Just enne salvestama hakkamist sa ütlesid, et sa ei hinda keeli ja mina ütleksin, et see on väga problemaatiline mõtteavaldus, mida teha. Kas sa tahad öelda seda, et sulle ei meeldi, kui see pole sinu meelest oluline, et inimesed saavad omavahel suhelda? Ei ole nüüd see, kuhu sa tahad jõuda sellega, ma tahtsin öelda seda. Mina ei ole see inimene, kes käib ringi ja paneb inimeste keeltele hindeid selles suhtes, et noh, et ma ei nõua inimestel näidata endale keelt ja ei hinda neid, ma ei tea, värvi ja konsistentsi ja ja ma ei tea tugevuse või pikkuse või laiuse või alusel, ma ei ole see inimene, saad aru Sa rääkisid sellest organist sellest sellest põhimõtteliselt sellest lihasest, mis, Et asjast, mis sul suus on, keel suus inimesel, noh, kõik räägivad keeld, keeled suus, siis on maailm lahti. Nii et inimesed, kellel näiteks keskajal ütleme, karistuseks keel suust välja lõigati või no miks mitte ka tänapäeval, sest ka tänapäeval aeg-ajalt ikkagi seda tehakse nende jaoks on siis maailm justkui suletud ikkagi või. See ei ole minu öelda May hinda keeli. Puikled võitled. Tere, minu nimi, nivoo Cruztok. Tere, mina olen Jim Ashilevi ja te kuulate saadet popkulturistid. See on alati väga-väga hea ennetus, kui sa alustad või meie vestlus algab sellega, et sa ütled mulle, et mul on, mul on üks teema, aga mul on tunne, et see ei meeldi sulle. Ja mina esimesena alati arvanud seda Kanyevastist rääkida. Ja sest tavaliselt nii ongi. Ja kuidas täna, aga täna on natuke teistmoodi. Tegelikult kui see oleks viktoriin siin praegu siis kui ütleme, Madis Aesma näiteks peaks praegu seda saadet siis sa peaksid küsima siin vihjeid ja nii edasi ja peaksid siin vingerdama tooli peal ja mõtlema, et kuhu see jutt viib ja nii edasi. Ja, ja ma arvan, et sa lõpuks arvaksid ka ära tegelikult, sest et jah Khania quest ei ole selle tänase saate peateema, aga ütleme nii, et see on ääri-veeri ikkagi temaga seotud, sest et olgu, ma ütlen ära, et, et tegu on ühe muusikakollektiiviga, kellest ma tahan rääkida. Neil on olnud kokkupuude küll selle Artistiga Kanye Westi, kui sa mõtled Tottena poole McCartney st rääkida, ma saan aru? Ei või, jumala aga, aga päritolumaa on juba õige. Okei siis jumal ei ole vist jumala on ka ikkagi ju samast riigist pärit, kust kolme või ma olen valesti aru saanud millestki. Viimati kui ma kontrollisin, siis ta minu arust oli isegi samal tänaval elastenaga. Okei, okei, kõlblee Coldplay, okei, jõul play ja räägime täna kõlblejaid. Me räägime folklorist, sest et me oleme liiga vähe rääkinud kõlbleeste tegelikult selgelt ilmselgelt ja could play on tegelikult ka üks, üks üks mu lemmik keerulisi teemasid, mida me väldime suurem osa ajast. Aga enam ei saa neid vältida, sellepärast et meil on nüüd väljas uus album, mis elan üldsegi niisama, album, see on lausa selline topeltalbum mille puhul on tegelikult nii nii mõndagi rääkida, issand, ma ei ole elu sees näinud kedagi haigutamas, nii suurelt. Haigutasid niimoodi praegu, et su pea läks lahti nagu need pesine, et need kommihoidjad või siis pigem nagu South Park istuvatele. Kano, kanadalased, põhimõtteliselt sa haigutasid nagu kanadalane praegu selle peale. Põhimõtteliselt, mis siis nüüd lahti on? Ei lahti, ei ole nagu midagi selles suhtes, et tead, ma ütlen sulle, suu oli lahti, ma ütleks. Tegelikult ma isegi ootan seda arutelu, sellepärast et ka ultraheli on selline selline keeruline bänd, mulle väga meeldis could play album, viivala, viida või, või see või tehtsan his friends, mis oli väga lahe album. Mulle mulle meeldis album, kui see välja tuli ja siiamaani ma usun, et ma võiks ta lihtsalt praegu täitsa vabalt ettevõte läbi kuulata ja naudiks seda. Aga vahepeal kõik albumid, mis pärast seda tuli kostoris ja, ja mis seal veel oli, viimane oli vist mingi hetk, Bullock Dreams ei ole mulle üldse meeldinud, need on olnud sellised. Haigutama ajavad või ma ei tea kuidagi nii ühtlased nii kuidagi standardsed, mitte midagi nagu ei kraabi midagi, ei ole otseselt nagu valesti, aga midagi ei ole nagu õigesti ka või ma ei tea, nagu ei tekita mitte mingit positiivset ega negatiivset emotsiooni. Aga kui Meil nüüd uus album välja tuli, siis mingi hetk ma panin ta nagu huvi pärast taustaks mängima. Ja ma üldse ei saanud aru, mis toimub, seal on nagu iga lugu on erižanrist ja, ja, ja, ja mingi täiesti segane album ja see tekitab huvi, ma ei, ma ei julge veel öelda, kas see on, kas see on hea või halb, sest ausalt öeldes ma olengi teda nüüd ainult ühe korra niimoodi taustaks kuulama pannud. Aga see vähemasti tekitab minus taas huvi. See Sansambel, see ei ole juhuslik, sellepärast et see on nende puhul mingisugune uus koht nüüd, kuhu nad on jõudnud omadega. Ja, ja kui sina ütlesid, et viivalaviidali sinu jaoks see hetk, kus korraks veel oli neid huvitav kuulata, siis minu jaoks näiteks Viva la Vida oli see moment, kus minu teed kõlblayst läksid lahku. Ja, ja, ja sa mainisid Gost storis albumeid, et see oli kuidagi arusaamatu ja siuke mõttetu vahepeatus sinu jaoks, need ei olnud sinu sõnad, aga aga. Aga see oli minu jaoks niisugune vahepeal siuke korra sihuke pisike lootusekiir, et äkki äkki me saame uuesti kokku. Aga nüüd ikkagi albumiga, Lif, mis nüüd siin novembri lõpus välja tuli, mul on selline tunne, et, et alles nüüd me saimegi nüüd kokku tagasi. Et kas nüüd räägitakse alles nüüd me saime kokku tagasi oletanud, räägitakse, no oletame, et räägime nii. Ja, ja kui sa mainid, see album või kui sa kirjeldad seda albumit nii, et iga lugu tundus olevat nagu eri žanris, siis sul on täitsa õigus. See on hästi selline mitmepalgeline album. Aga selle albumi põnevaks see, et seal on ikkagi mingisugune üks niisugune asi, mida sa album ajab ja, ja see on selles mõttes niisugune nagu väga tundlike siuke nagu isiklik album. See tundubki olevat selle bändi selline väikene nagu maailma päästmisprojekt peaaegu. Ma räägin sellest natuke lähemalt, see, see maailma päästmisprojekt seisneb neil selles, et esiteks album on natukene nagu sihuke. Nagu mingisugune nagu selle bändi päevik justkui kus nad väljendavad seda, et mida nad tunnevad asjade seisu suhtes, mida nad tunnevad selle suhtes, kuidas maailmas praegu asjad on? Jaa, jaa, ja see sellel albumil on sellel albumil kõlab nagu selliseid, seal on muusikalisi mõjutusi väga erinevatest maailma paigust, erinevatest kultuuridest, seal on kuulda erinevaid keeli erinevaid, selliseid, võib-olla ebatavalisemaid. Ma ei tea Pille instrumente, mida ühelt selliselt nagu harilikult popp albumilt võib-olla ei ootaks. Ja ütleme, et see, see niisugune Ma maailma pärast südame valutamine ei ole iseenesest kõõlplaiale nagu võõras tegevus sest see on mingil määral kuidagi justkui nagu kogu aeg nendega kaasas käinud, et neil on natukene siuke. No mingisugune selline sarnane lisamissioon kuidagi nagu muusika tegelemisel juures, sageli nagu kunagi oli juut suul ja Ponol ütleme kes on ju mingi hetk sai selliseks. Kuulsaks nagu maailma päästmise reklaamnäoks ka natukene, eks ole, justkui niukseks nagu maskotiks. Kui natuke halvustavalt öelnud, ma ei tea, aga ma ei, ma ei ole, ma ei mõtle seda nagu halvustavalt otseselt. Et, et could play puhul sellel all või kuulata albumil kõlavaid sõnu, siis tuleb sealt sõnadest läbi, et mida nad tunnevad ja mõtlevad hetkel. Kuigi see ei ole nagu otsast lõpuni selline nagu poliitiline või sotsiaalne kommentaar ka, mis minu, minu meelest tõstabki selle albumi kuskile sihukesele tõstate ikkagi kõrgemale, et, et see ei ole selles mõttes võttes mingisugune niisugune nagu muusikasse valatud arvamusartikkel ja see, aga, aga see ei ole ka ainult album sellest, kuidas ma ei tea, keegi jättis kellegi maha ja nüüd on kurb olla, et, et see sisaldab endas kuidagi nagu rohkemat siis sisaldab endas, see on justkui sihuke nagu mingisugune nagu ilu, ilus niisugune nagu kokkuvõte meie kümnendi lõpu lävel üleüldse. Et kuhu me oleme nagu omadega jõudnud ja sellel on mingisugune siuke seal on võimalik samastuda peaaegu et kõigega, minu meelest. Ja, ja lisaks on seal ikkagi juures veel see mingisugune niisugune nagu puhtisiklikke sihuke tundeline mõõde. Ja nagu juba kirjeldasin, siis nagu kõla poolest on ta ka selline nagu suurema või laiema haardega album, justkui kus, kus need killukesed tulevad kokku igalt poolt ümber maailma. Aga moodustavad ikkagi mingisuguse kummaliselt kokkusobiva terviku, nii et kui sa mingi hetk satud seda albumit kuulama niimoodi, et sa saad süveneda ja see ei mängi lihtsalt taustal, siis ma arvan, see enam ei aja sind võib-olla nii segadusse. Sest see kokkuvõttes on niisugune väga huvitav, selline nagu rännak, nagu ühelt päevikuleheküljelt teisele või ühelt albumilt. Ja ma räägin siin pildialbumist, need et pildialbumis justkui nagu lapata des kuidagi mingit maailmaalbumit või seda, et kus me omadega oleme, sa näed neid erinevaid hetki, erinevaid situatsioone, erinevaid, ma ei tea, probleeme ja see kõik kokku ongi see, kus me praegu omadega nagu oleme, see kõik kokku on kebi they life. See on üks huvitav poolsel albumi juures. Aga teine huvitav pool mu loengut, kogu see värk. Aga teine huvitav moment selle albumi juures on see, et vaata, could, play on ju üks maailma suurimaid brände, kui nii võib öelda, on ju tegelikult nagu muusikamaailmas nad on. Nad on vaieldamatult superstaarid, nad on. Nad toovad kokku tohutuid inimmasse, kui nad kuskil esinevad. Liigutavad meeletuid rahasummasid oma albumi müügiga oma maid T-särkidega ma ei tea, kruusidega, ma ei tea, mida iganes on ju, bändid müüvad lisaks lisaks oma muusikale ja, ja kõik need lennupiletid ja turism, ütleme mida nad, et omalt poolt kuidagi, millele nad nagu hoogu juurde annavad sellega, kui nad kuskil riigi selle esinevaid ja nii edasi, et, et see, see kõik on nagu väga suure mõjujõuga. Ja väga huvitav on nüüd jälgida nende puhul seda, et selle uue albumi Ebydi Lif puhul nad on otsustanud see mittekontserte anda mis on nii suure bändi puhul kindlasti ebatavaline. Ja nüüd ma võtsin endale ette siin ühe BBC artikli, kus siis natukene heidetakse valgust nende otsuse tagamaadele. Ja siin on näiteks välja toodud, kuidas nende viimane album hetk tuleb, Trueens, mis sind külmaks jättis, onju et kuidas selle albumi tähe all nad esinesid. Nad andsid 122 kontserti viiel mandril vahemikus 2016 kuni 2017. Ja, ja siin on toodud välja sellised nagu ikkagi selline sellised nagu jahmatavad, et numbrid, et mida see tähendab näiteks rahas. Mida see tähendab nagu tööjõu mõttes näiteks nende see ühetculutriin tuur vajas meeskonda, mis oli 109 liikme suurune. 32 sellist veokit oma käsutuses, üheksa bussijuhti oli, neil, hüppasid erinevate mandrite vahet, eks ole, ja mängisid kokku siis viie koma neljale miljonile inimesele. See on uskumatu, uskumatu arv, uskumatu publiku publikuarv ja, ja siis on mingisugune. Ma ei tea, mingi kamp inimesi nagu arvust arvutasid kokku. Et, et mida tähendab kuidagi nagu selle ökoloogilise jalajälje mõttes selliste suurte bändide tuurielu, et mida see endaga kaasa toob. Ja Carbon, but print ehk siis kuidas ta eesti keeles öelda, süsiniku jalajälg, süsiniku jalajälg on mingite arvutuste kohaselt siis 405000. Queen Haus käes kasvuhoonegaasi ma ei tea, siis seda. Emissiooni missiooni emissioone heidet. UK siis igal aastal UK-s, põhimõtteliselt muusikatööstus toodab 405000 tonni kasvuhoone gaasi ja, ja see on suur probleem, loomulikult ei ole see võrreldav mingite suurtööstustega, mis on täiesti, et mis, mis nagu siukse nagu masinlikku tuimuse järjekindlusega. Kindlasti paiskab veel rohkem erinevaid selliseid jääke aineid ja, ja gaase atmosfääri, aga siiski ka meelelahutustööstus on suuresti selles kõiges osaline. Ja kõõlpley otsus on olnud nüüd see, et nad ei lähe enne tuurile. Noh mitte vaidlema, vaid arutama seda asja, et, et nad on otsustanud mitte enam minna tuurile enne, kui nad pole välja mõeldud välja mõelnud, mis moodi tuuritada niimoodi, et nad mitte ainult ei jätaks seda suurt süsiniku jalajälge endast maha vaid et nad suudaksid isegi Edasi minna sellest nullpunktist, et nad suudaksid isegi tagasi anda või, või toota oma tuuritamisega energiat juurde. Ja nad tegelevad praegu sellega, et siis leida. Ma ei tea, need õiged vahendid, need õiged tehnoloogiad ühesõnaga mõelda välja, et mida, mida nende suurune ja nende mõjujõuga bänd saaks teha, et anda, et näidata eeskuju. Ja siin BBC artiklis on veel välja toodud ka see, kuidas veidi ühe näite üks on selle sama teemaga tegelenud, kuidas nad esineja vahetasid mingi hetk koguma valguspargi välja ja kasutavad nüüd ainult LED valgusteid, kuidas ansambel naintsinzoventifajev lõpetas igasuguse lisanänni tootmise, oma bändi logode ja ma ei tea näopiltidega ja hakkasid hoopis iga hakkasid oma piletimüügist siis iga pileti pealt. Nad annetasid ühe naela sellisele organisatsioonile nagu flantsid. You do, kes enne vajutas julgelt seda süsiniku jalajälge on hakanud uurima asja, alustades sellest, et nad kasutavad ümbertöödeldavaid kitarrikeeli ja, ja Hayduczen Giulsel, ehk siis ma ei tea, hüdrogeeni vesiniku kütuseelemendid, vesiniku kütuseelemente kasutavad. Ja nüüd viimase eeskujuna ka tähendab haamri näiteks kohtus oma oma kangelase proje niinoga. Ühel keskkonnateemalisel Keskkonnakaitse teemalisel üritusel ja seal ta sai teadet Brien, Hiina ei ole nüüd enam 13 kuud lennanud. Ja, ja ta samamoodi mõtleb sügavalt ja tõsiselt selle peale, mismoodi kogu maailmaga oma muusikat jagada. Ilma et ta peaks selleks pidevalt Ühe lennuki pealt teise peale hüppama. Nii, hakkame arutama, kuidas köik sulle nüüd kõlas, 20 minutit monoloogi pidanud siis, kas saateaeg sai läbi või õnneks õnneks veel natukene on okei siis siis järgmises episoodis vastava mulle, võib-olla ma oleksin pidanud märkmeid. Ma olen niisugune seltskond kohe alguses ütlema, et sa räägid nii pikalt, sest ma läksin Ma ütlesin, et tee märkme ja ma mõtlesin, et sa teed nalja. Ma ei tee kunagi nalja, ei tunne mind ja ma ei ole ma elu sees, ma ei ole teinud siiamaani mitte ühtegi nalja ja ma olen üritanud kinessi rekordeid teha. Kui kaua saab nalja tegema, mis eelmine rekord oli? Ma ei tea, see mees suri, tõsidus nagu ta jõudis täna registreerida. Aitäh. Ma olen siin terve päeva. Ma olen terve päeva väga hea. Tema käest simman veel seal. Esiteks, see kirjeldus, mis sa sellele plaadile andsid, et see on nagu justkui selle bändi enda enda selline päev päevik või päevaraamat või kogumik polaroid nende arvamustest või nägemustest või, või arusaamast selle kohta, milline on täna maailm, on. On väga, milline maailm täna on ja millisest maailmast nad unistavad iseenesest, mis võiks olla see parem vahend? See on väga huvitav kontseptsioon ühest küljest noh, ma nagu ma ma siin enne, enne noh, kui seal oma juttu rääkisid, siis natukene Kascrollisin mingeid kiireid uudiste uudistelõike could play kohta, et ka natukene paremini seda laiemat konteksti sinna taha saada ja ja oligi nagu natuke näha, et mõned nad noh, mõned kirjutasid, et et noh, see on natukene imelik nendest, et noh, et ei võta nagu ühtegi seisukohta, aga ütlevadki, et näete, et siin on probleeme, seal on probleem ja ja justkui nagu ei, ei ole sellist tugevat poliitilist sõnumit, et nagu noh, on mitmed bändid ju, kes, kes ongi näiteks System of a Down omal ajal oli väga-väga selge poliitilise nägemusega reitšigendustamisshin ja noh, neid on terve suur hulk. Aga ausalt öeldes minu jaoks on see isegi väga huvitav, sest ikkagi lõpptulemusena paljuski kunstnik on, ongi nagu sihuke noh, ta võib võtta poliitilise seisukohaga, teisest küljest on ta ka ajastu peegel või ühiskonna peegel või, või, või see on nagu väga huvitav, huvitav lähenemine nagu võtagi tõesti siis nagu ansambliga kokku oma nägemust maailma anna täna, et noh, tegelikult mis, mis mõte, mis muu mõte siis albumil võikski olla, et noh, et vaadata seda, mis ümber toimub, sina oled muusik? Mõelda sellele ja panna see muusikasse ja sõnadesse see, see tekitas minus kindlasti oluliselt rohkem huvi sellesse plaat. Et tõesti aru saada, mida nad siis on, on tahtnud öelda ja kuidas ja, ja kuidas nad siis näevad täna seda, seda maailmaseisu. Mulle tundub, et selle albumi suhtes nii nagu kõige suhtes võib-olla aga hästi küüniline ja, ja skeptiline, ütleme, kui, kui mitte minna nii kaugele, et lausa küüniline, siis vähemalt skeptiline. Sest, et selline projekt või ka välja kukkuda väga kuidagi plakatlikult nagu loosunglikud või see võib lõpuks tunduda hästi nagu õõnes, et rahu, rahu nüüd on ju, et ärge hakake mingeid nagu suurim, ma ei tea poliitilisi kõnesid pidama lihtsalt nagu tehkama vahvaid laule armastusest ja südamevalust ja nii edasi, et siis siis me juba oleme õnnelikud. Ja, ja pahatihti jah, sellised nagu poliitilised. Ma ei tea, seisukohavõtud muusikas võivad vahel olla lihtsalt kuidagi tüütud või, või ma ei tea, neil ei ole võib-olla tingimata nii suurt kaalu nagu on näiteks mõnel ma ei tea vägeval kõnel näiteks õigel ajal õiges kohas või, või noh, saad aru, et, et see kuidagi see meedium ise on nagu muusika nii tugevalt. Kuidagi muusika seostub nii tugevalt ikkagi sellise meelelisusegajat ja tundelisusega. Et, et igasugune, selline ühiskondlik ma ei taha öelda propaganda aga noh, mingi ühiskondlik momente ja poliitiline moment, et need kuidagi nagu tunduvad olevat justkui noh, mitte mitte nii otseselt kuidagi nagu muusika pärusmaa. Et selleks on nagu jõulisemaid, selliseid vahendeid justkui olemas või jõulisemaid platvorme või vähemalt harjumuspärasemaid. Aga ei, Lifi puhul tore oli näiteks et vaata, ma ütlesin, et nad tuurile ei lähe, eks ole, et enne kui nad on nuputanud välja, et mismoodi üldse tuuritada veel tulevikus. Ja ja ainus selline kontsert, ainus ainus, ühesõnaga nad esitlesid albumit Jordaanias. Et see oli nende poolt jällegi selline noh, võib öelda, et selline poliitiline otsus mõnes mõttes minna Lähis-Idas, eks ole, kohta kus, mille puhul nad ütlesid, et see on näiteks üks koht, kuhu selline harjumuspärane tuuri teekond lihtsalt ei vii. Et tavaliselt teekond viib igale poole sinna ümbrusesse, aga mitte sinna, mitte nüüd sinna just, eks ole, sinna Jordaaniasse sinna kuskile nagu Lähis-Ida keskpunkti justkui. Ja, ja ja sellepärast nad läksid sinna ja tegid seal kaks kontserti ühe siis päiksetõusu ajal ühe päikseloojangu ajal, sest et album on samamoodi jagatud päiksetõusu albumi päiksetõusu pooleks ja päikseloojangu pooleks ja, ja neid kontserte kanti üle siis Youtube'is otse otseülekandena. Nad annavad ühe kontserti veel seal natural Histrueeniusiianis, Londonis, kus nad siis kontserditulu annetavad jällegi. Jään nüüd täpse vastuse võlgu mingile organisatsioonile, kes tegeleb keskkonnahoiuteemadega ja, ja, ja kui seal Jordaanias, siis see üks inimene neid intervjueeris enne seda kontserti. Küsisid kuidagi, et aga mis on see teie plaan või mis on see, mis on see eeskuju, mida te tahate siis maailmale justkui nagu näidata, see vastus tegelikult oli hästi vahvamine Krism, bändi solist is andis, ta ütles, et aga vaata meid, me oleme siin neli tüüpi kes on väga erinevad omavahel. Aga kes ometi siin bändis siin muusikas saavad kokku kokku ja leiavad viisi, kuidas teha koostööd ja sellisel nagu algelisel tasandil on juba see nendepoolne selline nagu eeskuju või, või mingit sorti selline nagu mudel, mida nad pakuvad välja ülejäänud maailmale, mis jällegi see võib kõlada hästi kuidagi ma ei tea, banaalselt kuidagi, ma ei tea, lihtsakoelisem et no jaa, okei, samas kõlab nagu iga bänd üldse maailmas, eks ole, et loomulikult need teevad koostööd. Aga noh, kui sellele juurde liita see, mida nad oma albumiga saavutavad minu meelest nii sõnumi mõttes kui ka kui ka kuidagi musikaalselt, siis pilt sellest pildist saab järsku mingisugune nagu tervik. Jaa, jaa, ja see kooskõla ei ole mitte ainult enam nende nelja bändiliikme omavahelises keemias, vaid see koostöö tuleb kokku ka selles helikeeles, kus ongi saanud, kui ka väga erinevad helid üle maailma erinevad, ma ei tea, erinevad keeled, erinevad hääled, erinevad meloodiad. Ja, ja sellisena on see projekt kuidagi kuidagi suur ja, ja tänuväärne, minu meelest. Seal tekib, ma olen tegelikult üldse mitte mitte küüniline inimene ja, ja väga jagan üldiselt selliseid optimistlikke sentimente aga noh, seal seal alati nagu tekib see küsimus, et kas see, kas see, mis paistab nagu suur ja võimas ja sisukas see küsimus ongi tegelikult kas seal tagasi sinna, kus seda sisuga päriselt on ja huvitav on, on kuulda või positiivne on kuulda, et sinu jaoks nagu seal sellel sõnumil ongi nagu tegelikult tugev jõud ja ja see kõnetab sellepärast noh, me teame ka muusikast väga palju näiteid, kus tõesti artistid, kes, kes nagu trügivad või, või, või ongi nagu terve aja poliitikas, lihtsalt üks hetk kipuvad jaurama, et eks Bono sõnumil ei ole ju midagi nagu sisuliselt viga vist ma ei tea, mida ta viimasel ajal öelnud on, äkki äkki ta on vahepeal ka kuidagi ära pööranud, aga üldiselt noh, ta, ta on ka nagu, pigem tõstatanud hästi palju maailmu probleem üles ja, ja üritanud aidata leida neile lahendusi. Aga ikkagi noh, nagu üleüldiselt pigem peetakse teda kuidagi siukseks jaure, ehk see teine väga hea näidend Moryssey kelle puhul noh, ta on vist reaalselt enam-vähem kõik maailma inimesed enam-vähem suutnud üheaegselt välja vihastada erinevate seisukohtadega. Tänaseks vähemalt, et. No mind, mitte sellest kambast välja. Et, et noh, selles suhtes lihtsalt see ongi nagu väga huvitav, huvitav, kuidas nagu muusikute või, või, või siis ütleme, vähemasti muusikute nagu suhe poliitika ja maailma parandamise päästmisega ja kõigega on. Aga noh, jällegi ma ütlen, et mulle mulle tundub, et could play tõesti on, on võtnud midagi suurt ja ambitsioonikat, et seda, seda nagu äge kuulda, et ma, ma tõesti väga hea meelega seda, seda albumit ka lähiajal kuulan. Mis puutub sellesse, sa rääkisid sellesse, kuidas, kuidas nende varasemad kontserdid vajasid, ma ei mäleta, mitu autotäit kraami kogu aeg ümber maailma vedada ja, ja mitu bussi ja bussijuhti ja tehnikut ja inimesi sadades seal. Ma mäletan 32 veokit, üheksa erinevat bussijuhti oli 400 100 üheksaliikmeline meeskond. Ühesõnaga, kui oli staadionirokibändide ajastu seal kaheksakümnendatel ja, ja paljuski ka vist natukene üheksakümnendatel enne kui grunge tuli ja rääkis, et õige muusika toimub ikkagi kuskil keldris siis, siis see oli ju nagu osa nagu bändi imagost või osa bändi võimus, kui palju neil oli kraami, mida ringi vedada, et see, see isegi kui sa vaatasid bändi muusika videosid või veel rohkem kontsert videosid tehtud, siis selle tavaliselt enne igat kontserti ja tihtilugu isegi video alguses sa nägid mingit sihukest paari paari kuni paarikümne minuti pikkust montaaži sellest, kuidas kogu nende staff kohale veeti üles selline nägu, kui see auasi, et sinul ongi nii palju treilereid staffi kaasas, sind on nii raske ringi liigutada, sul on nagu see tähendas põhimõtteliselt võimast show'd ja rikastanud tegelikult ühiskonna peegelduse mõttes. Me olemegi täna nagu oluliselt teistsugust, samas olukorras, kus, kus nagu ühteaegu oma oma tugevuse, jõu ja võimu näitamiseks ei olegi võib-olla enam see teema see, et näidata, kui palju sul on vaid näidata, et kui, kui mõistlikult sa suudad seda kasutada, mis sul on ja noh, nagu nagu püüda-püüda mõelda ka kogu selle staffi ja võimu ja mõju nagu laiemale mõjule antud juhul, siis noh, nemad vaatavad enda asju keskkonna aspektist ja, ja küsivad, et kas see, mida nad teevad, noh, kas, kas see on, kas see on väärt seda ja kas see on vajalik ja kas ei saaks kuidagi teistmoodi, et seda on väga huvitav kuulda? Meenus sellega, ma ei, ma ei tea, kas sina panid tähele kunagi kui seedeplaadid oli see põhiline muusikajaotusvorm, et kui sa läksid Ei, mina ei mäleta nime, alaliidus, aega oli selline aeg. Ma ei usu, ma arvan, et see on mingi libauudis nüüd, millal sa tõmbasid kuskil konteksti pall välja. Siis. Seedeplaatidel oli ka kunagi olid kleepsu või mittekleepsudega mingid märkmed peal, tihtilugu mäletan nii mõnigi ansambel millegipärast mul peas nagu klikib kuidagi Tšetrothalliga. Ma isegi ei tea, miks, aga et plaatidel olid sellised nagu märkmed peal. Et see plaat on süsinikuneutraalne või, või noh, et või seal selle plaadi tootmise keskkonnajalajälg on, on nagu tasakaalustatud näiteks metsaistutamisega või et selle, selle, selle albumi keskkonnamõju tasakaalustamiseks me istutasime terve hulga metsa, seal olid sihuksed, mingid sertifikaadid ja mingid kleepsud ja mingisugused märkmed olid plaatidel peal. Et see on nagu teema, millega, kuna paljud muusikud, paljud kultuuritegelased on pikka aega olnud olnud nende teemadega nii kursis, kui kui need on olnud neile südameasjaks, siis, siis siis see on nagu varem ka läbi käinud, aga aga Coldplay antud kontekstis on ja huvitav, et et nii suur bänd nii suure võimekusega esineda ja tuuritada on, on võtnud vastu selle otsuse tuleb meelde muidugi ka veel biitlid, kes samamoodi ju ühe maailma kõige suurema või ilmselt maailma kõige suurema live-bändina omal ajal küll teistel põhjustel otsustasid, et see, see ei ole seda väärt ja jäid, jäid stuudiobändiks. Nonii kuule, ma ei tea Tegelikult lasta sulasid ühte palaga kuulama ja mitte ainult sulle, vaid kõigile kuulata talle ka. Selle pala nimi on broken ja kes on varem kuulnud kõõlpleid, siis saab kohe aru, et ei kõla nagu harilik hulkli pala. Aga ometi could play, see on. See oli could play palaga broken. Ja evidee Lif on selline vennastumise album, selle albumi üks selline läbiv liin on see, et kuulge, teeme parem koos asju, et ärme lammuta ja nagu juba mitu korda öeldud, et see kajastub nii selle albumi helikeeles kui ka nendes lisakommentaarides, mida bänd on andnud meedias. Ja, ja jällegi ma ei tea, see on sedasorti püüdlus või loosung, mis, mis ei ole ju oma olemuselt midagi uut ja ennekuulmatut. Aga jällegi kui keegi mingi sellise avaldusega lagedale tuleb, siis igal juhul osa minust suhtub sellesse väga kriitiliselt ja kuidagi niimoodi, et no jaa, väga tore. Väga nunnu, vahva, vahva, väga nunnu, et hakkame siis kallistama ja küll küll küll asjad lahenevad. Et kuidagi lihtsalt minus ei ole seda usku, et päriselt, et kuidagi ma ei tea. Päriselt loota, et, et see kõik nii lihtsalt läheb või et me tõesti nagu nüüd niimoodi suudame nagu kõik üle maailma niimoodi vennastuda ja, ja hakata kuidagi. Hakata paremateks inimesteks kollektiivselt kõik koos aga see püüdlus isenesest, see on muidugi miski, mida ei maksa siis ju kohe eos kuidagi nagu maha teha või, või, või ma ei tea, ära nullida oma kriitikaga, sest et jällegi, kui, kui sellise mõjujõuga bänd nagu coulblai seda oma positiivse eeskujuga kuidagi välja pakub. Ja, ja kui see see projekt, mida nad veavad, justkui, kui sellel on ka oma mingisugune selge, sihuke nagu praktiline väljund, nagu näiteks on see, et võib-olla tõesti nad oma eeskujuga suudavad kuidagi, ma ei tea, teha teha keskkonnasõbralikkuse nagu ma ei tea, seksikamaks või nagu, nagu kuulimaks on ju, see on nende võimuses iseenesest, sest et sageli ma ei tea mingit poliitikud või keskkonnaaktivistid seda mõju jõuda, mõjujõudu lihtsalt ei oma või ei, nad neil on palju häid mõtteid, aga neid ei, ei taheta võib-olla kuulata. Ta nii pühendunult ja nii, nii tõsiselt kui ütleme mingit ägedat bändi, eks ole, keda fännatakse. Et ühesõnaga, et, et mulle tundub, et jah, et seda maailma päästmisprojekti nagu ei ole vaja. Et seda pole mõtet jah, nagu juba eos kuidagi maha tampida. Meenub üks Krismaetini tsitaat veel, mille ta ühes intervjuus välja hõikas, et nemad on reisinud üle terve maailma ja kohtunud inimestega kõigist maailma nurkadest ja üks asi, mida nad on kõik oma karjääri jooksul näinud, kogenud ja õppinud, on see, kui sarnased me ikkagi oleme üle terve maailma. Nüüd jällegi, ma ei tea, mul on sihuke tunne, et ma pean seda iga nagu asja juurde ütlema, et see on iseenesest väga nagu see on. Klišee on selline mõte, mis on ikka ju siit ja sealt nagu kuuldavale tulnud. Aga samas ma ütleks, et selleks, et jõuda sellise klišee või selleks, et seda nagu läbi tunnetada või seda päriselt kogeda. Sa peadki olema selles mõttes nagu selline nagu maailmakodanik, sa pead olema keegi, kellelt töö võimaldab seda, et sa satudki tõesti igale poole maailmas ja väga vähesed inimesed satuvad igale poole maailmas oma elu jooksul. Kui, kui mõnel inimesel veab ja, ja ta saab palju reisida, siis ta, ma ei tea, võib-olla ta jõuab elu jooksul külastada, ma ei tea, kahtekümmend erinevat riiki näiteks, onju, aga ma kujutan ette, et siuke could play-sugune bänd, kes on igal mandril käinud ja, ja kes eelmise albumi tähe all tõi kokku 5,4 miljonit inimest üle terve maailma, et kui nemad seda ütlevad, siis jällegi seal taga on mingisugune sügavam kogemus ja, ja see kogemus meenutab mulle ühtlasi seda, mida meie suur lemmikastronaut Chris Hathild ju ka kirjeldas oma oma raamatus kus ta rääkis oma kosmonaudi või astronaudi karjäärist. Ja ta ütles, et üks asi, mida astronaudid või vähemalt tema kindlasti on kosmoses olles kogenud, on, on just nimelt seesama vaadates sealt kõrgelt-kõrgelt, et selle kauni helesinise planeedi peale. Ja nähes, kuidas see kõik tõesti ongi üks tervik, et me kõik viibime selle ühe ja sama väikse helesinise kera peal siis sellise inimese jaoks lihtsalt need eraldusjooned kuidagi lahustuvad, need need enam ei Nende kunstlikus või nende nagu mõnes mõttes üks sihuke ebavajalikus või ebapraktilisus. Paljastab end lõpuks, aga seda kõike ongi võimalik kuidagi näha ainult siis, kui sul on selline nagu väga mingit privilegeeritud positsioon. Ja kui sa sealt positsioonilt seda seda loosungit jagad inimestega, eks ole selle välja hõikad, et me oleme kõik tegelikult nii sarnased, me võiksime kõik paremini läbi saada, siis suurem osa inimesi ei suuda seda sõnumit tegelikult nagu tõsiselt võtta. Ta, sest esiteks. Lihtsustus põhimõtteliselt see kõlab nagu mingisugune plakatlik loosung ja, ja teiseks see kuidagi ei kõla usutavalt, kui seda ütleb sulle mingisugune multimiljonär, kes elab sinu silmis nagu unistuste elu ja kellel justkui pealtnäha ei ole ühtegi sellist probleemi, mis on sinul vaesel inimesele kes ei saa kuskile minna, kellel on nõme töö? Ühesõnaga jah. Ma jällegi tunnen, et oleks pidanud vahepeal märkmeid tegema, et pihta saada, aga, aga jah, eks eks, eks see ole, lõpptulemusena on. Siin ei olegi millelegi pihta saada, ma ütlen ausalt, ma olen tegelikult ma olen veidi tõbine ja vajun veits kapsas. Ma olen olnud väga, väga õige selles suhtes ongi, ongi, väga lihtsad asjad on väga tihti tõesed ja samal ajal me otsime mingit kohutavat keerukust maailmast, mida, mida alati ei ole vaja otsida ja, ja leida, ja ma arvan, et see on ääretult tore, kui nad on enda jaoks olulise küsimuse endale püstitanud ja püüavad leida lahendusi, et asju paremini teha, see on, see on ju suurepärane ja ma loodan, et et kas album on, on seeläbi huvitavam, nauditavam minule on ta kindlasti selle, selle kogu loo ja, ja selle ümbritseva narratiivi kontekstis palju põnevam ja kindlasti ootan huviga, et seeläbi võtta, mis mulle veel rohkem huvi pakkus. Kui ma siin natukene jälle scrollisin seda albumi kirjeldust läbi, et siin mängib kaasa ühes loos. Selline artist nagu femi kutti ja femikuti on minu lemmikartisti poeg. Felakuti poeg Fela krundi on, oli seitsmekümnendatel. Kõva afrobiiti looja. Vot tema oli nagu selline temalit tõsine poliitiline artist, tema ikka, ta oli kohutavalt tugevalt Nigeeria valitsuse vastu ja, ja, ja rääkis pidevalt korruptsioonist ja sellest, kuidas selle vastu võidelda ja, ja ta arreteeriti üle vist 200 korra vangla. Korra isegi vist nagu väga pikalt ja, ja minu arust ta nagu ema tapeti kuidagi mulle mul ei tulegi meelde, ta elas mingisuguses suuremas kommuunis, mis mingi hetk, nagu see rünnati ja selle käigus ta ema sai surma ja sellega sihuke täiesti nagu kreisi. Nagu sihuke tõsine poliitiline võitlus ja tema oli nagu oma bändiga ja oma nagu selle loominguga väga, väga tugevalt Nigeerias selle, selle kogu poliitilise mässu keskel. Ja seetõttu on ta minu jaoks lisaks sellele, et muusika on hea, olid aga väga huvitav inimene. Ja soovitan teda väga kuulata, seal mul ei olnudki nagu mingit muud pointi teda nagu eraldi välja tuua, et ma soovitan inimestel kuulata Felakutid, sest lisaks sellele, et ta oli huvitav huvitav inimene inimõiguste ajaloos oli ta lihtsalt ka väga, väga lahe ja hea muusik ja, ja, ja afrobiiti kui žanri nagu alustaja looja. Ja see teeb segadused, tema poeg mängib siin plaadil. Loos on, on veel eriti huvitav. Ja, ja neid huvitavaid muusikuid on siin veel erinevaid, ühesõnaga Belakuti, et on vaja kuulata lisaks sellele kõlbrei uuele albumile, aga kindlasti kui hakata vaatama, mida need teised kaasa teinud muusikud muidu teevad, siis läheb, see läheb see albumite nimekiri ikka väga pikaks. Mida saab siin selle evidee Lifi tuules veel avastada? Ma tahtsin ühe põneva elemendi veel välja tuua selle albumi puhul, mis on tegelikult väga ilmne inimestele kui võib-olla ei ole ka, ühesõnaga ma ei tea, miks ma eeldasin, et see on väga ilmne kõigile, aga aga ühesõnaga, selle albumi kaas on eriline kahel põhjusel kaanekujundus. Esiteks on tegu on küll Kaulbley kaheksanda stuudioalbumiga aga see on esimene kord nende puhul, kui nad ise on kaanepildi peal. Ja, ja kui see kaanepilt ette võtta, siis on näha, et see on sellises nagu siukseid, nagu näeb välja nagu mingi vana foto, mille keegi võiks võib-olla leida kuskilt oma, ma ei tea, vanavanemate pööningult ja mingi mingi koltunud fotoalbumi vahelt. Ja, ja kui seda kaant vaadata vaata lähemalt seda kaanepilti siis on seal näha ka selline aastaarv nagu 1919. Ja mingites promomaterjalides siis või mingitel promomaterjalidel kõlbleiga natukene nagu isutekitajana. Ütles niimoodi salapäraselt, et fännidele, et et nad on nüüd 100 aastat töötanud selle albumi kallal umbes. Ja, ja mida see 1919 tegelikult tähistab, on see, et et kui ma nüüd väga mööda ei pane, siis ühesõnaga siin kaane peal on. Mitu erinevat meest ei ole ainult kõlblee liikmed ja tegelikult need ülejäänud vennad, siin on ka päriselt eksisteerinud mehed, kes aastal 1919 olid siis Kui ansambli mis oli vist nüüd ma natukene Pean siin nagu hämama, aga ühesõnaga, et Crowley, kitarristi Johnny baklandi see oli tema mingisugune vanaonu või ühesõnaga tema mingisuguvõsast kellelegi nagu bänd, okei, kes päriselt olidki bänd 20. sajandi alguses ja, ja nad nagu seda pilti kasutades kuidagi ennast sinna juurde photoshop ides lõid siis sellise 100 aasta sajaaastase sellise nagu silla oma, nagu kuidagi siukse nagu. Ma ei tea perekondlike selliste muusika juurde ja, ja selle vahel, mida nad praegu siis ise teevad kõhul, play-tähe all, mis on jälle siuke lahe väike komm inimestele, kes tahavad kuidagi süvitsi minna selle albumiga ja uurida, et mis, mida kõike sealt leida võib. Samas kui lihtsalt ma ei tea, plaadipoest seda albumi kaant vaadates võib tunduda lihtsalt kui selline, nagu ma ei tea, lihtsalt sihuke kunstipärane, mustvalge sihuke vanas stiilis foto kaas peale pandud ja et lihtsalt Insta-Filter on peale pandud. Aga noh, see kuidagi nagu. Ma ei tea praegu selle peale mõeldud või seda, seda kaant vaadates. See see mingisugune, ma ei tea, seal tuleb juurde ka seal mingisugune niisugune nagu kaduvuse teema või see, kuidas. Ma ei tea, kuid et kuidas praegu me oleme siin ja mingil hetkel on möödas 100 aastat ja võib-olla meist on samamoodi järele ainult mingi foto kes teab näiteks, kus meie lõbustad veel võivad kunagi uuesti välja ilmuda maid 100 aasta pärast või 200 aasta pärast, et mis põhjusel või mis kontekstis keegi tunneb, et tal on rajal luua sild aasta 2019 ja, ja aasta ma ei tea, 2219 vahel või 2119 vahel. Et see on jälle niisugune lihtsalt lihtsalt mingisugune siuke lahe asi, mida mõelda ja ma ei tea, nii et kokkuvõttes album tekitab nagu erinevaid mõtteid, erinevaid tundeid ja kui, kui me siin mõned episoodid tagasi kurtsime, et ei ole sel aastal suutnud leida eriti albumeid, mis jääks kuidagi külge või, või mida tahaks endaga pikemalt nagu kaasas kanda siis ja ütleme nii, et meie kuulajate soovitused olid paljuski abiks, sest ma olen sealt üht-teist põnevat leidnud ja ma loodan, et me enne aasta lõppu suudame ka mingisuguse niisuguse kokkuvõtte teha, et mis me siis vahepeal suutsime leida. Aga could play Lifgaa kuidagi üllatajana minu jaoks tuli tuli järsku siia ja, ja hakkas hakkas mulle külge. Üks huvitav detail, mille ma just ka veel avastasin, on see, et Mäks Martin on selle plaadiprodutsentide seas küll, ma saan aru, et on siin ainult ühel lool Orphens mänginud klahvpille. Aga Mäks, Martin on ju ka huvitav inimene. Miks ta huvitav on, ma ei teadnud. Mäks Martin on vist vist üks maailma edukamaid maailma siukseid. Ilmselt jah, tõesti edukamaid popi produtsente väga palju Backstreet Boysi, Britney Spearsi lindiani pinki Avril laviini kettiberi, Christine Keller, Taylor, Swifti ja nii edasi ja nii edasi. Popimad olulisemad lood on, on just tema poolt kirjutatud. Et kui sa tead näiteks, võib-olla sa oled kuulnud mõnest sellisest loost nagu beebi One Mortsaim või aju kätt või, või, või kistega või, või ma ei tea mis, mis iganes. Need on kõik põhimõtteliselt olnud. Edukamaid jaa jaa, tõsisemaid popi produtsente viimasel kolmel kümnendil kahel kümnendil või kaua kaugele-kaugele tagasi, ma, mul, ma olen ise juba ei tunne, et 2009 ma ikkagi tunnen, et kui ma ütlen 10 aastat tagasi ma mõtlen üheksakümnendaid vaatama, ma ei saa aru. Ja kuidas kuidas maailm ja aeg toimib, nii et. Ja selles suhtes huvitav. Ma ei ole seda plaati kuulanud, nii et ma neid asju, aga ma annan sulle võimaluse. Saate lõpetuseks, kas me kuulame pala eco. Ja see on Pealkiri, kus see e-täht joo, täht ei ole siuksed, nagu me oleme harjunud, aga ma ei tea, mis õige hääldus on igal juhul. Eco on Pealkiri could, play on bänd, popkulturistid, olime meie ja kohtume järgmisel nädalal. Tšau.