Juba 1805. aastal asutati kanepisse esimene kihelkonnakool. Üle-eestilise kuulsuse omandas 1818. aastal asutatud kanepi laulukoor kanepist pärit koolimees Hugo Treffner, kelle Anton Hansen Tammsaare, härra Maurusena üldtuntuks kirjutas. Juba möödunud sajandil ehitati kanepisse Eesti esimene seltsimaja. Teed seltsieluga ollakse kanepis harjutud. Ainult täna mängib Erni Kasesalu kannelt oma kodus külalistele. Täna saab autojuht ja kandlemees üleliidulise taidlusfestivali laureaat 50 aastaseks. Kuidas teie arvate, kas kandlemuusika on ehtsalt vanamuusika või mitte? Ta on muidugi vanamuusika küll jah, aga teda võib praegusel ajal ka mängida. No te olete mänginud juba hästi, kaua aastaid, jah, kui nüüd seda võtad, kuue aastal sai alustatud aga siis avalikult vōi esinema tuldud kuskil 45.-st aastast alates. Nii et üle 30 aasta tehtud kuste õppisite kandlemängu. Kodus õppisin kõigepealt isa juba mängis vanemad vennad ka, mängijad, noh, mina muidugi noorem, tahtsin ka ikka teistega võidu ja nii sealt see huvi ja algus tuli. Kust kandi meeste olete kanepist, kus te praegu töötate või mujalt olen sündinud? Jah, endises Koeru vallas ja ja senini olen elanud kogu aja siiski selles kohas, ehkki vahepeal mõningat mõni hetk sai ära olnud. Aga jah, praegu töötan Kanepi kolhoosis autojuhina. Töö kõrvalt tuleb kannelt mängida ja, ja praegu ongi nii, et nagu vallas juba kaks tööd välja kujunenud, need on olnud nii ta mängimist nii palju, et et vaatas hõivati, enam tööd ei hakka segama juba. Aga noh, selline on mindiga mõistetud ja ja olen kõik, oma esinemist on, Äresin selle poolt midagi pahandust olnud. Kui te kannelt mängima õppisid, missugused kandlel siis olid, kuidas mäng siis tookord käis, eks need kandle tole ju mitmesuguseid vormiga ja ja eks need mängijad tule kah igaüks omamaneeriga muidugi mängi kuidas mängib tahes, aga eks ta on ka pill, millega võib ka ikka midagi näidata, kui, kui ise huvitunnet selle mängu vastu. Kui oma mängu võrdlete praegust ja ütleme aastat 20 30 tagasi on vahe ka olemas, oma mängule on kindlasti suur vahe juba sees, eks tehnika on muidugi juurde tulnud palju paremini ja oskad tiba pilli käsitseda ja vajan õigel ajal õiget palat valida ja missuguses vormis, kui on käed külmad kohmetunud absoluutselt midagi teha ei saa, tihtipeale tulebki, kui kaugemalt tuleb tulla siis ja kui oled väsinud ja, või sõrmat vigastatud, siis muidugi seda mängu näidetes muidugi mängid, aga ikka seda ei saa näidata, mis oleks suuteline. Te olete noorepoolne mees, aga neid vanu kandlemehi kadunneta, kes enne teid ennast kuulsaks mängisid, nojah, ma ikka tunnen küll neid kõiki Sparky ja kes mängis Almaks, pühajärve mees oli, noorematest võib võtta Heino sõna. Tema on praegu kõvasti, tegeleb selle asjaga. Nii et nagu meil siiski on, aga eks ta ikka tahaks, et just nooretataks selle mängu just üle selle, nendel on ikka võimalused paremat, noored saaks seda tööd ilusti edasi jätkata. Kas kandlemäng saab tänapäeva noorte muusikaga võistelda? No ei tea, kust kohast need võturida? Kui nüüd kõvaduse poolest või kuidas siis muidugi kannal jääb sinna varju nii tugevat häält kandle ele, et praeguse muusikaga kaasa teha, aga aga muidu minu praktikas näitab, et noored kuulavad, meel on küll. Aga millegipärast nad ise ei taha seda ära õppida, oleks kõik ajad, kui ta ikka meeldib ja siis ise ka, noh muidugi, võib-olla siin üks probleeme on. Need, kandleid pilli pole saada, võib-olla, kui nad oleks kitarriga kõrvuti poeletil võib-olla mõni jätaksin kitarri ostma, teostas kandle. Aga minu arvates oleks lahendus päris hea lahendus selles, kui kui meil ikka valmistada, sealhulgas niisugune koht, kuhu inimene läheb ja annab tellimuse sisse tehakse tellimise alusel, siis ei ole hirmu, et neid kantakse palju ja see on inimesel vaja, ta saab selle kätte siis. Kui muusikapalu võrrelda, millede alguses mängisite, kas repertuaar on muutunud, on küll muutunud jah, alguse sai ikka kaerajaanid ja niisugused palad alguses. Aga noh, nüüd on muidugi repertuaar on muutunud, tehnika on muutunud öelnud, et et iga palaga ei saa ju näidata seda, mis, mis kandlasest võimalik, võtan. No ja siis sai ise ise kombineeritud mõned palad noh, olgu-na nüüd eri loomingulise seisukohalt, kui sul väärtus nendel on, aga vähemalt kandle seisukohast on ikka nii, et ma saan iseendast võtaja Gamblast ka nendega võtta. Üks tore sõna, mis teie jutust läbi käis, oli tehnika tehnika on muutunud, see tähendab. No eks ikka mängitakse ju näppudega näppudega näppudega ikka mängitakse, jah. Aga just saate töö juba muutunud. Kas ma nüüd enam nii täpselt oskan seda näidata, kuidas mu 30 aastat tagasi, aga igatahes nii vist nii lihtsalt käis see asi. Aga nüüd käib seal neljops. Ja muidugi jah, ja saate osas ja eks eest mäng tuli järjest, tuli rohkem sõrmi kasutada, mida rohkem muidugi sõrmi saad kasutada, seda lihtsam mängida kannan, tema on raske pill mängida. Tehnika peab hästi olema viimistletud kõike, et saata välja mängida, mida just. Mis teid on hoidnud kandlemängu juures? Jah, see on tõesti ise ka mõtled, et mingisugune sisemine jõud või mingisugune tung hoiab selle pilli juures tuleb järjest tõsi, on ta siis ausalt öelda, sest ta võtab kui hästi, see on kõik ländia publik sinuga rahulikuks, ta võtab sinu seest kohe tühjaks ja siis siis nagu sellel momendil unustad kõik, mis, mis ümber on. Ja pärast siis, kui see aplaus tuleb, siis nagu tahaks seda kogu seda publikut sülle võtta. See on niisugune, niisugune imelik tunne teda tõesti, sõnades ma ei oskagi rääkida. Kuste esinenud olete, neid kohti on nii palju, nii meeldivaid esinemisi näiteks on muidugi võtame raadio, televisioon, üks esinemine, mida ei mõistnud, nagu oodatagi oli koosesinemine Kalmer Tennosaarega, kuidas ta selle julguse võttis küll, et ta mind palus endale saatjaks, seda ma täna nii teha, et me polnud varem üldse kohtunud ja tema tuli ja kohe hakkasime pihta, et ei teinud prooviga sain kohe esineda. No see oli jah, eks need rahvamuusikapäevad, et need pole ka väga meeldivat ja seal saab kah ennast tühjaks mängida. Ja eks neid ole veel teisigi. Mängulust peab ikka suur olema, peab küll ja ilma lustitasin midagi ja kas te oma lastele ka olete õpetanud? Kandlemängu küll ei ole õpetanud, just, aga ei ole nendel vist ka enam aega olnud sellega tegeleda, sellepärast et eks need lapsed, praegused lapsed lähete kodust minema, kooli lähevad ja pala küll ära mängida, aga no muidugi esinemiseks enam see ja teisi piljardit mängivat õlg, missuguseid? Akordioni ja klaverit ja kitarri? Kitarri vist ei mängi. Aga eks ma ise küll mängin kitarriga. Nende aastate jooksul, mitu kannelt te olete läbi mänginud? See on siiski teine, teine kannal ja, aga sedasi hädapärast juba väljavahetamist tema on juba üheksa aastat ja enam pole, pole seda kõla ja, ja välimus juba need esinemised ikka välimus ka tähtis. Võib-olla saab veel uue pilliga, enne kui ma pean sitale haakuma. Mitut aladel on või neid on küll palju vest, neid on üle 200, oli ja lugesin Nedjevil ülegi, poisikesest saadik nende kogutud aga imelik külge palasid on, aga kui mängima hakkad, siis pole õieti ühtegi. Need, vanad palad ei lase ennast nii välja mängida, kui soovite, siis eks need järjest rääkisid välja uusi juurega, kandlale palasid tuleb väga vähe vaiksema, nüüd tahakski üksvahe teha ja uut repertuaari koguda ja eks sealt on tulnud omalooming ka. Jaht vaja oli midagi ja teadsite, et võib-olla midagi isetehnikas juurde näidata ja siis tuligi need ja ometigi õnnestus mul mõni pala valmis teha ja palju nüüd on. Nüüd on ühegümneba? Noh, eks ma neid muidugi teen nii, kuidas on, mul vaja on ja kuidas vaim peale tuleb, ta tulebki, seda tuleb, ei ole vaja nooti kirjutada, absoluutselt midagi, mis ta jääb kohe meelde ja mängi kasvõi keskajal tule voodist ülesvõttega kätte mängima. Ei ole meelde tuletanud midagi. Huvitav jah, et kuidas temani mällu jääb? Te olete maalaps olnud, kas maamiljöö, loodus, looduse keskel olek, põllumehe amet, autojuht on ka ikkagi põllumees. Kas aitab? Jah, on küll. Kui loodus on sinna ümber, siis sellel on ikka suur mõju võrreldes ma arvan, kui siin linnas, seal on kõik ja värske õhk kui toast välja saada, kohe loodusesse saada, metsa minna, aga linnas muidugi peatuses palju maanteele ja jälle seda mürinat ja taluma enne, kui sa saad loodusesse, nii et mina arvan, et sellest on suur kasu küll, kui loodus on sul ligidal saidi ümber. Missugune on teie kõige vanem pala õppinud olete kõige vanem, palav testi saali, mul, tema mängistate palaga ma enam ei, ei oska seda mängida, see oli üks, üks kõige vanem Palamis maiust poisikesena õppidema mulle õpetaski, selle, seda ma enam jahi mäletan. Kõige uuem, värskem, värskem, jah, on mul ise oma pala. Need on praegu vist kolm tükki kohe käsil, eks mõneid aegapidi teen ja mõtlen, kas ta üldse jääb jäägi ja mul kiiret nendega ei ole. Meil siin vist seda ei ole? Neli praegu ei ole. Seal oli nagu fraasis veel sündimata mu siia juba sündinud. No tema on jah, võib öelda, et osa on ta valmis, et kas sinna midagi juurde nüüd tuleb või ei tule, seda praegu ei oska ütelda, kaja osanud ennast valmis ja kui ta jääb, siis jääbki niimoodi. Kas teil kodukohast ka midagi tehtud? Kanepist niux pala sai pühendatud küll just kolhoosile. Sündisin kolhoosi 25. aasta juubelit, nimi ongi ikka hooga. Nii et iga mõeldud sellega kolhoos ikka hooga edasi läheks. Meie kolhoosil on küllalt niisuguseid edusamm, sellel tunnistusel ongi. Tuli rajoonis sotsialistliku võistluse võitjaks. Töödega tehakse ja loodame, et need edusammud ikka veel suurendamata. Sel ajal, kui kõnelus eetrisse läheb, olete teie saanud just pool sajandit vanaks. Nüüd, palju õnne, aitäh. Pool sajandit inimese elus on üsna soliidne aeg ja sellest 30 olete tegelenud kandlega kahetsusest absoluutselt täitsa kaid pida, kannel on teile tähendanud. Võib ütelda, et minu elus kõige paremad hetked ongi olnud koskandlik. Nii et seda ennustada ei saa.