Tere hommikust, mina olen Hedi vilumaa, olen Eesti Evangeelse Luterliku kiriku Kõpu Peetri koguduse õpetaja. Tänase päeva salmiks olen valinud Markuse evangeeliumi 10.-st peatükist järgmised read. Jeesus ütles. Laske lapsed minu juurde tulla, ärge keelake neid, sest selliste päralt on jumala riik. Ja ta kasutas neid ja õnnistas neid, pannes käed nende peale. On vähe neid kirikuid, kus sisse astudes tervitab eemalt altari äärest pilt koos Jeesuse ja lastega. Kõpu Peetri kirik Viljandi, Pärnu maantee ääres on aga üks selliseid altarimaal laske lapsed minu juurde tulla. On ajendatud kuuldud kirjakohast. Kunagi 1900 seitsmekümnendatel aastatel kirjutas toonane koguduse hooldajaõpetaja Harri Haamer ühes aruandes. Minu juurde kirikusse tuli üks noormees ja küsis siis kirikus asuva altarimaali kohta. Kui selgitasin talle luu tausta ja kõnelesin jumala riigist, muutus ta kurvaks ja ütles. Eks ole ju meiegi seda väärt, et sellest rohkem kuulda. Paraku ei olnud see tookord aga võimalik. Tänaseks oleme aga sealmaal, et aega ja võimalusi evangeeliumi tutvustada ja seletada on piisavalt. Piltlikult öeldes oleme meiegi, olgu siis täna hommikul raadiot kuulamas või sõna jagamas nagu lapsed tulnud Jeesuse juurde. Oleme tulnud kuulama ja vaatama ja tema on meid vastu võtnud ja õnnistanud. Me ei pea kurvastama. Aga kas ka meie päralt on siis jumalariik? Piibel räägib lastest päris palju. Lapsi väärtustati, sest nad olid kui jumala kingitus ja õnnelik oli see kell oli palju lapsi. Igati oluliseks perspektiivikaks peeti laste õpetamist. Kindlasti kasvatati neid oma kodukoguduse liikmeteks, et nad tunneksid jumala rahvaks olemise tähendust. Ja iga laps oli kui tõotus selle kohta, et rahvas saab suureks saab jumala poolt armastatud lepingurahvaks. Ja see tegi igast lapsest suure ja tähtsa isiku. Jeesuse puhul me näeme, et ta pidas lastest lugu nende eneste pärast mitte lihtsalt seaduse täiteks. Ta seadis suurtel eeskujuks lapse õppimise, usalduse ja kuulekuse, mille peaks omandama ka iga täiskasvanu, kes võtab vastu jumalariigi. Nii nagu juudi liturgias võetakse jumala riik vastu igal päeval uuesti. Õpetas ka Jeesuslapse sarnast asendit ja lapselikku meelsust jätkuvalt uuendama. Juhul kui jumalariigi sees tahetakse püsida. Jeesus ütles oma õpilastele. Laske lapsed minu juurde tulla, ärge keelake neid. Ta võttis nad vastu enese juurde, ehk nii, nagu kirikus mõeldakse jumalariiki sellistena, nagu nad olid. Jüngrite näitel oli ilmselt paljugi neid, kelle meelest ei saanud lapsed sellist armu mingil tingimusel vastu võtta. Kuid teiste nagu ka Jeesuse enda meelest oli see täiesti võimalik. 2000 802009. aasta on Eesti evangeelses luterlikus kirikus kuulutatud ristimise aastateks mil tahetakse enam tähelepanu pöörata jumala riiki sisenemisel. Kutsutud on teatavasti kõik suured ja väikesed vanad ja noored. Jeesus kutsub endiselt kõiki ega lase sisseastujaid keelata. Ühed tulevad ristimisele ise, teisi tuuakse. Kord ütles Aurelius Augustinus, ilusad ja paikapidavat sõnad. Just lastele laenab ema kirik teiste jalgu, et nad tuleksid teiste südameid, et nad usuksid teiste keelt, et nad tunnistaksid. On tõsi, et mõnikord on meil täiskasvanutel Ki vaja just sellist abi. Olgu siis teiste jalgu, südameid või keeli, mis meid aitaksid astuda Jeesuse juurde. Ja mis aitaksid sisse astuda. Jumala riiki. Ärgem kurdkem seda tunnistada ja kasutage seda aega, mis meie käes on praegu. Sest uskuge, me oleme igaüks seda väärt, et saada osa nii suurest rikkusest, nagu seda jumalariik on. Soovin teile kõigile avatud ja usaldavat meelt tänasesse päeva.