagu spordivõistluste jaoks. Arvan küll. Kuvari vaheks võiksid nii praktilise poole pealt veel öelda, et et kuvaril saab ikkagi kuvada pilti ja ütleme siis liikuvat pilti, sealhulgas kaasajal mõistetakse seda pigem pigem liikuva pildina mingi multimeediarakendusega, et kui selline asi on seal võimalik, siis tuleks teda kasutada ikkagi kuvari mõistes. Kui seal on ainult mingid teatud tähed või sümbolid, mis on ette antud mingite piksitega, mis siis vastavates olukordades süttivad kas siis seal mingi märguanne, mingi funktsiooni käivitusest parameeter, mingi number näiteks kiirus, pöörlemissagedus siis on ikkagi näidik, olgugi et ta võib olla eelsed, seega realiseeritud siis ta LCD näidik, mitte ekraan. Siis tundub mulle veelelt päris ilusasti on hakanud õiges suunas liikumas kirjutaja ja kirjuti vahekord, et oleme ikka jõudnud sinnamaale, et kirjutaja on inimene ja kirjutial siis pade, millega kirjutatakse arvutifaile näiteks vaataja vaator, need on ka päris ilusasti õige proportsiooni juba saanud vaator ahhaa materjaliks, nii see kõne väikene lisaprogramm, mis lisatakse, tead, tood suuremate programmide juurde või õigemini antakse kaasa nende failidega, näiteks on olemas powerpointi vaator. Ma ei peakasutajana ostma seda kallist powerpointi tarkvara vaid mulle võidakse saata see powerpointi fail koos powerpointi vaatoriga ja käivitan selle vaatori ja näen selle PowerPointi faili otsast lõpuni ära. Ma ei saa küll sinna ise juurde midagi kirjutada ega seal pilte vahetada, aga näha kõike, mida mulle selles failis pakutakse. Maiklusest vöödil on ka vaator olemast ison, riiderid näiteks on veel ka kaardilugejat aksis soovitatakse riideriks nimetada. Me oleme sellel teemal päris palju vaielnud nii spetsialistide kui ka tavakasutajatega. Vahepeal tundus, et liider on jah, kuidagi tehniline ja inglist säärane, et võiks ikkagi pöörduda kaardilugeja poole. Aga samas jälle see tegija nimi, mis viitab nagu inimesele, et see nagu hästi ei sobinud, aga siis tuli juurde süsteemi täiendama. Üks uus nähtus, see on mobiiltelefonides ja ka mõnedes arvutiprogrammides on esitatud tõepoolest teksti, kas vaegnägijad Teie jaoks näiteks või inimese häälega sisseloetud igasugused tekstid, ütleme, kasvõi keebeeessis näiteks hääljuhised ja seda nimetatakse lugejaks. Nüüd tekib see vastuolu, et kaardilugeja, see teksti lugeja või juhiste lugeja need nüüd omavahel sassi ei läheks. Kaardilugeja ongi ju rollis? Ongi, aga arvutis mõeldakse kaardilugeja all seda seadet, mis loeb mälukaarti ja see on jälle tehniline asi. Paljudel puhkudel elus aitab meid ikkagi selles terminoloogia maailmas kontekst. Aga kui me mõtleme niimoodi kontekstiväliselt kaardilugeja peale, noh see võib-olla siis see, kes sünnipäeva, õnnitlused sulle kaardikalt, Etela, iga inimene kaardilugejat tegelikult IT-kontekstis, pigem anda see mälukaardi lugeja tehniline seade, neil on veel magusaid näiteid. Ja sigaretisüütaja, miks ID konteksti on sisse tulnud? See tundub natuke printsikeks. Näib, et vahepeal on suitsutundidel Ei asjana. Siis selles, et mobiiltelefonide kasutamisel on palju lisaseadmed ja laadimisvõimalused, need tuleb ühendada sinna sigaretti süütelis, seal on selline asi ja vot niimoodi ta ongi ID tekstidega seotud. Varasemal ajal oli tüüpiline, nimetati seda sigaretti süütajaks, mille kohta võib ka mõelda, et istub niukene alati valmis mehikesel kõrval, välgumihkel peos ja muudki süütab ja seda sigaretti. Aga tegemist on jah sellise tehnilise lahendusega ja see peaks olema ikkagi süütel. Nii nagu ka õigekeelsussõnaraamat seda ütleb siis üks keeruline sõna on Edit. Keeruline on mitmes mõttes. Seal on üks põhimenüü paljudes tarkvaraprogrammides eestikeelses Microsoftis ja niisugustes Office'i ja Windowsi põhirakendustes on ta tõlgitud menüü nimena Redigeeri Nokia. Mobiiltelefonides on ta tõlgitud muuda ehk muutmise funktsioon ja selle tõttu kiputakse hirmsasti, vaatame, et ahaa, midagi on juba paika pandud ja, ja tulevad uued tõlgid ja kes tahavad ka tasemel olla ja vaatavad aa seal seal redigeerimine ja panevad selle igale poole. Aga tihtipeale igale poole ta jälle ei sobi. Ei sobida näiteks pilditöötluse kontekstis, kus seesama Editia Editing tähendabki piltide töötlemist pilditöötluspilditöötlustarkvara. See tähendab seda, et me saame pilte paremaks teha ja, ja igasuguseid kortse näo pealt ära kaotada, midagi juurde panna, midagi ära võtta. Raadios on selle jaoks sõnad toimetama, jah, aga see toimetamine, protsess nagu raamatu toimetamine minu meelest jälle teeniliselt hakkame tegema, et tehniline toimetamine või see Editing, et see peaks olema tegelikult juba kas töötlus või montaaž, helimontaaž videomontaaž, oleneb hästi kontekstist, ei saa ühe lauaga lüüa ja võtta jälle seda esimest tähendust, et keegi kuskil on selle redigeerimiseks tõlkinud ja nüüd peab seda tingimata igal pool kasutama. Ei pea siis raske sõna on viide ja vii ja neid aetakse hirmsasti segamini, ei osata kasutada õiges tähenduses. Kõige labasema ja igapäevasemad viited on igasugused lingid, veebilehe lingid. Näiteks mul on kirjas siis õigekeelsussõnastiku link oma saar järjehoidjatest, brauseri järjehoidjatest ja ma lähen sellele lingile, see on ka viide tegelikult juba kui mõelda, paberile kirjutada. Ta on seda ära viite moodi ta välja näeb. Ta viitab mingisugusele dokumendile, ta viitab mingisugusele asukohale, ma leia selle sealt, ma saan seda kasutada. See on nagu viide teatmematerjalidele, see on sama tähendus nagu raamatukogudes on need suured kartoteegid kus me leiame ka raamatu asukoha, tema koodid ja kõik sellised asjad. Diajast Aska vormi hästi rääkida hoopis teine valdkond ja tegelikult see viide ehk teil ei inglise keeles leiab hoopiski teistsuguse termini eesti keeles ja selleks on hilistus. Tegelikult on nii, et protsessid, mis sides toimuvad, need ei ole mitte aja surnuks löömise mõttes, mida see viitamine ehk siis ajaviitmine võiks nagu ka vähendada, me võime luuletuse? Jah, teil on niivõrd palju semantilisi ja just, aga küsimus on ikkagi pigem selles, et on teatud nähtused, mille tõttu kasse hilistus tekib meie tahte vastaselt või teine variant sellest, et seda helistust tekitatakse tahtlikult mingi protsessi, kas siis toimimise huvides näiteks, et meil oleks vaja suuremat andmehulka kokku koguda sideliinilt ja siis töödelda ühed aktina korraga. Selleks loetakse kõik impulsid enne mällu. Sellega tekitatakse selline helistus ja ka digitaalsed filtrid, mida veel väga paljudes seadmetes tänapäeval asutatakse, töötavad sellel põhimõttel, et loetakse sisse teatud arv diskreetne ja siis töödeldakse neid korraga mingil eril moel võetakse sealt mälust välja ja sellega kaasneb viide ehk hilistus tegelikult. Siis on see nagu viivitusega. Viivitusega nimetatakse seda helistuseks, seda kasutatakse väga laialdaselt erialaterminoloogias. No meil on probleem nagu rohkem selles, et kas kasutada sõna viide või kasutada sõna viit, et viit on ju tegelikult ka juhatav tähis ja tee viik ja suunaviit ja ta on nagu niisugune märk, et seal võib sisuline vaidlus tekkida ka, et kui me anname näiteks mingi internetiaadressi või, või raamatu asukoha aetud kohta, siis on, et kas ta on siis viide sellele asukohale või allikale või on ta viit, et ta on see tähis, mis paneb, märgib seda asukohta juba? Neid asju tuleb jälle kontekstis vaadata, jälle tulevad meile tehnikaharidusega inimesed. ENAM viidad tekkima nelja viidad 40 viitel see jah, seal programmis nüüd täitmise järjestuse seadmise element on viitprogrammis. Aga see tähendabki seda, et jälle kui me niimoodi kokku saame meie keele inimestena ja tehnikainimesed oma tehnikahariduse ja muu taustaga siis me jälle vaidleme nende asjade üle ja vaidleme niimoodi just et selgeks teha, mis see täpne konteksti parasjagu on ja vastastikku siis jagame oma teadmisi ka, et mis puhul ta peaks nii olema vabanemispuhur naad tegelikult eks me ikka rikastame teineteist vastastikku alati. Noh, tegelikult sellest koostööst peakski olema rohkem, et siis keldri kastuks ka selle läbi ja ja see tulemus oleks parem. Aga meie teeme väga palju sellist koostööd spetsialistidega. Tänavu saanud näiteks tipi õppejõud, kes õpetavad Excelit tudengitele kõik need õppejõud. Me võtsime Endale õpetama, tulid meid õpetama, jah, me kutsusime nad konsultanti, seks, lase, lasime isegi nende teema spetsiifilised osad neil endil ära tõlkida, selleks et saada see parim tulemus ja selleks, et need õppejõud teaksid, kuidas need asjad on eesti keelde pandud jälle vastastikku meie nagu propageerime seda töö tulemust siis nende jaoks ja nemad aitavad öelda, kus on vead ja kus viltulaskmised ja mis asjad tuleks paremini paika timmida. Siis kui nüüd terminitest rääkides, siis märgiline on ka tihtipeale turve. See turvamees on nagu kõikidel noati kuskil ajusopis vanast ajast jäänud selline sõna populaarne ja laul oli populaarne ja turvamehed ise populaarsed. Aga tegelikult, kui me neid IT-kontekstis räägime, siis me saame rääkida IT-turul turvalisusest ehk turbest. Ja sealse turvaenam ei sobi. Uss ütleb põhimõtteliselt sama moodi, et turvaon ainult argikasutuses ja turvateenistuse ja turvamehe kontekstis. Aga kui me räägime arvutikaitsest ja, ja oma võrgukaitsest ja sellistest aspektidest, siis me räägime ikkagi turbest mitte turvast. Turvas. Ja seda me ei tea kuskil kaevata. Et eks ainus asi, millega ma ise ei ole hästi rahul, et meie eesmärk kangil istlustada seda terminoloogiat võimalikult palju aga nüüd väga palju aastaid on juba kasutusel olnud turvavärskendus, see on nüüd see Microsofti software update update ja on security, update ja muid update ega, aga aga nende, need on kogutud Microsofti veebisaidil sellisesse kogumisse ja neid läbi aegade juurde tõlgitud niimoodi, nagu neid on ilmunud või Microsoft on neid välja andnud. Ja kuna juba umbes seitsme aasta jooksul on neid tõlgitud turvavärskenduseks, siis lihtsalt sellepärast, et tagasiulatuvalt ei saa need Sära muuta turbevärskenduste, eks on siis seda rada jätkatud, et ta sobiks sinna komplekti ja ei, moodustaks omavahel sellist kakofoonia seal nagu ohtlikult vigaseks praegu jäetud siis üks sõna, mis tekitab alati kirgesid, kui see seltskonnas üles võtta on suvand suvaldis ja ta on ka ilmselt Ustus, Aguri ideede laekast pärit ja Vello Hanson ja Arvi tavast võtsid selle arvutikasutajasõnastikku aastate üheks tagasi, kui Eestis hakati Microsofti tarkvara eesti keelde panema oli Arvi tavast tegelikult siis see inimene, kelle Microsofti oli palganud eestikeelse terminoloogia järele Tajaks ja põhimõtteliselt suunajakse kujundajaks, nii et tema ütles, mis sobib ja mis ei sobi ja nii sai tema soovil siis suvand võetud sinna tarkvarasse sisse. Tihtipeale vot nüüd väitlejad, kes, kes väga kirglikuks lähevad, et nemad, nad isegi ei tea, et see nopsini vaste ingliskeelse obsoni vaste Opsinile tegelikult tohutult palju tähendusi, ka Ta võib olla variante, võib olla võimaluste, võib olla valik, ta võib olla lisaseade, ta võib-olla veel mingisugune lisavõimalus ja olenevalt kontekstist tuleks seda tõlkida. Aga mida ma olen tähele pannud, et viimastel aastatel need algajad tõlgid, kes olles üritavad esimesi tõlkeid teha, nad professionaalsusest kaugel, nad ei suuda kõike seda ja sõnavara kuidagi omandada ühe korraga. Nad ei saagi olla. Kas süsteem seda täpsuja vara ehitada? Aga millegipärast on kas siis sealt eestikeelsest Microsofti tarkvarasse suvandite termin neile niimoodi kõrva ja silma ja ajju jäänud, et kõik oksjonid tõlgivad, nad omas suvalistest tõlgetest suvandite, eks ausalt teda see täitsa aru saanud. Kas nad ei mõtle üldse sellele kontekstile või arvavad, et nii peabki, sellepärast et ühes kohas on see sõna sisse toodud ja nii peab nüüd igal pool tegema, võib öelda küll, et vot seal tarkvaratõlgetes tihtipeale tuleb selliseid olukordi ette, kus tõlgitud tekst näeks välja umbes selline, valige valik valikud ja siis valige veel mingi asi, eks. Et seda valima ja valima tüvega sõna saab üksteise otsa ühte lausesse kohutavalt palju. Et selles mõttes nagu on selle suvandi termini sissetoomine pluss. Aga teisest küljest jälle see ei ole nüüd küll see reegel, et peabki olema ja ainult suvaldan see sõna, mida peaks kasutama. Siis tuleb mulle meelde veel tarkvara tõlkimisega seoses, et on vaieldud seade ja Teile, see inglisekeelne setting, mida need patsiga poisid loomulikult settings kutsuvadki. Kas see peaks olema seade või see peaks olema? Minule meeldib sätte variant, sellepärast ja see on ka algusest peale seal Microsofti tarkvaras sees olnud. Meeldiv sellepärast, et sistele seadmega segamini eesti keeles on ju seade, on masin, aparaat, selline tehniline riistvara ja see säte märgib siis seda settingud ehk seal tarkvaras tehtavaid valikuid just nimelt jälle vanem koolkond, tehnik, haridusega inimesi on selle setting tõlkimisega seadeks nii ära harjunud, et nad tihtipeale ei suuda jälle seda sätet vastavat. Aga kui me oleme niimoodi rahulikult jälle ära rääkinud, et milleks see hea võiks olla ja et, et siis on see eristamis võimalus palju parem eesti keeles. Siis nad on nagu leppinud sellega ja kus me vähegi saame, seal me kirjutame neid selgitusi ja tegelikult sinna tõlgitud tekstidesse sisse. Üks näide tuleb meelde mul seoses sellega, et klaviatuuri põhilistele, klahvidele või neid, mida me kõige rohkem kasutame, nelja on ka tegelikult välja mõeldud eestikeelsed nimed. Väga ei kasutata ta päris pikk kad ja keerulised aga, aga kui need on välja mõeldud, siis me oleme üritanud propageerida ja propageerime neid sellisel moel, et kui näiteks on inglisekeelne tekst ütleb, et vajutage seda klahvi, mille nimi on ainult siis eesti keeles väljendame seda niimoodi, vajutage juhtklahvi ja siis paneme sulgudesse selle alt tähise. Selleks, et kasutaja saaks aru, siis mõeldakse, millist klahvi mõeldakse. Aga me toome talle, pakume välja selle eestikeelse termini seal kõrval. Et kuidas võiks seda klahvi nime eesti keeles nimetada. See jääb nüüd jälle kasutaja otsustada, kas ta tahab selle kasutusele võtta, kas ta harjub sellega, aga me oleme seda tutvustanud Darla ja me teeme seda järjekindlalt kõikide nende klahvidega seal sisestusklahv on näiteks. Jah, seniskeid paoklahv. Pakku minema jajajah, jah, pakku minema. Paoklahv, see on tõesti olemas pakku pagemise kiirust. Ei, see on nüüd juba midagi, seal on kosmosetehnoloogia siis, kui rakett stardib, siis on tal paokiirus? Jah, mis, mis ta peaks saavutama selleks, et ma kosmosesse pakkus, et ületada seda jõudu, millega maa raketi tagasi tirib gravitatsioonijõudu just nimelt väga mänguline. Teenekas on hästi palju selliseid kujundlik, kujundlik, kujundlik termineid ja tooks näinud. Klahvid ja näiteid, äkki veel mõned ja kontroll on juhtklahv. Enter on sisestusklahv. Systi liiter loomulikult kustutusklahvi. Kuulge juba loogiline, eks nool üles, tõstuklahv, eks suur tajad, dets-jaan, klahvilukk, sihtan tõstev klaasust. Sa räägid noole, mõtlesingi. Nooleklahv. Nende jaoks on ka mõeldud, tähendab sellised ilusad liitsõnad, et et me ei pea nimetama teda klahv nimega nool, vaid on vasaknool ja paremini Olja üles nooli allanool, kui me saame aru, et tegemist on klahvid ja kontekstiga klaviatuuri kontekstiga klahvide nupule teeb, on ju ka veel ja klaviatuuril on klahvid ja neid me kokkuleppeliselt vajutame kõik need, mis on arvutiekraanil, need Bud ja neid meik, lõpsame, klõpsimine tuleb siis jälle sellest hiirega tegutsemisest, et kiirega. Sama asi ei oleks nii lihtne, siis me toetame kohe meelde, et meil on olemas ka seadmed, näiteks treipink, millel on nupustik ja neid nuppe klõpsutavad, vajutatakse. Nii et iga asi jääb erikohale, aga mida ma siis hiirega teen, kui mul läptopis see iirduda? Ma pean nagu nühkima teda seal, millega mina hakkama ei saa ja millega lapsed hästi hakkama saavad. Need on kas puuteplaadid või juhtkuulid, need juhtimisseadmed, sellisel juhul see plaat, mis arvutil on saanud plaat jah, seal vaatajatškajad, pruste plaat eesti keeles ja mina soovitaksin, kui me kirjeldame seda tegevust, mida me teeme, liigume sellele või teisele menüüle või sellel või teisel pealkirjale. Oleks otstarbekas viidata sellele tegevusele, mis selle sõrmenihutamise tulemusena ekraanil nähtudeks, mitte seda nihutada. Ärge Antega puuteplaadi sõrme, vaid ikkagi viige kursor sellele reale näiteks tiks sõnale. Näiteks, mis mulle tõesti hästi ei meeldi praegu kasutatava siit terminoloogias on navigeerimine minu jaoks on see navigeerimine nii merendustermin ja, ja see, et ma nüüd seal internetis surfan, see pea minu meelest veel tähendama seda, et ma tegelen navigeerimise ka nii, et igal võimalikul juhul, kus seda annab tõlkida liikumiseks, menüüdes liikumiseks või, või valikute tegemiseks või millekski muuks, siis ma. Ja siis ma püüan seda kuidagi teisiti nimetada, et vältida seda sõnasõnalist tõlget lavigeerima, navigeerida ülesse, navigeerida alla ja see mulle hästi ei meeldi. Ausalt öelda, aga see on minu isiklik arvamusaks. Loomulikult sisaldab navigeerimise sõna- aks sõna arvutikasutajasõnaraamat. Jutu jätkuks veel siin kauemaks, aga praegu pole midagi teha, mikrofon minu pihus ja lõpetan täna saate, ütlen aitäh valli voorile. Jahurmi Jürjens sile kuulas, küsis maris Johannes, aga nüüd annan sõnajärjesemiootikadoktor Valdur Mikita. Kust tulevad mõtted? Keel kui suhtlusvahend ja keel kui tunnetusvahend võivad olla üsna erinevad asjad. Nii kommunikatsioon kui mõtlemine kasutavad ühte ja sama keelt kuid teevad seda täiesti erineval viisil. Keele avaldumisvormid kõnes kirjas või mõtlemises ei lange kunagi täielikult kokku. Mõtlemine lausa peabki rikkuma paljusid keelereegleid. Muidu poleks mõtlemine keele abil üldse võimalik. Vähemalt mitte kreatiivne mõtlemine. Keele kognitiivne aspekt tähistab tervet hulka erinevaid asju. Kuid üks kõige olulisemaid on see, et keel annab meile idee kuidas maailma liigendada. Sõnade grammatilised struktuurid ei teki tühjale kohale vaid nende all on mingisugused psühholoogiliselt olulised eristused. Loova mõtlemiseks, tunnusjooni lingvistilisest aspektist on see, et ta sageli rikub mingisugust tavapärast asja liigendust. Loov mõtlemine kuhjab kokku asju, mis tavaliselt omavahel kokku ei käi. Mõtlemise puhul ei kasuta inimene mitte keele grammatilist vaid mingisugust teist esituskuju. Piltlikult öeldes kasutab mõtlemine keele alternatiivset vormi mis lubab tunduvalt rohkem muuta keele, semantikat ja süntaksit. Keele ja mõtlemise ühisosa uurimine on üsna keeruline ülesanne. Mõtlemise tuuma moodustavad kujutlused, assotsiatsioonid, teatav pildilisus. Mõtlemist on hammustada, sest aegadest võrreldud unenägemisega. Ja see on päris tabav võrdlus. Keeleplaan on teistsugune. Keeleolemuseks on liigendamine ja eristamine. Kognitiivsete piiride seadmine. Piltlikult öeldes on keel tekkinud selleks et lahendada teadus ette kerkinud süntaksi. Probleem. Mõtlemises on ühilduvus teisejärguline. Mõtlemise tulemus saavutatakse mõtete absoluutse kombineeritavuse ehk siis võimalikult suure hulga assotsiatsioonide loomise teel. Mõtlemise tulemuse määrab seega kvantiteet. Võimalike assotsiatsioonide koguhulk. Keele taandamine süntaksile tundub esmapilgul ahistav kuid veidi järele mõeldes see nii ei ole. Inimese arengu võti. On olnud paradoksaalsel kombel info piiramine ja valikuline unustamine. Suvalise märgisüsteemi esmaseks tööprintsiibiks on selektsioon salvestades informatsiooni valikuliselt on inimene suuteline seda mäletama. Asetades info puuete filtri, suudame sealt välja nõrutada enesele vajaliku mõtlemine laiali. Vastus on seega erinevat tüüpi filtrite omavaheline kombineerimine. Ühte ja sama mõtet võib väljendada nii vestluse joonistuse kui ka aritmeetikaülesandena. Olenevalt märgisüsteemist, mille abil me mõtleme tekib lihtne küsimus. Kas eksisteerib mõtlemine kui selline, mida inimene võib siis väljendada ühes või teises keeles. Oleks üsna loomulik oletada, et niisugune asi on olemas. Kuid hämmastav ongi tõdemus, et niisugust asja ei eksisteeri. Info, mida inimene kasutab, on alati juba eelnevalt antud. Mingis märgisüsteemis. Mõtlemine on seega pigem tõlkimine. Nii et vastust küsimusele, kust tulevad mõtted? Rangelt võttes ei olegi. Mõte saab tekkida juba olemasolevast mõttest. Kuidas aga tekkis kõige esimene mõte? See on suur saladus. Saate lõpetas Valdur Mikita mõtisklus Kuulmiseni nädala pärast ja aitäh kuulamast, ütleb toimetaja maris Johannes.