Tere õhtust, kell on kuus, uudistetoimetus teeb kokkuvõtte kolmapäevast, neljandast detsembrist. Mina olen Erle loonurme. NATO riikide juhid kiitsid heaks balti riikide uuendatud kaitseplaanid. Olid päris tõsised läbirääkimised kõigi riikide vahel ja kindlasti siin oma olulise panuse andis ka NATO peasekretärilt. Koalitsioon soovib valimisringkondade arvu ja presidendivalimiste korda puudutavad muudatused, et nendega välja tulla veebruarikuus. Saksamaa saadab kaks Vene diplomaate riigist välja seoses prokuratuuri kahtlustusega, et Moskva võib olla seotud endise Tšetšeenia sõja veterani tapmisega Berliinis. Venemaa kavandab vastumeetmeid. Kuu pärast jääb kõigil hooldekodudel tegevusluba olema. Ehkki suvel ennustasid ettevõtjad mitmesaja eurost hinnatõusu ja hooldekodude massilist sulgemist, siis tegelikult saadakse reeglite täitmisega üldiselt hakkama. ERSO peadirigent järgmisest hooajast. Olari Elts. Kavas on mängida palju uut muusikat ja osaleda maailmateoste esiettekannete tellimisel. Me tahame mängida väga palju ka sellist muusikat, mida otseselt võib-olla iga päev orkester ei, ei mängi, et ma väga loodan, et publik meid usaldab. Glasgow's alanud lühirajaujumise Euroopa meistrivõistlustel pääsesid eestlastest poolfinaali marjades omanjuk ja Martin Allikvee. Ilm on eeloleval ööl ja homme vihmane lörtsine, edelatuul puhub kuus kuni 12, rannikul aga kuni 23 meetrit sekundis. Õhutemperatuur on öösel null kuni pluss viis, homme päeval on sooja neli kuni seitse kraadi. Ja nüüd kõigest lähemalt NATO riikide juhid kiitsid heaks balti riikide uuendatud kaitseplaanid. Välisminister Urmas Reinsalu sõnul jõuti kompromissile Türgi ähvarduste suhtes mitte uuendada balti riikide ja Poola kaitseplaane, kui NATO ei tunnista türgi sõjategevust Põhja-Süürias. Türgi nõudis veel eile kaitseplaanide toetamise eest, et allianss käsitleks Süürias sõdinud kurdi rahvakaitset terroristliku ühendusena. Valitsusjuhid kiitsid ka kaitseorganisatsiooni 70.-le sünnipäevale pühendatud kohtumisel Londonis heaks valmidus statiivi, mis tähendab, et vajadusel on liitlased valmis 30 päeva jooksul missioonile saatma 30 lahingulaeva, 30 õhuväe eskadrilli ja 30 maismaaüksust. Eesti panustab sellesse algatuse ühe jalaväekompaniiga. Aga Epp ehand rääkis äsja peaminister Jüri Ratasega. Kuidas siis lahenes meiega? Ja plaanida ja Türgi vastasseis. Nii nagu ma hommikul ütlesin, ma olen lootusrikas, lahenes hästi, kaitseplaanid on kinnitatud, olid päris tõsised läbirääkimised kõigi riikide vahel ja kindlasti siin oma olulise panuse andis ka NATO peasekretär, mis sa võiti, jälimis, võidud? Ei, mis selle lahenduse sisu on? Ma arvan, et NATO näitas täna tugevust, ühtsust, solidaarsust, ja see ongi selle sisu. Ja meil on neid ka otseühenduse pehandiga Londonist Hep, tere õhtust. Sulle, kui suure kaaluga see kompromisslahendus on, milleni jõuti? Tere õhtust, mõnevõrra see, see, et meie balti kaitseplaanide teema üldse jõudis siia tippkohtumisele oli ju midagi sellist osatud arvestada või et see ei pidanud nii olemas, ei pidanud üldse olema riigistida teema ja see mõnevõrra juhtus niimoodi lihtsalt juhuse tahtel, kuna pürgi oli pahane selle tõttu, et ta ei olnud saanud piisavat toetust siis enda jaoks olulisel teemal siis ta leidis, et on sobiv hetk võib-olla selle teemaga just esitada oma nõudmisi kõvemal häälel. See, milleni siis jõuti ikkagi nüüd viimaste päevade ja ööde läbirääkimistega oli siis see neid kahte teemat ei saa niimoodi koos käsitleda, nagu kaitseminister Jüri Luik peale tänaseid kohtumisi ütles, et kõik astusid sammu tagasi ja et neid teemasid omavahel ei seota. Ja ütleme, need läbirääkimised käisid küll ka siin, aga väga palju ka siiski diplomaatide vahel ja mitte ainult Londonis, vaid ka Brüsselis, et see asi saaks meie jaoks normaalselt, ma ütleksin, lahendatud. Kas nüüd järgneb ka mingisuguseid konkreetseid samme või reaalseid tegusid või on praegu kõik selline mustvalgel paberil infotasandil? Kaitseplaanide sisu kohta eriti sellist infot ei ole jagatud, et ütleme, sellega jätkub ka veel tehnilisel tasemel töö, et nad ei ole ka päris valmis nii-öelda ja osa sellest on ka ju salajane informatsioon, et kui palju sellest avalikkust ta jõuab, ei oska öelda, et praegu ikkagi asi oli nii-öelda siis põhimõttes, et, et seda sellistel juhuslikel põhjustel ükski liitlane enam ei blokeeri ja sellega on kõik hästi. Aga noh, nagu ma ütlesin, et see ei olnud siin ju üldsegi mõeldud kujunema selliseks teemaks, et et seekordsel kohtumisel riigid siis näitasid, et nad on jätkuvalt pühendunud NATOle üksteise kaitsmisele. Ja kuigi jah. On mitmeid selliseid märke, omavahelised arutelud, võib-olla peaksid olema mõnikord tihedamat koos tihem ja on tekkinud eriarvamusi ja on erinevad huvid, mis liitlasi lahku veavad siis nendega ilmselt tuleb jätkuvalt edasi tegeleda, aga see tänase kohtumise atmosfäär ikkagi lõpp kokkuvõttes näis olevat selline positiivne ja. Ja välja sealt ruumist pigem positiivsete sõnumitega. Selge suur aitäh EP sulle selle ülevaate eest praegu. Ja tuleme Eestisse Riigikogus läbis täna teise lugemise eelnõu, millega tühistatakse valimisagitatsiooni piirang valimispäeval ja poliitilise välireklaami keeld. Uku Toom uuris, kui kaugel ollakse muude vajalike valimisseaduse muudatustega. Esmalt täna käsitletud seadusest põhivaidlus käis selle üle, kas on ikka mõtet lubada valimisreklaamiga valimispäeval. Sotsiaaldemokraadid tegid seetõttu isegi ettepaneku teine lugemine katkestada. Analoogiliselt seisukohal olid ka reformierakondlased Hanno Pevkur. Ka meie ütlesime ja tegime ausalt öelda ka komisjonis ettepaneku, et valimispäev peaks jääma ikkagi igasugusest poliitrehabilitatsioonist puutumata ehk see on päev, kus on kõige rohkem valijaid kontsentreerunud ühele päevale ja kõige rohkem inimesi. Käib valimas peale jäi siiski koalitsioone, et mingit keelamist ei tule. Kuid valimisreklaami lubamine on tegelikult väike, kuigi oluline osa valimistega seotud probleemistikust. See hõlmab nii valimisringkondade suurust ja arvu kui presidendivalimisi ja riigireformiga hoobi saanud valimiskogu suurust. Koalitsiooni töörühm on asjaga tegelenud. Küsisin selle juhilt Mailis Repsile, kui kaugele ollakse. Esmalt valimisringkondadest. On jõutud kokkuleppele, et ta võiks olla selline mitte palju väikeseid ja mitte paar suurt, vaid siiski keskmise suurusega, et me räägime sellisest seitsme kuni kümnemandaadilise, et enam-vähem ühe suured piirkonnad võimalikult vähe muutusi, sest ega üldiselt on valimispiirkonnad inimestel välja kujunenud ja nii palju, kui vähegi võimalik, võiksid teada samaks ja oleme ka arutanud, et kuidas säilitada võimalikult palju sellist maakonna piire. Harjumaa on siis selline ainukene, mis on käinud ühte ja teistpidi ettepanekutest, et kas teha Harjumaa siis pooleks, siis tekiks selline proportsionaalse pool või siis Harjumaa järgi koondada teisi, aga pigem pooldatakse astmelist pooleks jagamist. Isamaa esimees Helir-Valdor Seeder on nõus, et valimisringkondade suurusi on vaja muuta ja mandaatide arvu ühtlustada. Aga ta on ka kindel, et kokkulepet on raske saavutada. Kui rääkida millestki, millel meie erakonna kõige suurem toetus on, siis siis see on ikkagi ideaalis selline lähenemine, et valimisringkonnad võiksid seal olla noh, 90 11, mandaadilised selles suurusjärgus tuleks leida lahendusi. Presidendivalimistega on lahtisi otsi veel rohkem otsevalimiste osas kokkuleppele ei jõuta, see on selge hulk erimeelsusi on ka selles, kuidas tagada, et presidendi valimine valimiskogus läbi ei kukuks või lõputult ei veniks. Eriprobleem on valijameeste arv. Mailis Reps ütles, et mingeid suuri muudatusi ei tule, sest kompromisse ei leita. Seetõttu selliseid suuri presidendi valimise muudatusi ei soovita teha. Seetõttu kõik muudatused, mida presidendivalimistest me teeme, on seekord nii väikesed ja vaid sellised, mida häda vajal on vaja, sest kõik ülejäänud alternatiivid otsevalimiste kõrval ei ole piisavalt ambitsioonikad. Nüüd, mida on vaja muuta? Kõigepealt päris põhjalikult, on analüüsitud seda, et kas ja kui palju peaks muutma Ma täna valijameeste kogu ja suuresti tundub, et jääb peale ettepanek pigem väga vähe. Vähesed muudatused või muutmata jätmine tähendab seda, et edaspidi on valimiskogus riigikogu liikmeid ja valdade esindajaid pea võrdselt, aga üksmeelt siin päriselt ju ei ole. Helir-Valdor Seeder, Isamaa erakond on küll seda meelt, et me peaksime taastama haldusreformieelse proportsiooni ehk valijamehi peaks olema kaks korda rohkem, kui on riigikogu koosseis. Aga kui me selles suudame kokku leppida, siis tundub, et palju keerulisem on kokku leppida, kuidas need täiendavad mandaadid. Sel juhul peaksid erinevate kohalike omavalitsuste vahel jagunema. Kuulame opositsiooni. Ka reformierakondlane Hanno Pevkur ütleb, et valimisringkondade arvu tuleb muidugi muuta. Reformierakond pole siin siiski veel oma seisukohta kujundanud. Presidendivalimistel pooldab ka tema valimiskogus muutusi. Need proportsioonid on ebaõiged praegu ehk riigikogu liikmete osakaal on valimiskogus muutumas liiga suureks ja omavalitsuste osakaal liiga väikeseks. Seda proportsiooni tegelikult tuleb ilmselgelt muuta. Millised on täpselt kokkulepe, et noh, seda tegelikult jah, peaks arutama siis nii riigikogu vanematekogus kui kõikide erakondade kokkuleppele kindlasti kaasame eksperte. Millal jõutakse eel nõudeni? Reps kinnitab, et valimisringkondade kui presidendi valimiste osas peaksid ettepanekud tulema veebruaris. Ja läheme äsjasest loost kõlanud presidendivalimiste teemaga edasi ka Tartu Ülikooli politoloog Martin Mölder ütleb, et kui riigikogus on presidendivalimistel suurem roll, on ka valitav president tõenäoliselt rohkem valitseva koalitsiooni nägu. Sel teemal jätkab Madis Hindre. Tartu Ülikooli võrdleva poliitika teadur Martin Mölder ütleb, et seni on presidendi institutsiooni nähtud pigem väljaspool valitsuse ja parlamendipoliitikat. Et president peaks olema selline nagu tasakaalustaja institutsioon rohkem nagu eesti rahva ja kõigi võimalike osapoolte president. Muuhulgas on presidendi niisugust rolli aidanud tagada see, et valimiskogus ehk presidendivalimiste neljandas viiendas voorus otsustava peamiselt omavalitsuste esindajad näiteks eelmistel valimistel oli valimiskogus 101 riigikogu liiget ja 232 esindajat kohalikest volikogudest. Pärast haldusreformi on omavalitsusi vähem ja sestap jõuab järgmisse valimiskogusse ka vähem omavalitsuste esindajaid. Keskerakonna aseesimees Mailis Reps tõdes, et niisuguse muutuse vältimiseks tõenäoliselt seadust muutma ei hakata ja see tähendabki, et järgmises valimiskogus on pisut üle 200 valijamehe, kellest pooled on riigikogu liikmed. Ja see mingis mõttes tähendab seda, et palju tõenäolisemalt me saame presidendi, mis on riigikogu ja riigikogus esindatud parteide nägu ja vähem tõenäolisemalt me saame nagu presidendi, mis oleks siis ütleme, kohaliku poliitika nägu ja ma ütleksin, et kohalik poliitika mingis mõttes on nagu lähemal Eesti rahvale, et sealse Eesti kodanikele mitmekesisus on palju paremini esindatud kui Riigikogus. Ühtlasi tähendaks see, et senisest suurema tõenäosusega otsustab presidendi parasjagu võimul olev koalitsioon. Palju tõenäolisem on see olemasolev koalitsioon suudaks nagu teha sellise kokkuleppe või viia need valimised läbi niimoodi, et just nendele eelistatud kandidaat saab valitud. Aga valitsused vahetuvad Eestis kiiremini kui presidendid. Kuidas mõjutab uus kord presidendi ja valitsuse vahelisi suhteid ning koostööd? Kui muutub tõenäolisemaks see, et valitud president on parajasti valitseva koalitsiooni nägu, siis sellest tulenevalt muutub ka võib-olla natuke tõenäolisemaks tõepoolest see, et kui valitsus vahetub, et siis ka pinge presidendi ja valitsuse vahel suureneb, kuna ametisse astub teine valitsus, kes võib-olla ei toetanud nii väga seda presidendikandidaat, aga noh, ütleme, et selline võimalus on igal juhul olemas. Ega praegustest nendest erakondadest, kes olid nagu selle presidendivalimiste juures, aga keegi ei näinud ka ette seda, et see suhe valitsuse ja presidendi vahel Edasi aga välisteemadel ja Evelyn Villers teeb kokkuvõttepäeva olulisematest välissõnumitest. Saksamaa teatas, et saadab kaks Vene diplomaati riigist välja seoses prokuratuuri kahtlustusega, et Moskva võib olla seotud endise Tšetšeenia sõja veterani tapmisega Berliinis. Neljakümneaastane Gruusia kodanik, sellim han Hango sviili tapeti 23. augustil Berliini kliner tiir Guardiani pargis. Teda tulistati lähedalt kaks korda pähe ja tulistaja viskas pealtnägijate sõnul hiljem relvakive täis kotiga. Saksa politsei vahistas hiljem kahtlusalusena 49 aastase Tšetšeenia Vabariigist pärit mehe, kelle nimeks on antud ainult Vadim, s. Saksa ajaleht Bilde taastased. Hangosfiili mõrvajuurdluse võttis üle Saksamaa peaprokuratuur. Mitme väljaande teate kohaselt võisid selle mõrva tellida Venemaa või Tšetšeenia salateenistused. Vene presidendi Vladimir Putini pressiesindaja Dmitri Peskov nimetas täiesti alusetuks väiteid, et Hankos šviili tapmisega on seotud Vene võimud. Vene välisministeerium kavandab vastumeetmeid enam kui 200 inimest, 31. riigis peeti kinni rahapesuvastase operatsiooni käigus, teatas Euroopa politseiagentuur pol. Operatsioon viidi läbi septembrist novembrini Euroopas, Austraalias ja USA-s ning selle käigus tuvastati 3833 raha muula koos 386 rahamula värbaja. Ka, kellest 228 peeti kinni, teatas organisatsioon. Enam kui 650 panka, 17 panga ühendust ja teist finantsinstitutsiooni aitas tuvastada 7520 ebaseaduslikku raha muulaülekannet, millega ennetati ligi 13 miljoni euro suurust kaotust, teatati avalduses. Ja tagasi Eestisse Narva-Jõesuu linnavolikogu umbusaldas volikogu esimees Veikko luhalaidu. Täna õhtul toimunud volikogu koosolekul õnnestus umbusaldus napilt, sest seitsmeteistkümnest rahvasaadikust oli umbusalduse poolt üheksa. Umbusaldus põhjendati asjaoluga, et luhalaid ei jõua volikogu juhtimisse panustada piisavalt. Pärast seda kuidagi. Käesoleva aasta septembris valiti Eesti Linnade ja Valdade Liidu tegevdirektoriks. Veikko Luhalaid, juhtis Narva-Jõesuu linnavolikogu pärast valimisi 2000 seitsmeteistkümnenda aasta oktoobrist ja vahetame teemat. Kõik hooldekodud peavad aasta lõpuks tegevusloa taotlema. Kui suvel ähvardasid ettevõtjad sotsiaalse katastroofi ja kolmesajaeurose kohatasu tõusuga, siis nüüd ollakse optimistlikumad. Hinnatõus jääb tavapärases 100 euro kanti. Madis Hindre räägib lähemalt. Suvel teatati ajalehtedes lähenevast sotsiaalsest katastroofist. Ettevõtjaid ühendavad survegrupid rääkisid, et peagi pannakse kolmandik hooldekodusid kinni ja kohatasud tõusevad keskmisel 300 eurot. Kõige enam häiris neid hooldustöötajate haridusnõue. Nimelt usub riiked, hooldajatel võiks selja taga olla minimaalselt 80 tundi koolitust, nüüd, mil loakohustus seisab juba ukse ees, hooldekodude esindajad enam nõnda murelikud pole. Lõuna-Eesti hooldekeskuse omanik Vambola sipelga sõnul kerkivad hinnad tuleval aastal 50 kuni 100 euro võrra. Sotsiaalne katastroof oli nüüd natukene selline liialdatud väljendus, aga ütleme, hinnatõusud on ikkagi kindlasti tulema, sellepärast et palgasurve on väga suur. Terviseameti peaspetsialist Kaili Sillamaa ütleb, et oma uste lõplikust sulgemisest on teatanud kolm hooldekodu. Suurem osa hooldekodudest on tegevusloa taotlemiseks tarviliku terviseameti hinnangu juba saanud ja teised mõtlevad seda. Neid, kes pole veel üldse reageerinud, on 18. Sillamaa sõnul pole olukord sugugi kehv. Kohati on hooldekodud siiski ülerahvastatud ja sestap otsivad ettevõtted ruumi juurde. Sa saad asutus, et nad seal remondivad või võtavad kasutusse näiteks töötajate mingisugused puhkeruumid või teevad nagu nendes sellised magamisruumid. Sotsiaalkindlustusameti kvaliteediosakonna juhataja Raivo Sultsi sõnul on hooldekodud väga tublid need, kes oma töötajate harimise vajaliku põrandapinna leidmise või lihtsalt paberimajandusega õigeks ajaks toime ei tule, võivad vajadusel lisaaega saada. Ja siin me vaatame iga üksikut juhtu, katsume nagu selles mõttes mõistliku lahenduse leida. ERSO uus peadirigent järgmisest hooajast on Olari Elts, tema esimene kontsert ERSO-ga oli juba 1998. aastal ja alates 2007.-st aastast on ta ERSO peakülalisdirigent. Margitta otsmaa jätkab. Olari Elts on avara rahvusvahelise haardega dirigent, kelle kirg koostada, juhatada väga omanäolisi ja põnevaid, kontserdikavasid talvega tunnustuse. Ta on seisnud nimekate orkestrite ees üle maailma. Koostööd on tehtud näiteks Soome Raadio, Sümfooniaorkestriga, Taani rahvusorkestriga, BBC Sümfooniaorkestriga, samuti Ameerikas ja Jaapanis. Olari Elts ütles täna lepingut allkirjastades, et ERSO järgmine arenguetapp võiks olla suurema initsiatiivi haaramine. Suur orkester ei ole midagi muud kui kammeransambel, kus on rohkem inimesi ja seda on tajunud kõige paremini, ütleme saksa orkestrit. Miks saksa orkestrid nii hästi mängivad, on see, et nad kuulavad 11, et see, see kuulamise osa on sama tähtis kui, kui mängimine ja ma ütleks, et seda võiks üldisema metafoorina võtta. Meil on nüüd võimalus sellega rohkem tegeleda, kuna meil on järjest rohkem ja rohkem, tuleb ersasse selliseid väga häid muusikuid erinevatest generatsioonidest. Kelle jaoks see on loomulik, et me hingame koos seda muusikat eelkõige 11 kuulates, dirigendi ülesanne on inspireerida ja aeg-ajalt suunata ja juhendada. Ja loomulikult siin on üks kontseptsiooni asjaga lihtsalt aga näiteks koosmängu osas eelkõige orkestrit omavahel koos mängima ja selles osas on juba väga palju väga palju, väga head, head tööd ära tehtud. Olari Elts kavatseb Hersaga mängida ka palju uut muusikat ja osaleda maailmateoste esiettekannete tellimisel. Väga palju väga head muusikat ja väga palju ka sellist muusikat, mida otseselt võib-olla iga päev orkester ei, ei mängi, et ma väga loodan, et publik meid usaldab. Teine asi on see, et nagu tellitult järgmine aasta on Beethoveni aastaja ja Beethoven on tegelikult kaasaegse niukse helilooja, kultuuri rajaja, kes oli esimene vabakutseline helilooja, luues endale ise selle positsiooni, samast oli ikkagi väga omas ajas väga suur radikaal ja Petroniga tegeleme me järgmisel hooajal kindlasti väga palju hakkame mängima veel kaugemalt, mustikad Mozart, Haydn sealt ja mis on nor, kes seal on alati väga tervislik just koosmängu osas ka loomulikult selle, meie orkestri selgrooks jäävad need suured romantilised heli loomulikult NAGU dekovski, Rahmaninovi maaler ja teised. Seltsi ja ERSO esituses on kõlanud paljud Eesti muusika uudisteosed, tihedaim koostöö seob teda Erkki-Sven Tüüriga. Erilise tähelepanu alla on Olari Elts võtnud Heino Elleri orkestrimuusika. Publikul on aga esimene võimalus uue peadirigendi ka kohtuda juba sellel reedel, kui Olari Eltsi juhatab ERSO kontserdil soprani Olson praegum kõlafragmente tänasest proovist. ERSO senine peadirigent Neeme Järvi jätkab järgmisest hooajast koostööd ERSO eluaegse aupeadirigendina. Ilmast räägib sünoptik maile Meius. Saabuval ööl püsib muutliku pilvisusega ilm, kohati sajab vihma ja lörtsi ning on udu. Edelatuul tugevneb hommikuks kuue kuni 11, puhanguti 15, saartel ja rannikul 12 kuni 15, puhanguti kuni 20 meetrini sekundis. Õhutemperatuur on null kuni pluss viis kraadi. Homme päeval on pilves selgimistega ilm, kohati sajab vihma, puhub edelatuul seitse kuni 12, puhanguti 15, saartel ja rannikul 12 kuni 17, puhanguti kuni 23 meetrit sekundis. Õhutemperatuur on neli kuni seitse kraadi. Ja me oleme jõudnud päeva olulisemad spordisõnumid teni. Ragnar Kaasik. Palun, kolm Eesti laskesuusatajad Kalev Ermits, Rene Tsahkna ja Raido Ränkel on Rootsis Östersundis MK-etapil võistlustules meeste 20 kilomeetri distantsil. Sõit algas kell 17 10 ning otse on seda võimalik jälgida ETV2-s ja ERR-i spordiportaalist. Glasgow's alanud lühirajaujumise Euroopa meistrivõistlustel pääsesid eestlastest poolfinaali Maria romanjukia. Martin Allikvee. Romaniux sai 50 meetri rinnulidistantsil oma eelujumises uue isikliku rekordi 30,67 sekundiga kuuenda koha ja pääses poolfinaali kokkuvõttes 14 10.-na. Oma endist isiklikku parandas ta 33 sajandikuga. Poolfinaalid algavad kell 19. Null seitse. Martin Allikvee pääses meeste hulgas samal distantsil poolfinaali viimase ehk 16.-na Allikvee aeg eelujumises oli 26,97, mis on tema isiklikust seitse sajandikku aeglasem. Poolfinaalid algavad meestel kell 19. Eestlastest olid veel täna võistlustules Daniel Zaitsev ja Kregor Zirk. Zaitsev ujus 100 meetri liblikas uue isikliku rekordi 51,45 sekundit. Tema endine isiklik sellel distantsil pärines aastast 2015 ja oli rohkem kui pool sekundit aeglasem. Tänasest ajast. Poolfinaali viinuks aga 10 sajandikku veel kiirem aeg. Zaitsev ja lõppkoht oli 21. Kregor. Zirk sai samal distantsil kirja aja 51,60, millega oli 24. Zirk võttis osa ka 400 meetri vabaltujumises, kus jäi ajaga kolm. 44,37. Seitsmeteistkümnendaks. Korvpalliliigas NBA võitis Dallas Mavericks Luka Doncic jest vedamisel New Orleans Pelicansi 118 97. Tontšitš viibis väljakul alla 29 minuti, mille jooksul viskas 33 punkti ja võttis 18 lauapalli. Tollasel on nüüd 14 võitu ja kuus kaotust, millega asub Läänekonverentsis neljandal kohal. Esimene on Los Angeles Lakers, kes võitis 105 96, Denver Nagetsit Leicerzilon kolme kaotuse kõrval nüüd juba 18 võitu. Inglise jalgpallimeistrivõistlustel algas eile hilisõhtul 15. mänguvoor. Manchester City võitis võõrsil neli. Üks pöörlit ja tõusis liigatabelis 25 punktiga teiseks. Sama palju punkte on ka kolmandaks langenud Lester Cityl, kes võõrustab täna õhtul Vätwordi Jose Mourinho juhendatav Tottenham kohtub täna võõrsil Mourinho endise klubi Manchester Unitediga. Liiga liider Liverpool võõrustab linnarivaali Evertoni. Aitäh, Ragnar, te kuulsite Päevakaja, mina soovin teile rahulikku õhtut.