Tere tulemast meie stuudiosse, vabariikliku restaureerimisvalitsuse peaspetsialistid Villem raam ja Henno pati. Nagu tavaliselt, püütakse ikka teada saada asjade algust ja asjade juuri. Täna räägime me Hermanni kindlusest, kui palju on andmeid selle ehitise esimesest sajandist? Narva puhul on ju põnev meelde tuletada seda, et tinus Narvas ei ole kaugeltki mitte kõige vanemaks nii-öelda Muinsusmälestiseks, vaid Narva ajalooline traditsioon ulatub kaugele tagasi. Ja tahtmata, kui mõelda praegusele Hermanni linnuse ja Narva, siis tuleb meelde arheoloogide töö, kes viimastel aastatel on, on ju teinud hämmastavaid avastusi Narva jõe rannikul leides sealt vanu keskmise kiviaega tagasi ulatuvaid leide. Meenutame kasvõi tõrvalat või riigi külat või Siiversi kaevamisi ja nende dateeringut kuskile neljandasse või kuuendasse aastatuhandesse. Enne meie aega. Sellel suurel aerusel foonil hakkab siis õieti 13. sajandi algupoolel seoses suurte sissetungidega Eesti alale nüüdse linnuse tegelik ajanud. Nii mõnigi uurija on teinud huvitavaid oletusi, kuid just praeguse käimasolevate taastamistude käigus tehtud tähelepanekute põhjal on mitmed neist osutunud ekslikeks ja ja tuleb leida Narva linnusele uus niisugune kronoloogia sõnaliselt põnev. Kusjuures ütleb, et täpseid aastaarve võinud mainida üksikuid. Esimesed ürikused andmed Narva kohta pärinevad 13 sajandi keskpaigast. Linnust mainitakse esmakordselt alles 1277, kui ma õieti mäletan. Kuid mis oli siis tookord olemas, kuid manitakse linnust, mis mul oli, see linnus, mida idanaaber oma oma poliitilise positsiooni kindlustamiseks oli sunnitud purustama mida ta saidi purustas, misse tootis alles ja ma sel puhul meenutaksin näiteks suurt tormi, see, mis ju on Hermanni linnuses kõige meeldejäävam osa ja määrab praegugi veel Narva linna panoraami üldkarakteri õige mitmeti. Vot selle sama torni kohtagi on olnud siiamaani mitu teooriat, ühed arvelt on esimene ehitis kogu selles linnuses, teised arvavad, on hiljem juurde ehitatud. Aga mis nüüd ilmnes, kui kui seltsimees poti oma oma taastamisele käigus lasi täielikult ära puhastada selle võimsa torni alumise maapealse korruse mis ilmesis seal selgus äkki, et enne seda torni on olnud hoopis teine torn sellel kohal. Ja see torn olnud ümmarguse kujuga, oli see puu või kivitorn, Eisel kivi torlimisti ja temast on umbes Pau saarlase palu umbes, on seal alles. Noh, kõrgute on ta maksimaalselt kolm meetrit, daam kaljukalde peal ja maksimaalsed kõrgused on säilunud kolm meetrit. On ära kasutatud, tähendab siis uue turniiri. Mis on jäänud jah, uue torni vundamendiks? Nüüd see üksik ümmargune torn mille kohta meil muid andmeid ju ei ole, ainult vaat nüüd see välja kaevatud osa. See torn ümbritsatakse peatselt ringmüüriga. Ja see ringmüür, mida siiamaani meie tundsime küllaltki hästi oma arvates, see on nelinurkne kastelli taoline ehitis ehitati ümber selle ümaratorni. Kusjuures on ilmets, ringmüür on noorem kui see üksik ümmargune torn. Ja selle ringmüüri sissekäik peavärav oli selliste oletuste kohaselt, nagu me kõik teame torni kõrval torni kõrval põhjaseinas, kus praegugi on. Nüüd kui ased pottila asus nende korruste vahelagede taastamisele. Tee läänetiiva vahelagede ümberprojekteerimisele taastamisel tuli välja siis hoopiski lääneseinas suur värava ava, huvitav asi selle juures veel. Kui varem torni välisvoodrit korrastasin, siis meil avastasime Altmaapinnast üks meeter maad kõrgemal ühe niisuguse tühimikke seinas, kus oli sees olnud päris soliidne palk. Muidugi see palk oli juba pudenenud ja jäi niisugune mulje, et palk oli kasutatud torni armeerimiseks, nagu seda vanasti tehti puitarmatuuriga. Kuid nüüd seoses selle värava avastamisega, hakkab võib-olla seostumuse hoopis teisiti, et see oli hoopis värava sulgemiseni. Ja nüüd linnuse esimese ringmüüri ette lääneküljele ehitatakse suurem eel hoo kindlustavad eelhoo, mille kohta mainitakse, et see on ennekõike mõeldud kaitsetu linnakodaniku jaoks hädaohu korral. Nii et sonis väikene, esimene linnaline keskus, kui nii võiks öelda kaitsekeskus Lilluse otseses Piiris. Ja nüüd see päris linnus ning tema lääneküljele kujunud uuema eellinnuse üldlaius muutub hiljem, kui Narva linn kindlustatakse ulatuslikumalt, muutuks kindlustatud linna põhiliseks laiuseks, nii et linnuse võitmiseks oli vaja enne enne Lin lammutada ja võita see läänepoolne eelhoov ning siis tuli alles tegelikult arvesse linnuse enese vallutamine. Ja seal linnuses enesestki võib-olla võib-olla seda torni tuua kui viimast vihmast kantsi, mida siis kaitsta püüti, isegi kui ütleme, konvendihoone allima, vallutatud. Jah, linnuse peatorn muidugi oli eraldatud kõigist tiibadest väga tugevasti suletud ja arvatavasti rautatud ustega palkidega. Nii et kindlasti moodustas ta eraldi kaitsepunktidel. See oli huvitav keskaegse niukse sõjameeste hingeelu juures. Sa näed, kogu su su linnus on lammutanud, eks ole vallutatud ja sul nagu ei näigi mingisugust pääsemist olevat, kuid igast innuses hoit ikkagi viimase vastupanu jaoks mingisugune koht. Tavaliselt on kõrge torr. Ühesõnaga müüd ennast raha bändilt ja lootuses, et äkki tuleb mingisugune abivägi, kui midagi imelikku juhtub, eks ole. See oli tüüpiline keskaegsele niisugusele sõjapidamise psühholoogiale. Ja muidugi sealjuures olid ka kõik tiivad veel kindluse tiivad eraldi nagu üksteisest eraldatavad, nüüd kaitse võis ka taganeda suure peale surve puhul ikkagi ühest tiivast teise enda järgi sulgeda kõik. Kuid nüüd, Narva puhul on muidugi väga tähtis see, kui me nüüd olen pikalt-laialt arutanud seda esimest ehitusperioodil väga mitmesuguste linnusetüüpide rakendamisega Narvas, siis muidugi tänase Narva linnusekompleksi kuunimises etendas eriti olulist osa ajastu pärast Põhja-Eesti üleminekut taanlaste käest Saksa ordule ehk õigemini tema Liivimaa harule Liivi ordule. Liivi orduehitused siis määravad ka meie tulevase nagu restaureerimise rekonstrueerimise tulemused sest hilisemad sajandid on juba vähem lisanud midagi. Liivi ordu muidugi rakendab enda poolt kogud oma valitsemisalal väljakujunenud nõndanimetatud konvendihoone, Liiduse tüüp ja konvendihoone. See on neljast tiivast koosnev ehituste plokk, mille keskele jääb neljatahuline sisehoov. Ja torn on siis kogu selle kompleksi nagu põhiline kaitsja ja nii rusikas üleval püstis on äärmiselt kontsentreeritud, eks ole, arhitektuur ja, ja huvitav on armastada seda just näha selle tõttu teispool jõge otse vahel üle üle üle kalda on venelaste poolt 1492 rajatud Ivangorodi Jaanilinn ja kui võrrelda kahte arhitektuurilist kontseptsiooni, ühelt poolt äärmiselt kontsentreeritud kavatis konvendihoone näol teine poolt suur laiuv linnus, eks ole, hiiglasuurte eelhoovidega ja, ja tornidega. See on kaks erilist karakterid, mis kohtuvad Narva jõe kallastel. Kohtuvad nagu ajalugu kohtus kunagi, eks ole, sa nagu suur suu, sümbolite mäng minu arust serina nende linnust. Fakt on äratanud paljudel hämmastustelt kaks niisugust vastandlikku kindlust on nii lähestikku asetsevad, on seda isegi maailmas ainulaadseks. Kahe niisuguse kindluse ja stiililt täielikult erineva kindluse ning lähedane paiknemine. See on tõesti haruldane. Mõlemad on otse üksteise vastas, üle jõe. Üks on niisugune kõrgustesse pürgiv. Teine on lai ja lame. Ja nende iseärasused on mitte ainult ka puht siluetis, vaid ka kaitselaadis ja üldse kaitseehituse nagu spetsiifikast mõlemate kindlustega. Meie nüüd oleme tegelenud juba mitu aastat ja sellepärast on nende nagu iseärasused nagu hästi selged. Missugused jooned te tahaksite sealt isiku tulu? Kõigepealt. Müüride olevate laske pilude nagu erinev paiknemine ja ka kaitsekäikude erinev vormistamine võrreldes teiste Vene kindlastega samuti üks iseäralik joon, on ka seal müüride vooderdamine tema esialgses ehitus kõrguses serviti kividega, mida eriti palju mujal üldse ei kohtagi. Tähendab, lihtsam oli laduda serviti, suured paekivid ja selle vahe täita juba peenema paekivi ja mördiga mis oli kõigepealt nagu praktilisem ehituse kiirendamisel. Kula on teada ka, et Ivangorodi kindlus ehitati üldse suhteliselt väga lühikese ajaga. Esimene kindlus järk 1492 näiteks ehitati mõne nädalaga valmis samuti pärast selle järgu purustamist. Ehitati teine järk, 1496. Mitu korda suuremas mahus valmis ka jälle ikkagi kolme kuuga. Hämmastas omaaegne kiirehitus võiks öelda, see on erakordne, niisugune ehitustööde organiseerimise oskus võiks öelda võime. Kusjuures ma natuke täiendan sinu jutu. Hämmastav on ju ka see nende kivide erakordne puhas töötlus, mis jaanilinnas Meid hämmastab, see on töökvaliteedi erakorda, kõrgus ma võiks nimetada. Ja nende kaitsekäikude puhul on ju põnev, see meil kuskil Eestis ei esine. Niisugust kaitse käituvus, kus see käik moodustab koridori olles ka selja tagant, tähendab linnuse seestpoolt küljest müüriga kaitstud nende liigutav, mingisugust kivist kaitsekraavis, eks ole. Ja sealt siis lasete väljuvad ise äärmiselt hästi kaitstud. Need detailid on ikka täielikult erakordselt kõrgel tasemel. Kaelas itaallastest ehitusmeistritest, mis näib olevat uuemate uurimuste põhjal, mida praegu teostab igasuguses ulatuses meie kaastöötaja Jevgeni Kaljundi temast nendega praegu tegeleb. See on minu arust üks niisugune hämmastavamaid nähtusi üldse kogu seal juba Ivangorodi Jaanilinna arhitektuuriline kujundusse. Restaureerimisvalitsuse peaspetsialist Jevgeni Kaljundi me oleme nüüd jõudnud Ivangorodi kindluse juurde. Sel ajal on möödunud sajandist on teada periood, kus selle restaureerimisega vist päris agaralt tegeldi. See on üks minu minu hobi küsimusi, üks suurimaid valu, lapsifitsemadestres või kuju. Ma hindan seda erakordseks kujuks üldse vene kultuuriajaloos peale restaureerimise Se restaureerimine toimus 1846 ja lõppesid 1855 umbes 56. Madestresvee oli oma aja tõenäoliselt maailmas üks, üks eesrindlikumaid restaureerija, kes püüdis suhteliselt vähe uut vana luua ja nii dokumendist kinni hoida, sest ta haridustase oli niivõrd kõrge, et tema oli ka ajaloolane. Ta oli kunstnik, ta oli sõjaväe insener. Ta oli muusik. See on üks väga huvitav kuju tänu selle oma üldisele arengule, tema tõenäoliselt suutis oma ajast üle olla. No mis olukorras oli see kindlus, kui ta oma tööd alustas? Ülevaatused juba 18 sajandi lõpus ja 19 sajandi alguses järjest räägivad, et seisukord on halb, hakkab sisse kukkuma ja nii edasi. Näiteks üks kirik hakkas lagunema ja oli vaja eelkõige teha üks korralik ülevaatus, selle tegi modestrees või kohapeal. Ta tegi väga toredad akvarellid ja peale selle Narva insenerikomando abil säärased inseneri komandörid olid olemas, igal poolteist sai tehtud üksikasjalised üles mõõtmised ning modestris või ettepanekute järgi sai lõikude kaupa korrastatud põhiliselt müüre. Need asjad on hästi näha, sellepärast et töö tehti tol korral nii korralikult, et ta tehti liiga korralikult, et ta on selgelt eristatav sellest, mis keskajal sai kiiruga vaenlase nende järelvalve all teiselt kaldalt tehtud. Ja muidugi lisaks müüridele siis hooned merede sees kindlused elasid, kuna nad olid kogu aeg sõjaväe käes, siis nad elasid nii nagu iga teine organism nagu linn. Nad elasid orgaanilist elu. Ei saa öelda, et seal oleks nüüd ehitatud ükskord kindlus ja sinna hooned sisse vaid nad tekkisid juurde, ehitati ümber. Näiteks seal 18. sajandil ehitati suur laik, mis hiljem ehitati ümber kasarmuks ainult et kirikud säilitasid oma funktsiooni ja väiksem kirik, nüüd hakkas lagunema, sellepärast et suurem oli olemas, see on üks väga huvitav arhitektuuriajaloos üldse. Huvitav kirik nagu teada, harilikult kirikud ükskõik kas läänes või idas on alati niukse keskteljega, kus altar asub alati idas, keskel, kas ta siis on ühe lööbiline keskel koor või on veel põhjas, lõunas veel löörid? Siin aga on kahe absiidiga kirik, kus ei ole seda sümmeetrilist keskpunkti. Altari jaoks nimetasite kahte kirikut. Teine kirik kahjuks halvas seisukorras pakub ka suurt huvi sel ajal, kui ta ehitati ja nimelt 1558. Ivan Julm vallutab Narva. Ja selle tänutäheks ehitab kiriku. Ja selle aja jaoks on hästi varajane tüüp. Venemaal ei ole veel hakanud tekkima nõndanimetatud vene keeles öeldud Shatrove Sotchestva kõige tuntum tüüp Moskvalgolomensques, kus on kupli asemel üks säärane nagu kindluse torn terava tipuline keskel peale selle kiriku teisel korrusel põhikorrusel ümber selle käib avatud kaaristikuga galerii ja all on võlvitud ruum veel ka jumalateenistuseks. See on hästi huvitav tüüp. Nii et ma arvan, et raadiokuulajatele näiteks ei leidu kuigi palju, kes oleks näinud sääraseid üldse. Võib-olla veel mõningaid iseloomulikke jooni sellest linnusest, mida ilmselt Eestis vähem tuntakse. No kõigepealt tema esialgne siluett, mis nüüd hiljem selle viimases sõjas muidugi hästi kannatada sai oli üldse juba väga huvitav. Tema laskepilud olid kõigepealt kitsad, laiad vaheldusid, kusjuures nende pilude ülemised ääred olid vormistatud nõndanimetatud pääsukese sabadega. Nii nagu seda näha kombel Moskva Kremli müüridel. Nimi oli teda kasutatud, siis terve kindlus ulatus on kahe esimese järgu puhul hiljem juba. Ilmselt olid meistrid teised ja ei pantud rõhku võib-olla niivõrd sellele välisele ilule ja on juba natuke lihtsustatud, on tehtud rohkem praktilisemat. Üldse peab ütlema, et Ivangorodi kindlus on mõeldud puhtalt kaitseehituseks oma tornide ja müüride osas, temal ei ole ühtegi eluruumi tornides, tähendab, tal ei ole isegi ühtegi kaminat, ei mingisugust ventilatsioone. Nii et neid tarvitati ainult puhtsõja korral. Narva võib-olla sai kõige suurema rahvusvahelise kuulsuse just põhjasõja-suurtes lahingutes, mille esimest korda põrkusid kokku kaks Euroopa kuulsamate väelikud ühelt poolt Rootsi kuningas Calgaks tähist teine poolt, Vene tsaar Peeter esimene. Me teame, et see lahing aastal 1700 peedel ebaõnnestus, kuid see rootslaste võid ei püsinud kaua. Peetri geniaalse juhtimisel uuesti organiseeritud. Rünnak teatavasti viis viis rootslase täielikule katastroofi-le ja aastal 1704 vallutati Narva uuesti tagasi ja kogu Põhjasõda viis selleni, et siiani Baltikumis domineerinud saksa ning Rootsi või Taani hegemoonia lõppes ja kogu Põhja-Eesti kogu Baltikum ühendati Vene tsaaririigiga, mis andis kogumaale, kuid ka Narvale uue arengujoone ja vormis tema tema tulevikku hoopis uutel. Alustel nii mingem nüüd tänapäeva ja restaureerimistööde juurde. Hermanni kindlus sai ju väga tugevasti kannatada, teatavasti või saksa okupandid Eestist lahkusid. On olnud juttu ka ühest suurest lõhkeaine kogumist, mis leiti Hermanni kindluse tornis suhteliselt hiljuti veel. No Hermanni kindluse taastamistööd algasid juba 1000 956. aastal ja kestasid kuni 1960. aastani. Selle aja jooksul õnnestus korrastada mõned üksikud seina ja müüriosad ja nagu avariiohtlikus peale peatorni olevates osades nagu likvideerida. Kuid suuremat tööd algasid kindlasti uuesti 1967. aastal ja siis oli juba eesmärgiks see suur hädaohtlik varing, mis võiks veel peatornis nagu tulla see juba lõplikult likvideerida ja alustada kindluse taastamist. 1000 969. aasta lõpul avastasime juba tornist prahikoristamisel üksikuid lõhkekehi. Kuid 1970. aasta sügise poole juba leidsime massiliselt lennukipomme peatorni ehitusvarisenud ehitusprahist ja neid oli seal 810 lennukipommi 10 ilusad. Ja nähtavasti jäid nad torni esimesel korrusel lõhkemata ainult seetõttu, et vist ülemiste korruste plahvatusele õhkamisel rebiti katki juhtmed, mis pidid süütama ka alumised lõhkekehad. Muidugi selle koguse laskemoona plahvatamisel ei oleks meil vist enam praegult olnud vajadust selle kindluse taastamisega isegi mitte tegeleda. Te kasutasite muidugi spetsialistide abi, kui see oht ilmsiks tuli. Jah, ta ei avanenud ka kohe, terve see ohuulatus, meil olid korduvalt väljas sapöörid leidsime teatud osa siis jälle vahepeal prahises, mitte midagi, ja hiljem, kui jõudsime päris põranda peale, siis juba päris virnadena lennukipomme. Aga ühtegi õnnetust läks hästi, et meil ei olnud ühtegi. Nii nüüd oli siis restaureerimisstele nagu algus antud ja kavad, nagu me teame, on päris suured võib-olla nüüd ehitustööde käigust kuni siiamaani ja mis siis seal tulema peab? No kui juba peatorni saime ehitusprahist vabastatud, siis muidugi algas ka kohe selle kõige suurema kõige mahulisema osa taastamine. Praeguseks oleme jõudnud juba peatorni katustada. Sealjuures peab mainima kohe, et meie ei taasta Hermanni kindlust enam taolises seisus, nagu tema oli enne hävinemist vaid hoopiski tuginedes arhiivsetele, materjalidele ja looduses objektil natuurist tehtud tähelepanekutele. Palju varasemasse etappi taastame, see tähendab seda, et kindluse peatorni taastame je vahemikule 1500 kuni 1700 säilinud gabariitides ja vormis. Meie selle aluseks on põhjalikud tähelepanekut ja niisugused vihjed kindluse torni säilinud seintes endis ja samuti arhiivsed, dokumendid, graafilised joonised, Moskva, kes sõjaloo ajalooarhiivist. Sealjuures taastamine uues variandis peatorni kahe kõrge otsaviiluga. Ja peale selle kabel puidust kaitsekäiguga urtaažiga selle kiilu all ümber kogu torni. Kas oleks siis võimalus lihtsalt linnapanoraami järgimiseks? See galerii kahtlemata oleks jah huvitav juba külastajatele ja torni enda, selle uue silueti puhul on temaga täiesti sobiv lisand. Siis samuti ei lihtsustame enam ka mittekindluse sisehoove, nagu nad viimasel ajal olid, vaid taastane seal siiski puitgalerii kogu sisehoovi perimeetri ulatuses, millest oli pääs siis kindluse nagu põhilistesse teise korruse ruumidesse ja selleks on meil muidugi jälle olemas teatud määral arhiivseid jooniseid, sest taoline galerii küsis veel eelmise sajandi kolmanda veerandini, mil ta lõplikult likvideeriti ja on jäljed kindluse sisehoovi seintes täielikult olemas, koos isegi üksikute tala tükkidega. Ja sealjuures on huvitav juba. Me oleme teinud puidu dendrokronoloogilise uurimusi ja neid alles alustame nagu sellel objektil. Kuid juba praegult saadud tulemused vihjavad õieti ja aitavad meil täpsustada neid dateeringuid. Puidu panuse tähendab tema paikapanemise aja järgi kindluse nende osade, üksikute osade ehitamisaeg. Mis seisukorras on praegu peatorni restaureerimine tähendab sisehooned? Peatorn on praegult katuse all ja praegult lõpetame arvatavasti juulikuu keskpaiku. Torni ülaosa, puitkaitsekäigu urtaaži taastamise alumised korrused, alumised korrused, tooreid on nagu lõpetatud ja siseviimistlustööd ilmselt jäävad järgmiseks aastaks, kuid väliselt väliskrohvi juba tornile saaks sellel ajal. Aga mis nendesse hoonetesse on kavas paigutada? Kindluse peakorpus saaks paiknema Narva linnamuuseum ja tema tähendab näituse ekspositsioonisaalid ja ka muuseumi administratsioon. Nii kantselei kui ka teaduslikud töötajad. Ja kindluse eelhoovis saaks territooriumil, mis on küllalt avar saaks eksponeeritud Narva vanalinnast säilinud raidkivid ja portaali fragmendid, samuti ka kõik laskerelvad, mis on Narvast säilinud nii viimasest sõjast kui ka ilmselt Mulasid originaalsetest Narva kahuritest Põhjasõjaaegsetest ja varasematest kidel. Samuti tööde käigus on nüüd juba hakatud välja kaevama 14. sajandi esimese poole tornikindluses suure Eeellovi edelanurgal mis jääks kindlasti üheks unikaalsemaks vaatamisväärsuseks. Loovis ja ümber ehitatud on kahjuks Eeellovi loodenurgatorn, millest on säilinud ainult originaal teostuses vundamendid. Sellesse torni on ette nähtud kohvik 75-le inimesele mis praktiliselt teenindaks muuseumi külastajaid. Missuguseid lubadusi tahaksite anda tähtaegade suhtes tulevastele Narva kindluse külalistele? Arvatavasti tuleva aasta lõpul ja ületuleva aasta algul võiks juba külastajad pääseda ka kindluse peatorni. Kusjuures muidugi teiste tiibade ehitus kahtlemata jätkub veel lähema mitme mitme aasta jooksul.