Näitus on koostatud koostöös Adeneumi kunstimuuseumiga. Väljapanek vaatab Eesti ja Soome naiskunstnike arengut ja naiskunsti arengut läbi aastate 1850 kuni 1950. Kunstimuuseumi juht Kadi Polli ütles, et näitus annab võimaluse võrrelda ajaloomuutuste all kannatanud eesti kunsti Soomega, mis on tuntud just tugeva naiskunsti poolest. See teema tõesti on olnud või näidata, et milliseid, kuhu žanritesse näiteks naised olid rohkem surutud ja miks nad seda olid, et võib-olla tõesti neid lillelaste ja ja portreemaale on siin ehk rohkem kui, kui tavalises näituses või kas see kumu püsiekspositsioonis muidu näha oleks, aga me proovime seda ka näidata, et miks see nii olijad mitte naised sündisid nii-öelda sooviga just nimelt Lill joonist seda väidet, et mis need põhjused olid, miks nad ei saanud ajaloomaali kohe tegema minna, kui erandlik see oli, kui keegi sai meesakti kujutada 19. sajandil harjutada naiskunstnikest? Soome-poolne kuraator Anu Utria aine Nadeneumist ütles, et vaatamata meie ajaloo lahknemisele pärast teist maailmasõda on Eesti ja Soome naiskunstnike loomingus üllatavalt palju ühist. Utria ainen seletas, et selle põhjuseks on suures osas ka naiste positsioon ühiskonnas ja koolihariduse võimalused. Soomes on see Eestist erinev, soome naised tõmmati kunstiharidusse juba 19. sajandi keskel, kuid need olid peaaegu kõik ühiskonna rootsikeelsete kõrgkihtide esindajad. Nagu on näha ka sellel näitusel ja esimene soomekeelne naine, kes siis kunsti pääses, oli Tuulikki pjedile, kelle tööd ka KUMUs väljas. Eesti Pallase koolkond 1900 kolmekümnendatel aastatel oli aga Soome arengutele juba väga lähedal. Ja näitus eestipoolnekuraator Anu Allas. Läbi selle näitusel näha, kuidas teatud motiivi naiskunstnike loomingus korduvad väga sageli kujud pigem erineb ehk kujutamise viis või või näiteks, kust seda motiivi kujutatakse ja, ja huvitav on ka see, et naiskunstnikud on väga olnud huvid teatud iseendast ja teistest naistest, meil on väga vähe meistriportreesid ja see ei ole mitte sellepärast, et me oleks need välja visanud, aga neid ongi vähe, aga väga vähe naiskunstnike loomingus või nad on siis suhteliselt igavad või sellised tellimustööd. Aga, aga see, et naiskunstnikud keskenduvad ise endale, tõstavad nagu enda maailma punktiks, mida nad kunagi nagu reaalses maailmas ei ole olnud. Et see on üks väga selline läbiv joon ja väga huvitav joon, mida me, mida me siin ka näitama Kumu jateneumi ühisnäitus naiskunstist eneseloomine jääb kumusse vaadata aprilli lõpuni. Igal laupäeval kell kolm on kumus ka näitused, tutvustus.