Ja eilne igavikuline küsimus on meil veel lahendamata, nimelt küsimus tegelikult väga, väga lihtne. See kõlab väga lihtsalt õudsalt, kui ehmatus on väga suur, siis võib juhtuda niimoodi, et tuleb püksid, põhi läheb alt ära ja millest on see tingitud, kuidas täpselt füsioloogiliselt niimoodi toimuda järsku lahti suurel kiirusel ja nii edasi muutub mingi nii stabiilne, iseasi kui meie ainevahetusprotsess ja me oleme kutsunud endale sellel küsimusel kaasa mõtlema ning vastust andma. Alar veraksikhi Tartu Ülikooli arstiteaduskonna füsioloogia bioloogia Instituudist. Tere hommikust. Ja on meil kuulda Tartusse keraamikat ja andmeid Tartusse kuulda. Hästi ja on küll väga hea ja milles on siis küsimus? No ma natukene korrigeeriks, esiteks inimese ainevahetus ei muutu nii kiiresti, see on lihtsalt selle väljaheite väljutamine, mis on see protsess, millest, mis teil praegu huvitav selle kohta arstiteaduskonna, eks markantsemaid professoreid, härra Vello Salupere ütles kunagi, et see on karu haigus. Lähete metsa marjule, näete puu tagant karu ja siis lööb põhja alt ära. Protsess iseenesest on nõndanimetatud autonoomse närvisüsteemi kontrolli all. Autonoomset närvisüsteemi on üldiselt kolme osa ja teadvus selle närvisüsteemi tööd, eriti ka, kuigi kontrollib see protsess, mis on konkreetselt väljaheite väljutamine Eestis, nõndanimetatud Testakatsioon allub suuresti tahtsin praktilisele närvisüsteemile ja tolletegevusele. Nüüd väljaheite hulga liikumine pärasoole poole vallandab siis normaalselt selle väljutamise protsesside effekatsiooni protsessi. Kuid seal on selline süsteem, et, et see sulgurlihas mis on siis ja soole lõpposa ümber on kaheosaline. Üks sisemine osa allub autonoomset närvisüsteemile ja välimine osa allub teadlikule ehk siis tahtlikule kontrollile. Nüüd autonoomse närvisüsteemi kontrollkeskus ajus on suhteliselt lähedal sümpaatiline ja paras empaatiline osa on peaaegu kõrvuti ja nemad kontrollivad ajust minevaid signaale, mis omakorda siis kontrollivad sooletegevust ning ka siis väljutamise protsessi. Ja sealt on võimalik siis seda tahtlikult kontrollida. Aga kas, kas seda asja oleks võimalik siis tõesti ka manipuleerida niimoodi näiteks, et me kasutaksime seda kuidagi enda huvides ära? Jah, seda hakatakse lastele juba väiksest peale harjutama, last nimelt potil käima. See on nüüd teadlik kallutamine, Testakatsiooni protsessi allutamine teadvusele. Seal on nüüd tihtipeale suuremaid või väiksemaid ebaõnnestumine, sõltub siis kasvatusest. Ja sõltub lapse hirmudest. Teadlik kontroll väljaheite väljutamisele, testekatsioopli võib-olla nõnda suur, et on olemas selline haiguslik nähe nagu Testakatsioonist sõrm millisel puhul siis mingitel füüsilistel põhjustel inimene kardab seda protsessi ja seda juhtub ka lastel. Nii et tegu on ühesõnaga ikkagi sellise ühesõnaga nähtusega, mis tegelikult käib ju meiega kaasas kogu aeg, teised Me oleme kuidagi harjunud seda, siis ta meid on harjutatud ja me oleme ise ümber õppinud, et niimoodi lihtsalt ei juhtu meiega igapäevaselt, saan ma õigesti aru? Oleneb siis, mis asi, et hirmust omandi või noh, üldisest kuidas seda nüüd võtta, lastelt mingeid hirme tegelikult suhteliselt vähem. See sõltub nüüd selle kasvamise protsessi käigus inimesena, sihukesest arengust ja sellest sõduritel reeglina, kes on pidevalt ennast stressisituatsiooniga harjutanud, kõht lahti ei lähe. Aga just nimelt inimesed, kes on ootamatult pannud pandud nende jaoks ülem säärase stressisituatsiooni võib seda juhtuda küll. Surmahirm tavaliselt on sihuke selle sisuka üks koht ja noh, seal on iseenesest ka bioloogiliselt kuidagi niimoodi, et näiteks surma momendil või natukene sellele eelneval momendil sprinter lihased lõõgastavad. Nii et see protsess on kuidagimoodi bioloogiliselt niimodi sead. Oluline on see, et seda saab siis tahtele allutada. Ja seda saab siis otseselt treenida, sellepärast et just nimelt see tahtel võtamine deflagratsiooni protsess on see, mis meiega iga päev kaasas käib. Kui nüüd inimene on stressiga harjunud, see on nüüd iga inimese individuaalne küsimus ja kui nüüd stressi puhuselt inimesel nõndanimetatud põhjal siis on ka see Nendest inimestest jällegi väiksemal samal osaleda. Selge pilt vastus enam kui põhjalik. Nii suur tänu Tartu ülikoolile arstiteaduskonda Alar veractitsile.