Tõsta kell on kuus, Päevakaja võtab kokku esmaspäeva teise detsembri olulisemad sündmused. Stuudios on toimetaja Margitta. Otsmaa maaeluministrikandidaat. Arvo Aller tunnistas, et otsus ministriks hakata ei tulnud kergelt. Esimese asjana tuleb ministeeriumi asjades selgust saada. Pigem on Eestis esmatähtis praegu saada usaldus taastatud ministeeriumi ja veterinaar, toiduameti ja PRIA vahel. Tallinna halduskohus kuulas üle kaks vaidlus poolt kalatöötleja M, V WOOL'i ning veterinaar- ja toiduameti vaidlus käib selle üle, et MW pool ei nõustu ettevõttes toimuvat haiguspuhanguks nimetama. Mis on oluline, on see, et meil ei ole olnud selle tüvega haigestumisi 2019. Aastal. Mingis mõttes on see barjääri pidama saanud, aga ikkagi sealt lipsab läbi. Coop Panga aktsiate märkimine jäi ootustele alla, aktsiaid märgiti 71 protsendi ulatuses plaanitust. Aktsia hinnaks kujunes 1,15 eurot, mis on pakkumise alampiir. Riigikogu opositsioonierakonnad tahavad muuta tuleva aasta eelarvet ja anda Eesti koolidele venelaste õpetamiseks lisa. Rahavõimuparteid eelistavad probleemile läheneda pikaajaliselt ja süsteemselt. See nädal peaks tooma selgust Eesti kaasaegse kunstimuuseumi tulevikus. Muuseum pani laupäeval uksed kinni, kuna majas tegutsemine pole päris ohutu. Nii pärandi taaskasutuse kui kunstielu stabiilsuse seisukohalt oleks muidugi kõige parem võimalus tegevuse jätkult mine samades ruumides, kuhu kunstnikud on ise juba palju praegu panustanud. Jalgpall jalgpalliklubi Nõmme Kalju peatreeneriks palgati Marko Kristal. Kristjan on varem tulnud kahel korral Eesti meistriks FC Levadia juhendajana. Ilm on homme pilves selgimistega, kohati sajab vähest lund ja lörtsi. Õhutemperatuur on miinus kaks kuni pluss kolm kraadi. Öösel langeb miinus kuue kraadini. Ja nüüd kõigest järgemööda maaeluministrikandidaat Arvo Aller astus täna esimest korda ajakirjanike ette ning tunnistas, et tema otsus ministriks hakata ei tulnud kergelt. Esimene eesmärk on taastada usaldus VTA, PRIA ja maaeluministeeriumi vahel. Brentere jätkab. Arvo Allerile pakuti esimest korda maaeluministri kohta peale seda, kui riigisekretäril sai valmis Mart Järviku raport, mille tagajärjel ta lõpuks ametist kõrvaldati. Aller tunnistab, et ministrikoht tekitab temas väikest pabinat ja otsustamise tegi raskeks meedia. See lihtsalt ei tulnud kindlasti selleks ma pidasin arutelusid kolleegidega põllumajandustootjatega ja saades tagasiside, et oleks mõistlik minna. Siis ma tegin selle otsuse, et ma lähen. Ausalt öeldes. Ma tänan oma abikaasat, kes on mulle väga tugevaks toeks. Tema julgustas ka mind, et küll nemad saavad hakkama, et sa oled sina hakkama. Alleri sõnul on tal au saada kandidaadiks maaeluministeeriumile raskel ajal. Hetkel on suur kära maaeluministeeriumi ümber endise ministri ümber, siis sealt tulenevalt veterinaar toiduametiga PRIA ka siis ettevõtetega, et pigem on esmatähtis praegu saada usaldus taastatud ministeeriumi ja veterinaar, toiduamet ja PRIA vahel. Allar ütleb, et M V? WOOL'i kalatehase teemades seda veel süvenenud pole. Tema sõnul saab PRIA ja VTA ka kindlasti koostööd parandada ning muuta saab asutuste läbipaistvust. Aga mismoodi konkreetselt see juba tuleb peale ministriks saamist ärevus, näiteks seesama kommunikatsioon, mis toimub hetkel selle kalatehase ümber realisteeria ümber. Aller kohtub endise maaeluministri Mart Järviku ka kolmapäeval, et arutada, milline ministeeriumi seis Tema tehtud algatused, asjad, et mis seal on ministeeriumis juba liikvele läinud, et nendega siis võtta parim nendega edasi minna ja võib-olla leida ka uusi algatusi ministeeriumis. Kindlasti tuleb üle vaadata ja kahjuks tuli valitsusest tagasi on see Maale elamise programm. Äkki annab seal midagi siluda, paremaks teha? Arvo Aller on EKRE liige alates erakonna loomisest ning on olnud pikalt Ida-Virumaa Talupidajate Keskliidu juht. Kohtla-Järvel Viru Keemia grupi territooriumil toimunud lamp kustutustöödel hukkus varingu alla jäänud 56 aastane mees lammutati vana soojuselektrijaama. Juhtunu täpsemate asjaolude väljaselgitamiseks on alustatud kriminaalmenetlust. VKG esindaja ütles, et tegemist ei olnud nende töötajaga. Lammutustöid tegi alltöövõtja. Juhtunust räägib Rene Kundla le ringkonnaprokurör Liisa Nuut. Täna vahetult enne kella kolme laekus informatsioon, et Kohtla-Järvel Viru Keemia grupi territooriumil toimus varing, mille tagajärjel hukkus 56 aastane meesterahvas. Kriminaalmenetlust on alustatud karistusseadustiku paragrahv 197 alusel mis käsitleb kuriteo koosseisu ettevaatamatusest surma põhjustamise. Ka kui tegemist on tööõnnetusega. Praegu on sellest õnnetusest väga vähe aega, möödunud on mingit lisainfot juba tulnud. Käesoleval hetkel politsei teostab alles esmaseid menetlustoiminguid. Infot kogutakse ja menetlus on nii algusjärgus, et hetkel prokuratuur rohkem informatsiooni avaldada ei saa. Kas saate seda kinnitada või ümber lükata, et tegu ei olnud VKG töötajaga, vaid tegu oli ühe ehitusettevõtte töötajaga? Tegemist oli ühe töötajaga, kes täitis tööülesandeid Viru Keemia grupi territooriumil. Seda saab prokuratuur täna öelda. Tallinna halduskohus arutas Emmweevooli kaebust veterinaar ja toiduameti ettekirjutuse kohta, sulgeda tootmine ja hävitada kogutoodang ning ettevõtte palveta, saada esialgne õiguskaitsekohus, kuulas mõlemad osapooled ära ja langetab otsuse homme. Sisuline vaidlus käib selle üle, TMW vool ei nõustu ettevõttes toimuvat nimetama. Haigus puhanguks. Emmweevooli kaitsja Allar Jõks rääkis kohtule, et haiguspuhangut, mis taks tavapärast nakkuse levikut Eestis ei esine. Üks küsis, kas kuu aega tagasi, kui positiivne listeeriaproov võeti, oli nakatumise oht väiksem kui nüüd, mil VTA tegi tehase sulgemisotsuse. VTA esindaja sõnul pole tootja tõendanud, et tema toodetes ei ole ületatud listeeria piirnorme, mistõttu ongi neile kehtestatud nulltolerants. Veterinaar. No ja toiduameti peadirektor Indrek Halliste selgitas saates uudis pluss miks tehti M V WOOL'i suhtes selline otsus. Kui me räägime nüüd kalatöötlemisettevõtetest, siis Eestis on meil siin 91 ettevõtet, kes siis sellega tegelevad, et need ettevõtted jagunevad siis kõrge riskiga, keskmise ja madala riskiga kõrge riskiga ettevõtteid, me kontrollime kolm kord aastas keskmisega kaks ja madal, aga üks, et me oleme koostanud Sis protokolle 234-l korral ja nendest siis kuskil 20 suurusjärk on seotud tegelikult Emmweevooliga, et, et see näitab ka seda, et meie fookus on seotud ka teiste kalaettevõtetega, et selline olukord, kus me hästi palju peaksime keskenduma ainult ühele ette, et selle, see ei saa nii olla, et me peame tegelikult ju vaatama kogu toiduahelat ja, ja kui me kalatööstust räägime, siis me peame piisavalt tähelepanu pöörama ka teistele ettevõtetele, et, et me ei saa käia kogu aeg, et kui jahedam, see bakter on tootmisest ja siis me käime kogu aeg ja käime ka jaeskoor proove võtma selleks tagamaks, et, et kas kõik on ikkagi korras või ei ole. Nüüd proovi võtmisest tõsi, on see, et võtame suurusjärk kuskil 500 proovi aastas ja pooled nendest on seotud jah, tõesti, enda juuliga. Aga see on ka tingitud sellest, et nendel on see unikaalne tüvi, mis ongi tõvestav. Millega ikkagi selgitada ka kogu laos oleva, isegi ka valmistoodangu hävitamise kohtust? Esiteks on seal ristsaastumise oht lao ja siis tootmise vahel, et, et kõik need varasemad meetmed ja pingutused, mis on tehtud, ei ole viinud eesmärgini. Jah, tegelikult mis on oluline, on see, et meil ei ole olnud selle tüvega haigestumisi 2019. Aastal. Mingis mõttes on seal barjääri pidama saanud, aga ikkagi sealt lipsab läbi. Ja selle teemaga seonduvalt veel, et üle-eelmisel nädalal tuvastas rini rutiinse kontrolli käigus oma keskköögi salatiosakonna töölaualt listeeria leiujõega. Ta korjas reedel müügilt ettevaatusabinõuna kõik värsked salatid ja peatas salatite tootmise, kuid laboris täna tulnud kordusproovide vastus lipp, listeeria olemasolu Rimi keskköögis ei näidanud. Rini jätkab tänasest värskete salatite tootmist. Panga esmasel avalikul pakkumisel märgiti 33 miljonit aktsiat ehk 71 protsendi ulatuses plaanitust coli emissiooni planeeritud maht 46 miljonit aktsiat. Jaeinvestor olite märkimine ületas ootusi, kuid institutsionaalsete investorite märkimine jäi oodatust tagasihoidlikumaks. Jaeinvestoreid oli 11000, kes märkisid kokku ligi 27 miljonit aktsiat. Institutsionaalseid investoreid oli vaid 24, kes märkisid veidi kuue miljoni aktsia IPO finantsnõustaja. LHV esindaja Lauri lind ütleb, et siin langesid kokku mitmed halvad asjaolud. Osadele investoritele me jäime ikkagi nagu allapoole radari piirima suurusega likviidsusrahu kardeti teistele ei ilmselt see, ütleme, täiendav nii-öelda minevikust tulenev risk üleüldse Eesti panganduses või nii-öelda rahapesuprobleemi, seda käsitleti meie märkimisperioodi jooksul väga agaralt, mis kindlasti kaasa aidanud institutsionaalsete osale ja, ja noh, paralleelselt siis mis toimub turgudel oli siis see, et, et kõik nagu lähiregiooni pangad jätkuvalt Sis kauplesid nagu kas viie aasta või isegi enama perioodi madalamate tasemete lähedal, et need on need, ütleme sellised erinevad asjad, mille kokkulangemisel siis selgelt noh, paljud investorid otsustasid kas oodata või, või mitte märkida. Osa olemasolevaid aktsionäre ka väljus Coop Panga juhatuse esimees Margus Rink selgitab Kolm aktsionäri, kelleks on siis Inbank, sotsiaanuažeero ja Roberta des, investeerib kolm isikud üks juriidilised, kaks eraisikute müüvad kokku kuus miljonit aktsiat ja väljuvad Coop Panga aktsionäride ringist. Teiseks Coop Panga suurim eraisikust aktsionär Andresson, kes esialgu plaanis Kaaenneipot aktsiaid müüa, otsustas eile, et ta ei müüs leinataseme pealt ja ta usub panga kasvustrateegia realiseerimise ja usub, et kui strateegia peaks ellu, siis aktsia tõuseb ja ta jääb ootama seda hetke, kui selle aktsia hind on järgmisel tasemel. Aktsia hinnaks kujunes 1,15 eurot pakkumise hinnavahemiku alampiir. Kõik märkijat saavad aktsiaid soovitud koguses. Coop Pank emiteerib 27 miljonit uut aktsiat ja omakapital suureneb sellega 31 miljoni euro võrra. Seda raha kasutatakse pangakasvatamiseks. Aktsiatega kauplemine börsil algab plaanide järgi üheksandal detsembril. Ida-Virumaa eestikeelse õppekeelega koolide juhid palusid riigilt lisaraha, et tagada kvaliteetne õppeolukorras, kus koolidesse tuleb aina rohkem teise kodukeelega lapsi. Jüri Nikolajev uuris riigikogu fraktsioonidele, kas probleemi saaks lahendada katuseraha ümber jagades. Koolidele lisaraha leidmine olukorras, kus riigieelarve on lukus ja katuseraha jagatud, on väga raske, kui mitte võimatu. Nagu ütles katuseraha ümbersuunamise kohta üks EKRE fraktsiooni liige, ei saa ju ometi lubatud raha enam tagasi võtta. Samas katuserahast loobunud opositsiooniline reformierakond selles probleemi ei näe, räägib riigikogu liige maris Lauri. See oli see katuserahad budistamise asemel oleks tõesti võib-olla olnud arukas jagada see neli miljonit vajalike asjade peale, sealhulgas eestikeelseks õppeks erinevates koolides. Pikemas plaanis peaks maris Lauri arvates muukeelseid lapsi õpetavat eesti koolide toetussumma planeerima püsivalt haridusministeeriumi eelarvesse. Tuleval aastal päästaks olukorra riigieelarve muudatus, mida Reformierakond pakub homsele rahanduskomisjoni istungil. Muudatuse hind on miljon eurot maris Lauri. Valitsuse nii-öelda vabade reservide arvelt, et seal on päris hulgi neid miljoneid, et sealt midagi ära võtta. Minu arvates on täiesti õigustatud, kuna tegemist on kriisis oleva olukorraga. Isamaa fraktsiooni liige Üllar Saaremäe sooviks samuti süsteemset lahendust ja kinnitab, et katuseraha ümbersuunamine olukorda ei päästa. No eks selle probleemiga kuidagi teisiti lahendada kui katuserahaga, mis oleks ühekordne, siis tuleb minna väga konkreetse ajakava väljatöötamisele aastateks 21,26 20 jääb sealt küll välja, aga seda tuleb igal juhul tõsiselt selle teemaga tegeleda. Keskerakonna fraktsiooni liige, Ida-Virumaalt pärit Dmitri Dmitrijev eelistab süsteemset lähenemist, mitte ühekordseid meetmeid. Dmitrijevi sõnul on tuleva aasta eelarves eesti keele õppe parandamiseks venelaste aedades ja põhikoolides eraldatud kolm miljonit eurot ja lõppkokkuvõttes annab see hea tulemuse. Kui me jätaksime emotsioonid kõrvale praegu, siis eesti keele õpetamine on üks haridussüsteemi funktsioonides, mis peab olema süsteemne, nyt, projektipõhine või ühekordne kuluartikkel, et mina pakuksin, et me peaksime nagu seda suuremat pilti vaatama ja süsteemselt hakata kõikidel tasanditel eesti keele õpet parandama, mis annaks pikemas perspektiivis tulemust. Sotsiaaldemokraat Katri Raik toetab Reformierakonna ettepanekut muuta eelarvet ja anda Eesti koolidele miljon eurot venelastega tegelemiseks. See on hea mõte, et Ida-Virumaa eestikeelseid koole toetada, pigem on seni Eestist tõotatud venekeelseid koole, aga arusaadavalt on eestikeelses keskkonnas eesti keelt kergem ära. Siis peaksime tõepoolest toeta. Ida-Virumaa eestikeelsetes koolides on teise kodukeelega laste osakaal mõnes koolis üle poole, koolid peavad tegema väiksemaid klasse ja õpilastele keelelist tuge pakkuma, see aga nõuab suuremat rahalist ressurssi Uudistele Jüri Nikolajev, Narva. Edasi välisteemad ja Reene Leas Vene president Vladimir Putin ja Hiina president Jinping käivitasid esimese kaht riiki ühendava gaasijuhtme, mis hakkab tarnima Hiinasse gaasi niinimetatud idamarsruuti pidi. Sihi sõnul on projekt näide kahe riigi vastastikku kasulikust koostööst. Hiina-Vene sidemete arendamine on ja jääb meie mõlema riigi välispoliitika prioriteediks, ütles Hiina riigipea Vene televisiooni vahendusel. Lepingsila Sibiri nime kandva torujuhtme rajamiseks allkirjastati pärast 10 aastat kestnud keerulisi kõnelusi 2014. aastal. 400 miljardi dollari suurune ning 30-ks aastaks sõlmitud leping on Vene riikliku gaasikontserni Gazprom suurim projekt. Soome välisminister Pekka Haavisto keeldus täna kommentaaridest selle kohta, nagu survestanuks ta välisministeeriumi ametniku tooma äärmusliikumise ISIS Soome kodanikest lapsi ebaseaduslikult. Soome ajalehe Ilta-Sanomat väitele tahtis rohelise liidu juht Pekka Haavisto, et välisministeeriumi konsulaarosakonna direktor Pasi toominen teeks otsuse tuua Süürias asuvast laagrist ära soomlastest ISISe liikmete lapsed. Ajalehe andmetel ei olnud toomine nõus tegema otsust, mis läheb vastuollu seaduse ja rahvusvaheliste lepetega. Haavisto kõrvaldas seepeale toomineni ametist, kuigi alles hiljuti oli tema ametiaega pikendatud 2022. aasta juunini. Parlamendi väliskomisjon kutsus Haavisto homme selgitusi andma, sest seni on Soome olnud seisukohal, et ISISe liikmete laste toomine ilma emata oleks seadusevastane. Ajalehele Ilta-Sanomat varem antud kommentaaris lükkas Haavisto süüdistused tagasi. Portaali dictionary punkt com aasta sõna on eksistentsiaalne. Portaal vaatab oma sõna valimisel muu hulgas andmeid selle kohta, kui palju inimesed on seda sõna otsinud. Sõna oli portaalist otsitud sõnade tipus pärast metsatulekahjusid ja orkaani Dorian, aga ka pärast massitulistamisi Uus-Meremaal kraiss Churchill ja USA-s El Pasos. Eksistents realismi vastu tekitas suurt huviga filmi lelulugu neli menukas tegelane lohvik. Ja edasi kodustel teemadel nädalavahetusel peatus näitusetegevuse Eesti kaasaegse kunstimuuseumis erakorraliselt üles löödud üürilepingu tõttu. Muuseumi inimesed loodavad, et hoone sulgemine on ajutine. Sel nädalal on plaanis kohtumised ja läbirääkimised, mis peaksid tooma rohkem selgust hoone tuleviku suhtes. Jane Saluorg jätkab. Eesti kaasaegse kunstimuuseumi tegevjuht Marten Esko ütleb, et kindlasti ei rahulda muuseumit see, kui maja lammutatakse. Hiljemalt kolmapäevaks peaks Esko sõnul selge olema, kas ja mismoodi Eesti kaasaegse kunstimuuseumihoonega edasi minnakse. Variante on mitmeid. Lahendused, millega me kindlasti kõige rohkem rahule jääks, on see, kui me saame sellel samal kinnistul mingis versioonis edasi toimetada, kas maja saab ohutuks, kas majanduskorda, kas majas on renoveeritud, kas maja saab? Noh jah, et selles mõttes need nagu positiivsed stsenaariumid seal kinnistele edasi toimimiseks on ka mitmeid erinevaid, aga ütleme nii, et eesmärk eelkõige on jääda sinna kinnistule tegutsema. Esko lisab, et see, et Eesti kaasaegse kunstimuuseumi maja laupäeval uksed sulges, on muuseumi enda otsus ja loodetavasti on tegemist ajutise olukorraga. Ma sulgemise tagamaad oligi see, et me otsustasime panna maja kinni 30. kuupäevaga, mil ka väidetavalt lõpes nööri leping, et siis keskenduda oma energia sellele, et nüüd oma edasise eksistentsi eest võitlema asuda. Kultuuriministeeriumi kunstide asekantsler Hillar Sein ütleb, et olukord on ootamatu ka ministeeriumi jaoks. Kuna aga hoone, kus muuseum tegutseb, kuulub linnale ja muuseum on ise eraõiguslik mittetulundusühing, siis osapoolte omavahelise üürilepingu asjaolude üle kultuuriministeerium arutada ega vaielda ei saa. Küll aga soovib ka ministeerium linnaga kiiresti kohtuda, et võimalike lahenduste üle arutada. Nii pärandi taaskasutuse kui kunstielu stabiilsuse seisukohalt oleks muidugi kõige parem võimalus tegevuse jätkuda samades ruumides, kuhu kunstnikud on isegi palju praegu panustanud Noorte kunstnike esimesed suured ülesastumised, kuraatorite katsetused selle kõige jaoks on vaja toetavat keskkonda ja samuti on meil nii kunstikeeli ja maitseid on väga erinevaid ning need ei mahu ära ühte muuseumisse või näitusesaali. Ja väga oluline on see, et kaasaegse kunstimuuseum on ise endale selle ruumi loonud ja ennast tõestanud nii Eestis kui ka laiemate Regila inimeste sees. Tartu linnapea Urmas Klaas saatis pöördumise kultuuriminister Tõnis Lukasele. Pöördumises muretseb Klaas Tartu uue teatri tuleviku pärast nimetan uue teatri püsiv riiklik toetus sel aastal 128000 eurot, mida on aga kolm-neli korda vähem näiteks Tallinnas tegutsevate teiste omasuguste erateatrite toetusest. Pöördumises loodab klaas, et riik leiab vahendeid, et uue teatri senise tegevustoetuse mitmekordistamiseks järgmisel aastal ka teatri loovjuht. Ivar Põllu ütleb, et praegune toetus on väga väikepõllu sõnul on ka varem riigi poole sama palvega pöördutud tagasi. Nii pole tegevustoetuse summas muudatusi tehtud. Nüüd oleme jõudnud sinnamaani, et me küll teatri kinni ei pea panema, aga meie loominguline jõud on suure löögi all, sest kui räägitakse keskmistest palkadest ja kultuuritöötajate miinimumpalkadest, sest me ei suuda selliste toetustega Tartus tegutsedes sellist repertuaari mängides seda inimestele tagada ja lihtsalt teater jookseb tühjaks. Praegu, kui toome lavastusi välja, siis need kõik on rahastatud enamast siis Kultuurkapitali projekti toetusega ja omapoolse osalusega, aga see tähendab, et ei ole tegelikult sotsiaalseid pikaajalisi garantiisid ei teatrile ega trupiliikmetele, sest trupi liikmed on ju ka inimesed tahavad ikkagi nagu stabiilselt mingit sissetulekut. Me peame tegema siis teist valikut, kui me saame teada, et see ütleme võib-olla see ei olegi kunagi võimalik, et me peamegi jääma projektiteatriks, siis me peame hakkama tegema teisi valikuid millekski vaja siis nagu selged signaalid, mis siis saab edasi kultuuripoliitiliselt, kas äikesed erateatrid, kas nad on nagu soositud, kas need kuidagi võrdsustatakse, kas suured teatrid, väiksed teatrid, nende rahastamisskeemid, kuidagi muutuvad läbipaistvalt sarnaseks, või kultuuripoliitika on ikkagi pigem see, et suured organisatsioonid on meile, Euroopa Liidus ja NATOs ja eestlastena püsima jäämisena vajalikud? Need toodetakse ilmtingimata ja kui raha üle jääb, siis ka natukene väikseid kui need, mis on need põhimõtted, et ega need põhimõtted ei ole selgelt välja öeldud ja kui need on välja öeldud, siis valitsus vahetanud ja siis hakatakse välja töötama uusi rahastusmeetmeid. Kultuuriminister Tõnis Lukas ütleb Eesti rahvusringhäälingule antud kirjalikus kommentaaris, et praegu teatrite rahastamise teemal kommentaare anda ei saa. Menetlusprotsess käib vastavalt haldusmenetluse seadusele ehk teatrite rahastamise komisjon on kohtunud, protokoll vormistatakse ja kooskõlastatakse LINK ja etendusasutusi teavitatakse samaaegselt komisjoni ettepanekust kultuuriministrile. Ja nüüd ilmast, Silve Grabbi Kaiv, palun. Öösel jääb Eesti ilma kujundama Skandinaavia põhjatipust vaikset Barentsi mere poole liikuva madalrõhu, kuna edelaserv on vähese ja vahelduva pilvisusega ilm. Kohati sajab lund ja lörtsi, mõnel pool võib tekkida udu. Puhub loode- ja läänetuul kolm kuni üheksa, rannikul puhanguti kuni 14 meetrit sekundis. Õhutemperatuur on eeloleval ööl miinus ühest miinus kuue, rannikul kohati kuni pluss kahe kraadini. Homme päeval liigub lauge kõrgrõhuhari üle Soome ja Baltimaadelt, et meil on pilves selgimistega ilm, kohati sajab vähest lund ja lörtsi. Puhub läänekaare tuul kolm kuni üheksa, ennelõunal rannikul puhanguti kuni 14 meetrit sekundis. Õhtul tugevneb Lääne-Eesti saartel edelatuul kaheksa kuni 12 puhanguti 17 meetrini sekundis. Õhutemperatuur on homme päeval miinus kahest pluss kolme kraadini. Johannes vedru on valmis spordisõnumitega. Jalgpalliklubi Nõmme Kalju nimetas esindusmeeskonna peatreeneriks endise tippmängija ning kogenud juhendaja Marko Kristali. 44 aastane Kristal on peatreenerina tulnud varasemalt kahel korral Eesti meistriks FC Levadiaga. Kalju sõlmis Kristeliga kahe aasta pikkuse lepingu. Pärast edukat mängijakarjääri, mille kestel esindas Christian Eesti koondist kokku 143 korda tegi ta treeneritööd nii rahvusmeeskonna, Tartu Tammeka, Levadia kui Viljandi tuleviku ridades. Viimastel aastatel pole Christian meistriliiga tasemel siiski püsivalt klubi juhendanud. Nõmme Kalju abitreeneritena jätkavad Sergei Terehhov ja Kristen Viikmäe duubelkoosseisu ehk klubi alla 21 aastaste meeskonna peatreeneriks palgati aga hiljuti mängijakarjääri lõpetanud Tarmo Neemelo. Marko Kristal Nõmme Kalju peatreeneriks asumisest. Tippklubi Eestis, kellel on väga kõrged ambitsioonid ja tahavad alati saavutada maksimumi, minu jaoks on sellega väga suur väljund, loomulikult Levadial olid samasugused eesmärgid, aga ma mõtlesin, Kaljo identiteet on võib-olla kindlamalt välja joonistub ja, ja mulle meeldib, mulle meeldib meeskonnad mängivad domineerivalt ja ütleme nii, et selle koha pealt on mul punuga arusaamised, ühend. Meeste korvpalli valitsev Eesti meister BC Kalev Cramo kohtub VTB Ühisliigas täna kell 19. Null null Valgevene klubi Minski Tsmoki iga mäng peetakse Kalevi spordihallis. Kalev Cramo hoiab turniiritabelis nelja võidu ja nelja kaotusega viiendat kohta. Tsmoki on sel hooajal kaotanud kõik seitse kohtumist, mis tähendab, et VTB ühisliigas ollakse viimased ehk kolmeteistkümnendad. Alates tänasest saavad kõik huvilised Eesti olümpiakomitee kodulehe kaudu osaleda aasta sportlane 2019 rahvahääletusel. Valiku saab teha aasta meessportlase aasta naissportlase aasta võistkonna ja aasta treeneri kategoorias. Hääletus kestab kuni 20. detsembri hilisõhtuni. Spordiaasta parimad selguvad auhinnagalal spordiaasta tähed 2019, mis leiab aset neljandal jaanuaril. Laureaadid selguvad rahvahääletuse, spordialaliitude ja spordiajakirjanike hääletuse koondtulemusena. Aitäh spordisõnumite eest ja selline sai tänane Päevakaja. Saate pani kokku Margitta otsmaa, kena õhtut ja kuulmiseni.